Eesti keele teetähised:
Gespeichert in:
| Weitere Verfasser: | , |
|---|---|
| Format: | Buch |
| Sprache: | Estonian |
| Veröffentlicht: |
Tallinn
EKSA
2023
|
| Schlagworte: | |
| Online-Zugang: | Inhaltsverzeichnis Literaturverzeichnis Register // Personenregister |
| Beschreibung: | 267 Seiten Illustrationen |
| ISBN: | 9789916677759 |
Internformat
MARC
| LEADER | 00000nam a2200000 c 4500 | ||
|---|---|---|---|
| 001 | BV049513873 | ||
| 003 | DE-604 | ||
| 005 | 20241029 | ||
| 007 | t| | ||
| 008 | 240123s2023 xx a||| |||| 00||| est d | ||
| 020 | |a 9789916677759 |9 978-9916-677-75-9 | ||
| 035 | |a (OCoLC)1466901106 | ||
| 035 | |a (DE-599)BVBBV049513873 | ||
| 040 | |a DE-604 |b ger |e rda | ||
| 041 | 0 | |a est | |
| 049 | |a DE-12 | ||
| 100 | 1 | |a Õim, Asta |d 1943- |0 (DE-588)1055782125 |4 com | |
| 245 | 1 | 0 | |a Eesti keele teetähised |c koostanud Asta Õim ; toimetanud Jüri Valge ; Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, Eesti Kirjandusmuuseum |
| 264 | 1 | |a Tallinn |b EKSA |c 2023 | |
| 300 | |a 267 Seiten |b Illustrationen | ||
| 336 | |b txt |2 rdacontent | ||
| 337 | |b n |2 rdamedia | ||
| 338 | |b nc |2 rdacarrier | ||
| 648 | 7 | |a Geschichte 1230-2019 |2 gnd |9 rswk-swf | |
| 650 | 0 | 7 | |a Estnisch |0 (DE-588)4120175-9 |2 gnd |9 rswk-swf |
| 650 | 0 | 7 | |a Linguistik |0 (DE-588)4074250-7 |2 gnd |9 rswk-swf |
| 650 | 0 | 7 | |a Sprachwandel |0 (DE-588)4056508-7 |2 gnd |9 rswk-swf |
| 651 | 7 | |a Estland |0 (DE-588)4015587-0 |2 gnd |9 rswk-swf | |
| 689 | 0 | 0 | |a Estland |0 (DE-588)4015587-0 |D g |
| 689 | 0 | 1 | |a Estnisch |0 (DE-588)4120175-9 |D s |
| 689 | 0 | 2 | |a Linguistik |0 (DE-588)4074250-7 |D s |
| 689 | 0 | 3 | |a Sprachwandel |0 (DE-588)4056508-7 |D s |
| 689 | 0 | 4 | |a Geschichte 1230-2019 |A z |
| 689 | 0 | |5 DE-604 | |
| 700 | 1 | |a Valge, Jüri |d 1948- |0 (DE-588)1186737204 |4 edt | |
| 856 | 4 | 2 | |m Digitalisierung BSB München 19 - ADAM Catalogue Enrichment |q application/pdf |u http://bvbr.bib-bvb.de:8991/F?func=service&doc_library=BVB01&local_base=BVB01&doc_number=034859852&sequence=000001&line_number=0001&func_code=DB_RECORDS&service_type=MEDIA |3 Inhaltsverzeichnis |
| 856 | 4 | 2 | |m Digitalisierung BSB München 19 - ADAM Catalogue Enrichment |q application/pdf |u http://bvbr.bib-bvb.de:8991/F?func=service&doc_library=BVB01&local_base=BVB01&doc_number=034859852&sequence=000003&line_number=0002&func_code=DB_RECORDS&service_type=MEDIA |3 Literaturverzeichnis |
| 856 | 4 | 2 | |m Digitalisierung BSB München 19 - ADAM Catalogue Enrichment |q application/pdf |u http://bvbr.bib-bvb.de:8991/F?func=service&doc_library=BVB01&local_base=BVB01&doc_number=034859852&sequence=000005&line_number=0003&func_code=DB_RECORDS&service_type=MEDIA |3 Register // Personenregister |
| 940 | 1 | |n oe | |
| 940 | 1 | |q BSB_NED_20241029 | |
| 942 | 1 | 1 | |c 417.7 |e 22/bsb |f 0903 |g 4798 |
| 942 | 1 | 1 | |c 417.7 |e 22/bsb |f 0904 |g 4798 |
| 942 | 1 | 1 | |c 417.7 |e 22/bsb |f 0905 |g 4798 |
| 942 | 1 | 1 | |c 417.7 |e 22/bsb |f 0902 |g 4798 |
| 943 | 1 | |a oai:aleph.bib-bvb.de:BVB01-034859852 | |
Datensatz im Suchindex
| _version_ | 1817983015829110784 |
|---|---|
| adam_text |
Sisukord Saateks 5 XVIII SAJAND XIII-XV SAJAND Esimesed eestikeelsed kirjapanekud 14 XVI SAJAND Esimesed käsikirjalised ja trükitekstid XVII SAJAND Esimesed mahukad vaimuliku sisuga käsikirjad ja trükised 18 16 1730? Vanim iseseisev eesti keele sõnaraamat 34 1732 Anton Thor Helle grammatika 36 1739 Esimene eestikeelne täispiibel 1637 Esimesed eestikeelsed luuletused ja Reiner Brockmann 20 1766-1767 Esimene eestikeelne ajakiri 1780 Hupeli grammatika Esimesed põhjaeesti keele grammatikad 22 38 40 42 XIX SAJAND 1648 Esimene lõunaeesti keele grammatika 24 1641-1685 Esimesed eestikeelsed aabitsad ja eestikeelse kooliõpetuse algus 26 1803-1909 Eesti keele õpetamise algus Tartu ülikoolis 44 1806 „Tarto maa rahwa Näddali-Leht" 1680Kirjaviisireform. Vana kirjaviisi kujunemine 28 1813-1832 „Beiträge zur genauem Kenntniß der ehstnischen Sprache" 48 1686 „Wastne Testament" 1819 Eesti keel saab õ-tähe 30 1693 Hornungi eesti keele grammatika 32 46 50 1821-1823 „Marahwa Näddala-Leht" 52 7
XX SAJAND 1821Ood eesti keelele ja Kristjan Jaak Peterson 54 1838 Õpetatud Eesti Selts (ÕES) 1906-1940 Ajakiri Eesti Kirjandus 56 1907 Eesti Kirjanduse Selts (EKS) 1840-1860 Esimesed eesti rahvusest haritlased 58 1843-1870 Ahrensi grammatika, uue kirjaviisi kujunemine 60 1860Rahvusliku liikumise kõrgaja suunajaid 64 1918 Õigekirjutuse sõnaraamat 88 90 1920 Emakeele Selts (ES) 68 70 1884-1886 Esimene eestikeelne eesti keele grammatika 76 1880Sõnavara rikastamine. Sõnaloojad Karl August Hermann ja Ado Grenzstein 78 94 1920-1937 Keelekorraldusliikumine 96 1920Teadussõnavara arendamine ja Johannes Voldemar Veski 98 72 1879 Eestikeelse keelekirjelduse algus 8 62 86 1920 Eesti keel riigikeeleks. Esimene keeleseadus 92 1872 Eesti Kirjameeste Selts (EKmS) 1875 wiedemanni grammatika 84 1919 Emakeelne ülikool 66 1869 Wiedemanni sõnaraamat 1908 Tapa keelepäev 82 1912Keeleuuendus ja Johannes Aavik 1857-1885 „Perno Postimees ehk Näddalileht" 1869 Esimene üldlaulupidu 80 74 1921-1940 Nimede eestistamine 1922-1940 Ajakiri Eesti Keel 100 102 1924 Doktoriväitekiri eesti murretest 104
1933Väikesed õigekeelsussõnaraamatud ja grammatikad 106 1938-1955 Saareste murdeatlased 130 1965Soome-ugri keelte teadusajakiri ja bibliograafiad 132 108 1939Saksa-eesti, eesti-saksa sõnaraamatud 110 1966Keelenõuanne 134 1968 Murdematerjalide koopiad antakse Helsingi ülikoolile 1939Inglise-eesti ja eesti-inglise sõnaraamatud 1965Foneetika ja fonoloogia tõus 136 112 1968Veski päev 1947 Keele ja Kirjanduse Instituudi loomine 114 138 1969-1977 Kohanimede suurteos 140 1958 Andrus Saareste mõisteline sõnaraamat (EKMS) 116 1969-1999 „Keeleminutid" raadios 142 1958Ajakiri Keel ja Kirjandus 1970Fennougristika kongressid (FU) 118 1960Vabariiklik õigekeelsuskomisjon. Emakeele Seltsi keeletoimkond 1960-1987 Kodumurre 1970Eesti kirjakeele ülevaateteoseid 146 120 1970Arvutilingvistika ehk formaliseeritud keeleuurimine 148 122 1961-2017 Suurväljaanded „Eesti murded" ja „Valimik murdetekste" 124 1961Keelepäevad 144 1970Kognitiivne lingvistika 150 1970Rahvusvahelised keeleatlased 152 126 1965 Generatiivse Grammatika Grupp 1972-1980 Tauli grammatika 154 128 9
1972Esimestest sõnavõistlustest tänapäeva 156 1978 Uus Tapa keelepäev 1989 wiedemanni keeleauhind 1989 Eesti Emakeeleõpetajate Selts (EES) 182 158 1978Keelekorraldamise uuenemine 1990 Keeleamet 160 1978Teaduspõhine emakeeleõpetus kooli 162 1982 Terminiõpetuse käsiraamatud 186 1991Uurimissuundade mitmekesisus 1991-1992 Sünonüümisõnastikud 190 1992 Arvutimorfoloogia sõnaraamat 168 1984-2009 Vene-eesti ja eesti-vene suursõnaraamatud 170 1992 Saagpaku sõnaraamat 1994Eesti murrete suursõnaraamat 1988-2009 Eesti keele seletav sõnaraamat l—vi 1995 võru Instituut 200 1995Eesti wordnet 202 174 176 178 192 194 1993-1995 Eesti keele teaduslik grammatika 1987 Foneetikateaduste kongress Tallinnas 172 1989Eesti NSV keeleseadusest tänapäeva keeleseaduseni 188 164 1982 Esimene eesti murdesõnaraamat 10 184 1990Murdekeelte esiletõus 1982Esimesest eesti etümoloogilisest sõnaraamatust tänapäeva 166 1988Kohanimeandmebaas 180 1996Suulise kõne uurimine 204 1997 Eesti keele käsiraamat 206 196 198
1999 Emakeelepäev 2004 Eesti Rakenduslingvistika Ühing 208 1999Suunavad ja soovitavad õigekeelsussõnaraamatud (ÕS) 1999 Murdekorpuse rajamine 2005Muutuva keele päev 228 230 210 2007 Aasta keeletegu 232 212 2007-2019 1999Riiklikud programmid 2012 Sõnaperede sõnaraamat XXI SAJAND 2000Ajakiri Oma Keel 216 2001Eesti keelenõukogu ja eesti keele strateegiline planeerimine 218 2001Tekstipäev 234 Keelehooldekeskus 214 220 2002 Ülevaateteos murretest 222 2003-2017 Soome-eesti ja eesti-soome sõnaraamatud 224 2015Eesti keele akadeemiliste tervikkäsitluste sari „Eesti keele varamu" 238 2016Eesti Keeleressursside Keskus 2016 Kohanimeraamat 242 2019 Eesti keele aasta 244 Fotode allikad 226 Nimeloend 240 246 Kirjandus ja veebivarad 2003 Koguteos inglise keeles 236 247 263 11
Kirjandus ja veebivarad 200 aastat eesti keele ülikooliõpet. Koost Valve-Liivi Kingisepp. Toim Mati Erelt. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2003. I üldlaulupidu (1869). https.7/sa.laulupidu. ee/laulupeod-1869-2009/. Xl foneetikateaduste kongress Tallinnas. Sirp ja Vasar 7. august 1987; https://dea. digar.ee/cgi-bin/dea?a=d d=sirpjava sar19870807.1.4. Aaver, Eva; Heli Laanekask, Sirje Olesk. Lydia Koidula (1843-1886). Toim Endel Priidel. Tartu: Ilmamaa, 1994. Aavik, Johannes. Eesti kirjakeele täiendamise abinõudest. - Noor-Eesti, i. Tartu, 1905. Ahven, Eeva. Pilk paberpeeglisse. Keele ja Kirjanduse instituudi kroonika 1947-1993. Eesti Keele instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2007. Ajaleht õigus 31. märts 1908; https:// dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d8 d= Õigusi 9080531. Antso, Siim. Murdeliigendused XVIxviii sajandi eesti kirjalikes allikates. Emakeele Seltsi aastaraamat 2017, nr 63, lk 9-30. Anvelt, Ilmar. Johannes Silvet - legendaarne leksikograaf. - Akadeemia 2020, nr 4, lk 667-712. Aru, Krista. Eesti vaimuelu keskkoht, Eesti Kirjanduse Selts 90. - Postimees 4. august 1997; https://www.posti mees. ee/2515359/eesti-vaimuelu-keskkohteesti-kirjanduse-selts-90. Aru, Krista. Kaks teerajajat. Johann Voldemar Jannsen ja Juhan Peegel. - Keel ja Kirjandus 2019, nr 5, lk 365-375; http:// kjk.eki.ee/ee/issues/2019/5/1165. Aru, Krista. Marahwa Näddala-Leht avas talupojale uue maailma tema õpetuseks ja kasuks. - Tartu Postimees 5. jaanuar 2021; https://leht.postimees.ee/7i47534/ marahwa-naddala-leht-avas-talupojaleuue-maailma-tema-opetuseks-ja-kasuks. Aru, Krista. Rahvas tahtis,
et ajakirjandus oleks tubli. - Tartu Postimees 21. det sember 2016; https://tartu.postimees. ee/3953787/krista-aru-rahvas-tahtis-etajakirjandus-oleks-tubli. Aru, Krista. Sada aastat ajakirja Eesti Kirjandus asutamisest. - Eesti Päevaleht 25. november 2006; https://epl.delfi. ee/kultuur/sada-aastat-ajakirja-eestikirjandus-asutamisest?id=5l065599. Aru, Krista. Üks kirg, kolm mõõdet: peatükke eesti toimetajakesksest ajakirjandusest: K. A. Hermann, J. Tõnisson, K. Toom. Toim Tiina Saluvere. Tartu: EKM Teaduskirjastus, 2008. Asu, Eva Liina; Pärtel Lippus, Karl Pajusalu, Pire Teras. Eesti keele hääldus. Eesti keele varamu II. Toim Ellen Niit. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2016. Brockmann, Reiner. Teosed. Koost ja toim Endel Priidel. Tartu; Ilmamaa, 2000. Eesti filoloogia poolsajand Teaduste Akadeemias. Toim Jüri Viikberg. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 1997. Eesti keel teaduskeelena ja Euroopa Liit [25. aprilli 2002. a konverentsi kogumik]. Tallinn: Tallinna Teadlaste Maja, 2002. Eesti keele arendamise strateegia 20042010. http://ekn.hm.ee/keelestrateegia. Eesti keele arengukava 2011-2017 elluviimise vahearuanne (2011-2012). 19.12.2013 vabariigi Valitsuse proto kolliline otsus (võtta teadmiseks). Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014. Eesti Keele Instituudi isikunimeandmebaas. https://keeleabi.eki.ee/isikunimed/index . php. Eesti Keele Instituut. Keelehooldekeskus. https://portaal.eki.ee/koolitused/2880keelehooldekeskus.html. Eesti keele seletav sõnaraamat i. Saateks. Sõnaraamatu ülesehitus, https://www.eki. ee/dict/ekss/ekss.html. 247
Eesti Keeleressursside Keskus. https://keele- ressursid.ee/et/eesti-keeleressurssidekeskus. Eesti Keeletoimetajate Liit. https://www. keeletoimetajateliit.ee/. Eesti kirjakeele normi kehtestamise korra kinnitamine. - Riigi Teataja (RT 11995, 79,1349); https://www.riigiteataja.ee/ akt/31858. Eesti Kirjanduse Selts, https://www.luts. ee/kirjandusveeb/index.php/teadmiseks/ eesti-kirjanduse-selts. Eesti kohanimeraamat. Toim Peeter Päll, Marja Kallasmaa. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016. Eesti kooli ajalugu 1.13. sajandist 1860. aastateni. Peatoim Ferdinand Eisen, tegevtoim Endel Laul. Tallinn: Valgus, 1989. Eesti kultuurilooline veeb. Kreutzwaldi sajand, https://kreutzwald.kirmus.ee/. Eesti murrete sõnaraamat, https://www.eki. ee/dict/ems/. Eesti Rakenduslingvistika Ühing, https:// www.rakenduslingvistika.ee. Eesti ülikooli algus. Tartu ülikooli uuestisünd rahvusülikoolina 1919.1. Koost Helmut Piirimäe. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1994. Eesti-võru sõnaraamat. Eesti-võro sõnaraamat. Koost Mariko Faster, Laivi Org, Urmas Kalla, Sulev Iva ja Triin Iva. [Võru]: Võru Instituut, 2014. Eestlasele Eesti nimi. Akadeemilise Ema keele Seltsi Toimetused II. Tartu, 1921. Ehala, Martin. Keele rollidest eesti rahvusidentiteedis. - Tiit Tammaru, Raul Eamets, Kristina Kallas. Eesti inimarengu aruanne 2016/2017 „Eesti rändeajastul"; https://20l7.inimareng.ee/ranneidentiteedi-ja-keelemuutused/keelerollidest-eesti-rahvusidentiteedis/. Ehala, Martin; Tiina veismann, Astrid Aus, Aili Kiin. Noor keelekasutaja: põhikooli vanema astme eesti keele metoodika ja õpetajaraamat. Tallinn:
Künnimees, 2005. Ehasalu, Epp; Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Jaak Peebo. Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik. Tartu Ülikooli 248 eesti keele õppetooli toimetised 6. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1997. Emakeele Selts 1920-2020. Koost Jüri Valge. Tallinn: Emakeele Selts, 2021. Emakeeleõpetajate Selts, www.eeselts. edu.ee. Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa. Koost Urmas Sutrop ja Jüri Valge. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008. Erelt, Mati. Saateks. - Oma Keel 2000, nr 1, lk 5-6; http://www.emakeeleselts.ee/ temp/omakeel/. Erelt, Mati. Eesti keele õpetamisest ja uurimisest Tartu ülikoolis.-Oma Keel 2001, nr 1, lk Ы-11\ http://www. emakeeleselts.ee/omakeel/200l_l/ OK_2001-1_12.pdf. Erelt, Mati. EKG saamisloost. - Emakeele Seltsi aastaraamat 2023, nr 68, lk 211-227. Erelt, Mati. Emakeele Selts 80. - Keel ja Kirjandus 2000, nr 5, lk 313-316. Erelt, Mati. Lause õigekeelsus. Juhatused ja harjutused. Neljas, täiendatud trükk. Toim Tiiu Erelt. Tallinn: Emakeele Selts, 2019. Erelt, Mati. Tänapäeva eesti kirjakeele morfosüntaksi ja süntaksi uurimisest Tartu ülikoolis. - Emakeele Seltsi aastaraamat 2010, nr 56, lk 37-62. Erelt, Mati; Reet Käsik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare. Eesti keele grammatika i. Morfoloogia. Sõna moodustus. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele instituut, 1995. Erelt, Mati; Tiit Hennoste, Liina Lindström, Helle Metslang, Renate Pajusalu, Helen Plado, Ann Veismann. Eesti keele süntaks. Eesti keele varamu lil. Toim Μ. Erelt, H. Metslang. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2017. Erelt, Mati;
Tiiu Erelt, Kristiina Ross. Eesti keele käsiraamat. Uuendatud väljaanne. Tallinn: Eesti Keele Instituut, EKSA, 2020. Erelt, Tiiu. 150 aastat Karl August Her manni sünnist. - Oma Keel 2001, nr 2, lk 76-82; http://www.emakeeleselts.ee/ omakeel/200l_2/OK_200l-2_l3.pdf.
Erelt, Tiiu. Eesti keelekorraldus. Toim Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2002. Erelt, Tiiu. Eesti keelekorraldusliku mõtte kulg. Johannes Voldemar veski. - Eesti keelekorraldus. Toim Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2002, lk 74-81. Erelt, Tiiu. Eesti ortograafia. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016. Erelt, Tiiu. Emakeele seltsi keeletoimkond XX sajandi II poolel. - Emakeele Seltsi aastaraamat 2020, nr 66, lk 389-407. Erelt, Tiiu. Keelekorraldaja Elmar Muuk 1901-1941. - Emakeele Seltsi aastaraamat 2001, nr 47, lk 193-196. Erelt, Tiiu. Mis oli ja mida ei olnud. Lisandusi kahele kirjutisele. - Keel ja Kirjandus 2008, nr 1, lk 55-61. Erelt, Tiiu. Sõnavõistlus andis uued eesti sõnad. - Oma Keel 2003, nr 1, lk 5-19. Erelt, Tiiu. Terminiõpetus. Toim Maire Raadik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007. Erelt, Tiiu. Võistlussõnade esimene elu aasta. - Keel ja Kirjandus 1973, nr 6, lk 457-461. Erelt, Tiiu, õigekeelsussõnaraamatud läbi sajandi. - ÕSi lätted. Koost Urmas Sutrop. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2007, lk 5-34; https://www.eki.ee/dict/qsl918/ qs100.pdf. Erelt, Tiiu. Õs sada. - Oma Keel 2018, nr 1, lk 3-9; http://www.emakeeleselts.ee/ omakeel/20i8_i/OK-i-20i8_0i.pdf. Erelt, Tiiu; Arvi Tavast. Eesti oskuskeele korralduse seisund. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2003. Esimesest algusest meie ajani. Karl August Hermann 150. Koost Urmas Sutrop. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2001. Estonian Language. Edited by Mati Erelt. Linguistica Uralica. Supplementary series, Volume 1. Tallinn: Estonian Academy Publishers, 2003; https://dspace.ut.ee/
bitstream/handle/10062/56290/estonian_ language_erelt_ocr.pdf. Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind 25. Koost Jüri Valge. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2013. Generatiivse Grammatika Grupp. http://ggg. ut.ee/. Habicht, Külli. „Beiträge" 200. - Sirp 19. detsember 2013; https://www.sirp.ee/ sl -artiklid/varia/2013-12-19-15-02-18/. Habicht, Külli. Eesti vanema kirjakeele leksi kaalsest ja morfosüntaktilisest arengust ning Heinrich Stahli keele eripärast selle taustal. Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 10. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2001. Habicht, Külli. Mis seal vanas kirjakeeles veel uurida on? 2. märts 2016; https:// novaator.err.ee/258659/. Habicht, Külli, vana kirjakeele uurimine. https://docplayer.org/52924302-Vanakirjakeele-uurimine.html. Habicht, Külli; Pille Penjam, Külli Prillop. Heinrich Stahli tekstide sõnastik. Toim Valve-Liivi Kingisepp. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015. Habicht, Külli; Valve-Liivi Kingisepp, Urve Pirso, Külli Prillop. Georg Mülleri jutluste sõnastik. Toim Jaak Peebo. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2000. Haridus- ja Teadusministeerium. https:// www.hm.ee/et/uudised/konkursid-japreemiad. Hausenberg, Anu-Reet. Eesti Keele Instituut ja soome-ugri keeled, http://www.suri.ee/ hs/haus.html. Heinla, Külli. Kümme aastat emakeelepäeva. - Päevaleht 14. märts 2009; https://epl.delfi.ee/autor/548291O7. Helme, Peeter. Jannseni usalduslik vaim. Postimees 16. mai 2019; https://arvamus. postimees.ee/6685107/peeter-helmejannseni-usalduslik-vaim . Hennoste, Tiit. Ilmus „Eesti murded ja kohanimed". - Oma Keel 2003, nr
1, lk 80-81. Hennoste, Tiit. Keelekasutuse uurimine. Emakeele Seltsi aastaraamat 2002, nr 48, lk 217-262; https://www.emakeeleselts. ee/esa/ESA_48_pdf/keelekasutus.pdf. Hennoste, Tiit. Sissejuhatus suulisesse eesti keelde. - Oma Keel 2000, nr 1, 249
Ik 48-57; http://www.emakeeleselts.ee/ omakeel/2000_1/OK_2000-1_09.pdf. Hennoste, Tiit. Suulise eesti keele uurimine: transkriptsioon, taust ja korpus. - Keel ja Kirjandus 2000, nr 2, lk 91-106. Hennoste, Tiit; Liina Lindström, Andriela Rääbis, Piret Toomet, Riina Vellerind. Eesti suulise kõne korpus ja mõnede allkeelte võrdlemise katse. Arvutuslingvistikalt inimesele. Toim Tiit Hennoste. Tartu: Tartu ülikooli Kirjastus, 2000, lk 245-283. Hennoste, Tiit; Roosmaril Kurvits. Eesti ajakirjanduse 100 aastat. Toim Tiina Hallik. [Tallinn]: Post Factum, 2019. Hint, Mati. Eesti keele foneetika ja morfo loogia. Süvaõpik. Tallinn: Avita, 2004. Hint, Mati. Emakeelepäeva järel. - Sirp 29. märts 2019; https://www.sirp.ee/ sl-artiklid/c2l-teadus/emakeelepaevajarel/. Hint, Mati. Hilise Aaviku radikaalne keele uuendus. - Keel ja Kirjandus 2012, nr 2, lk 81-101. Hint, Mati, Raimo Anttila. Hajamärkusi kaua oodatud etümoloogiate puhul. - Keel ja Kirjandus 2013, nr 4, lk 285-295. Hone, Laine; Malle Laar. Sada aastat Johannes Silveti (Schwalbe) sünnist. Keel ja Kirjandus 1995, nr 5, lk 359-360. Hurtta, Heikki. Esimene Eesti-Soome tunnel käigus. - Sirp 26. aprill 2019; https://sirp. ee/sl-artiklid/varamu/esimene-eestisoome-tunnel-kaigus/. Hussar, Annika. Emakeele Selts ja isiku nimede eestistamine. - Emakeele Selts 1920-2020. Koost Jüri Valge. Tallinn: Emakeele Selts, 2021, lk 370-388. Hõbemägi, Priit. Tapa keelepäev, http:// memogarh.blogspot.com/20l3/05/tapakeelepaev.html. Ilmub uus eesti-soome veebisõnaraamat. https://kultuur.postimees.ee/6494658/ ilmub-uus-eesti-soome-veebisonaraamat.
Jansen, Ea. Carl Robert Jakobson muutuvas ajas. Märkmeid, piirjooni, mõtteid. Tallinn: Eesti Raamat, 1987. 250 Junttila, Santeri; Petri Kallio. Eesti keel läks ajalukku. - Keel ja Kirjandus 2021, nr 12, lk 1110-1116. Järvela, Piret. Mida teeb emakeeleõpetajate selts? - Oma Keel 2006, nr 2, lk Ib-IT, http://www.emakeeleselts.ee/ omakeel/2006_2/OK_2006-2_09.pdf. Jürjo, Indrek. Liivimaa valgustaja August Wilhelm Hupel 1737-1819. Toim Andres Langemets. Tallinn: Riigiarhiiv, 2004. Kaalep, Heiki-Jaan. Tekstikorpuse abil loodud eesti keele morfoloogiaanalüsaator. - Keel ja Kirjandus 1998, nr 1, lk 22-29. Kaalep, Heiki-Jaan. Toetus eesti keelele tema olelusvõitluses. Ü. Viksi „Väike vormisõnastik". - Keel ja Kirjandus 1994, nr 7, lk 439-441. Kala, Tiina. Käsikirjaline raamat Eestis. Tallinn: Tallinna Linnaarhiiv, 2008. Kallasmaa, Marja. Kohanimede uurimine ja „Eesti kohanimeraamat". - Oma Keel 2016, nr 2, lk 100-108. Kallasmaa, Marja, samm edasi kohanimede uurimise teel. - Keel ja Kirjandus 2009, nr 3, lk 233-236. Kann, Kallista; Elisabeth Kibbermann, Feliks Kibbermann, Salme Kirotar. Eesti-saksa sõnaraamat. 5. trükk. Tallinn: Valgus, 2007. Kaplinski, Jaan. Keel - rahva vaimu väljendaja või tõlkimise masin? - Sirp 28. november 2013; https://www. sirp.ee/sl-artiklid/c9-sotsiaalia /2013-11-28-07-11-00/. Kaplinski, Jaan. Veel mõni mõtteke etümoloogiasõnaraamatust ja etümo loogiatest. - Keel ja Kirjandus 2014, nr 3, lk 235-243; https://keeljakirjandus.ee/ee/ archives/24868. Karelson, Rudolf; Rein Kull. Paul Saagpakku mälestades. - Keel ja Kirjandus 1996, nr 5, lk 345-347. Käsik, Reet.
Keelekorraldus Nõukogude Eestis. - Keel ja Kirjandus 2022, nr 12, lk 1093-1103. Käsik, Reet. Kust tuli helilooja? - Sirp 5. juuli 2019; https://www.sirp.ee/s1-artiklid/ varamu/kust-tuli-helilooja/.
Käsik, Reet. Stahli mantlipärijad. Eesti keele uurimise lugu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011. Käsik, Reet. Sõnamoodustus. Eesti keele varamu l. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015. Käsik, Reet. Sõnapere - tugev tuumikpere või kohanemisraskustes kärgpere? - Keel ja Kirjandus 2013, nr 5, lk 377-383. Käsik, Reet. Sõnaperede sõnaraamatust. Sirp 14. märts 2013; https://www. sirp.ee/s1-artiklid/varia/sonaperedesonaraamatust/ 14.03.2013. Käsik, Reet. Tekstipäev 2013. - Keel ja Kirjandus 2014, ПГ 3, lk 251-252. Käsik, Reet. Tekstitoimetaja töölaualt. Keel ja Kirjandus 2006, nr 4, lk 329-331. Kask, Arnold. Kreutzwaldi osa eesti rahvusliku kirjakeele ja selle ortograafia kujunemisel. -A. Kask. Eesti kirjakeele ajaloost. 2. Tartu: Tartu Riiklik ülikool, 1970, lk 193-232. Kask, Arnold. S. H. Vestringi eesti-saksa sõnaraamat ja selle osa eesti leksiko graafias. - Ajaloo-keeleteaduskonna töid. Tartu Riikliku Ülikooli toimetised 38. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1955, lk 181-192. Keeleinspektsioon. https://www.keele inspektsioon.ee/et/keeleinspektsioon. Keeleminutid. Eesti Rahvusringhääling. http://arhiiv.err.ee/otsi/henn%20saari. Keeletegu 2020 võitjad. https://www. emakeeleselts.ee/koik-teated/keeletegu2020-haaletamine-on-avatud/. Kendla, Mari; Jüri Viikberg. Eesti murrete sõnaraamat kahes ajastus. - Sirp 13. märts 2015; https://www.sirp. ee/s1-artiklid/varamu/eesti-murretesonaraamat-kahes-ajastus/. Kerge, Krista. Emakeele Seltsi keeletoimkond ja keelekorraldus. - Keel ja Kirjandus 2022, nr 12, lk 1104-1118. Kerge, Krista. Kirjakeele kasutusvaldkondade süntaktiline keerukus. -
Tekstid ja taustad (I). Artikleid tekstianalüüsist. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 23. Toim Reet Käsik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2002, lk 29-46. Kerge, Krista. Mati Hint. - Oma Keel 2001, nr 1, lk 77-85; https://www.emakeeleselts. ee/omakeel/index.php?leht=3. Kerge, Krista, veebikommentaariumi mitme tahuline maailm. - Tekstid ja taustad lil. Lingvistiline tekstianalüüs. Tartu Ülikooli eesti keele osakond. Toim Reet Käsik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004, lk 51-73. Kess, Edward. Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi 20 aastat. - Oma Keel 2009, nr 2, lk 77-80; https://www.emakeeleseits.ee/ omakeel/2009_2/OK_2009-2_10.pdf. Kettunen, Lauri. Esimene väitekiri eesti keele alalt Tartu ülikoolis. file:///C:/Users /Asta/AppData/Local/Temp/eesti_keel_ 1924_05_06.pdf. Kingisepp, Valve-Liivi. 20 J. V. veski päeva. Emakeele Seltsi aastaraamat 1987, nr 33, lk 140-143. Kingisepp, Valve-Liivi. B. G. Forseliuse ortograafiauuendustest. - Forseliuse Sõnumid 2000, nr 7, lk 3-8. Kingisepp, Valve-Liivi. Eesti keele esimestest kirjapanekutest ja kirjaviisidest. - Oma Keel 2001, nr 1, lk 5-13. Kingisepp, Valve-Liivi. Karl August Hermann Tartu ülikooli eesti keele lektorina. 150 aastat sünnist. - Keel ja Kirjandus 2001, nr 9, lk 611-623; nr 10, lk 704-715. Kingisepp, Valve-Liivi. Otto Wilhelm Masingu „Marahwa Näddala-Lehhe" sõnastik. Toim Külli Habicht, Külli Prillop. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2020. Kingisepp, Valve-Liivi. Otto Wilhelm Masingu „Marahwa Näddala-Lehhe" võlus, https:// www.emakeeleselts.ee/wp-content/ uploads/2021/05/ValveLiiviKingisepp.pdf. Kingisepp,
Valve-Liivi. õ-tähe teest meie kirjakeelde. - Emakeele Seltsi aastaraamat 2017, nr 62, lk 281-292. Kingisepp, Valve-Liivi; Kristel Ress, Kai Tafenau. Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastik 350. Toim Külli Habicht, Külli Prillop. Tartu: Tartu Ülikooli eesti ja üld keeleteaduse instituut, 2010. Kingisepp, Valve-Liivi; Külli Habicht, Külli Prillop. Joachim Rossihniuse 251
kirikumanuaalide leksika. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 22. Toim Jaak Peebo. Tartu: Tartu ülikooli Kirjastus, 2002. Kirjakeelekonverents. https://www. tapamuuseum.ee/muistised/tapamalestusmargid/kirjakeelekonverents/. Kivimäe, Jüri. Noor-Eesti tähendust otsides: vanu ja uusi mõtteid. - Methis 2008, kd 1, nr 1-2, lk 21-43; https://www.readcube. com/articles/10.7592%2Fmethis.vii12.467. Klaas-Lang, Birute. Eesti keelevaldkonna arendamisest - vaade keelenõukogu seest. - Oma Keel 2017, nr 1, lk 66-72; http://www.emakeeleselts.ee/ omakeel/2017_1 /ок-1 -2017_11. pdf. Klaas-Lang, Birute; Toomas Kiho. Keelega ühiskonna kallal. - Postimees 16. november 2021. Klaus, Väino. Veel „Agenda Parva" keelest. Keel ja Kirjandus 2019, nr 7, lk 565-572. Kodumurre 5. Toim Heino Ahven. Tallinn: Emakeele Selts, 1962. Kohanimeandmebaas. https://www.eki.ee/ knab/knab.htm. Koit, Mare. Keeletehnoloogia Eestis. Teekond tänapäevani.-Akadeemia 2018, nr 9, lk 1612-1633. Koit, Mare; Haldur Õim. Arvutuslingvistika mujal ja meil. - Keel ja Kirjandus 1998, nr 1, lk 1-7. Kokla, Paul. Eesti keele etümoloogilise uurimise minevik ja tulevik. - Keel ja Kirjandus 1975, nr 1, lk 41-44. Koldits, Mari. Minevikuminutid: esimene eestikeelne ajaleht ilmus 212 aastat tagasi. 15. märts 2018; https://novaator. err.ee/689l84/minevikuminutid-esimeneeestikeelne-ajaleht-ilmus-212-aastat-tagasi. Korb, Anu; Mare Koiva. Migratsioon ja eesti diasporaa. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2006. Krikmann, Arvo. Fraseoloogiline aines eesti vanimais grammatikates ja sõnastikes. Tallinn: Valgus, 1986. Krikmann, Arvo.
Kaasaegse metafooriteooria panus parömioloogiasse. - Uurimusi 252 folkloori lühivormidest. Reetor 1. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2003, lk 52-144. Kuidas ülikool eestikeelseks muutus. https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/20l. Kull, Rein. J. V. Veski ja markantne terminilooming. - Emakeele Seltsi aastaraamat 1987, nr 33, lk 19-41. Kull, Rein. Kirjakeel, oskuskeel, üldkeel. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2000. Kull, Rein. Sõnavõistlus ja võistlussõnad. R. Kull. Kirjakeel, oskuskeel, üldkeel. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2000, lk 215-225. Kõivupuu, Marju. Sõwa, laulik, laululaiva. Kalevise poisikese eepilised lood nüüd ka võru keeles. - Keel ja Kirjandus 2022, nr 8-9, lk 871-876. Kändler, Tiit, unarul uudissõnade meenutaja. - Eesti Päevaleht 20. november 1995; https://epl.delfi.ee/ artikkel/50721233/unarul-uudissonademeenutaja. Künstler, Aili. Etümoloogiasõnaraamat keele elulugu. - Sirp 14. märts 2013; https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varia/ etuemoloogiasonaraamat-keele-elulugu. Künstler, Aili. Mõeldagu filosoofina, räägitagu talupojana. - Sirp 8. september 2017; https://sirp.ee/s1-artiklid/varia/ moeldagu-filosoofina-raagitagutalupojana/. Künstler, Aili. Oi, kas see on enam eesti keel? ehk Keel elab ja toimib variantide kujul. - Sirp 7. november 2014; https:// sirp.ee/s1-artiklid/varamu/oi-kas-see-onenam-eesti-keel/. Laak, Marin; Krista Ojasaar. Sada aastat ajalugu: Eesti Kirjanduse Selts 1907-2007 Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 2007. Laanekask, Heli. Poleemika ühise eesti kirjakeele ümber ajakirjas „Beiträge". Keel ja Kirjandus 1983, nr 4, lk 191-293. Laanekask, Heli.
Ühise eesti kirjakeele taotlemine XIX sajandi alguses. Akadeemia 1992, nr 6, lk 1172-1199. Laanest, Arvo. Andrus Saareste ja keele atlased. - Keel ja Kirjandus 1992, nr 6, lk 358-361.
Laanest, Arvo. Euroopa keeleatlas. - Keel ja Kirjandus 1986, nr 5, lk 312-313. Laar, Mart. Raamat Jakob Hurdast. Tartu: Ilmamaa, 1995. Laar, Mart; Rein Saukas, Ülo Tedre. Jakob Hurt 1839-1907. Tallinn: Eesti Raamat, 1989. Laine, Aare. Suurele Saaremaa Saagpakule mõeldes. - Meie Maa 2. september 2010; https://arhiiv.saartehaal.ee/20l0/09/02/ suurele-saaremaa-saagpakule-moeldes/. Langemets, Margit. Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu viiskümmend aastat. - Emakeele Seltsi aastaraamat 2007, nr 53, lk 181-199. Lepajõe, Kersti. Tekstipäev 2008. - Keel ja Kirjandus 2009, nr 5, lk 389-391; https:// keeljakirjandus.eki.ee/389.pdf. Lepajõe, Marju. Reiner Brockmanni värsside vältimatusest. - Keel ja Kirjandus 2009, nr 10, lk 758-776; https://keeljakirjandus. eki.ee/Marju%20L.pdf. Lepik, Mart; Eva Aaver, Heli Laanekask, Kristi Metste. Friedrich Robert Faehlmann. Teosed l, II. Tartu: Eesti Kirjandus muuseum, 1999-2002. Ligi, Herbert. Poolteist sajandit õpetatud Eesti Seltsi asutamisest. Tartu: Kleio, 1988. Liiv, Toomas. Faehlmanni strateegia ja visioon. - Sirp 5. november 2004; https:// www.sirp.ee/sl-artiklid/c7-kirjandus/ faehlmanni-strateegia-ja-visioon/. Liivaku, Uno. Eestlased kui raamaturahvas (II). Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni. Keel ja Kirjandus 1991, nr 7, lk 392-401. Liivaku, Uno. Keelekorraldus ja keelehoole. Õiguskeel 2007, nr 2; https://www.just. ee/sites/www.just.ee/files/uno_liivaku._ keelekorraldusja_keelehoole.pdf. Lindström, Liina. Keelekogude osast keele teaduses. http://www.teaduskogud.org/ materjalid/konverents2008/Lindstrom. pdf. Lindström, Liina; Maarja-
Liisa Pilvik. Korpuspõhine kvantitatiivne dialektoloogia. - Keel ja Kirjandus 2018, nr 8-9, lk 643-662. Linguistica Uralica koduleht, https://kirj.ee/ lu/. Läbi kahe sajandi. Artiklite kogumik aja kirjanduse ajaloost. Koost Juhan Peegel. Tallinn: Eesti Raamat, 1971. Lühhike Öppetus. Toim Juhan Peegel. Tallinn: valgus, 1976. Maasalu, Sandra. Eesti keele seletav sõna raamat küpses pool sajandit. - Posti mees 24. september 2009; https://www. postimees.ee/167751. Maiste, Valle-Sten. Henriku kroonika pole veel ammendatud. - Sirp 22. detsember 2011. Mei, Killu. Emakeele Seltsi väliskeelepäevadest ja teistest seltsivälistest ette võtmistest. - Emakeele Selts 1920-2020. Koost Jüri Valge. Tallinn: Emakeele Selts, 2021, lk 530-547. Metsamäe, Meriliis. Paul Saagpakk - suur keelemees. - Meie Maa 10. september 2010; https://www.meiemaa.ee/index.php ?content=artiklid sub=68 artid=383l3. Metslang, Helle. Sari „Eesti keele varamu". Oma Keel 2020, nr 1, lk 103-105. Metslang, Helle; Ilona Tragel. Muutuva keele päev. - Keel ja Kirjandus 2006, nr 2, lk 172-174. Metslang, Helle; Ilona Tragel, Katre Õim. Muutuva keele päev. - Keel ja Kirjandus 2008, nr 1/2, lk 135-137. Metslang, Helle; Jüri Valge, Anni Jürine. Eesti keele varamu. - Sirp 11. detsember 2015; https://www.sirp.ee/sl-artiklid/varia/eestikeele-varamu/. Metsmägi, Iris; Meeli Sedrik. Etümoloogia sõnaraamatust. - Keel ja Kirjandus 2010, nr 6, lk 430-436. Miller, Voldemar. Esimesed trükitud raamatud (XVI—xviI sajand). - Eesti raamat 1525-1975. Ajalooline ülevaade. Toim Juhan Peegel. Tallinn: Valgus, 1978, lk 20-31. Mirov, Ruth.
Kristian Jaak Peterson ja regi värsiline rahvalaul. - Keel ja Kirjandus 2001, nr 3, lk 145-158. Muischnek, Kadri. Korpuslingvistika. - Keel ja Kirjandus 1998, nr 1, lk 8-12. Mulgi Kultuuri Instituut, https://mulgimaa.ee/. Murdekorpus. https://www.murre.ut.ee/ mkweb/. 253
Must, Aadu. Nimeloome keeruline kunst. Tartu Postimees 28. aprill 2015; https:// tartu.postimees.ee/3l7l5l5/aadu-mustnimeloome-keeruline-kunst. Mäearu, Sirje. Henn Saari „Keelehääling". Oma Keel 2004, nr 1, lk 86-87; http:// www.emakeeleselts.ee/omakeel/2004_l/ Saari.pdf. Neetar, Helmi. „Eesti keele mõisteline sõna raamat" (EKMS) ja murdekeel. - Keel ja Kirjandus 1992, nr 6, lk 350-355. Neetar, Helmi. ALE ja aletama. - Eesti filoloogia poolsajand Teaduste Akadee mias. Toim Jüri Viikberg. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 1997, lk 282-288. Neetar, Helmi. Euroopa keeleatlasest. - Keel ja Kirjandus 1998, nr 11, lk 792-794. Neetar, Helmi. Kaks eriilmelist sünonüümisõnastikku (Asta õim. Sünonüümisõnastik; Paul F. Saagpakk. Sünonüümi-sõnastik). Keel ja Kirjandus 1995, nr 1, lk 61-64. Nime murre: pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Koost Marja Kallasmaa. Toim Μ. Kallasmaa ja Margit Langemets. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2002. Oja, Vilja. Eesti keel keeleatlastes. - Oma Keel 2002, nr 2, lk 11-22; http://www. emakeeleselts.ee/omakeel/2002_2/0ja.pdf. Oja, Vilja. Fennougristide suurfoorum CIFU 11. - Sirp 24. september 2010. Ojasaar, Krista. Eesti vaimlise elu edendaja. - Päevaleht 8. detsember 2007. Orav, Helli; Kadri Kerner, Sirli Parm. Eesti wordneti hetkeseisust. - Keel ja Kirjandus 2011, nr 2, lk 96-106. Orav, Helli; Sirli Zupping, Kadri Vare. Leksikosemantiliste suhete hägusus Eesti Wordnetis. - Emakeele Seltsi aastaraamat 2014, nr 60, lk 171194; https://www.readcube.com/ articles/10.3176%2Fesa60.09. Orion, Jana;
Kristi Viiding. Se keick / kumb igganess magister Brockmann teggi. (Brockmanni teoste arvustus) - Keel ja Kirjandus 2001, nr 11, lk 797-805. 254 Ots, Heido. Oskuskeeleoskuse edendaja. [Tiiu Erelt. Eesti oskuskeel.] - Keel ja Kirjandus 1983, nr 7, lk 389-393. Paatsi, Vello. Tundmatu Carl Robert Jakobson. Toim Heldur Niit. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2006. Paatsi, Vello; Kristi Paatsi. Jaan Jõgever tsensori ja inimesena. - Akadeemia 2015, nr 12 lk 2166-2196; 2016, nr 1, lk 116-138. Pae, Taavi. Theodor Kaljo ja õ-hääliku piir Saaremaal. - Emakeele Seltsi aastaraamat 2018, nr 63, lk 127-138. Paet, Tiina; Tuuli Rehemaa. ÕS 1918. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu" kommenteeritud väljaanne. http://www. eki.ee/dict/qs19l8/qs1918.html. Pajupuu, Hille. Kuidas kohaneda võõras kultuuris. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2001. Pajusalu, Karl. Edela-Eesti kohad ja keel Salomo Heinrich Vestringi sõnaraamatus. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri / Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics 2013, nr 4-3, lk 93-120; https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/ view/jeful.2013.4.3.05. Pajusalu, Karl. Eesti keele 100 aastat. Toim Tiit Hennoste. [Tallinn]: Post Factum, 2019. Pajusalu, Karl. Eesti keele murrangud. Postimees 4. detsember 2021. Pajusalu, Karl. Emakeele Seltsi üliõpilasliikmed eestlust sõnastamas 1920-ndate alguses. - Keel ja Kirjandus 2018, nr 1-2, lk 56-66. Pajusalu, Karl. Pärnu aasta eesti keele aja loos - Salomo Heinrich Vestring 350. Sirp 19. detsember 2013; https://www. sirp.ee/sl -artiklid/varia/2013-12-19-1500-29. Pajusalu, Karl. Soome-ugri pärand ja
murded. - Sõida tasa üle silla. Raamat eesti keelest ja meelest. Koost ja toim. Raimo Raag, Jüri valge. Tallinn-Tartu: EKSA, 2018, lk 110-114. Pajusalu, Karl; Heli Laanekask, Ellen Niit. Kümme küsimust Wiedemanni grammatika kohta. - Sirp 16. märts 2012; https://sirp.ee/sl-artiklid/varamu/
kuemme-kuesimust-wiedemannigrammatika-kohta. Pajusalu, Karl; Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg. Eesti murded ja kohanimed. 3., kohendatud ja täien datud trükk. Toim T. Hennoste. Tartu, 2018; https://www.emakeeleselts . ee/digiraamatud/Eesti-murded-jakohanimed_kolmas-trykk_20l8.pdf. Pall, Valdek. Põhja-Tartumaa kohanimed i. II. Toim Madis Norvik. Tallinn, 1969-1977. Paul, Toomas. Eesti piiblitõlke ajalugu: Piibli tähendus ja mõju. Toim Tõnu Tender. Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 72. Tallinn: Emakeele Selts, 1999. Peebo, Jaak. Ilmus „wastne Testament 1686". - Oma Keel 2002, nr 2, lk 83-84. Peebo, jaak, wastse Testamendi lugu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2001. Peegel, Juhan. Veel A. w. Hupeli osast esimeses eestikeelses ajakirjas. - Läbi kahe sajandi. Artiklite kogumik aja kirjanduse ajaloost. Koost Juhan Peegel. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, lk 7-10. Peegel, Juhan, veel Peter Ernst wildest ja tema ajakirjast „Lühhike öppetus". - Keel ja Kirjandus 1975, nr 7, lk 412-418. Peegel, Juhan. Äratamisest ärkamisele, 140 aastat tagasi hakkas ilmuma J. V. Jannseni Perno Postimees ehk Näddalileht. - Postimees 17. juuni 1997; https://www. posti mees.ee/2511145/ aratamisest-arkamisele-140-aastattagasi-hakkas-ilmuma-j-v-jannseni-pernopostimees-ehk-naddalileht. Peterson, Kristjan Jaak. Laulud. Päeva raamat. Redigeerinud ja eessõna: Karl Taev. Tallinn: Eesti Raamat, 1976. Plado, Helen. Rahvakeelsus XX sajandi alguskümnendite Eesti keelekorralduses. Keel ja Kirjandus 2022, nr 12, lk 1075-1092. Praakli, Kristiina; Taavi Pae. õ. - Keel ja
Kirjandus 2021, nr 12, lk 1035-1057. Prillop, Külli; Karl Pajusalu, Eva Saar, SvenErik Soosaar, Tiit-Rein viitso. Eesti keele ajalugu. Eesti keele varamu vi. Toim Eva Velsker. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2020. Prozes, Jaak. Soome-ugri rahvaste maailma kongress ja poliitika. - Keskus, juuli-august 2021 ; http://kes-kus.ee/soome-ugrirahvaste-maailmakongress-ja-poliitika. Pullerits, Egle. Keelehooldebrošüürid õpetaja ja õpilase vaatevinklist. - Oma Keel 2010, nr 2, lk 97-99; https://www. emakeeleselts.ee/omakeel/20l0_l/ OK_2010-1_17.pdf. Pullerits, Egle. Keelehooldekeskus lapse kingades - või neist väljas? - Keele Infoleht: [ajalehe Sirp lisa], nr 22, 21. detsember 2012. Põder, Paula. Albert Valdese doktoritöö ja tema panus eestikeelsete meditsiinioskussõnade väljatöötamisel. file:///C:/ Users/Asta/Downloads/I39i4-Article%20 Text-12146-1-10-20171205.pdf. Põld, Toomas. Kullamaa katekismuse lugu: eestikeelse katekismuse kujunemisest 1532-1632. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1999. Põldmäe, Rudolf. Carl Robert Jakobsoni teedest ja töödest. Tallinn: Eesti Raamat, 1985. Põldmäe, Rudolf. Esimene Eesti üldlaulupidu 1869. Tallinn: Eesti Raamat, 1969. Põldvee, Aivar. Bengt Gottfried Forselius ja tähed. Täiendusi vana kirjaviisi ja uue õppeviisi mõistmiseks. - Keel ja Kirjandus 2010, nr 5, lk 331-352; http:// keeljakirjandus.ee/arhiiv/Forselius2.pdf. Põldvee, Aivar. Esimene eestikeelne aabits. - Keel ja Kirjandus 2011, nr 8-9, lk 588-599; http://keeljakirjandus.ee/ arhiiv/588-599.pdf. Põldvee, Aivar. Viis aabitsat ja Forseliuse õppeviis. - Lugemise kunst. Eesti Rahvus
raamatukogu toimetised 13. Toim Piret Lotman. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, 2011, lk 60-122. Päll, Peeter. Muukeelsed kohanimed Eestis. - Eesti rahvaste raamat. Rahvus vähemused, rühmad ja killud. Koost ja toim Jüri viikberg. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1999, lk 340-347. Raadik, Maire. Emakeele Seltsi keelekorraldustöö. - Emakeele Selts 255
1920-2020. Koost Jüri Valge. Tallinn: Emakeele Selts, 2021, lk 475-497. Raadik, Maire. Emakeele Seltsi keele toimkonna veerandsajand. - Oma Keel 2019, ПГ1, lk 54-67. Raadik, Maire. Keelenõu sai 50 aastat vanaks. - Oma Keel 2016, nr 2, lk 94-99. Raadik, Maire. Keelenõuanne liigub allik materjalide koostamise poole. - Sirp 2. oktoober 2015; https://www.sirp.ee/ sl-artiklid/varia/keelenouanne-liiguballikmaterjalide-koostamise-poole/. Raadik, Maire. Tiiu Erelt. - Oma Keel 2012, nr 1, lk 108-112. Raadik, Maire. Uudissõnu uue aastatuhande algusest. Toim Tiiu Erelt. Tallinn: Tänapäev, 2017. Raag, Raimo. Andrus Saareste Eesti keele mõistelise sõnaraamatu saamislugu. https://www.eki.ee/dict/saareste/ saareste.html. Raag, Raimo. Eripärane täishäälik õ. - Sõida tasa üle silla. Raamat eesti keelest ja meelest. Koost ja toim R. Raag, Jüri Valge. Tallinn-Tartu: EKSA, 2018, lk 73-80. Raag, Raimo. Keelepoliitika Eesti alal. Vaatmik. https://www.emakeeleselts. ee/wp-content/uploads/2020/06/EKS_ keelepoliitika_TR.pdf. Raag, Raimo. Kuidas sai eesti keel selliseks, nagu ta on? - Sõida tasa üle silla. Raamat eesti keelest ja meelest. Koost ja toim R. Raag, Jüri valge. Tallinn-Tartu: EKSA, 2018, lk 101-109. Raag, Raimo. Sõnaloomevõistlused Eestis ja mujal Euroopas. - Sõida tasa üle silla. Raamat eesti keelest ja meelest. Koost ja toim R. Raag, Jüri valge. Tallinn-Tartu: EKSA, 2018, lk 284-288. Raag, Raimo. Talurahva keelest riigikeeleks. Tartu: Atlex, 2008. Raag, Raimo. Valter Tauli elust ja keelelisest tegevusest. - Keel ja Kirjandus 2007, nr 11, lk 857-863. Rahvusvaheliste
fennougristikakongresside ajaloost. - Congressus XIII Internationa I is Fenno-Ugristarum https://cifu13.univie. 256 ac.at/et/kongressist/ajalugu/cifuajaloost/. Raid, Tõnu. Harjumaa ristimine 1219-1220. Toim Juku-Kalle Raid. Tallinn: Ema Isa OÜ, 2016. Rajandi, Henno; Joel Sang. Filoloogia viletsus. Keelekorralduse ja -õpetuse nõupidamine.-Sirp 31. oktoober 1979. Raud, Kai. Sõnause viljad. - Sirp 1. jaanuar 2011; https/www.sirp.ee/sl-artiklid/varia/ sonause-viljad. Raun, Alo. Oma keeles elab rahvas. - Eesti Sõna 24. aprill 1943; https://dea.digar.ee/ cgi-bin/dea?a=d8 d=eestisonal9430424. 2.24 e. Reimaa, vai lo. Õ-tähe tänapäevane kuju sündis Lüganusel. - Postimees 14. jaanuar 2023; https://arvamus.postimees. ee/7689962/o-tahe-tanapaevane-kujusundis-luganusel. Remes, Hannu. Rahvusvaheliselt kasutatav eesti keele käsiraamat. - Keel ja Kirjandus 2005, nr 9, lk 742-751. Riiklikud programmid, https://www.hm.ee/ eesti-keel-ja-voorkeeled/eesti-keel/ programmid. Ross, Eevi. F. J. Wiedemanni keeleauhind 1989-2003. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2005. Ross, Eevi. F. J. Wiedemanni keeleauhind Valdek Pallile. - Keel ja Kirjandus 2002, nr 6, lk 450-451. Ross, Eevi. Valdek Pall. - Oma Keel 2002, nr 2, lk 97-102; http://www.emakeele selts.ee/omakeel/2002_2/Pall.pdf. Ross, Jaan; Pire Teras, Eva Liina Asu, Arvo Eek, Diana Krull, Ilse Lehiste, Einar Meister, Meelis Mihkla, Merike Parve, Mart Rannut. Tänapäeva eesti kirjakeele uurimine. Foneetika. - Emakeele Seltsi aastaraamat 2003, nr 48, lk 7-26. Ross, Johanna. Filoloogia on läinud, rahvas on läinud - mis jääb alles? Keel ja Kirjandus 60. -
Keel ja Kirjandus 2018, ПГ1-2, lk 162-165. Ross, Kristiina. Arnold Kask ja kirjakeele ajaloo tulevik. - Keel ja Kirjandus 2002, nr 11, lk 788-792.
Ross, Kristiina. Eesti filoloogia sünd ja kiriku laulude tõlked. - Keel ja Kirjandus 2016, nr 8-9, lk 652-668. Ross, Kristiina. Eesti keel Henrikust Anton Thor Helleni. - Keel ja Kirjandus 2009, nr 8-9, lk 553-558. Ross, Kristiina. Eestikeelne piiblitõlge, kristlik kirjandus ja kirikulaulud. Eesti kiriku-ja religioonilugu, õpik kõrgkoolidele. Toim Riho Altnurme. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2018. Ross, Kristiina. Hiiglaste õlgadel: Eduard Ahrensi osa eesti kirjakeele loos. Oma Keel 2017, nr 2, lk 3-7. Ross, Kristiina. Joobelist ja juubelist-Anton Thor Helle 325. - Keel ja Kirjandus 2008, nr 10, lk 753-759. Ross, Kristiina. Kahest 17. sajandi teise poole käsikirjalisest piiblitõlkest. Professor Evald Saagi juubelikogumik. Koost Tiit Salumäe. [Tartu]: EELK Konsis tooriumi Kirjastusosakond, 1997, lk 52-55. Ross, Kristiina. Kiri algab kirikust. Varase eesti kirjakeele luterlikkusest. - Eesti Evan geelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituudi toimetised 2017, nr 25, lk 91-102. Ross, Kristiina. Kohakäänded Georg Mülleri ja Heinrich Stahli eesti keeles. Pühendusteos Huno Rätsepale 28.12.1997. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 7. Toim Mati Erelt, Meeli Sedrik, Ellen Uuspõld. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1997, lk 184-201. Ross, Kristiina. Meie igapäevane Ahrensi leib.-Sirp 25. august 2017. Ross, Kristiina. Meie ja teie eesti kirjakeel. Keel ja Kirjandus 2019, nr 1-2, lk 57-68; http://kjk.eki.ee/ee/issues/20l9/l-2/H3i. Ross, Kristiina. Missioon ja mäng eesti kirja keele sünnis.-Vikerkaar 2011, nr 1-2, lk 117-127. Ross, Kristiina. Reiner Brockmann - vaimulik
tõlkija või Lasnamäe lambur. - Vikerkaar 2001, nr 4, lk 86-90. Ross, Kristiina, wastne Testament ja lõuna-eesti keel. 27. detsember 2001; https://www.delfi.ee/artikkel/2766892/ kristiina-ross-wastne-testament-ja-lounaeesti-keel. Ross, Kristiina, wiedemannist Wiedemannini. - Emakeele Seltsi aastaraamat 2011, nr 57, lk 282-289. Ross, Kristiina; Liisi Piits. Mõlgutusi tõest eesti keelekirjelduses. - Keel ja Kirjandus 2019, nr 8-9, lk 686-694; http://kjk.eki.ee/ ee/issues/2019/8-9/1200. Rähesoo, Jaak. Ebajuubellikke mõtisklusi (J. Silveti 90. sünniaastapäevaks). Looming 1985, nr 5, lk 712-713. Rätsep, Huno. 175 aastat eesti keele õpeta mist Tartu Ülikoolis. - Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi vii. Tartu: TRÜ, 1979, lk 27-42. Rätsep, Huno. Akadeemik Ferdinand Johann Wiedemann ja eesti keel. - Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa. Koost Urmas Sutrop, Jüri Valge. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008, lk 27-34. Rätsep, Huno. Akadeemik Paul Ariste. Tallinn: Perioodika, 1980. Rätsep, Huno. Ferdinand Johann Wiedemann ja Tartu Ülikool. - Emakeele Seltsi aasta raamat 2005, nr 51, lk 279-287. Rätsep, Huno. Johannes Aavik ja soome laenud. - H. Rätsep. Sõnaloo raamat. Toim Peeter Olesk. Tartu: Ilmamaa, 2002, lk 246-259. Rätsep, Huno. „Ma ei või keele praegust seisukorda lihtsalt mitte rahuliku meelega pealt vaadata" (Johannes Aavik 1912). Oma Keel 2013, nr 1, lk 5-12. Rätsep, Huno. Sõnaloo raamat. Toim Peeter Olesk. Tartu: Ilmamaa, 2002. Rätsep, Huno. Wiedemanni fenomen. Oma Keel 2005, nr 1, lk 14-20. SA Kihnu Kultuuri Instituut. http://www. kihnuinstituut.ee/. Saareste, Andrus. Kümme aastat
eesti murrete süstemaatset kogumist, https:// www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2020/07/23-AEStoimetisedXXIII.pdf. Saari, Henn. Keelehääling. Eesti Raadio „Keeleminutid" 1975-1999 (eessõna Peeter Päll). Koost ja toim Sirje Mäearu. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 2004. 257
saari, Henn. Taimelavakeelepäeva kõne dest. - Keel ja Kirjandus 1979, nr 3, lk 155-166. Salla, Sigrid. Jututuba kui võrgusuhtlusvorm. - Tekstid ja taustad (l). Artikleid tekstianalüüsist. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 23. Toim Reet Käsik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2002, lk 128-151. salo, Vello. KAS PARUNIT El ENAM TUNDA TAHA ehk kaks sünonüümisõnastikku korraga. - Sirp 10. aprill 1992. Salupere, Malle. J. V. Jannseni tähendus ja tema tegevus. - Keel ja Kirjandus 2001, nr 11, lk 765-777; nr 12, lk 853-867. Salupere, Malle. Jannsen kui eesti laulu pidude isa ning koorilaulukultuuri edendaja. - Muusika 2019, nr 7, lk 11-14; www.ajakirimuusika.ee/singlepost/2019/07/11/. salupere, Malle. Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel. Toim Mall Jõgi. Tallinn: Tänapäev, 2017. Salveste, Nele. ikka need välted - no mida neist arvata? - Oma Keel 2012, nr 1, lk 19-28; http://www.emakeeleselts.ee/ omakeel/2012_1/OK2012-1_02.pdf. Sedrik, Meeli. Murdelugusid Ristilt ja HarjuMadiselt. - Keel ja Kirjandus 2018, nr 4, lk 334-337; https://keeljakirjandus.ee/ee/ archives/25843. Seilenthal, Tõnu. Congressus nonus internationalis fenno-ugristarum in Estonia, Tartu habitandus est. - Keel ja Kirjandus 2000, nr 7, lk 465-467. Seilenthal, Tõnu. Fennougristika uue aasta tuhande künnisel. - Fenno-Ugria Infoleht 2000, nr 3. Setomaa vald, https://setomaa.kovtp.ee/. Soome-eesti suursönaraamat. Suomi-virosuursanakirja i. Eesti Keele Instituut. Kotimaisen Kielten tutkimuskeskus. Tallinn-Helsinki: Eesti Keele Sihtasutus, Kotimaisen kielten tutkimuskeskus, 2003. Sutrop, Margit.
Ülikool kui teaduse koda ja rahvuslik kultuuriistandus. Sirp 29. november 2019; https:// sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/ 258 ulikool-kui-teaduse-koda-ja-rahvuslikkultuuriistandus/. Sõida tasa üle silla. Raamat eesti keelest ja meelest. Koost ja toim Raimo Raag, Jüri Valge. Tallinn—Tartu: EKSA, 2018. Taal, Kersti. Eesti keele küsimus Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kirjavahetuses. Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2016, lk 30-46; http://oes.ut.ee/wp-content/ uploads/2.pdf. Taal, Kersti. Õpetatud Eesti Seltsi ajalugu. Toim lvika Arumäe. Tallinn: Argo, 2018. Tafenau, Kai. Heinrich Gösekeni sõna raamatu seni märkamata eeskuju. - Keel ja Kirjandus 2011, nr 6, lk 425-439; https.7/ keeljakirjandus.eki.ee/425-439.pdf. Talving, Hanno. Perekonnanimede eestista mise kampaania 1930. aastatel, http:// www.estonica.org/et/Perekonnanimede_ eestistamise_kampaania_1930_aastatel/. Tamm, Aksel. Riikliku tsensuuri viimased ohked. - Keel ja Kirjandus 2008, nr 1, lk 67-74. Tannberg,Tõnu. Sisukas monograafia Õpetatud Eesti Seltsi ajaloost. - Keel ja Kirjandus 2019, nr 3, lk 233-235. Taras, Madis. Aasta keeleteo auhinna pälvis õpilaste üleskutse „Kroon eesti keelele!" Eesti Päevaleht 14. märts 2007; https:// epl.delfi.ee/kultuur/aasta-keeleteoauhinna-palvis-opilaste-uleskutse-krooneesti-keelele?id=5l 079408. Tarto maa rahwa Näddali-leht. Uurimusi ja allikmaterjale. Koost Tõnu Tannberg. Toim Helina Tamman, Leino Pahtma. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 1998. Tasa, Rita. Saksa-eesti fraseoloogia sõnaraamat. Tallinn: Koolibri, 2005. Tauli, Valter. Eesti grammatika I. Hääliku-, vormi-ja sõnaõpetus. Soome-
ugri Keelte Instituut. Uppsala, 1972; II. Lauseõpetus. Uppsala, 1980. Tavast, Arvi. Eesti oskussõnastikud 1996-2000. - Keel ja Kirjandus 2002, nr 6, lk 401-414; nr 7, lk 489-503. Tedre, Ülo. Emakeele Selts nõukogude aastail. - Keel ja Kirjandus 2000, nr 8, lk 578-582.
Tedre, Ülo. Jakob Hurt 150. - Keel ja Kirjandus 1989, nr 7, 385-391. Tekstid ja taustad (l). Artikleid tekstianalüüsist. Tartu Ülikooli eesti keele õppe tooli toimetised 23. Toim Reet Käsik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2002. Tekstid ja taustad V. Meediatekstide keelekasutus ja selle sotsiokultuurilised taustad. Tartu ülikooli eesti keele osakond. Toim Reet Käsik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008. Tender, Tõnu. Eesti keele aasta on lõppenud. Elagu eesti keele aasta! - Oma Keel 2020, nr 1, lk 99-102. Tender, Tõnu. Emakeele Selts. - Oma Keel 2001, nr 2, lk 65-71. Tender, Tõnu. Emakeele Seltsi 400 keelepäeva (1961-2020). - Emakeele Selts 1920-2020. Koost Jüri Valge. Tallinn: Emakeele Selts, 2021, lk 498-529. Tender, Tõnu. Ferdinand! mantlipärijad. Saatesõna. - Keel ja Kirjandus 2019, nr 1-2, lk 1-5. Tender, Tõnu. Mõnda 1934. ja 1995. aasta keeleseadusest: ühist ja erinevat. õiguskeel 2008, nr 4, lk 154-159; https:// www.just.ee/sites/www.just.ee/files/. tonu_tender._monda_i934._ja_l 995. _ aasta_keeleseadusest._uhistja _erinevat. pdf. Tender, Tõnu. Riigikeele aasta sündmus test. - Oma Keel 2019, nr 1, lk 8-15; http://emakeeleselts.ee/omakeel/20l9_l/ OK-1-2019_02.pdf. Tender, Tõnu; Jüri Viikberg. Eesti keele instituut. Algusaastad. - Oma Keel 2017, nr 1, lk 73-79; http://www.emakeeleselts. ee/omakeel/20l7_1/OK-1-2017_12.pdf. Tomusk, Ilmar. Keeleseadustest Eestis. Õiguskeel 2015, nr 3, lk 1-7. https:// www.just.ee/sites/www.just.ee/files/ keeleseadustest_eestis.Jlmar_tomusk. pdf. Tomusk, Ilmar. Mida keeleinspektsioon päriselt teeb. - Postimees 11. märts 2019;
https://arvamus.postimees.ee/6542O14/ ilmar-tomusk-mida-keeleinspektsioonpariselt-teeb. Tomusk, Ilmar. Sada aastat Eesti riigikeelt. Looming 2019, nr 3, lk 1-7; https://www. Iooming.ee/arhiiv/sada-aastat-eestiriigikeelt/. Tuglas, Friedebert. Eesti Kirjameeste Selts. (Kogutud teosed 13.) Toim Ülle Kurs, Toomas Haug. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2009. Tärk, Tiina. Kohanimearhiiv eesti keele instituudis. - Oma Keel 2010, nr 1, lk 70-74; https://www.emakeeleselts.ee/ Omakeel/2010_1/OK_2010-I_i i.pdf. Uibo, Udo; Mati Erelt. Eesti keele ühemehegrammatika. - Keel ja Kirjandus 1982, nr 4, lk 213-218. Uiboaed, Kristel; Liina Lindström. Murrete lauseehitus ja selle uurimine. - Oma Keel 2014, nr 1, lk 12-21; https://www. emakeeleselts.ee/omakeel/2014_1 / OK_2014-1_02.pdf. Undusk, Jaan. Eesti lugu: Henriku Liivimaa kroonika. - Eesti Päevaleht 24. oktoober 2008. undusk, Jaan. Eksistentsiaalne Kreutzwald. Eesti Ekspress. Areen 11. detsember 2003. Undusk, Jaan. Luterlik, valgustuslik ja romantiline keeleideoloogia meie vanemas kirjakultuuris. - Vikerkaar 2012, nr 11, lk 70-90; http://www.vikerkaar.ee/ archives/13129. univere, Aili. Eesti murdekogud rända mas I. - Emakeele Seltsi aastaraamat 1997, nr 43, lk 132-145. Universitas Tartuensis 1632-2007. Toim Toomas Hiio ja Helmut Piirimäe. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007. Universitas Tartuensis. Eesti Vabariigi Tartu Ülikool ja üliõpilaskond sõnas ja pildis. Koost Bernard Kangro. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1970. Uue ajastu misjonilingvist. Eduard Ahrens 200. Koost ja toim Kristiina Ross. Tallinn: Eesti Keele
Sihtasutus, 2003. Vadi, Urmas. Sada eesti mõtet. Kristjan Jaak Peterson: kas siis selle maa keel. 13. veebruar 2018; https://kultuur.err. ee/682955/sada-eesti-motet-kristjanjaak-peterson-kas-siis-selle-maa-keel. 259
Vainik, Ene. Genereerib inimene, mitte grammatika. - Keel ja Kirjandus 1992, nr 3, lk 156-160; nr 4, lk 216-223. Valge, Jüri. Ajakirjad Eesti Keel ja Oma Keel ning Kodumurre. - Emakeele Selts 19202020. Koost J. Valge. Tallinn: Emakeele Selts, 2021, lk 457-474. Valge, Jüri. Kas siis selle maa keel.?. Toim Anu Saluäär-Kall. - Loomingu Raamatu kogu, nr 11-12. [Tallinn]: SA Kultuurileht, 2013. Valge, Jüri. Keelekesksetest riigiprogrammidest. - Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa. Koost Urmas Sutrop ja J. Valge. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008, lk 113-127. Valge, Jüri. Keeleretk Kristjan Jaak Petersoni radadel. - Oma Keel 2019, nr 2, lk 96-102; http://www.emakeeleselts.ee/ omakeel/2019_2/OK-2-2019_16. pdf. Valge, Jüri. Keeleseadus 25 (80). - Õiguskeei 2014, nr 1, lk 1-7; http://www.just.ee/ sites/www.just.ee/fi les/j u rLva lge._ keeleseadus, 25_80.pdf. valge, Jüri. Keeleteoauhindade neli aastat. Oma Keel 2010, nr 2, lk 71-75. valge, Jüri. Kelle emakeelepäev? - Sirp 16. november 2008; https://www. sirp.ee/sl-artiklid/c9-sotsiaalia/kelleemakeelepaeev/. valge, Jüri. Pool sajandit GGG sünnist. Generatiivse Grammatika Grupi juubelikoosolek 18.12.2015. Teesid. Toim J. Valge. Tartu: Tartu Ülikool, 2015, lk 5-6; https://dspace. ut.ee/hand le/10062/50296?show=full. Valge, Jüri. Pool sajandit Johannes Voldemar Veski päevi. - Emakeele Seltsi aastaraamat 2017, nr 63, lk 295-306. valge, Jüri. Sajand koos Eestiga. Emakeele Selts 1920-2020. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, 2020. valge, Jüri. Veel kord eesti keele uuest arengukavast. - Õpetajate Leht 9. märts 2018;
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d d=opetajateleht20i 80309.2.5.4. Valge, Jüri. Wiedemanni fond 10. - Õpetajate Leht 4. detsember 2015; https://opleht. ee/2015/12/wiedemanni-fond-l 0/. 260 Valge, Jüri. Viiskümmend aastat Veski päevi. - Oma Keel 2017, nr 2, lk 89-93. Vais, Helju. Meinhard Laks, Kristjan jaak ja meie. - õhtuleht 15. märts 2003; https:// www.ohtuleht.ee/l37039/meinhard-lakskristjan-jaak-ja-meie. vare, Silvi. Eesti keele sõnapered. Täna päeva eesti keele struktuurianalüüs l-ll. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2012. Wastne Testament 1686. https://www. eki.ee/piibel/index.php?tekst=tutv_ wast. veismann, Ann; Jane Klavan, Haldur Õim. Teoreetiline keeleteadus ja kvantitatiivsed meetodid. - Keel ja Kirjandus 2018, nr 8-9, lk 602-621. Veidi, Enn. Eesti kirjakeele seletussõna raamatust. - Keel ja Kirjandus 2008, nr 11, lk 897-902. vene-eesti sõnaraamat l. Koost prof P. Arumaa, grammatilise sissejuhatusega kaastööliselt lektor B. Pravdinilt. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1940. Verschik, Anna. Keelekontaktid, laenatavus ja verbi kopeerimine eestivene keele- variandis. - Keel ja Kirjandus 2007, nr 5, lk 357-377. Vider, Kadri. Mis on Kreutzwaldil pistmist keeletehnoloogiaga? - õpetajate Leht 3. mai 2019; https://opleht.ee/20i9/05/ mis-on-kreutzwaldil-pistmist-keele tehnoloogiaga/. Vider, Kadri. Sõna vabadusest, andmepõhiselt. - Sirp 17. juuni 2022. Wiedemann, Ferdinand Johann. Eesti keele grammatika. Tõlkinud Heli Laanekask. Toim Ellen Niit. Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts. Tallinn, 2011. Wiedemann, Ferdinand Johann. Eestisaksa sõnaraamat. Neljas, muutmata
trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Tallinn: Valgus, 1973. Vihma, Helgi. Aaviku Seltsi esimene auliige Paul Saagpakk. - Artikleid ja arhivaale II. Koost ja toim H. Vihma. Tallinn: Johannes Aaviku Selts, 1999, lk 71-82. Viht, Annika. Eesti sõnamuutmise uurimise lühiülevaade. - Mäetagused 2017, nr 69,
Ik 136-137; https://www.folklore.ee/ tagused/nr69/viht.pdf. Viht, Annika; Külli Habicht. Eesti keele sõnamuutmine. Eesti keele varamu IV. Toim Helle Metslang. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2019. Viiding, Kristi. Õnnelik olgu su samm . Teelesaatmisluuletused XVII sajandi Eesti kirjanduselus. - Keel ja Kirjandus 2005, nr 5, lk 359-378; nr 6, lk 455-474. Viikberg, Jüri. Eesti murrete grammatika. Eesti keele varamu viii. Toim Mari-Liis Kalvik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2020. Viikberg, Jüri. Emakeele Selts 90-aastane. Oma Keel 2010, nr 1, lk 58-62. Viikberg, Jüri. Emakeele Selts ja murde kogumine. - Emakeele Selts 1920-2020. Koost Jüri Valge. Tallinn: Emakeele Selts, 2021, lk 349-369. Viikberg, Jüri. Hendrik Adamson! murdeluuleauhind. - Oma Keel 2015, nr 1, lk 95-99; https://www.emakeeleselts.ee/ Omakeel/2015_1/OK_2015-I_l6.pdf. Viikberg, Jüri. Kutselised arstijad eesti keeles. - Emakeele Seltsi aastaraamat 2021, nr 67, lk 195-210. Viikberg, Jüri; Kristiina Praakli. Välis eestlased ja nende keel. Pidepunkte uurimisloost, http://oes.ut.ee/wp-content/ uploads/viikberg-praakli.pdf. Viires, Ants. Monumentum Estoniae Antiquae. - Keel ja Kirjandus 1992, nr 6, lk 355-357. Viitso, Tiit-Rein. ALFE ja keeleajalugu. http://resources.krc.karelia.ru/krc/doc/ publ/prib-fin.yaz_48.pdf. Viitso, Tiit-Rein. Uralistika meil ja mujal. Keel ja Kirjandus 1986, nr 1, lk 46-49. Viks, Ülle. Kuidas tekib sõnastikukirjesse grammatika. - Keel ja Kirjandus 2000, nr 7, lk 481-495; https://www.eki.ee/teemad/ kirjegeneraator.html. Viks, Ülle. Muuttüübid eesti sõnastikes. Leksikograafiaseminar:
Sõna tänapäeva maailmas. Leksikografinen seminaari: Sanat nykymaailmassa. Eesti Keele Instituudi toimetised 9. Tallinn, 2001, lk 157-185; http://www.eki.ee/teemad/tyybijutt. html. Viks, Ülle. Muuttüübid ja ÕS 2013. Oma Keel 2015, nr 2, lk 44-54. Viks, Ülle. Väike vormisõnastik i: Sisse juhatus 8i grammatika; II: Sõnastik lisad. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1992. Virsu. https://www.univie.ac.at/virsu/et/ lahivordlusi-lahivertailuja/. Wordnet ehkTEKsaurus https://www.cl.ut. ee/ressursid/teksaurus/?lang=et. Võro Selts VKKF. https://voroselts.ee/. Võro-eesti synaraamat. Võru-eesti sõna raamat. Koost Sulev Iva. Tarto-Võro: võru instituut, 2002. Võru instituut, https://wi.ee/et/instituudist/. Väike murdesõnastik l. Toim Valdek Pall. Tallinn: valgus, 1982. Vääri, Eduard. Sundunustatud keelemees Elmar Muuk 100 ja 60. - Keel ja Kirjandus 2002, nr 1, lk 30-37. Õim, Asta. Eesti leksikograafia arengust ja alussõnaraamatutest. - Sõida tasa üle silla. Raamat eesti keelest ja meelest. Koost ja toim Raimo Raag, Jüri Valge. Tallinn-Tartu: EKSA, 2018, lk 193-205. Õim, Asta. Kolleeg ja õpetaja Elli Riikoja. Keeleuurija ja sõnaseadja Elli Riikoja. Toim. Kai Adamson. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2009, lk 69-79. Õim, Asta. Leksikaalsete sünonüümide sisulisest küljest. - Nime murre: pühendusteos Valdek Palli 75. sünni päevaks 30. juunil 2002. Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Koost Marja Kallasmaa. Toim Μ. Kallasmaa ja Margit Langemets. Tallinn: Eesti Keele Siht asutus, 2002, lk 292-315. Õim, Asta. Sünonüümide vormilisest küljest. - Inter dialectos
nominaque. Eesti Keele instituudi toimetised 7. Koost ja toim Jüri Viikberg. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2000, lk 462-472. Õim, Asta. Viron leksikografian tulevaisuus. Kieliposti 1991, nr 4, lk 40-45. Õim, Haldur. Kognitiivne pööre. - Keel ja Kirjandus 2008, nr 8-9, lk 617-627; 261
https://keeljakirjandus.eki.ee/6l7-627. pdf. Õim, Haldur. Ülle Viks 60. - Keel ja Kirjandus 2008, nr 4, lk 304-305. Õim, Haldur; Ilona Tragel. Teoreetilise keeleteaduse arengust mujal ja meil XXI sajandi alguses. - Keel ja Kirjandus 2007, ПГ 2, lk 98-115. Õim, Haldur; Mare Koit. Keele mõistmise modelleerimine arvutil. Semantika, ontoloogia ja sündmuste esitus kahe 262 valdkonna näitel. - Keel ja Kirjandus 2014, nr 3, lk 169-194. Õim, Katre. Üheksas muutuva keele päev. Keel ja Kirjandus 2014, nr 4, lk 320-322. Õpetatud Eesti Selts, https://oes.ut.ee/ ajalugu/. ÕSi lätted. Koost Urmas Sutrop. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2007. Üheksa aastakümmet. Pühendusteos Johannes Aavikule. Koost Karl Mihkla, Helgi Vihma. Tallinn: Valgus, 1971.
Nimeloend Aava, Katrin 22i Aavik, Johannes 39,84, 86-88,91,96, 97, 154,194, 232 Adamson, Amandus 64 Adamson, Hendrik 187 Agur, Ustus 164 Ahrens, Eduard 59-61,73 Ahven, Eeva 95 Ahven, Heino 122,125,126 Ainelo, Jaan 1O1 Alas, Marit 242 Allik, Mari 188 Altosaar, Toomas 172 Alumäe, Tanel 130 Alvre, Paul 140,225 Argus, Reili 215-217 AriSte, Paul 34, 68, 75, 83, 91, 101, 130, 132, 140,144, 145,166 Arumaa, Peeter 170,171 Asu, Eva Liina 130,238 Baturin, Nikolai 180 Björklöf, Sofia 224 Blomqvist, Marianne 242 Boubrig, Johann Samuel Friedrich 44 Brandt, Johannes 17 Brockmann, Reiner 20, 54 Cederberg, Arno Rafael 91 Collinder, Björn 145 Eek, Arvo 130,131,172 Ehala, Martin 188,218 Eichfeld, Johan 126,132,136 Eisen, Matthias Johann 140 Elisto, Elmar 101 Erelt, Mati 61, 95, 129, 161, 188, 196, 197, 206,216,218, 226, 227, 239 Erelt, Tiiu 61, 89,121,158, 160, 161,164, 165,170, 181, 197, 206, 210, 227 Emits, Enn 242 Faehimann, Friedrich Robert 44,45, 51, 56, 58, 59 Farbregd, Turid 189 Faster, Mariko 186,200,242 Forselius, Bengt Gottfried 26-29,31-33,37 Ganander, Christfried 55 Grano, Johannes Gabriel 91 Grenzstein, Ado 71,77-79,156 Gruber, Johann Daniel 14 Grünthal-Ridala, Villem 80, 86,88,96 Guerrin, Triinu 201 Gulerth, Konderth 16 Gutslaff, Johannes 23,24, 33,34 Gutsleff, Eberhard 36 Göseken, Heinrich 23,33,34 Haak, Anu 124,168,199,224 Haarmann, Harald 33 Habicht, Külli 121, 146,193, 239 Hallap, Valmen 133 Hallik, Tiina 119 Hassinen, Sirje 189 Hausenberg, Anu-Reet 133 Hein, Indrek 224 Heinapuu, Ott 119 Heinsar, Egle 143,235 Heinsoo, Heinike 61 Helle, Anton Thor 34,36-38,42 Heller, Johann
Friedrich 48 Help, Toomas 172,196 Hennoste, Tiit 159, 204, 205, 222, 238 Henrik 14 Herder, Johann Gottfried 42 Hermann, Karl August 45, 56,63,71, 74-76, 78, 79 Hilpus, Arti 245 Hint, Helen 216 Hint, Mati 129, 131, 162,163,178, 196 Holter, Abram 48 Hornung, Johann 29,31-33,37 Hueck, Alexander Friedrich 56 Hupei, August Wilhelm 34,40,42,48,140 Hurt, Jakob 56, 57, 64, 67, 71, 74, 76-78, 80, 85,136,140 Hurtta, Heikki 224 Höveln, Hans von 20 Ilves, Toomas Hendrik 156,157,180,183 iva, Sulev 186,200,201 Iva, Triin 124,186,200 Jagomägi, Gennadi 189 Jakobson, Carl Robert 61,64-66,70,71 263
Jannsen, Johann Voldemar 61-64,66 Jannsen, Lydia Emilie Florentine vt Koidula, Lydia Jhering, Joachim 26 Joalaid, Marje 242 Johannes, Maris 143 Johansen, Paul 16,17,140 Juhkam, Evi 124,125,168,199 Juhkason, Grethe 124 Jung, Jaan 15 Jõgever, Jaan 80,82,84,88,91,96 Jõgi, Olev 118,119 Jõks, Maris 143 Jürgenson, Dietrich Heinrich 44,51,56 Jürgenstein, Anton 82,84 Jüssi, Fred 183 Kaal, Helju 122 Kaalep, Ain 156,180 Kaalep, Heiki-Jaan 188 Kaivapalu, Annekatrin 229 Kaldjärv, Ellen 35 Kaljo, Theodor 140 Kaljulaid, Kersti 244 Kalla, Urmas 186,201 Kallas, Jelena 171 Kallas, Rudolf 71 Kallasmaa, Marja 140,168,242 Kalmus, Mervi 124 Kalvik, Mari-Liis 199 Kama, Kaido 200 Kampmann, Mihkel 84 Kann, Kallista 110 Kaplinski, Jaan 129,201 Kapp, Joosep 71 Karelson, Rudolf 174 Karmin, Mati 67 Karu, Kadri 201 Käsik, Reet 42, 121, 129, 146, 188, 196, 220, 221,238 Kask, Ann 168,199 Kask, Arnold 95, 136, 145, 158, 159, 198, 222, 239 Kauksi, Ülle 187 Keem, Hella 124,125 Keevallik, Leelo 188,227 Kekkonen, Urho Kaleva 135 Kendla, Mari 125,199 Kerge, Krista 121,188,221 264 Kern, Katrin 215 Kettunen, Lauri 57,91,94,140,225 Kibbermann, Elisabeth 110 Kibbermann, Feliks 110 Kilgi, Annika vt Viht, Annika Kingisepp, Valve-Liivi 146 Kiristaja, Arvis 242 Kirotar, Salme 110 Kitzberg, August 80 Kivi, Osvald 133 Klaas-Lang (Klaas), Birute 188,189,218 Klas, Eri 181 Klaus, Väino 132,133 Klavan, Jane 150 Kleis, Richard 15 Klement, Fjodor 128 Klumpp, Gerson 132 Koell, Johann 17,83,146 Koidula, Lydia 64-66,68 Koit, Mare 129,148,188 Kokla, Nikolai 170 Kokla, Paul 132,133, 166,186, 224, 225, 232 Komensky Jan Arnos 23
Kont, Ilse 174 Kont, Karl 166 Koppel, Paula 110 Korb, Anu 189 Kreutzwald, Friedrich Reinhold 44,51,56,58 Kriivan, Piret 143 Krikmann, Arvo 129,150 Kross, Jaan 39,156 Kruus, Hans 82 Kull, Mart 245 Kull, Rein 121, 156,158, 160, 161,170 Kullus, Valve vt Põlma, Valve Kunder, Juhan 71 Kunileid, Aleksander 66 Kurman, George 147 Kurrik, Jaan 84 Kurrik, Juhan 71 Kuslap, Marge 242 Kuuba, Rainer 201 Kuusk, Külli 224 Kõpp, Endel 38,39 Kõpp, Johan 82 Kährik, Aime 133 Käsi, Inge 186 Köler, Johann 71
Könninge, Reti 186 Külmoja, Irina 218 Läägus, Aino 188 Laande, Aili 186 Laanekask, Heli 69,73,146,227 Laanest, Arvo 133 Laanpere, Helga 224,225 Laansalu, Tiina 199,242 Laansoo, Urmas 170 Laasi, Helga 171 Ladefoged, Peter 173 Lagle, Tiiu 170,171 Laitinen, Saami 224 Lakoff, George 150 Laks, Meinhard 208 Lamp, Anu 232 Langacker, Ronald 150 Lange, Jacob 41 Langemets, Andres 129 Langemets, Margit 174,175,224, 228 Laos, Külli 187 Laul, Silvia 57 Leas, Reene 186,187 Leemets, Helle 170,171 Leemets, Tiina 210 Leetberg, Kaarel 96 Lehiste, Ilse 131,172 Leivo, Maeve 133 Lelow, Johannes 16 Lenz, Friedrich David 44,46 Lepajõe, Kersti 221 Lepajõe, Marju 20,25 Leppik, Eduard 140,141 Liiv, Georg 130,131,172 Liiv, Maimu 170, 171 Liiv, suliko 218 Lind, Anne 218 Lindström, Liina 150, 188, 204, 213, 238 Linkgreim, Maria-Maren 119,228 Lippus, Pärtel 130,238 Lonn, varje 124,168,199 Loorits, Oskar 86, 87, 96,136 Luce, Johann Wilhelm Ludwig von 48 Luiga, Georg Eduard 84 Lukas, Tõnis 185,218 Luther, Martin 38 Länsimäki, Maija 224 Mark, Julius 57,91 Martoja, inna 170,171 Masing, Otto Wilhelm 48, 50, 52, 54 Masing, Uku 38,39 Meister, Einar 130 Melts, Nelli 171 Mere, Kristi 218 Mereste, Uno 170 Meri, Lennart 145,180 Meri, Mart 119,168 Meriste, Henno 156,170 Mets, Mari 124 Metslang, Helle 95, 129, 184, 196, 197, 218, 228, 231, 238 Metsmägi, Iris 167 Mihkla, Meelis 130 Michler, Carl 51 Moritz, Ludwig Wilhelm 44 Muischnek, Kadri 148,149 Murulauk, Silvi 186 Must, Mari 123-125, 168, 198, 199 Muuk, Elmar 83, 89, 96, 97, 110, 112 Mäearu, Sirje 210 Mäekivi, Helika 215 Mäesalu, Marta 123,125 Mäger, Mart
122,198,199,225 Mägi, Krista 183 Mägiste, Julius 15, 91, 95, 101, 116,166, 167,194, 224 Mändmets, Hilja 170 Mölder, Ants 139 Müller, Georg 18,146 Neetar, Helmi 152,168,191,199 Nemvalts, Peep 233 Niggol, Carl 71 NigOl, Salme 125,168, 198, 199 Niinemägi, Helle vt Metslang, Helle Niit, Ellen 73, 124, 168, 186,198,199, 222 Norvik, Madis 122 Norvik, Miina 124 Norvik, Piret 141,199 Nurk, Anu 189 Nurm, Ernst 158,174 Nurmekund, Pent 187 Ogren, David 228 Oinas, Felix 226 Oja, vilja 152,168,199 Ojamaa, Koit 172 Ojansuu, Heikki 136 265
Oldekop, Gustav Adolf 46 Orav, Helli 202 Org, Laivi 186,201 Ortutay, Gyula 144,145 Ots, Loone 21 Paajanen, Ilona 224 Paelus, Fredrik 66 Pae, Taavi 233 Paivel, Aleksei 170 Pajupuu, Hille 188 Pajusalu, Karl 35, 77,124, 130,147, 188, 218, 222, 223, 227, 238, 239, 242 Pajusalu, Renate 150,215,238 Palgi, Daniel 80 Pall, Valdek 122, 133,140,141, 168, 198, 199, 224, 242 Paul, Toomas 39 Peebo, Jaak 25,31,121 Peegel, Juhan 46,62 Peters, Willy Ernst 130 Peterson, Kristjan Jaak 21,48, 54,55,208, 245 Pihel, Kalju 224 Pikamäe, Arno 174,224,225 Pilvik, Maarja-Liisa 213 Pirso, Urve 121 Plado, Helen 238 Praakli, Kristiina 189 Pravdin, Boriss 170,171 Priidel, Endel 21 Prillop, Külli 239 Pullerits, Egle vt Heinsar, Egle Puss, Fred 242 Põld, Harald 38 Põld, Peeter 57,90 Põldroos, Enn 178 Põldvee, Aivar 26,29 Põlma, valve 158,174 Päll, Peeter 121, 176, 177, 180, 222, 224, 242 Pärn, Hele 170,171 Raadik, Maire 121,134,164,210,216 Raag, Johannes 116,117 Raag, Raimo 96, 116, 117,146, 147, 155, 188 Raag, Virve 188 Raiet, Erich 158, 160, 174 Rahman, Jan 187 Rajandi, Henno 196,197 266 Randvere, J. (Johannes Aavik) 67 Rannut, Mart 218 Raun, Alo 91, 124, 166, 167, 226 Raun, Toivo 226 Reimaa,vallo 51 Reiman, Villem 18,19,82,84 Reinsalu, Riina 221 Remmel, Mart 129,130,131,149,168,172, 180 Rentel, Eberhard von 20 Riikoja, Elli 170, 171 Rimmel, Rudolf 180 Romet, Anne 170,171 Roos, Aarand 154,155 Roosvalt, Uno 187 Rosenplänter, Johann Heinrich 48, 51, 54, 55 Rosin, Krismar 233 Ross, Eevi 122,198,199 Ross, Jaan 131 Ross, Johanna 119 Ross, Kristiina 37, 146, 161, 196, 197, 206, 207 Rossihnius, Joachim 18
Roth, Carl August von 46 Roth, Georg Philipp August von 44 Roth, Johann Philipp von 46 Runnel, Hando 159 Russow, Balthasar 26 Ränk, Gustav 136 Rätsep, Huno 68, 86, 95, 128,129, 145, 159, 162,167, 239 Rääbis, Andriela 204 Rääk, Eliisabet 136 Rüütel, Arnold 180 Saagpakk, Paul 112,116,190,191,194,195 Saar, Eva 239 Saar, Evar 140,242,243 Saareste, Andrus (Albert) 83,91,94-96,112, 116,117, 130, 146, 147, 166,194, 198, 222, 226 Saari, Henn 95, 142,143, 158-160, 170, 180, 196, 197,211 Salasoo, Asta 172 Salo, Vello 39,191 Salupere, Malle 63 Saluäär, Hille 216 sang, Joel 118, 119, 158,159 Schlater, Georg Friedrich 45
Sebestyen-Nemeth, Irene 145 Sedrik, Meeli 167 Seilenthai, Tõnu 189 Sepp, Aldi 124,168,199 Setälä, Emil Nestor 84, 86 Siimann, Ann 233 Sild, Irma 180,181 Sild, Jüri 180,181 Silvet, Johannes 112,113,194 Simm, Leeni 170,171 Smirnov, Sawati 170,171 Soosaar, Sven-Erik 167,239 stahl, Heinrich 19, 22-25, 29, 31, 33, 34, 146 Sutrop, Urmas 218,242 Suits, Gustav 54, 83 Šteingolde, Anželika 242 Zupping, Sirli 202 Tael, Kaja 196,197 Tafenau, Kai 23 Tamm, Aksel 119 Tammemäe, Johannes 80 Tammemägi, Jaan 84,88 Tammsaare, A. H. 126 Tannberg, Tõnu 46,47 Tanning, Salme 124 Tarand, Mari 142,143 Tauli, Valter 116,154,155,196 Tender, Tõnu 218 Teral, Maarika 189 Teras, Pire 124,130,238 Tetsov, Mare 171 Thorkill 15 Tiits, Mai 171,174,175 Tirkkonen, Mari-Epp 199 Todesk, Triin 186 Tomusk, Ilmar 184,185 Toomessalu, Aadu 123 Toomet, Piret 204 Toomla, vallo 25 Toomse, Mihkel 91,136,137 Torop, Kristjan 158 Tragel, Ilona 150,230,231 Treffner, Hugo 71 Tuglas, Friedebert 82 Tuksam, Georg 110 Tuisk, Tuuli 124 Tungal, Leelo 183 Tuomi, Tuomo 152 Turkin, Adolf 133 Tuutma, Endla 27 Tõnisson, Jaan 82 Tärk, Tiina vt Laansalu, Tiina Uba, Toomas 170 UibO, Udo 159,167,196 Ummelas, Mart 143 Undritz, Paul 71 Univere, Aili 124,136,137,198,199 Uuspõld, Ellen 128,129 Vaba, Lembit 124,133,166 Vahtre, Sulev 57 Vaigla, Eda 170 Vainik, Ene 150,151 Vakk, Feliks 150 Valdes, Albert 99 Valdre, Tiia 171,174,175 Valge, Jüri 61, 95, 129, 130, 147, 218, 235 Vananurm, Ilmar 187 Vanhatalo, Ulla 224 Wanradt, Simon 17,83,146 Vare, Silvi 196,218,236 Veismann, Ann 150,151,188,238 Weiss, Hellmuth 17 Veidi, Enn 218 Vellerind, Riina 204
Veit, Anne 21 Vende, Küllo 172 Verschik, Anna 188 vesik, Evi 187 Veske, Mihkel 45,60,71,74-77,140 Veski, Asta 139 Veski, Johannes Voldemar 38,80,84, 86,88, 89, 91, 95-98, 126, 138, 139, 164, 171 Veskimägi, Enn 170,171 Veskis, Leidi 174,175 Vestring, Salomo Heinrich 34,35,37 Wiedemann, Ferdinand Johann 68,69, 72, 73, 83, 112, 116,117,180, 181, 194, 221 wieselgren, Peter 83 viht, Annika 37,193,239 Viidalepp, Richard 136 Wiik, Kalevi 130 Viikberg, Jüri 95, 125, 168, 199, 218, 222, 239 Viires, Helmi 122, 198, 199 viitso, Tiit-Rein 95,121,129,130,132,152, 166, 218, 227, 239 267
viks, ülle 129, 171,174, 189, 192, 193, 196,210, 224 vilbaste, Gustav 140 Wilde, Peter Ernst 40 Vilkuna, Kustaa 144,145 Villecourt, Louis 83 Willigerode, Adalbert Hugo 66 Virginius, Adrian 31 Virginius, Andreas 31 visnapuu, Henrik 93 vodja, Raul 225 Voll, Piret 174,175 Vooglaid, Ülo 183 Voolaine, Paulopriit 136 Voor, Valli 233 Värv, Astrid 119 Õim, Asta 61,170,171,189-191 Õim, Haldur 61, 128, 129,148-150, 188, 218 Õim, Sirje 61 Õispuu, Jaan 133,183 Õun, Ülo 139 |
| adam_txt | |
| any_adam_object | 1 |
| any_adam_object_boolean | |
| author2 | Õim, Asta 1943- Valge, Jüri 1948- |
| author2_role | com edt |
| author2_variant | a õ aõ j v jv |
| author_GND | (DE-588)1055782125 (DE-588)1186737204 |
| author_facet | Õim, Asta 1943- Valge, Jüri 1948- |
| building | Verbundindex |
| bvnumber | BV049513873 |
| ctrlnum | (OCoLC)1466901106 (DE-599)BVBBV049513873 |
| era | Geschichte 1230-2019 gnd |
| era_facet | Geschichte 1230-2019 |
| format | Book |
| fullrecord | <?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><collection xmlns="http://www.loc.gov/MARC21/slim"><record><leader>00000nam a2200000 c 4500</leader><controlfield tag="001">BV049513873</controlfield><controlfield tag="003">DE-604</controlfield><controlfield tag="005">20241029</controlfield><controlfield tag="007">t|</controlfield><controlfield tag="008">240123s2023 xx a||| |||| 00||| est d</controlfield><datafield tag="020" ind1=" " ind2=" "><subfield code="a">9789916677759</subfield><subfield code="9">978-9916-677-75-9</subfield></datafield><datafield tag="035" ind1=" " ind2=" "><subfield code="a">(OCoLC)1466901106</subfield></datafield><datafield tag="035" ind1=" " ind2=" "><subfield code="a">(DE-599)BVBBV049513873</subfield></datafield><datafield tag="040" ind1=" " ind2=" "><subfield code="a">DE-604</subfield><subfield code="b">ger</subfield><subfield code="e">rda</subfield></datafield><datafield tag="041" ind1="0" ind2=" "><subfield code="a">est</subfield></datafield><datafield tag="049" ind1=" " ind2=" "><subfield code="a">DE-12</subfield></datafield><datafield tag="100" ind1="1" ind2=" "><subfield code="a">Õim, Asta</subfield><subfield code="d">1943-</subfield><subfield code="0">(DE-588)1055782125</subfield><subfield code="4">com</subfield></datafield><datafield tag="245" ind1="1" ind2="0"><subfield code="a">Eesti keele teetähised</subfield><subfield code="c">koostanud Asta Õim ; toimetanud Jüri Valge ; Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, Eesti Kirjandusmuuseum</subfield></datafield><datafield tag="264" ind1=" " ind2="1"><subfield code="a">Tallinn</subfield><subfield code="b">EKSA</subfield><subfield code="c">2023</subfield></datafield><datafield tag="300" ind1=" " ind2=" "><subfield code="a">267 Seiten</subfield><subfield code="b">Illustrationen</subfield></datafield><datafield tag="336" ind1=" " ind2=" "><subfield code="b">txt</subfield><subfield code="2">rdacontent</subfield></datafield><datafield tag="337" ind1=" " ind2=" "><subfield code="b">n</subfield><subfield code="2">rdamedia</subfield></datafield><datafield tag="338" ind1=" " ind2=" "><subfield code="b">nc</subfield><subfield code="2">rdacarrier</subfield></datafield><datafield tag="648" ind1=" " ind2="7"><subfield code="a">Geschichte 1230-2019</subfield><subfield code="2">gnd</subfield><subfield code="9">rswk-swf</subfield></datafield><datafield tag="650" ind1="0" ind2="7"><subfield code="a">Estnisch</subfield><subfield code="0">(DE-588)4120175-9</subfield><subfield code="2">gnd</subfield><subfield code="9">rswk-swf</subfield></datafield><datafield tag="650" ind1="0" ind2="7"><subfield code="a">Linguistik</subfield><subfield code="0">(DE-588)4074250-7</subfield><subfield code="2">gnd</subfield><subfield code="9">rswk-swf</subfield></datafield><datafield tag="650" ind1="0" ind2="7"><subfield code="a">Sprachwandel</subfield><subfield code="0">(DE-588)4056508-7</subfield><subfield code="2">gnd</subfield><subfield code="9">rswk-swf</subfield></datafield><datafield tag="651" ind1=" " ind2="7"><subfield code="a">Estland</subfield><subfield code="0">(DE-588)4015587-0</subfield><subfield code="2">gnd</subfield><subfield code="9">rswk-swf</subfield></datafield><datafield tag="689" ind1="0" ind2="0"><subfield code="a">Estland</subfield><subfield code="0">(DE-588)4015587-0</subfield><subfield code="D">g</subfield></datafield><datafield tag="689" ind1="0" ind2="1"><subfield code="a">Estnisch</subfield><subfield code="0">(DE-588)4120175-9</subfield><subfield code="D">s</subfield></datafield><datafield tag="689" ind1="0" ind2="2"><subfield code="a">Linguistik</subfield><subfield code="0">(DE-588)4074250-7</subfield><subfield code="D">s</subfield></datafield><datafield tag="689" ind1="0" ind2="3"><subfield code="a">Sprachwandel</subfield><subfield code="0">(DE-588)4056508-7</subfield><subfield code="D">s</subfield></datafield><datafield tag="689" ind1="0" ind2="4"><subfield code="a">Geschichte 1230-2019</subfield><subfield code="A">z</subfield></datafield><datafield tag="689" ind1="0" ind2=" "><subfield code="5">DE-604</subfield></datafield><datafield tag="700" ind1="1" ind2=" "><subfield code="a">Valge, Jüri</subfield><subfield code="d">1948-</subfield><subfield code="0">(DE-588)1186737204</subfield><subfield code="4">edt</subfield></datafield><datafield tag="856" ind1="4" ind2="2"><subfield code="m">Digitalisierung BSB München 19 - ADAM Catalogue Enrichment</subfield><subfield code="q">application/pdf</subfield><subfield code="u">http://bvbr.bib-bvb.de:8991/F?func=service&doc_library=BVB01&local_base=BVB01&doc_number=034859852&sequence=000001&line_number=0001&func_code=DB_RECORDS&service_type=MEDIA</subfield><subfield code="3">Inhaltsverzeichnis</subfield></datafield><datafield tag="856" ind1="4" ind2="2"><subfield code="m">Digitalisierung BSB München 19 - ADAM Catalogue Enrichment</subfield><subfield code="q">application/pdf</subfield><subfield code="u">http://bvbr.bib-bvb.de:8991/F?func=service&doc_library=BVB01&local_base=BVB01&doc_number=034859852&sequence=000003&line_number=0002&func_code=DB_RECORDS&service_type=MEDIA</subfield><subfield code="3">Literaturverzeichnis</subfield></datafield><datafield tag="856" ind1="4" ind2="2"><subfield code="m">Digitalisierung BSB München 19 - ADAM Catalogue Enrichment</subfield><subfield code="q">application/pdf</subfield><subfield code="u">http://bvbr.bib-bvb.de:8991/F?func=service&doc_library=BVB01&local_base=BVB01&doc_number=034859852&sequence=000005&line_number=0003&func_code=DB_RECORDS&service_type=MEDIA</subfield><subfield code="3">Register // Personenregister</subfield></datafield><datafield tag="940" ind1="1" ind2=" "><subfield code="n">oe</subfield></datafield><datafield tag="940" ind1="1" ind2=" "><subfield code="q">BSB_NED_20241029</subfield></datafield><datafield tag="942" ind1="1" ind2="1"><subfield code="c">417.7</subfield><subfield code="e">22/bsb</subfield><subfield code="f">0903</subfield><subfield code="g">4798</subfield></datafield><datafield tag="942" ind1="1" ind2="1"><subfield code="c">417.7</subfield><subfield code="e">22/bsb</subfield><subfield code="f">0904</subfield><subfield code="g">4798</subfield></datafield><datafield tag="942" ind1="1" ind2="1"><subfield code="c">417.7</subfield><subfield code="e">22/bsb</subfield><subfield code="f">0905</subfield><subfield code="g">4798</subfield></datafield><datafield tag="942" ind1="1" ind2="1"><subfield code="c">417.7</subfield><subfield code="e">22/bsb</subfield><subfield code="f">0902</subfield><subfield code="g">4798</subfield></datafield><datafield tag="943" ind1="1" ind2=" "><subfield code="a">oai:aleph.bib-bvb.de:BVB01-034859852</subfield></datafield></record></collection> |
| geographic | Estland (DE-588)4015587-0 gnd |
| geographic_facet | Estland |
| id | DE-604.BV049513873 |
| illustrated | Illustrated |
| index_date | 2024-07-03T23:23:35Z |
| indexdate | 2024-12-09T17:01:47Z |
| institution | BVB |
| isbn | 9789916677759 |
| language | Estonian |
| oai_aleph_id | oai:aleph.bib-bvb.de:BVB01-034859852 |
| oclc_num | 1466901106 |
| open_access_boolean | |
| owner | DE-12 |
| owner_facet | DE-12 |
| physical | 267 Seiten Illustrationen |
| psigel | BSB_NED_20241029 |
| publishDate | 2023 |
| publishDateSearch | 2023 |
| publishDateSort | 2023 |
| publisher | EKSA |
| record_format | marc |
| spelling | Õim, Asta 1943- (DE-588)1055782125 com Eesti keele teetähised koostanud Asta Õim ; toimetanud Jüri Valge ; Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, Eesti Kirjandusmuuseum Tallinn EKSA 2023 267 Seiten Illustrationen txt rdacontent n rdamedia nc rdacarrier Geschichte 1230-2019 gnd rswk-swf Estnisch (DE-588)4120175-9 gnd rswk-swf Linguistik (DE-588)4074250-7 gnd rswk-swf Sprachwandel (DE-588)4056508-7 gnd rswk-swf Estland (DE-588)4015587-0 gnd rswk-swf Estland (DE-588)4015587-0 g Estnisch (DE-588)4120175-9 s Linguistik (DE-588)4074250-7 s Sprachwandel (DE-588)4056508-7 s Geschichte 1230-2019 z DE-604 Valge, Jüri 1948- (DE-588)1186737204 edt Digitalisierung BSB München 19 - ADAM Catalogue Enrichment application/pdf http://bvbr.bib-bvb.de:8991/F?func=service&doc_library=BVB01&local_base=BVB01&doc_number=034859852&sequence=000001&line_number=0001&func_code=DB_RECORDS&service_type=MEDIA Inhaltsverzeichnis Digitalisierung BSB München 19 - ADAM Catalogue Enrichment application/pdf http://bvbr.bib-bvb.de:8991/F?func=service&doc_library=BVB01&local_base=BVB01&doc_number=034859852&sequence=000003&line_number=0002&func_code=DB_RECORDS&service_type=MEDIA Literaturverzeichnis Digitalisierung BSB München 19 - ADAM Catalogue Enrichment application/pdf http://bvbr.bib-bvb.de:8991/F?func=service&doc_library=BVB01&local_base=BVB01&doc_number=034859852&sequence=000005&line_number=0003&func_code=DB_RECORDS&service_type=MEDIA Register // Personenregister |
| spellingShingle | Eesti keele teetähised Estnisch (DE-588)4120175-9 gnd Linguistik (DE-588)4074250-7 gnd Sprachwandel (DE-588)4056508-7 gnd |
| subject_GND | (DE-588)4120175-9 (DE-588)4074250-7 (DE-588)4056508-7 (DE-588)4015587-0 |
| title | Eesti keele teetähised |
| title_auth | Eesti keele teetähised |
| title_exact_search | Eesti keele teetähised |
| title_exact_search_txtP | Eesti keele teetähised |
| title_full | Eesti keele teetähised koostanud Asta Õim ; toimetanud Jüri Valge ; Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, Eesti Kirjandusmuuseum |
| title_fullStr | Eesti keele teetähised koostanud Asta Õim ; toimetanud Jüri Valge ; Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, Eesti Kirjandusmuuseum |
| title_full_unstemmed | Eesti keele teetähised koostanud Asta Õim ; toimetanud Jüri Valge ; Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, Eesti Kirjandusmuuseum |
| title_short | Eesti keele teetähised |
| title_sort | eesti keele teetahised |
| topic | Estnisch (DE-588)4120175-9 gnd Linguistik (DE-588)4074250-7 gnd Sprachwandel (DE-588)4056508-7 gnd |
| topic_facet | Estnisch Linguistik Sprachwandel Estland |
| url | http://bvbr.bib-bvb.de:8991/F?func=service&doc_library=BVB01&local_base=BVB01&doc_number=034859852&sequence=000001&line_number=0001&func_code=DB_RECORDS&service_type=MEDIA http://bvbr.bib-bvb.de:8991/F?func=service&doc_library=BVB01&local_base=BVB01&doc_number=034859852&sequence=000003&line_number=0002&func_code=DB_RECORDS&service_type=MEDIA http://bvbr.bib-bvb.de:8991/F?func=service&doc_library=BVB01&local_base=BVB01&doc_number=034859852&sequence=000005&line_number=0003&func_code=DB_RECORDS&service_type=MEDIA |
| work_keys_str_mv | AT oimasta eestikeeleteetahised AT valgejuri eestikeeleteetahised |