Verfügbarkeit: Eesti ajalugu

Eesti ajalugu: 1 Eesti esiaeg

Gespeichert in:

Bibliographische Detailangaben
Hauptverfasser:	Kriiska, Aivar 1965- (VerfasserIn), Lang, Valter 1958- (VerfasserIn), Mäesalu, Ain 1955- (VerfasserIn), Tvauri, Andres (VerfasserIn), Valk, Heiki 1959- (VerfasserIn)
Format:	Buch
Sprache:	Estonian
Veröffentlicht:	Tartu Kirjastus Ilmamaa 2020
Schlagworte:	Geschichte Anfänge-1200 Estland
Online-Zugang:	Inhaltsverzeichnis Literaturverzeichnis Register // Personenregister Register // Ortsregister
Beschreibung:	520 Seiten Illustrationen, Karten
ISBN:	9789985412411

Internformat

MARC


LEADER	00000nam a2200000 cc4500
001	BV047134910
003	DE-604
005	20220909
007	t
008	210210s2020 a\|\|\| \|\|\|\| 00\|\|\| est d
020			\|a 9789985412411 \|9 978-9985-4-1241-1
035			\|a (OCoLC)1344246431
035			\|a (DE-599)BVBBV047134910
040			\|a DE-604 \|b ger \|e rda
041	0		\|a est
049			\|a DE-12
084			\|a OST \|q DE-12 \|2 fid
100	1		\|a Kriiska, Aivar \|d 1965- \|e Verfasser \|0 (DE-588)1234010666 \|4 aut
245	1	0	\|a Eesti ajalugu \|n 1 \|p Eesti esiaeg \|c Õpetatud Eesti Selts. Tegevtoimetaja Mati Laur. Peatoimetaja Sulev Vahtre
264		1	\|a Tartu \|b Kirjastus Ilmamaa \|c 2020
300			\|a 520 Seiten \|b Illustrationen, Karten
336			\|b txt \|2 rdacontent
337			\|b n \|2 rdamedia
338			\|b nc \|2 rdacarrier
648		7	\|a Geschichte Anfänge-1200 \|2 gnd \|9 rswk-swf
651		7	\|a Estland \|0 (DE-588)4015587-0 \|2 gnd \|9 rswk-swf
689	0	0	\|a Estland \|0 (DE-588)4015587-0 \|D g
689	0	1	\|a Geschichte Anfänge-1200 \|A z
689	0		\|5 DE-604
700	1		\|a Laur, Mati \|e Sonstige \|4 oth
700	1		\|a Lang, Valter \|d 1958- \|e Verfasser \|0 (DE-588)1165611252 \|4 aut
700	1		\|a Vahtre, Sulev \|d 1926-2007 \|e Sonstige \|0 (DE-588)124069304 \|4 oth
700	1		\|a Mäesalu, Ain \|d 1955- \|e Verfasser \|0 (DE-588)1251342442 \|4 aut
700	1		\|a Tvauri, Andres \|e Verfasser \|4 aut
700	1		\|a Valk, Heiki \|d 1959- \|e Verfasser \|0 (DE-588)1055772022 \|4 aut
710	2		\|a Õpetatud Eesti Selts \|e Sonstige \|0 (DE-588)126922-7 \|4 oth
773	0	8	\|w (DE-604)BV041754619 \|g 1
856	4	2	\|m Digitalisierung BSB München 19 - ADAM Catalogue Enrichment \|q application/pdf \|u http://bvbr.bib-bvb.de:8991/F?func=service&doc_library=BVB01&local_base=BVB01&doc_number=032540949&sequence=000001&line_number=0001&func_code=DB_RECORDS&service_type=MEDIA \|3 Inhaltsverzeichnis
856	4	2	\|m Digitalisierung BSB München 19 - ADAM Catalogue Enrichment \|q application/pdf \|u http://bvbr.bib-bvb.de:8991/F?func=service&doc_library=BVB01&local_base=BVB01&doc_number=032540949&sequence=000003&line_number=0002&func_code=DB_RECORDS&service_type=MEDIA \|3 Literaturverzeichnis
856	4	2	\|m Digitalisierung BSB München 19 - ADAM Catalogue Enrichment \|q application/pdf \|u http://bvbr.bib-bvb.de:8991/F?func=service&doc_library=BVB01&local_base=BVB01&doc_number=032540949&sequence=000005&line_number=0003&func_code=DB_RECORDS&service_type=MEDIA \|3 Register // Personenregister
856	4	2	\|m Digitalisierung BSB München 19 - ADAM Catalogue Enrichment \|q application/pdf \|u http://bvbr.bib-bvb.de:8991/F?func=service&doc_library=BVB01&local_base=BVB01&doc_number=032540949&sequence=000007&line_number=0004&func_code=DB_RECORDS&service_type=MEDIA \|3 Register // Ortsregister
940	1		\|n oe
940	1		\|q BSB_NED_20220909
942	1	1	\|c 900 \|e 22/bsb \|g 4798
943	1		\|a oai:aleph.bib-bvb.de:BVB01-032540949

Datensatz im Suchindex

_version_	1814344216684265472
adam_text	Sisukord SISSEJUHATUS (Valter Lang) . 11 Arheoloogia kui muinasaega uuriv teadus . 13 Süstematiseerimisest tõlgendamiseni . 13 Esiajaloo periodiseerimine . 15 Eesti muinasaeg uurimisobjektina . 18 Algus . 18 Eesti arheoloogia professionaliseerumine . 20 Eesti arheoloogia nõukogude ajal . 24 Arheoloogia Eestis pärast taasiseseisvumist. 28 Käesolevast väljaandest . 30 LOODUSOLUD MINEVIKUS (Aivar Kriiska) . 33 Eesti asend ja looduselud tänapäeval . 35 Eesti ala geoloogiline areng viimase jääaja lõpul . 37 Looduselud viimase jääaja järgsel ajal . 40 KESKMINE KIVIAEG (9000-3900 eKr) (Aivar Kriiska).43 Sissejuhatus . 45 Üldine taust . 45 Uurimislugu . 46 Periodiseering ja kronoloogia . 48 Allikad . 49 Asustus ja rahvastik . 50 Asustuse teke ja päritolu . 50 Asustusmuster . 55 Asustusviis . 61 Majandus . 65 Küttimine, kalapüük ja korilus . 65 Kivitööndus . 72 Luutööndus .75 Keraamika . 76 Muu käsitöö . 79 Inimene ja ühiskond . 81 Kultuur . 86 Argielu, rõivastus ja kultuur . 86 g SISUKORD Matmisviis . 88 Usund . 92 Kokkuvõte . 93 NOOREM KIVIAEG (3900-1750 eKr)(Aivar Kriiska) . 95 Sissejuhatus . 97 Üldine taust: viljelusmajandusekujunemine . 97 Uurimislugu . 101 Periodiseering ja kronoloogia . 103 Allikad . 104 Asustus ja rahvastik . 105 Kamm- ja nöörkeraamika kultuur. 105 Asustus ja asulad . 109 Majandus . 117 Püügimajandus . 117 Maaviljelus ja karjahoid . 121 Kivitööndus . 124 Luutööndus . 128 Keraamika . 130 Vahetus- ja kultuurikontaktid . 132 Inimene ja ühiskond. 139 Inimene . 139 Kollektiiv ja ühiskondlik korraldus . 141 Kultuur. 144 Argielu ja -kultuur. Rõivastus . 144 Matmisviis . 147 Usund . 151 Kokkuvõte . 154 PRONKSIAEG JA EELROOMA RAUAAEG (1750 eKr - 50 pKr) (Valter Lang). 155 Sissejuhatus . 157 Üldine taust: metallide kasutuselevõtt . 157 Uurimislugu . 159 Periodiseering ja kronoloogia . 160 Allikad. 161 Asustus ja rahvastik . 162 Asustuse levik. ,. 162 Asustusviis . 168 Majandus . 177 SISUKORDI Maaharimine ja karjakasvatus . 177 Metallitöö . 184 Muu käsitöö . 187 Kaubandus- ja kultuurikontaktid . 195 Ühiskond. 201 Inimene. 201 Kollektiiv . 202 Ühiskondlik korraldus. 203 Kultuur. 208 Argielu ja argikultuur. Rõivastus. 208 Matmisviis . 211 Usundi põhijooni. 222 Etnilised olud . 227 Kokkuvõte. 230 ROOMA RAUAAEG JA RAHVASTERÄNNUAEG (50-550 pKr) (Valter Lang). 231 Sissejuhatus . 233 Üldine taust. 233 Uurimislugu . 234 Periodiseering ja kronoloogia. 238 Allikad . 238 Asustus ja rahvastik . 239 Asustuse levik . 239 Asustusviis. 241 Majandus. 245 Maaharimine ja karjakasvatus. 245 Metallitöö . 246 Muu käsitöö . 249 Kaubandus- ja kultuurikontaktid . 252 Ühiskond. 255 Inimene ja kollektiiv. 255 Ühiskondlik korraldus. 255 Sõjandus . 257 Kultuur. 260 Argielu ja argikultuur. Rõivastus . 260 Matmisviis rooma rauaajal . 266 Matmisviis rahvasterännuajal . 272 Usundi põhijooni . 275 Etnilised arengud. 280 7 s SISUKORD Kokkuvõte . 282 EELVIIKINGIAEG JA VIIKINGIAEG (550-1050) (Andres Tvauri) . 283 Sissejuhatus. 285 Üldine taust . 265 Eesti kirjalike allikate valgusel . 286 Uurimislugu. 289 Periodiseering ja kronoloogia . 291 Arheoloogilised allikad. 291 Asustus ja rahvastik. 292 Asustuse levik . 292 Asustusviis . 296 Asulad. 297 Hooned . 302 Majandus . 304 Põhielatusalad: maaharimine, karjakasvatus ja püük . 304 Metallitöö. 309 Muukäsitöö . 312 Kaubandus. 314 Ühiskond . 322 Inimene, kollektiiv ja rahvastiku arengud. 322 Ühiskonnakorraldus . 323 Relvad ja sõjameheideoloogia. 325 Majapidamine ja argielu . 328 Kultuur . 330 Rõivad ja ehted . 330 Matmisviis ja usund . 334 Kultuuripiirkonnad ja -kontaktid . 340 Kokkuvõte . 343 HILISRAUAAEG (1050-1225) . 345 Sissejuhatus (Heiki Valk) . 347 Üldine taust . 347 Kirjalikud teated (Ain Mäesalu) . 350 Uurimislugu . 352 Arheoloogilised allikad . 359 Asustus, maad ja keskused (Heiki Valk) . 360 Asustus ja rahvastik . 360 Maad ja kihelkonnad. 362 SISUKORD Teed ja suhtlus . 367 Linnuste paiknemine . 370 Muutused linnuste võrgustikus. 375 Linnuste roll ja tähendus. 376 Majandus (Ain Mäesalu). 380 Maaharimine . 380 Karjakasvatus. 383 Kõrvalelatusalad: küttimine, kalapüük ja mesindus . 384 Käsitöö. 386 Kaubandus . 393 Inimene ja ühiskond (Heiki Valk) . 399 Inimene, pere, suguvõsa. 399 Ülemad ja alamad . 402 Võim, maa ja maksud . 405 Võim ja võimuvõitlus . 408 Rahvakoosolek ja õigusemõistmine . 410 Etnokultuurilised olud . 411 Välispiirid ja piirialad . 415 Eesti ühiskond laiemal taustal . 415 Argielu ja kultuur (Ain Mäesalu) . 421 Hooned. 421 Toit ja toidu valmistamine . 424 Rõivad. 425 Ehted. 427 Relvastus ja sõjandus (Ain Mäesalu) . 431 Relvad. 431 Linnused kui sõjalised rajatised . 438 Sõdimisviisid. 442 Usund ja matmiskombed (Heiki Valk) . 445 Jumalad, pühakohad ja argimaagia . 445 Kalmed, matmiskombed ja teispoolsus. 450 Ristiusu lähenemine . 455 Kokkuvõte (Heiki Valk) . 463 LISAD . 465 Illustratsioonid. 467 Valikbibliograafia. 477 Isikunimed. 505 Kohanimed . 508 9 Valikbìbliograafìa Sissejuhatus Darwin, Charles [1859/1872]. Liikide tekkimine loodusliku valiku teel ehk soodustatud rasside säilimine olelusvõitluses. (Loodusteaduste klas sikuid 2.) Eesti Loodusuurijate Selts, Tartu 2012. Eesti ajalugu I. Esiajalugu ja muistne vabadusvõit lus. Kirjutanud Harri Moora, Eerik Laid, Julius Mägiste, Hans Kruus. Tegevtoimetaja Harri Moora; peatoimetaja Hans Kruus. Eesti Kirjan duse Selts, Tartu 1935. Eesti rahva ajalugu I. Toim. Juhan Libe, August Oinas, Hendrik Sepp, Juhan Vasar. Loodus, Tartu 1932. Eesti NSV ajalugu (kõige vanemast ajast tänapäeva ni). Toim. Gustav Naan. Eesti Riiklik Kirjas tus, Tallinn 1952. Eesti NSV ajalugu I. Kõige vanemast ajast XIX sajandi 50-ndate aastateni. Toimetaja Artur Vassar; peatoimetaja Gustav Naan. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1955. Eesti talurahva ajalugu I. Tegevtoimetaja Enn Tarvel; peatoimetaja Juhan Kahk. Eesti Teaduste Aka deemia Ajaloo Instituut, Tallinn 1992. Indreko, Richard. Eesti ürgaeg. Pilte Eestist 7-9000 aasta eest. (Elav teadus 69.) Eesti Kirjanduse Selts, Tartu 1937. Indreko, Richard. Eesti muistsed elanikud. Teadus lik Kirjandus, Tartu 1940. Jaanits, Lembit. Nõukogude Eesti arheoloogia Tartuperiood. - Arheoloogiline kogumik. Toim. Lembit Jaanits, Valter Lang. (MT 1.) Agu, Tal linn 1991, lk. 20-44. Jaanits, Lembit. Muinasteadus Tartu Ülikoolis 1920—1940. - Eesti arheoloogia historiograafilisi, teoreetilisi ja kultuuriajaloolisi aspekte. Toim. Valter Lang. (MT 3.) Teaduste Akadee mia Kirjastus, Tallinn 1995, lk. 9-53. Jaanits, Lembit; Silvia Laul, Vello Lõugas, Evald Tõnisson. Eesti esiajalugu. Eesti Raamat, Tal linn 1982. Jaanits, Lembit; Evald Tõnisson. Arheoloogia areng. - Leninlik etapp Eesti ajalooteaduses. Historiograafilisi artikleid. Koost, ja toim. Endel Laul. Eesti Raamat, Tallinn 1970, lk. 207-230. Johanson, Kristiina; Mari Tõrv. The many faces of Richard Indreko. - Man, his Time, Artefacts, and Places. Collection of Articles Dedicated to Richard Indreko. Toim. Kristiina Johanson, Mari Tõrv. (MT 19.) Tartu 2013, Ik. 25-93. Johanson, Kristiina; Tónno Jonuks, Aivar Kriiska, Mari Tõrv. From the first people to idols and figurines. Richard Indreko as a scientist. - Man, his Time, Artefacts, and Places. Collection of Articles Dedicated to Richard Indreko. Toim. Kristiina Johanson, Mari Tõrv. (MT 19.) Tartu 2013, Ik. 95-179. Jonuks, Tónno. Eesti muinasusund. (Dissertationes archaeologiae Universitaris Tartuensis 2.) Tartu Ülikooli Kirjastus 2009. Jung, Jaan. Muinasaja teadus eestlaste maalt II. Kohalised muinasaja kirjeldused Liiwimaalt, Pernu ja Wiljandi maakonnast. A. Grenzstein, Jurjew 1898. Jung, Jaan. Muinasaja teadus eestlaste maalt I. Üle üldine muinasaja kirjeldus. A. Grenzstein, Jur jew 1899. Jung, Jaan. Muinasaja teadus eestlaste maalt IIL Kohalised muinasaja kirjeldused Tallinna maalt. August Busch’i raamatukaupluse kirjas tus, Tallinn 1910. Kiristaja, Arvis. Setumaa asustus kiviajast keskmise rauaajani (9000 aastat e.Kr. - 450 aastat p.Kr.). - Setumaa kogumik 1. Uurimusi arheo loogiast, numismaatikast, etnoloogiast ja aja loost. Koost. Mare Aun, toim. Ülle Tamla. Tallinn 2003, lk. 73-106. Kiudsoo, Mauri. The formation of the numismatic collections of the Institute of History. - Arc haeological Research in Estonia 1865—2005. Toim. Valter Lang, Margot Laneman. (Esto nian Archaeology 1.) Tartu University Press 2006, Ik. 239-245. Konsa, Marge. Estonian archaeology from 19912005. - Archaeological Research in Estonia 1865—2005. Toim. Valter Lang, Margot Lane man. (Estonian Archaeology 1.) Tartu Univer sity Press 2006, Ik. 41-50· Konsa, Marge; Kristin Ilves, Tónno Jonuks, Mauri Kiudsoo, Mirja Ots, Ulla Saluäär, Krista Sarv. Missugune sa oled. Eesti arheoloogia? - EAA 7: 1 (2003), lk. 72-94. 478 Kriiska, Aivar. Pärnu muinasuurijad ja muinas teadus. - 100 aastat Pärnu Muinasuurimise Seltsi. Artiklite kogumik. Toim. Aldur Vunk. (Pärnumaa ajalugu 1.) Pärnu 1997, lk. 18-29. Kriiska, Aivar. Aegade alguses. 15 kirjutist kauge mast minevikust. Tallinn 2004. Kriiska, Aivar. Inimene ja loodus esiajal. - Pärandkooslused. Opik-käsiraamat. Toim. Toomas Kukk. Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu 2004, lk. 13-47. Kriiska, Aivar. Muinasaeg. - Pärnumaa 2. Loodus, aeg, inimene. Toim. Aldur Vunk. Eesti Entsüklo peediakirjastus, Tallinn 2010, lk. 13-32. Kriiska, Aivar. Esiajalugu. - Hiiumaa. Loodus, aeg, inimene. Toim. Helgi Póllo, Aivi Telvik, Ermo Mäeots. Hiiumaa Teabekapital, Kärdla 2015, lk. 235-258. Kriiska, Aivar; Tónno Jonuks, Peeter Kraas. Eesti muinasesemed. Tartu 1999. http://tutulus.ee/ muinasesemed/ Lang, Valter. The establishment of professional archaeology in the Baltic countries. - Die Anfänge der ur- und frühgeschichtlichen Archäologie als akademisches Fach (1890-1930) im europäischen Vergleich. Internationale Tagung an der Humboldt-Universität zu Berlin vom 13.-16. März 2003. Toim. Johann Callmer, Michael Meyer, Ruth Struwe, Claudia Theune. (Berliner Archäologische Forschungen 2.) Marie Leidorf, Berlin 2006, Ik. 185-196. Lang, Valter. Baltimaade pronksi- ja rauaaeg. Tartu Ülikooli Kirjastus 2007. Lang, Valter. Muinasmaastike avastamine. Essee mineviku tõlgendamisest ja ühiskondlikust tel limusest. — Maastik ja mälu. Pärandiloome arengujooni Eestis. Toim. Linda Kaljundi, Helen Sooväli-Sepping. (Acta Universitatis Tallinnensis. Socialia.) Tallinna Ülikooli Kirjastus 2014, lk. 36-78. Kriiska, Aivar; Lembi Lõugas. Scientific methods in Estonian archaeology. - Archaeological Research in Estonia 1865—2005. Toim. Valter Lang, Margot Laneman. (Estonian Archaeology 1.) Tartu University Press 2006, Ik. 269-291. Lang, Valter. Formation of Proto-Finnic — an arc haeological scenario from the Bronze Age / Early Iron Age. - Congressus Duodecimus Internationalis Fenno-Ugristarum, Oulu 2015. Plenary Papers. Toim. Harri Mantila, Kaisa Leinonen, Sisko Brunni, Santeri Palviainen, Jari Sivonen. University of Oulu 2015, Ik. 63-84. Kriiska, Aivar; Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita, Tallinn 2002. Lang, Valter. Läänemeresoome tulemised. (MT 28.) Tartu Ülikooli Kirjastus 2018. Lang, Valter. Estonian archaeology today - prob lems and perspectives. - Archaeology East and West of the Baltic. Papers from the Second Estonian-Swedish Archaeological Symposium, Sigtuna, May 1991. Toim. Ingmar Jansson. (Theses and Papers in Archaeology N.S. A 7.) Stockholm University 1995, Ik. 17-19. Lang, Valter; Aivar Kriiska. Eesti esiajaloo periodi seering ja kronoloogia. - EAA 5: 2 (2001), lk. 83-109. Lang, Valter. Eesti arheoloogia 20. sajandi teisel poolel. ֊ EAA4: 1 (2000), lk. 72-77. Lang, Valter. Harri Moora teadlase ja ühiskonna tegelasena. - Harri Moora. Meie rahvuskultuu ri küsimusi. Koost. Hando Runnel, Ann Mark soo. (Eesti mõttelugu 47.) Ilmamaa, Tartu 2003, lk. 517-533. Lang, Valter. The history of archaeological research (up to the late 1980s). — Archaeological Re search in Estonia 1865-2005. Toim. Valter Lang, Margot Laneman. (Estonian Archaeolo gy 1.) Tartu University Press 2006, Ik. 13-40. Lang, Valter. Settlement and landscape archaeology in Estonia. - Archaeological Research in Esto nia 1865-2005. Toim. Valter Lang, Margot Laneman. (Estonian Archaeology 1.) Tartu University Press 2006, Ik. 293-300. Lang, Valter; Ain Mäesalu, Andres Tvauri, Heiki Valk, Aivar Kriiska, Marge Konsa, Mari Lõh mus, Ester Oras, Helena Kaldre, Martin Malve. Arheoloogia lugu Tartu Ülikoolis 1920-2010 / The Story of Archaeology at the University of Tartu 1920-2010. Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut 2010. Lõugas, Vello; Jüri Selirand. Arheoloogiga Eestimaa teedel. Teine, parandatud ja täiendatud trükk. Valgus, Tallinn 1989. Mark, Karin; Leiu Heapost, Galina Sarap. Eestlaste antropoloogia seoses etnogeneesi küsimustega. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn 1994. Moora, Harri. Die Vorzeit Estlands. (Tartu Ülikoo li Arheoloogia Kabineti toimetused VI.) Aka deemiline Kooperatiiv, Tartu 1932. Moora, Harri. Eesti rahva ja naaberrahvaste kuju nemisest arheoloogia andmeil. - Eesti rahva etnilisest ajaloost. Artiklite kogumik. Toim. Harri Moora. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1956, lk. 41-119. 479 Mägi, Marika. Saaremaa muinasaeg 600-1227. Saaremaa 2. Ajalugu, majandus, kultuur. Toim. Kärt Jänes-Kapp, Enn Randma, Malle Soosaar. Koolibri, Tallinn 2007, lk. 55-76. Roio, Maili. Investigation of underwater heritage in Estonia. - Archaeological Research in Estonia 1865-2005. Toim. Valter Lang, Margot Lane man. (Estonian Archaeology 1.) Tartu Univer sity Press 2006, Ik. 301-310. Selirand, Jüri. Arheoloogia arengujooni Nõukogude Eestis. Valgus, Tallinn 1977. Tallgren, Aarne Michaël. Zur Archäologie Eestis L Vom Anfang der Besiedelung bis etwa 500 n. Chr. (Acta et Commentationes Universitaris Tartuensis (Dorpatensis) B III: 6.) Dorpat 1922. Tallgren, Aarne Michaël. Zur Archäologie Eestis II. Von 500 bis etwa 1250 n. Chr. (Acta et Com mentationes Universitaris Tartuensis (Dorpa tensis) B VIII: 1.) Tartu 1925· Trummal, Vilma. Arheoloogia alused. Valgus, Tal linn 1979. Tvauri, Andres. Balti arheoloogia maailmaajaloo pöörises ehk gooti teooria saatus. - EAA 7: 1 (2003), lk. 38-71. Tvauri, Andres. The establishment ofarchaeological collections in Estonia and their current situa tion. - Archaeological Research in Estonia 1865-2005. Toim. Valter Lang, Margot Lane man. (Estonian Archaeology 1.) Tartu Univer sity Press 2006, Ik. 225-237. Tvauri, Andres. The conservation of archaeological heritage in Estonia. - Archaeological Research in Estonia 1865-2005. Toim. Valter Lang, Margot Laneman. (Estonian Archaeology 1.) Tartu University Press 2006, Ik. 247-266. Valk, Heiki. Archaeology, oral tradition and tradi tional culture. - Archaeological Research in Estonia 1865-2005. Toim. Valter Lang, Margot Laneman. (Estonian Archaeology 1.) Tartu University Press 2006, Ik. 311-316. Kiviaeg Allmäe, Raili. The Stone Age quadruple burial in Veibri village, Tartumaa, Estonia - some anthro pological data. - Arheoloģija un Etnogrāfija 25 (2011), lk. 182-189. Andrades Valtueña, Aida; Alissa Mittnik, Felix Μ. Key, Wolfgang Haak, Raili Allmäe, Andrej Belinskij, Mantas Daubaras, Michal Feldman, Rimantas Jankauskas, Ivor Jankovic, Ken Mas sy, Mario Novak, Saskia Pfrengle, Sabine Rein hold, Mario Siaus, Maria A. Spyrou, Anna Szecsenyi-Nagy, Mari Tõrv, Svend Hansen, Kirsten I. Bos, Philipp W. Stockhammer, Alexander Herbig, Johannes Krause. The Stone Age plague and its persistence in Eurasia. Current Biology 27 (2017), lk. 1-9. Bjørnevad, Mathias; Tónno Jonuks, Peter Bye-Jen sen, Mikael A. Manninen, Ester Oras, Signe Vahur, Felix Riede. The life and times of an Estonian Mesolithic slotted bone „dagger“. Extended object biographies for legacy objects. ֊ EJA 23: 2 (2019), Ik. 103-125. Bolz, Martin. Das neolithische Gräberfeld von Kiwisaare in Livland. - Baltische Studien zur Archäologie und Geschichte. Arbeiten des Baltischen Vorbereitenden Komitees für den XVI. Archäologischen Kongress in Pleskau 1914. Hrsg, von der Gesellschaft für Geschichte und Altertumskunde der Ostseeprovinzen Russlands. G. Reimer, Berlin 1914, Ik. 15-32. Bolz, Martin. Neolithische Steingeräte aus dem Pernau-Fellinische Kreise und dessen Umgebung. — Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau VII. Pernau 1914, lk. ICXVI. Bolz, Martin. Verzeichnis verloren gegangener oder in anderen Sammlungen befindlicher Steingeräte aus Livland und Estland. - Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau VII. Pernau 1914, Ik. I-XXX. David, Eva. Preliminary results on a recent techno logical study of the Early Mesolithic bone and antler industry of Estonia, with special empha sis on the Pulli site. - From Hooves to Horns, from Mollusc to Mammoth. Manufacture and Use of Bone Artefacts from Prehistoric Times to the Present. Proceedings of the 4th meeting of the ICAZ Worked Bone Research Group at Tallinn, 26th-31st ofAugust 2003. Toim. Hei di Luik, Alice Μ. Choyke, Colleen E. Batey, Lembi Lõugas. (MT 15.) Tallinn 2005, lk. 67-74. Gerasimov, Dmitriy; Aivar Kriiska. Early-Middle Holocene archaeological periodization and environmental changes in the eastern Gulf of Finland: interpretative correlation. - Quater nary International 465 (2018), Ik. 298-313. Gerasimov, Dmitrij V; Aivar Kriiska, Sergej N. Lisitsyn. Colonization of the Gulf of Finland 480 VALIKBIBLIOGRAAFIA (the Baltic Sea) coastal zone in the Stone Age. III Northern Archaeological Congress. Papers. November 8-13, 2010. Toim. Andrei V. Golavnev. Khanty-Mansisk 2010, Ik. 28—53. Glück, Eduard. Uber neolithische Funde in der Pär nu und die Urbewohner der Pernau-Gegend. Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesell schaft zu Pernau IV. Pernau 1906, Ik. 259-318. Grewingk, Constantin. Das Steinalter der Ostsee provinzen Liv-, Est- und Kurland und einiger angrenzenden Landstrichte Dorpat. (Schriften der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 4.) Dor pat 1865. Grewingk, Constantin. Geologie und Archaeologie des Mergellagers von Kunda in Estland. (Archiv für die Naturkunde Liv-, Est- und Kurlands I.) Dorpat 1882. Grewingk, Constantin. Die Neolithischen Bewoh ner von Kunda in Estland und deren Nach barn. - Verhandlungen der Gelehrten Estni schen Gesellschaft zu Dorpat 12 (1884), Ik. 1-88. Гурина Нина Н. Из истории древних племен западных областей СССР (по материалам нарвской экспедиции). (Материалы и иссле дования по археологии СССР 144.) Ленин град 1967. Habicht, Hando-Laur; Alar Rosentau, Argo Jõeleht, Atko Heinsalu, Aivar Kriiska, Marko Kohv, Tiit Hang, Raivo Aunap. GIS-based multi proxy coastline reconstruction of the eastern Gulf of Riga, Baltic Sea, during the Stone Age. - Boreas 46: 1 (2017), Ik. 83-99. Hausmann, Richard. Das Steinzeitgrab von Kar lowa bei Dorpat. - Sitzungsberichte der Gelehr ten Estnischen Gesellschaft 1910 (1912), Ik. 60-66. Holmqvist, Elisabeth; Asa Μ. Larsson, Aivar Kriis ka, Vesa M. Palonen, Petro Pesonen, Kenichiro Mizohata, Paula Kouki, Jyrki A. Räisänen. Tracing grog and pots to reveal Neolithic Cord ed Ware Culture contacts in the Baltic Sea region (SEM-EDS, PIXE). - Journal ofArchae ological Science 91 (2018), Ik. 77-91. Хрусталева Ирина Ю.; Айвар Крийска; Маргари та А. Холкина. Пересмотр материалов посе ления каменного века Рийгикюла I (Эсто ния). - Самарский научный вестник 8: 2 (27) (2019), Ik. 250-262. Indreko, Richard. Die Rambachsche Sammlung. Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau VIII (1914—1925). Pernau 1926, Ik. 283-344. Indreko, Richard. Skulptuur ja ornament Eesti kivi aja luuriistades. - Eesti Rahva Muuseumi aasta raamat VI: 1930 (1931), lk. 47-70. Indreko, Richard. Kiviaja võrgujäänuste leid Nar vas. - Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat VII: 1931 (1932), lk. 48-67. Indreko, Richard. Sépultures néolithiques en Esto nie. — Õpetatud Eesti Seksi aastaraamat 1933 (1935), lk. 202-223. Indreko, Richard. Vorläufige Bemerkungen über die Kunda-funde. - Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1934 (1936), Ik. 225-298. Indreko, Richard. Ein Hockergrab in Ardu, Ksp. Kose. - Õpetatud Eesti Seltsi toimetised XXX. Tartu 1937, lk. 185-200. Indreko, Richard. Bemerkungen über die wichtigs ten steinzeitlichen Funde in Estland in den Jahren 1937-1943. - Antikvariska Studier III. (Kungi. Vitterhets Historie och Antikvitets Handlingar.) Stockholm 1948, Ik. 291-315. Indreko, Richard. Die mittlere Steinzeit in Estland. Mit einer Übersicht „Über die Geologie des Kunda-Sees“ von K. Orviku. (Kungi. Vitterhets Historie och Antikvitets Akademiens Handlin gar 66.) Stockholm 1948. Indreko, Richard. Mesolithische und frühneolithi sche Kulturen in Osteuropa und Westsibi rien. (Kungi. Vitterhets Historie och Antikvitets Handlingar. Antikvariska serien 13.) Stockholm 1964. Jaanits, Kaarel. Eesti mesoliitilised tulekivist nooleotsikud. - TATÜ 22: 3 (1973), lk. 306-314. Jaanits, Kaarel. Die mesolithischen Siedlungsplätze mit Feuersteininventar in Estland. — Mesolithi kum in Europa 2. Internationales Symposium Potsdam, 3. bis 8. April 1978. (Veröffentlichun gen des Museums für Ur- und Frühgeschichte Potsdam 14/15.) Deutscher Verlag der Wis senschaften, Berlin 1981, Ik. 389—399. Jaanits, Kaarel. The origin and development of the Kunda Culture. - Finno-Ugric Studies in Arc haeology, Antropology and Etnography. Esto nian Papers Presented at the Sixth International Finno-Ugric Congress (Syktyvkar, 24-30 July, 1985). Toim. Ants Viires. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn 1990, lk. 7-15. Яните КаарелЛ. Рыболовство и морской промыселна территории Эстонской ССР. - Рыболов ство и морской промысел в эпоху мезолита раннего металла в лесной илесостепной зоне Восточной Европы. Toim. Нина Н. Гурина. Ленингад 1991, Ik. 25—38. VALIKBIBLIOGRAAFIA Jaanits, Kaarel. Two Late Mesolithic/Early Neolith ic coastal sites of seal hunters in Estonia. - Man and Sea in the Mesolithic. Coastal Settlement Above and Below Present Sea Level. Toim. Anders Fischer. Oxbow Books, Oxford 1995, Ik. 247-249. Jaanits, Kaarel; Mati Hornets. Umbusi mesoliitilise asula vanusest ja kohast Eesti keskmise kiviaja kronoloogias. - Loodusteaduslikke meetodeid Eesti arheoloogias. Artiklite kogumik. Toim. Aarend-Mihkel Rõuk, Jüri Selirand. Tallinn 1988, lk. 54-64. Яните Лембит Ю. Поздненеолитические могиль ники в Эстонской ССР. - Краткие сообщения о докладах и полевых исследованиях Инсти тута истории материальной культуры Акаде мии Наук СССР 42. Москва, Ленинград 1952, Ik. 53-65. Яните Лембит Ю. Новые данные по неолиту При балтики. ֊ Советская археологияХІХ (1954), Ik. 159-204. Jaanits, Lembit. Neoliitilised asulad Eesti NSV ter ritooriumil. - Muistsed asulad ja linnused. Arheoloogiline kogumik I. Toim. Harri Moora, Lembit Jaanits. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1955, lk. 176-201. Jaanits, Lembit. Eesti NSV territooriumi kiviaja elanike päritolust. - Eesti rahva etnilisest aja loost. Artiklite kogumik. Toim. Harri Moora. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1956, lk. 120146. Jaanits, Lembit. Neue Gräberfunde auf dem spät neolithischen Wohnplatz Tamula in Estland. Studia neolithica in honorem Aarne Äyräpää 21.10.1957. Toim. Carl Fredrik Meinander. (SMYA58.) Helsinki 1957, Ik. 80-98. ЯнитсЛембит Ю. Неолитическое поселение Вал ма. - Труды Прибалтийской объединенной экспедиции I. Москва 1959, Ik. 114—123. ЯнитсЛембит Ю. Поселения эпохи неолита и ран него металла в приустье р. Эмайыги (Эстон ская ССР). Академия наук Эстонской ССР, Таллин 1959. Jaanits, Lembit. Jooni kiviaja uskumustest. - Reli giooni ja ateismi ajaloost Eestis II. Toim. Ea Jansen. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1961, lk. 5-70. Jaanits, Lembit. Über die Ergebnisse der Steinzeit forschung in Sowjetestland. - Finskt Museum LXXII (1965), Ik. 5-46. Яните Лембит Ю. Новые данные по мезолиту Эстонии. - Материалы и исследования по археологии СССР 126. Москва, Ленинград 1966, Ik. 114-123. Jaanits, Lembit. Venekirveste kultuuri asulatest Ees tis. - Pronksiajast varase feodalismini. Uurimu si Baltimaade ja naaberalade arheoloogiast. Toim. Harri Moora, Jüri Selirand. Eesti Raa mat, Tallinn 1966, lk. 60-66. Jaanits, Lembit. Die frühneolithische Kultur in Est land. — Congressus secundus internationalis fennougristarum II. Helsinki 1968, lk. 12-25. Jaanits, Lembit. Kultuuri arengupidevusest Eestis üleminekul keskmiselt nooremale kiviajale. Studia archaeologica in memoriam Harri Moo ra. Toim. Marta Schmiedehelm, Lembit Jaanits, Jüri Selirand. Valgus, Tallinn 1970, lk. 81-87. Яните Лембит Ю. Неолитические памятники Эстонии и их хронология. - Этнокультурные общности лесной и лесостепной зоны евро пейской части СССР в эпоху неолита. Toim. НинаН. Гурина. (Материалы и исследования по археологии СССР 172.) Ленинград 1973, Ik. 202-209. Jaanits, Lembit. Soomeugrilaste hargnemisest arheo loogia andmeil. - Keel ja Kirjandus 12 (1973), lk. 711-724. Jaanits, Lembit. Über die estnischen Bootäxte vom Karlova-Typus. - Finskt Museum 78 (1973), lk. 46-76. Jaanits, Lembit. Merevaigu esmasest levikust lääne meresoomlastel. - Fennougristika 1. (Tartu Riikliku Ülikooli toimetised 344.) Tartu 1975, lk. 137-148. Jaanits, Lembit. Die neolithische Siedlung Kõnnu auf der Insel Saaremaa. - TATÜ 28: 4 (1979), Ik. 363-367. Jaanits, Lembit. Neoliitilised kultuurivaldkonnad Eestis ja Lätis. - Eesti ajaloo probleeme. ENSV TA korrespondentliikme A. Vassara 70. sünni aastapäevale pühendatud teaduskonverentsi ettekannete teesid (18. nov. 1981). Toim. Enn Tarvel. Tallinn 1981, lk. 17-25. Jaanits, Lembit. Die kennzeichnende Züge der Siedlung Tamula. — Fenno-ugri et slavi 1983. Toim. Torsten Edgren. (Iskos 4.) Suomen mui naismuistoyhdistys, Helsinki 1984, Ik. 183193. Яните Лембит Ю. Ранненеолитические культур ные группы в Эстонии. - Новое в археологии СССР и Финляндии. Докл. третьего сов. финлянд. симпоз. по вопр. археологии 11-15 мая 1981 г.Ленинград.Ленинград 1984, Ik. 17-21, 212-213. 481 482 VALIKBIBLIOGRAAFIA Яните Лембит. Некоторые вопросы изучения каменного века в Прибалтике. - Новое в архео логии Прибалтики и соседних территорий. Сборник статей. Toim. Юри Селиранд. Таллин 1985, Ik. 193-201. Jonuks, Tónno. An antler object from the Pärnu Riv er - an axe, a god or a decoy? - Man, his Time, Artefacts, and Places. Collection of Articles Dedicated to Richard Indreko. Toim. Kristiina Johanson, Mari Tõrv. (MT 19.) Tartu 2013, Ik. 225-246. Jonuks, Tónno. A Mesolithic human figurine from River Pärnu, south-west Estonia: a century old puzzle of idols, goddesses and ancestral sym bols.-EJA 20: 1 (2016), Ik. 111-127. Jonuks, Tónno; Eve Rannamäe. Animals and world views: a diachronic approach to tooth and bone pendants from the Mesolithic to the Medieval period in Estonia. — Bioarchaeology of Ritual and Religion. Toim. Alexandra Livarda, Ric hard Madgwick, Santiago Riera Mora. Oxbow Books, Oxford 2018, Ik. 162-178. Johanson, Kristiina. Putting stray finds in context what can we read from the distribution of stone axes. — Culture and Material Culture. Papers from the First Theoretical Seminar of the Baltic Archaeologists (BASE) Held at the University of Tartu, Estonia, October 17th-19th, 2003. Toim. Valter Lang. (Interarchaeologia 1.) Tartu, Riga, Vilnius 2005, Ik. 167—180. Johanson, Kristiina. The contribution of stray finds for studying everyday practices — the example of stone axes. - EJA 10: 2 (2006), lk. 99-131. Johanson, Kristina; Tónno Jonuks, Aivar Kriiska, Mari Tõrv. From the first people to idols and figurines: Richard Indreko as a scientist. - Man, his Time, Artefacts, and Places. Collection of Articles Dedicated to Richard Indreko. Toim. Kristiina Johanson, Mari Tõrv. (MT 19.) Tartu 2013, Ik. 95-179. породах Эстонской ССР. - Eesti NSV Tea duste Akadeemia Geoloogia Instituudi uurimu sed II (1958), lk. 87-93. Kalm, Volli; Aivar Kriiska, Jaan Aruväli. Mineralo gical analysis applied in provenance studies of Estonian Neolithic pottery. - Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology 46: 1 (1997), Ik. 16-34. Kiristaja, Arvis. Kiviaeg, pronksiaeg ja vanem raua aeg (kuni 450 pkr). - Setomaa 2. Vanem ajalu gu muinasajast kuni 1920. aastani. Toim. Anti Lillák, Anti Selart, Heiki Valk; peatoimetaja Mare Aun. Eesti Rahva Muuseum, Tartu 2009, lk. 23-69. Kriiska, Aivar. Narva jõe alamjooksu ala neoliitiline keraamika. — Eesti arheoloogia historiograafili st, teoreetilisi ja kultuuriajaloolist aspekte. Toim. Valter Lang. (MT 3.) Teaduste Akadee mia Kirjastus, Tallinn 1995, lk. 54-115. Kriiska, Aivar. Stone Age settlements in the lower reaches of the Narva River, north-eastern Esto nia. - Coastal Estonia. Recent Advances in Environmental and Cultural History. Toim. Tony Hackens, Sheila Hicks, Valter Lang, Urve Miller, Leili Saarse. (PACT 51.) Rixensart 1996, Ik. 359-369. Kriiska, Aivar. Kroodi ja Vihasoo III asula Eesti varaneoliitiliste kultuurirühmade kontekstis. EAA 1 (1997), lk. 7-25. Kriiska, Aivar. Mesoliitilised asustusjäljed LoodeSaaremaal. - Ajalooline Ajakiri 1 (1998), lk. 13֊ 22. Kriiska, Aivar. Formation and development of the Stone Age settlement at Riigikiila, northeastern Estonia. - Environmental and Cultural History of the Eastern Baltic Region. Toim. Urve Mil ler, Tony Hackens, Valter Lang, Anto Raukas, Sheila Hicks. (PACT 57.) Rixensart 1999, Ik. 173-183. Kriiska, Aivar. Corded Ware Culture sites in north-eastern Estonia. - De temporibus antiquissimis ad honorem Lembit Jaanits. Toim. Valter Lang, Aivar Kriiska. (MT 8.) Tallinn 2000, Ik. 59-79. Jussila, Timo; Aivar Kriiska. Pyyntikulttuurin asuinpaikkojen rantasidonnaisuus. Uusia näkö kulmia Suomen ja Viron kivi- ja varhaismetallikautisten asuinpaikkojen sijoittumiseen. — Arkeologia ja kulttuuri. Uutta kivikauden tutkimuksessa. Toim. Petro Pesonen, Teemu Mökkönen. (Arkeologipäivät 2005.) Suomen arkeologinen seura, Hamina 2006, Ik. 36-49. Kriiska, Aivar. Settlements of coastal Estonia and maritime hunter-gatherer economy. - Lietuvos archeologija 19 (2000), lk. 153-166. Jussila, Timo; Aivar Kriiska. Shore displacement chronology of the Estonian Stone Age. - EJA 8: 1 (2004), Ik. 3-32. Kriiska, Aivar. Lääne-Eesti mandriosa kiviaja ääre jooni. - Läänemaa Muuseumi toimetised V (2001), lk. 7-40. Юргенсон, Эрика. О кремневых образованиях в ордовикских и силурийских карбонатных Kriiska, Aivar. Stone Age Settlement and Economic Processes in the Estonian Coastal Area and VALIKBIBLIOGRAAFIA Islands. University of Helsinki 2001. http:// ethesis.helsinki.fi/julkaisut/hum/kultt/vk/ kriiska/ Kriiska, Aivar. Dwelling remains from Stone Age occupation sites in Estonia. - Huts and Houses. Stone Age and Early Metal Age Buildings in Finland. Toim. Helena Ranta. National Board of Antiquities, Helsinki 2002, Ik. 235—239. Kriiska, Aivar. Lääne-Eesti saarte asustamine ja püsielanikkonna kujunemine. - Keskus - taga maa - ääreala. Uurimusi asustushierarhia ja võimukeskuste kujunemisest Eestis. Toim. Valter Lang. (MT 11.) Tallinn, Tartu 2002, lk. 29-60. Kriiska, Aivar. From hunter-gatherer to farmer. Changes in the Neolithic economy and settle ment on Estonian territory. - Archaeologia Lituana 4 (2003), Ik. 11-26. Kriiska, Aivar. Põllumajanduse algus Eesti alal. Ajalooline Ajakiri 3/4 (2007), lk. 265-290. Kriiska, Aivar. Research into the Stone Age. Archaeological Research in Estonia 1865-2005. Toim. Valter Lang, Margot Laneman. (Estonian Archaeology 1.) Tartu University Press 2006, Ik. 53-75. Kriiska, Aivar. Saaremaa kiviaeg. — Saaremaa 2. Ajalugu, majandus, kultuur. Toim. Kärt JänesKapp, Enn Randma, Malle Soosaar. Koolibri, Tallinn 2007, lk. 9-36. Kriiska, Aivar. Savinõude vormimismass. Keraami ka uurimise võimalikkusest IIL - Loodus, ini mene ja tehnoloogia 2. Toim. Lembit Jaanits, Valter Lang, Jüri Peets. (MT 17.) Tallinn, Tartu 2008, lk. 187-208. Kriiska, Aivar. The beginning of farming in the eas tern Baltic area. - East European Plain on the Eve of Agriculture. Toim. Pavel. Μ. Dolukhanov, Graeme R. Sarson, Anvar Μ. Shukurov. (British Archaeological Reports, International Series 1964.) Archaeopress, Oxford 2009, Ik. 159-179. Kriiska, Aivar. Foreign materials and artefacts in the 4th and 3rd millennia BCE Estonian Comb Ware complex. - When Gods Spoke. Researches and Reflections on Religious Phenomena and Artefacts. Studia in honorem Tarmo Kulmar. Toim. Peeter Espak, Märt Läänemets, Vladimir Sazonov. (Studia Orientalia Tartuensia, Series Nova VI.) University of Tartu Press 2015, Ik. 107-124. Kriiska, Aivar. Lühivaade III aastatuhandesse еКг ehk mida me teame või vähemalt arvame end teadvat Eesti alal elanud nöörkeraamika kul tuuri inimestest. - Humanitaarteadused ja kunstid 100-aastases rahvusülikoolis. Toim. Riho Altnurme. Tartu Ülikooli Kirjastus 2019, lk. 13-24. Kriiska, Aivar; Dmitry V. Gerasimov, Kerkko Nordqvist, Sergey N. Lisitsyn, Sarita Sandell, Margarita A. Kholkina. Stone Age research in the Narva-Luga Klint Bay area in 2005—2014. New Sites, New Methods. Proceeding of the Finnish-Russian Archaeological Symposium, Helsinki, 19-21 November, 2014. Toim. Pirjo Uino, Kerkko Nordqvist. (Iskos 11.) The Fin nish Antiquarian Society, Helsinki 2016, Ik. 101-115. Kriiska, Aivar; Arvi Haak, Kristiina Johanson, Mari Lõhmus, Andres Vindi. Uued kiviaja asulakohad ajaloolisel Viljandimaal. - Viljandi Muu seumi aastaraamat 2003 (2004), lk. 35-51. Kriiska, Aivar; Esa Hertell, Mikael A. Manninen. Stone Age flint technology in south-western Estonia: results from the Pärnu Bay area. Mesolithic Interfaces. Variability in Lithic Technologies in Eastern Fennoscandia. Toim. Tuija Rankama. (Monographs of the Archaeo logical Society of Finland 1.) Helsinki 2011, Ik. 64-93. Kriiska, Aivar; Kersti Kihno. Settlement sites of Siksälä Kirikumägi and Hino. - Etnos ja kul tuur. Uurimusi Silvia Laulu auks. Toim. Heiki Valk. (MT 18.) Tartu, Tallinn 2006, lk. 37-52. Kriiska, Aivar; Valter Lang, Heiki Valk, Kristiina Tambets, Lehti Saag, Mait Metspalu. Vana DNA- uus sõnumitooja Eesti rahvastiku ajaloo kohta. - Tutuluş. Eesti arheoloogia aastakiri (2018), lk. 5-8. Kriiska, Aivar; Mika Lavento, Jüri Peets. New AMS dates of the Neolithic and Bronze Age ceramics in Estonia: preminary results and interpreta tions. - EJA 9: 1 (2005), Ik. 2-31. Kriiska, Aivar; Lembi Lõugas. Late Mesolithic and Early Neolithic seasonal settlement at Kõpu, Hiiumaa Island, Estonia. - Environmental and Cultural History of the Eastern Baltic Region. Toim. Urve Miller, Tony Hackens, Valter Lang, Anto Raukas, Sheila Hicks. (PACT 57.) Rixensart 1999, Ik. 157-172. Kriiska, Aivar; Lembi Lõugas. Formation of Ruhnu Island and its early settlement history. - Nature of Ruhnu Island. Toim. Tiina Talvi. (Estonia Maritima 7.) Lääne-Eesti Saarestiku Biosfääri Kaitseala, Viidumäe, Kuressaare 2005, lk. 123152. 483 484 VALIKBIBLIOGRAAFIA Kriiska, Aivar; Lembi Lõugas. Stone Age settlement sites on an environmentally sensitive coastal area along the lower reaches of the River Pär nu (south-western Estonia), as indicators of changing settlement patterns, technologies and economies. ֊ Mesolithic Horizons. Papers Presented at the Seventh International Con ference on the Mesolithic in Europe. Toim. Sinéad McCartan, Rick Schulting, Graeme Warren, Peter Woodman. Oxbow Books, Oxford 2009, Ik. 167-175. Kriiska, Aivar; Lembi Lõugas, Mari Lõhmus, Kris tiina Mannermaa, Kristiina Johanson. New AMS dates from Estonian Stone Age burial sites. - EJA 11: 2 (2007), lk. 83-121. Kriiska, Aivar; Ester Oras, Lembi Lõugas, John Meadows, Alexandre Lucquin, Oliver E. Craig. Late Mesolithic Narva stage on the territory of Estonia: pottery, settlement types and chronol ogy. ֊ EJA 21: 1 (2017), Ik. 1-35. Kriiska, Aivar; Maili Roio. Prehistoric archaeology of wetlands in Estonia. — Wetland Settlements of the Baltic. A Prehistoric Perspective. Toim. Elena Pranckėnaitė. Center of Underwater Arc haeology, Vilnius 2011, Ik. 55-73. Kriiska, Aivar; Tapani Rostedt, Timo Jussila. The development of the Early Mesolithic social net works during the settlement of virgin lands in the eastern Baltic Sea zone ֊ interpreted through comparison of two sites in Finland. Comparative Perspectives on Colonisation, Maritime Interaction and Cultural Integration. Toim. Lene Melheim, Håkon Glørstad, Zanette Tsigaridas Glørstad. (New Directions in Anthropological Archaeology.) Equinox Pub lishing, Sheffield 2016, Ik. 19-40. Kriiska, Aivar; Ulla Saluäär. Lemmetsa ja Maida neoliitilised asulakohad Audru jõe alamjook sul. - Artiklite kogumik 2. Toim. Aldur Vunk. (Pärnumaa ajalugu 3.) Pärnu 2000, lk. 8-38. Kriiska, Aivar; Ulla Saluäär, Lembi Lõugas. Ruhnu saare varaasustus. 1999. aasta arheoloogilise ekspeditsiooni tulemusi. - Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 1999—2000 (2001), lk. 3-18. Kriiska, Aivar; Alexey Tarasov, Juho Kirs. Wood chopping tools of the Russian-Karelian type from Estonia. - Man, his Time, Artefacts, and Places. Collection of Articles Dedicated to Ric hard Indreko. Toim. Kristiina Johanson, Mari Tõrv. (MT 19.) Tartu 2013, Ik. 317-345. Kukk, Toomas; Lembi Lõugas, Siim Veski. Eesti elustiku mitmekesisuse muutustest pärast jää aega. — Loodusteaduslikud ülevaated Eesti Maa päeval. Eesti VIII ökoloogiakonverentsi lühiartiklid. Tartu, 26.-27. aprill 2000. (Kaasaegse ökoloogia probleemid VIII.) Tartu 2000, lk. ООЮЭ. Lang, Valter. Some aspects of the Corded Ware Cul ture east of the Baltic Sea. - The Roots of Peo ples and Languages of Northern Eurasia I, Tur ku 30.5.-1.6.1997. Toim. Kyösti Julku, Kalevi Wiik. (Historica Fenno-Ugrica.) Societas His tóriáé Fenno-Ugricae, Turku 1998, lk. 84-104. Lang, Valter. Nöörkeraamikast laulupidudeni. Humanitaarteadused ja kunstid 100-aastases rahvusülikoolis. Toim. Riho Altnurme. Tartu Ülikooli Kirjastus 2019, lk. 25-36. Lang, Valter; Aivar Kriiska. The Final Neolithic and Early Bronze Age contacts between Estonia and Scandinavia. - Cultural Interaction between East and West. Archaeology, Artefacts and Human Contacts in Northern Europe. Toim. Ulf Fransson, Marie Svedin, Sophie Bergerbrant, Fedir Androshchuk. (Stockholm Studies in Archaeology 44.) Stockholm University 2007, Ik. 107-112. Lougas, Lembi. Analyses of animal remains from the excavations at the Lammasmägi site, Kun da, north-eastern Estonia. - Coastal Estonia. Recent Advances in Environmental and Cultu ral History. Toim. Tony Hackens, Sheila Hicks, Valter Lang, Urve Miller, Leili Saarse. (PACT 51.) Rixensart 1996, Ik. 273—291. Lougas, Lembi. Post-Glacial Development of Ver tebrate Fauna in Estonian Water Bodies. A Palaeozoological Study. (Dissertationes biologicae Universitaris Tartuensis 32.) Tartu Uni versity Press 1997. Lougas, Lembi. Animal remains from the Neolithic Riigiküla sites, north-eastern Estonia. Environmental and Cultural History of the Eastern Baltic Region. Toim. Urve Miller, Tony Hackens, Valter Lang, Anto Raukas, Sheila Hicks. (PACT 57.) Rixensart 1999, Ik. 185-190. Lougas, Lembi. Mõnedest mesoliitilistest faunakompleksidest Läänemere idakaldalt. - Loodus, inimene ja tehnoloogia 2. Interdistsiplinaarseid uurimusi arheoloogias. Toim. Lembit Jaanits, Valter Lang, Jüri Peets. (MT 17.) Tallinn, Tartu 2008, lk. 253-260. Lõugas, Lembi; Aivar Kriiska, Liina Maldre. New dates for the Late Neolithic Corded Ware Cul ture burials and early husbandry in the East Bal tic region. - Archaeofauna 16 (2007), Ik. 21—31. Lõugas, Lembi; Aivar Kriiska, Harri Moora. Coastal adaptation and marine exploitation ofthe Island VALIKBIBLIOGRAAFIA Hiiumaa, Estonia, during the Stone Age with special emphasis on the Kõpu I site. — Land scapes and Life. Studies in Honour of Urve Miller. Toim. Ann-Marie Robertsson, Agneta Åkerlund, Sheila Hicks. (PACT 50.) Rixensart 1996, Ik. 197-211. palaeogeography from a foredune sequence on Ruhnu Island, Gulf of Riga, Baltic Sea. - Geo morphology 303 (2018), Ik. 434-445. Lõugas, Lembi; Kerstin Lidén, D. Erle Nelson. Resource utilization along the Estonian coast during the Stone Age. - Coastal Estonia. Recent Advances in Environmental and Cultural His tory. Toim. Tony Hackens, Sheila Hicks, Valter Lang, Urve Miller, Leili Saarse. (PACT 51.) Rixensart 1996, Ik. 399-420. Nordqvist, Kerkko; Aivar Kriiska. Towards Néo lithisation. The Mesolithic-Neolithic transition in the central area of the eastern part of the Baltic Sea. - The Dąbki Site in Pomerania and the Néolithisation of the North European Lowlands (c. 5000—3000 calBC). Toim. Jacek Kabaciński, Sönke Hartz, Daan C. Μ. Raemaekers, Thomas Terberger. (Archäologie und Geschichte im Ostseeraum 8.) Marie Leidorf, Rahden/Westf. 2015, lk. 537-556. Lougas, Lembi; Liina Maldre. The history of therio fauna in the eastern Baltic region. - Proceedings of the Fourth Baltic Theriological Conference. Toim. Alexander Harding (Folia theriologica Estonica 5.) Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn 2000, lk. 86-100. Oras, Ester; Alexandre Lucquin, Lembi Lougas, Mari Tõrv, Aivar Kriiska, Oliver E. Craig. The adoption of pottery by north-east European hunter-gatherers: evidence from lipid residue analysis. — Journal ofArchaeological Science 78 (2017), Ik. 112-119. Lõugas, Lembi; Pirkko Ukkonen, Högne Jungner. Dating the extinction of European mammoths: new evidence from Estonia. - Quaternary Science Reviews 21 (2002), Ik. 1347-1354. Ostrauskas, Tomas. Mesolithic Kunda Culture. A glimpse from Lithuania. - De temporibus antiquissimis ad honorem Lembit Jaanits. Toim. Valter Lang, Aivar Kriiska. (MT 8.) Tal linn 2000, Ik. 167-180. Mannermaa, Kristiina. The Archaeology of Wings. Birds and People in the Baltic Sea Region during the Stone Age. Helsingin yliopisto 2008. Mittnik, Alissa; Chuan-Chao Wang, Saskia Pfrengle, Mantas Daubaras, Gunita Zariņa, Fredrik Hallgren, Raili Allmäe, Valery Khartanovich, Vyacheslav Moiseyev, Mari Tõrv, Anja Furtwängler, Aida Andrades Valtueña, Michal Feldman, Christos Economou, Markku Oino nen, Andrejs Vasks, Elena Balanovska, David Reich, Rimantas Jankauskas, Wolfgang Haak, Stephan Schiffels, Johannes Krause. The genetic prehistory of the Baltic Sea region. — Nature Communications 9 (442) (2018), Ik. 1—11. Moora, Harri. Eine steinzeitliche Schlangenfigur aus der Gegend von Narva. - Studia neolithica in honorem Aarne Äyräpää 21.10.1957. Toim. Carl Fredrik Meinander. (SMYA 58.) Helsinki 1957, Ik. 225-232. Muru, Merle; Alar Rosentau, Aivar Kriiska, Lembi Lougas, Ulla Kadakas, Jüri Vassiljev, Leili Saar se, Raivo Aunap, Liisa Küttim, Liisa Puusepp, Kersti Kihno. Sea level changes and Neolithic hunters-fishers in the centre ofTallinn, southern coast of the Gulf of Finland, Baltic Sea. - The Holocene 27 (2017), Ik. 917-926. Muru, Merle; Alar Rosentau, Frank Preusser, Jüri Piado, Ivo Sibul, Argo Jõeleht, Stefan Bjursäter, Raivo Aunap, Aivar Kriiska. Reconstructing Holocene shore displacement and Stone Age Ots, Mirja. Stone Age amber finds in Estonia. Amber in Archaeology. Proceedings of the Fourth International Conference on Amber in Archaeolo gy, Talsi 2001. Toim. Curt W. Beck, Ilze В. Loze, Joan Μ. Todd. Riga 2003, lk. 96-107. Ots, Mirja. Loomakujukesed Valma keskneoliitilises kaksikmatuses. - Ilusad asjad. Tähelepanu väärseid leide Eesti arheoloogiakogudest. Toim. Ülle Tamla. (MT 21.) Tallinn 2010, lk. 11—22. Паавер Калью. Формирование териофауны и изменчивость млекопитающих Прибалтики в голоцене. Тарту 1965. Papakosta, Vasiliki; Ester Oras, Sven Isaksson. Ear ly pottery use across the Baltic - a comparative lipid residue study on Ertebølle and Narva ceram ics from coastal hunter-gatherer sites in southern Scandinavia, northern Germany and Estonia. Journal of Archaeological Science. Reports 24 (2019), Ik. 142-151. Piezonka, Henny. Jäger, Fischer, Töpfer: Wildbeutergruppen mit früher Keramik in Nordosteu ropa im 6. und 5. Jahrtausend v. Chr. (Archäo logie in Eurasien 30.) Habelt, Bonn 2015. Poska, Anneli. Human Impact on Vegetation of Coastal Estonia during the Stone Age. (Acta Universitatis Upsaliensis. Comprehensive Sum maries of Uppsala Dissertations from the Faculty of Science and Technology 652.) Upp sala University 2001. 485 486 VALIKBIBLIOGRAAFIA Poska, Anneli; Leili Saarse, Siim Veski. Reflections of pre- and early-agrarian human impact in the pollen diagrams of Estonia. - Palaeogeography, Palaeoclimatology, Palaeoecology 209: 1-4 (2004), Ik. 37-50. Rasmussen, Simon; Morten Erik Alientoft, Kasper Nielsen, Ludovic Orlando, Martin Sikora, KarlGoran Sjögren, Anders Gorm Pedersen, Mikkel Schubert, Alex Van Dam, Christian Moliin Outzen Kapel, Henrik Bjørn Nielsen, Søren Bru nak, Pavel Avetisyan, Andrey Epimakhov, Mik hail V Khalyapin, Artak Gnuni, Aivar Kriiska, Irena Lasak, Mait Metspalu, Vyacheslav Moi seyev, Andrei Gromov, Dalia Pokutta, Lehti Saag, Liivi Varul, Levon Yepiskoposyan, Thomas Sicheritz-Pontén, Robert A. Foley, Marta Mirazón Lahr, Rasmus Nielsen, Kristian Kristiansen, Eske Willerslev. Early divergent strains ofYersinia pes tis in Eurasia 5,000 years ago. - Cell 163: 3 (2015), Ik. 571-582. Rosentau, Alar; Merle Muru, Aivar Kriiska, Dmitry Subetto, Jüri Vassiljev, Tiit Hang, Dmitry Gerasimov, Kerkko Nordqvist, Anna Ludikova, Lembi Lõugas, Hanna Raig, Kersti Kihno, Rai vo Aunap, Nikolay Letyka. Stone Age settle ment and Holocene shore displacement in the Narva-Luga Klint Bay area, eastern Gulf of Finland. ֊ Boreas 42: 4 (2013), Ik. 912-931. Rosentau, Alar; Siim Veski, Aivar Kriiska, Raivo Aunap, Jüri Vassiljev, Leili Saarse, Tiit Hang, Atko Heinsalu, Tõnis Oja. Palaeogeographic model for the SW Estonian coastal zone of the Baltic Sea. - The Baltic Sea Basin. Toim. Jan Harff, Svante Björck, Peer Hoth. Springer-Ver lag Berlin, Heidelberg 2011, Ik. 165—188. Saag, Lehti; Liivi Varul, Christiana Lyn Scheib, Jes per Stenderup, Morten E. Allentoft, Lauri Saag, Luca Pagani, Maere Reídla, Kristiina Tambets, Ene Metspalu, Aivar Kriiska, Eske Willerslev, Toomas Kivisild, Mait Metspalu. Extensive far ming in Estonia started through a sex-biased migration from the Steppe. - Current Biology 27: 14 (2017), Ik. 2187-2193. Sander, Kristjan; Aivar Kriiska. New archaeological data and paleolandscape reconstructions of the basin of an Early and Middle Holocene lake near Kunda, north-eastern Estonia. - Fennoscandia Archaeologica XXXV (2018), Ik. 65-85· Sikk, Kaarel. Quantifying the use of stones in the Stone Age fireplaces of Estonia. - Archaeologia Lituana 17 (2017), Ik. 26-34. Sommer, Robert; Norbert Benecke, Lembi Lóugas, Oliver Nelle, Ulrich Schmölcke. Holocene sur vival of the wild horse in Europe: a matter of open landscape? - Journal of Quaternary Sci ence 26 (2011), Ik. 805-812. Suuroja, Tiia. Eesti põhjaranniku mesoliitiliste ja neoliitiliste asulakohtade kiviaines. — Stilus 6 (1996), lk. 30-36, 60-61. Tarasov, Alexey; Aivar Kriiska. Excange contacts between Russian Karelia and Estonia in the final phase of the Stone Age. - Dissertationes sectionum: Literatura, archeologica et historica. Congressus XI. Internationalis Fenno-Ugristarum Piliscsaba, 9-14. VIII. 2010. Piliscsaba 2011, Ik. 333-346. Tsirk, Are; Aivar Kriiska. Kivitöötlemine lóhestustehnikas. Eksperimentaalarheoloogilisi vaate kohti. - Ajalooline Ajakiri 4 (1998), lk. 5—14. Tõrv, Mari. Praktikate püsivus: arheoloogi pilk aas tatuhandete tagusele surmakultuurile Eesti alal. — Riigikogu toimetised 34 (2016), lk. 137148. Tõrv, Mari. Persistent Practices. A Multi-Discipli nary Study of Hunter-Gatherer Mortuary Remains from c. 6500—2600 cal. BC, Estonia. (Dissertationes archaeologiae Universitaris Tartuensis 5.) University of Tartu Press 2016. Ukkonen, Pirkko; Kim Aaris-Sorensen, Laura Arppe, Peter Clark, Linas Daugnora, Adrian Lister, Lembi Lõugas, Heikki Seppä, Robert Sommer, Anthony Stuart, Piotr Wojtal, Ivars Zupins. Woolly mammoth {Mammuthus primigenias Blum) and its environment in northern Europe during the last glaciation. - Quaternary Science Reviews 30 (2011), Ik. 693-712. Ukkonen, Pirkko; Lembi Lõugas, Ilga Zagorska, Ligita Lukševica, Ervins Lukševics, Linas Daug nora, Högne Jungner. History of the reindeer (Rangifer tarandus) in the eastern Baltic region and its implications for the origin and immigra tion routes of the recent northern European wild reindeer populations. - Boreas 35: 2 (2006), Ik. 222-230. Vahur, Signe; Aivar Kriiska, Ivo Leito. Investigation of the adhesive residue on the flint insert and the adhesive lump found from the Pulli Early Mesolithic settlement site (Estonia) by microATR-FT-IR spectroscopy. - EJA 15: 1 (2011), Ik. 3-17. Varul, Liivi; Ravil Μ. Galeev, Anna A. Malytina, Mari Tõrv, Sergey V. Vasilyev, Lembi Lõugas, Aivar Kriiska. Complex mortuary treatment of a Corded Ware Culture individual from the eastern Baltic: a case study of a secondary depo- VALIKBIBLIOGRAAFIA sit in Sope, Estonia. - Journal ofArchaeological Science. Reports 24 (2019), Ik. 463-472. Васильев, Сергей В.; Айвар Крийска, Светлана Б. Боруцкая, Лийви Варул. Антропологическая характеристикаибоевойтравматизмнаселения ВосточнойПрибалтикиШтысячелетия до н. э. (по материалам могильника Арду, Эстония). Stratum Plus 2 (2019), lk. 237-250. Veski, Siim; Atko Heinsalu, Veiko Klassen, Aivar Kriiska, Lembi Lõugas, Anneli Poska, Ulla Saluäär. Early Holocene coastal settlements and palaeoenvironment on the shore of the Baltic Sea at Pärnu, southwestern Estonia. - Quater nary International 130 (2005), Ik. 75-85. Veski, Siim; Heikki Seppä, Migle Stančikaité, Valentina Zernitskaya, Triin Reitalu, Gražyna Gryguc, Atko Heinsalu, Normunds Stivrins, Leeli Amon, Jüri Vassiljev, Oliver Heiri. Quan titative summer and winter temperature recon structions from pollen and chironomid data between 15 and 8 ka BP in the Baltic—Belarus area. - Quaternary International 388 (2015), Ik. 4-11. Zagorska, Ilga. Sea mammal hunting strategy in eastern Baltic. - Lietuvos archeologija 19 (2000), lk. 275-285. Pronksiaeg ja eelrooma rauaaeg Indreko, Richard. Asva linnus-asula. - Muistse Ees ti linnused. 1936.-1938. a. uurimiste tulemu sed. Toim. Harri Moora. Õpetatud Eesti Selts, Tartu 1939, lk. 17-52. Indreko, Richard. Die Asvakultur. - Bericht über den V. Internationalen Kongress für Vor- und Frühgeschichte, Hamburg, vom 24. bis 30. August 1958. Toim. Gerhard Bersu, Wolfgang Dehn. Mann, Berlin 1961, Ik. 416-421. Kalman, Jonathan. Human remains from the stone cist gravs of Rebala Lastekangrud, north Esto nia. ֊ EAA 3: 1 (1999), Ik. 19-34. Kiristaja, Arvis. Kiviaeg, pronksiaeg javanem raua aeg (kuni 450 pkr). - Setomaa 2. Vanem ajalu gu muinasajast kuni 1920. aastani. Toim. Anti Lillák, Anti Selart, Heiki Valk; peatoimetaja Mare Aun. Eesti Rahva Muuseum, Tartu 2009, lk. 23-69. Kraut, Ants. Die Steinkistengräber von Jõeläht me. - TATÜ 34: 4 (1985), lk. 348-350. Kriiska, Aivar. Vaibla kivikirves. - EAA 2 (1998), lk. 154-157. Kriiska, Aivar; Mika Lavento, Jüri Peets. New AMS dates of the Neolithic and Bronze Age ceramics in Estonia: preliminary results and interpreta tions. - EJA 9: 1 (2005), Ik. 3-31. Kriiska, Aivar; Valter Lang, Heiki Valk, Kristiina Tambets, Lehti Saag, Mait Metspalu. Vana DNA uus sõnumitooja Eesti rahvastiku ajaloo koh ta. -Tutuluş. Eesti arheoloogia aastakiri (2018), lk. 5-8. Laneman, Margot. Stone-cist graves at Kaseküla, western Estonia, in the light ofAMS dates of the human bones. - EJA 16: 2 (2012), Ik. 91-117. Laneman, Margot; Valter Lang. New radiocarbon dates for two stone-cist graves at Muuksi, north ern Estonia. ֊ EJA 17: 2 (2013), Ik. 89-122. Laneman, Margot; Valter Lang, Martin Malve, Eve Rannamäe. New data on Jaani stone graves at Väo, northern Estonia. - EJA 19: 2 (2015), Ik. 110-137. Lang, Valter. Ühe savinõutüübi ajaloost LoodeEestis. - Arheoloogiline kogumik. Toim. Lembit Jaanits, Valter Lang. (MT 1.) Agu, Tallinn 1991, lk. 45-65. Lang, Valter. Eesti labidaspeaga luunõelte dateeri misest. - Stilus 1 (1992), lk. 8-32. Ланг Вальтер. О финских влияниях на северозападе Эстонии в I тыс. н. э. - Древности сла вян и финно-угров. Toim. Анатолий Н. Кир пичников, Евгений А. Рябинин. Наука, Санкт-Петербург 1992, Ik. 80-85Lang, Valter. Celtic and Baltic fields in North Esto nia. Fossil field systems of the Late Bronze Age and Pre-Roman Iron Age at Saha-Loo and Proo sa. - Acta Archaeologica 65 (1994), Ik. 203219. Lang, Valter. Prehistoric and medieval field systems in Estonia. - Tools Tillage VII: 2-3 (19931994) (1995), Ik. 67-82. Lang, Valter. Muistne Rävala. Muistised, kronoloo gia ja maaviljelusliku asustuse kujunemine Loode-Eestis, eriti Pirita jõe alamjooksu piir konnas I-II. (MT 4.) Tallinn 1996. Lang, Valter. Keskusest ääremaaks. Viljelusmajandusliku asustuse kujunemine ja areng Vihasoo— Palmse piirkonnas Virumaal. (MT 7.) Tallinn 2000. 487 488 VALIKBIBLIOGRAAFIA Lang, Valter. Varased kangurkalmed Eestis. - EAA 4: 1 (2000), lk. 3-20. to Richard Indreko. Toim. Kristiina Johanson, Mari Torv. (MT 19.) Tartu 2013, Ik. 197-223. Lang, Valter. Late Bronze and Pre-Roman Iron Age pottery styles in Estonia. - Arkeologian lumoa synkkyyteen. Artikkeleita Christian Carpela nin juhlapäiväksi / Lighting the Darkness - The Attraction ofArchaeology. Papers in Honour of Christian Carpelan. Toim. Mervi Suhonen. Helsingin Yliopisto, Kulttuurien tutkimuksen laitos, arkeologia 2006, Ik. 122-136. Lang, Valter. Stability and changes in the agricul tural use of limestone soils in northern Esto nia. - Agricultural and Pastoral Landscapes in Pre-Industrial Society. Choices, Stability and Change. Toim. Fèlix Retamero, Inge Schjellerup, Althea Davies. (Early Agricultural Rem nants and Technical Heritage (EARTH): 8,000 Years of Resilience and Innovation 3.) Oxbow Books, Oxford 2016, Ik. 127-144. Lang, Valter. Research into the Bronze and Early Iron Ages. - Archaeological Research in Estonia 1865-2005. Toim. Valter Lang, Margot Lane man. (Estonian Archaeology 1.) Tartu Univer sity Press 2006, Ik. 77—104. Lang, Valter. Varased tarandkalmed Eestis. - Etnos ja kultuur. Uurimusi Silvia Laulu auks. Toim. Heiki Valk. (MT 18.) Tartu, Tallinn 2006, lk. 53-78. Lang, Valter. The Bronze and Early Iron Ages in Estonia. (Estonian Archaeology 2.) Tartu Uni versity Press 2007. Lang, Valter. Joining together graves and souls. — Colours of Archaeology. Material Culture and the Society. Papers from the Second Theoretical Seminar of the Baltic Archaeologists (BASE) held at the University of Vilnius, Lithuania, October 21-22, 2005. Toim. Algimantas Mer kevičius. (Interarchaeologia2.) Vilnius, Helsin ki, Riga, Tartu 2007, Ik. 79-91. Lang, Valter. Muistsed maakasutussüsteemid Ees tis. - Ajalooline Ajakiri 3/4 (2007), lk. 291— 320. Lang, Valter. The Early Bronze Age in Estonia: sites, finds, and the transition to farming. - Baltic Prehistoric Interactions and Transformations. The Neolithic to the Bronze Age. Toim. Helene Martinsson-Wallin. (Gotland University Press 5.) Visby 2010, Ik. 5-22. Lang, Valter. Mõningaid sõlmküsimusi pronksiaja ja vanema rauaaja uurimises. - Eesti Vabariigi teaduspreemiad 2011. Toim. Richard Villems, Helle-Liis Help, Siiri Jakobson, Ülle Rebo, Galina Varlamova. Eesti Teaduste Akadeemia, Tallinn 2011, lk. 157-179. Lang, Valter. Traceless death. Missing burials in Bronze and Iron Age Estonia. - EJA 15: 2 (2011), Ik. 109-129. Lang, Valter. Kuhu kadus Asva kultuur? Kolmest kultuurilise käitumise mudelist pronksiaegses Ida-Baltikumis. - Man, his Time, Artefacts, and Places. Collection of Articles Dedicated Lang, Valter. The Eastern Baltic. - The Oxford Hand book of the European Iron Age. Toim. Colin Haselgrove, Katharina Relay-Salisbury, Peter S. Wells. Oxford University Press 2018. Dx.doi. org/10.1093/oxfordhb/9780199696826. 013.28 Lang, Valter. Fortified settlements in the eastern Bal tic: from earlier research to new interpretations. Archaeologia Lituana 19 (2018), Ik. 13-33. Lang, Valter; Tónno Jonuks. Vajangu pronksmõók. ֊ EAA 5: 2 (2001), Ik. 148-153. Lang, Valter; Aivar Kriiska. The Final Neolithic and Early Bronze Age contacts between Estonia and Scandinavia. - Cultural Interaction between East and West. Archaeology, Artefacts and Human Contacts in Northern Europe. Toim. Ulf Fransson, Marie Svedin, Sophie Bergerbrant, Fedir Androshchuk. (Stockholm Studies in Archaeology 44.) Stockholm University 2007, Ik. 107-112. Lang, Valter; Aivar Kriiska, Arvi Haak. A new Ear ly Bronze Age socketed axe. -EJA 10: 1 (2006), Ik. 81-88. Lang, Valter; Margot Laneman. Hilltop site at Vonnumägi. - Keava - „The Hand of the Sun“. Toim. Valter Lang. (EJA. Supplementary Series 1.) Estonian Academy Publishers, Tallinn 2012, Ik. 148-167. Lang, Valter; Priit Ligi. Muistsed kalmed ajaloolise demograafia allikana. - Arheoloogiline kogu mik. Toim. Lembit Jaanits, Valter Lang. (MT 1.) Agu, Tallinn 1991, lk. 216-238. Laul, Silvia. Die Steinkistengräber von Vehendi. TATÜ 27: 1 (1978), lk. 76-77. Ligi, Priit. Ühiskondlikest oludest Eesti alal hilispronksi- ja rauaajal. - Eesti arheoloogia historiograafilisi, teoreetilisi ja kultuuriajaloolist aspekte. Toim. Valter Lang. (MT 3.) Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn 1995, lk. 182-270. Luik, Heidi. For hunting or for warfare? Bone arrowheads from the Late Bronze Age fortified VALIKBIBLIOGRAAFIA settlements in eastern Baltic. - EJA 10: 2 (2006), Ik. 132-149. Luik, Heidi. Material, technology and meaning: antler artefacts and antler working on the eas tern shore of the Baltic Sea in the Late Bronze Age. - EJA 15: 1 (2011), Ik. 32-55. Luik, Heidi. Late Bronze Age bone crafting in the eastern Baltic: standardization of artefact types and individual ingenuity. — EJA 17: 1 (2013), Ik. 24-37. Luik, Heidi. Luu- ja sarvetöötlemisest Läänemere idakaldal nooremal pronksiajal: sarnasused ja erinevused Eesti, Läti ja Leedu leiuaineses. Man, his Time, Artefacts, and Places. Collec tion of Articles Dedicated to Richard Indreko. Toim. Kristiina Johanson, Mari Tõrv. (MT 19.) Tartu 2013, Ik. 387-426. Luik, Heidi; Valter Lang. Scapular artefacts with serrated edges from Late Bronze Age fortified settlements in Estonia. — Archaeologia Baltica 13 (2010), Ik. 162-174. Luik, Heidi; Valter Lang. Late Bronze Age elk ant ler tools in the eastern Baltic region. - The Sound of Bones. Proceedings of the 8th Mee ting of the ICAZ Worked Bone Research Group in Salzburg 2011. Toim. Felix Lang. (Schriften zur Archäologie und Archäometrie der Paris Lodron-Universität Salzburg 5.) Salzburg 2013, Ik. 173-184. Lõugas, Vello. Ausgrabungsergebnisse eines Stein gräberfeldes von Kurevere. — TATÜ 26: 1 (1977), Ik. 48-52. Lougas, Vello. Über die Steingräbergruppe Lastekangrud in Rebala. - TATÜ 32: 4 (1983), Ik. 295-297. Lougas, Vello. Über die Beziehungen zwischen Skandinavien und Ostbaltikum in der Bronzeund frühen Eisenzeit. - Die Verbindungen zwischen Skandinavien und Ostbaltikum aufgrund der archäologischen Quellenmateria len. Toim. Aleksander Loit, Jüri Selirand. (Acta Universitaris Stockholmiensis. Studia Baltica Stockholmiensia 1.) Stockholm 1985, Ik. 51-60. Lougas, Vello. Die Bodendenkmäler der Zeitwende im Dorf Mala (insel Muhu). - TATÜ 35: 4 (1986), Ik. 349-352. Лыугас Велло. Каменный могильник в дер. Выхма (о-в Сааремаа). - TATÜ 37: 4 (1988), Ik. 348-351. Лыугас Велло. Ресультаты раскопок Выхмаского каменного могильника (о-в Сааремаа). TATÜ 38: 4 (1989), Ik. 328-331. Lougas, Vello. Eesti vanimatest oimuehetest. - Arheo loogiline kogumik. Toim. Lembit Jaanits, Valter Lang. (MT 1.) Agu, Tallinn 1991, lk. 66-74. Lõugas, Vello. Kaali kraatriväljal Phaethonit otsi mas. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1996. Luik, Heidi; Mirja Ots. Bronze Age double buttons in Estonia. - EJA 11: 2 (2007), Ik. 122-140. Maldre, Liina. Asva koerte koproliitide arheozooloogiline analüüs. - EAA 7: 2 (2003), lk. 140-149. Lougas, Vello. Zur Geschichte der bronzezeitlichen Metallindustrie in Estland. - Pronksiajast vara se feodalismini. Uurimusi Baltimaade ja naa beralade arheoloogiast. Toim. Harri Moora, Jüri Selirand. Eesti Raamat, Tallinn 1966, lk. 102-113. Maldre, Liina. Karjakasvatusest Ridala pronksiaja asulas. — Loodus, inimene ja tehnoloogia 2. Interdistsiplinaarseid uurimusi arheoloogias. Toim. Lembit Jaanits, Valter Lang, Jüri Peets. (MT 17.) Tallinn, Tartu 2008, lk. 263-276. Lõugas, Vello. Ühe ehituskonstruktsiooni vanusest Ida-Baltikumis.-TATÜ 17:1 (1968), lk. 58-63. Lõugas, Vello. Sõrve laevkalmed. - Studia archaeologica in memoriam Harri Moora. Toim. Mar ta Schmiedehelm, Lembit Jaanits, Jüri Selirand. Valgus, Tallinn 1970, lk. 111-118. Lõugas, Vello. Lääne-Eesti rahvastiku kultuurist roo ma rauaajal. ֊TATÜ 21: 2 (1972), lk. 163-175. Moora, Harri. Einige Ergebnisse der Burgberg forschung im Ostbaltikum. — Suomen Museo 74 (1967), lk. 64-96. Mandel, Mati. Ausgrabungen der Steingräber von Kaseküla. ֊ TATÜ 24: 1 (1975), Ik. 74-76. Mandel, Mati. Poanse tarandkalmed. — Töid ajaloo alalt II. Toim. Toomas Tamla. Eesti Ajaloo muuseum, Tallinn 2000, lk. 89—111. Lõugas, Vello. Väikeste lohkudega kultusekivid. Eesti Loodus 12 (1972), lk. 729—732. Моора Танел. Раскопки каменного могильника у с. Выхма в Северной Эстонии. — TATÜ 23: 1 (1974), Ik. 84-87. Lõugas, Vello. Ausgrabungen der Steingräber und Flurrelikte in Iru. -TATÜ 25:1 (1976), Ik. 4852. Mägi, Marika. Excavations at Tõnija Tuulingumäe tarand-^rsNC will be continued. - AVE 1997 (1998), Ik. 94-98. 489 490 VALIKBIBLIOGRAAFIA Nerman, Birger. Die Verbindungen zwischen Skan dinavien und dem Ostbaltikum in der Bronze zeit und der ältesten Eisenzeit. — Acta Archaeologica IV (1933), Ik. 237-252. bild der Bronzen. - Man, his Time, Artefacts, and Places. Collection of Articles Dedicated to Richard Indreko. Toim. Kristiina Johanson, Mari Tõrv. (MT 19.) Tartu 2013, lk. 261—316. Oras, Ester; Valter Lang, Eve Rannamäe, Liivi Varul, Marge Konsa, Jana Limbo-Simovart, Guriy Vedru, Margot Laneman, Martin Malve, T. Douglas Price. Tracing prehistoric migration: isotope analysis of Bronze and Pre-Roman Iron Age coastal burials in Estonia. - EJA 20:1 (2016), Ik. 3-32. Sperling, Uwe. Aspekte des Wandels in der Bronze zeit im Ostbaltikum. Die Siedlungen der AsvaGruppe in Estland. (EJA. Supplementary Volu me 18/2S.) Estonian Academy Publishers, Tallinn 2014. Paavel, Kristiina. Pattern or random? Contextualis ing Stone and Bronze Age bronze stray finds on the landscape. - Archaeologia Baltica 24 (2017), Ik. 26-42. Paavel, Kristiina; Aivar Kriiska, Valter Lang, Alex ander Kulkov. Three bronze axes with wooden haft remains from Estonia. - EJA 23: 1 (2019), Ik. 3-19. Rammo, Riina. Textile-impressed pottery revisited: its usefulness for studying Bronze Age textile craft in Estonia. - World Archaeology. Tradi tion and Innovation in Textile Technology in Bronze Age Europe and the Mediterranean. Toim. Agata Ulanowska, Malgorzata Siennic ka. (Światowit LVI (2017).) Warsaw 2018, lk. 111-119. Saag, Lehti; Margot Laneman, Liivi Varul, Martin Malve, Heiki Valk, Maria A. Rázzák, Ivan G. Shirobokov, Valeri I. Khartanovich, Elena R. Mikhaylova, Alena Kushniarevich, Christiana Lyn Scheib, Anu Solnik, Tuuli Reisberg, Jüri Parik, Lauri Saag, Ene Metspalu, Siiri Rootsi, Francesco Montinaro, Maido Remm, Reedik Mägi, Eugenia DAtanasio, Enrico Ryunosuke Crema, David Díez-del-Molino, Mark G. Tho mas, Aivar Kriiska, Toomas Kivisild, Richard Villems, Valter Lang, Mait Metspalu, Kristiina Tambets. The arrival of Siberian ancestry con necting the eastern Baltic to Uralic speakers further east. - Current Biology 29: 10 (2019), 1701-1711. Schmiedehelm, Marta. Ein Grabfeld der vorrömi schen Eisenzeit in Lüganuse. - Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 1925 (1926), lk. 119-134. Шмидехельм Марта X. Археологические памятни ки периода разложения родового строя на северо-востоке Эстонии (Vв. до н. э. - Ѵв. н. э.). Эстонсоке Государственное Издательство, Таллин 1955. Sperling, Uwe. Der Bronzebruchhort von Tehumardi - verstecktes Altmetall oder ritueller Weihe fund? Ein Deutungsversuch am Erscheinungs Spreckelsen, Arthur. Ausgrabungen in Saage, Kirch spiel Jeglecht, Estland. - Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands VI. Reval 1907, Ik. 376-419. Spreckelsen, Arthur. Ausgrabungen in Neuenhof, Kirchsp. Kusal, Dorf Muuksi, Lóokese-Gesinde. - Beiträge zur Kunde Estlands XI. Reval 1926, ík. 38-42. Spreckelsen, Arthur. Das Gräberfeld Strandhof (Rannamõis), Ksp. Kegel, Harrien, Estland. Beiträge zur Kunde Estlands XI. Reval 1926, Ik. 22-38. Spreckelsen, Arthur. Das Gräberfeld Laakt (Lage di), Kirchspiel St. Jürgens, Harrien, Estland. (Õpetatud Eesti Seltsi toimetused XXIV.) Dor pat 1927. Sturms, Eduard. Die Kulturbeziehungen Estlands in der Bronze- und frühen Eisenzeit. - Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 1932 (1935), lk. 245277. Tvauri, Andres. Eesti lohukivid. - Arheoloogilisi uurimusi. Toim. Heiki Valk. (Tartu Ülikooli Arheoloogia Kabineti toimetised 9.) Tartu 1997, lk. 11-53. Tõrv, Mari; John Meadows. Early Bronze Age buri als from the Riigiküla I and Kivisaare settle ment sites, Estonia. - Radiocarbon 57: 4 (2015), Ik. 645—656. Vassar, Artur. Drei Steinkistengräber aus Nordest land. — Õpetatud Eesti Seksi aastaraamat 1937: I (1938), lk. 304-364. Vassar, Artur. Iru Linnapära. - Muistse Eesti linnu sed. 1936.-1938. a. uurimiste tulemused. Toim. Harri Moora. Õpetatud Eesti Selts, Tartu 1939, lk. 53-100. Vedru, Guriy. New archaeological data of the prehistory of Lake Kabala area. - AVE 1997 (1998), Ik. 62-66. Vedru, Guriy. Põhja-Eesti arheoloogilised maastikud / Archaeological Landscapes of North Estonia. (Dissertationes archaeologiae Universitatis Tartuensis 3.) Tartu Ülikooli Kirjastus 2010. VALIKBIBLJOGRAAFIA Vedru, Guriy. Remembering through place. — EJA 19: 1 (2015), Ik. 29-57. Vedru, Guriy. Searching for heights in north Esto nia. - Man, his Time, Artefacts, and Places. Collection of Articles Dedicated to Richard Indreko. Toim. Kristiina Johanson, Mari Tõrv. (MT 19.) Tartu 2013, Ik. 547-571. Veski, Siim; Valter Lang. Prehistoric human impact in the vicinity of Lake Maardu, northern Esto nia. A synthesis of pollen analytical and arc haeological results. - Coastal Estonia. Recent Advances in Environmental and Cultural His tory. Toim. Tony Hackens, Sheila Hicks, Valter Lang, Urve Miller, Leili Saarse. (PACT 51.) Rixensart 1996, Ik. 189—204. Rooma rauaaeg ja rahvasterännuaeg Allmäe, Raili. Rõsna kääbaskalmistud Põhja-Setumaal: põletusmatuste uuringutulemused. Ajast ja ruumist. Uurimusi Mare Auna auks. Toim. Ülle Tamla, Valter Lang. (MT 25.) Tal linn, Tartu 2014, lk. 39-50. Aun, Mare. Läätsa kivikalme Tartu rajoonis. Studia archaeologica in memoriam Harri Moo ra. Toim. Marta Schmiedehelm, Lembit Jaanits, Jüri Selirand. Valgus, Tallinn 1970, lk. 57- 62. Aun, Mare. Pikk-kääpad Peipsi-Pihkva järve ümb ruses. - Etnos ja kultuur. Uurimusi Silvia Lau lu auks. Toim. Heiki Valk. (MT 18.) Tartu, Tallinn 2006, lk. 113-125. Aun, Mare. Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg (450— 1000/1050 pkr). - Setomaa 2. Vanem ajalugu muinasajast kuni 1920. aastani. Toim. Anti Lil lák, Anti Selart, Heiki Valk; peatoimetaja Mare Aun. Eesti Rahva Muuseum, Tartu 2009, lk. 70125. Deemant, Kaupo. Das Steingräberfeld von Proosa bei Tallinn. ֊ TATU 24: 1 (1975), lk. 78-80. Deemant, Kaupo. Neue Funde aus dem Steingräber feld von Proosa. -TATÜ 26:1 (1977), Ik. 62-63. Deemant, Kaupo. Funde der mittleren Eisenzeit aus Proosa. - TATÜ 27: 4 (1978), lk. 337-338. Deemant, Kaupo. Über die Ausgrabungen des Steingräberfeldes aus Proosa. - TATÜ 27:1 (1978), Ik. 81-83. Friedenthal, Adolf. Das Gräberfeld Cournal, Kirchspiel St. Jürgens, Harrien, Estland. Franz Kluge, Reval 1911. Kiristaja, Arvis. Kiviaeg, pronksiaeg ja vanem raua aeg (kuni 450 pKr). - Setomaa 2. Vanem ajalu gu muinasajast kuni 1920. aastani. Toim. Anti Lillák, Anti Selart, Heiki Valk; peatoimetaja Mare Aun. Eesti Rahva Muuseum, Tartu 2009, lk. 23-69. Kriiska, Aivar; Ester Oras, Triine Nirgi, Merrit Shanskiy, Atko Heinsalu, Santeri Vanhanen, Tomi P. Luoto. Environmental studies at the Kohtla-Vanaküla Iron Age sacrificial site, north east Estonia. - EJA 22: 1 (2018), Ik. 66-79. Lang, Valter. Tallinna ümbruse tarandkalmed. TATU 36: 2 (1987), lk. 190-206. Lang, Valter. Die früheisenzeitliche Gesellschaft im Gebiet der estnischen Steingräber. - Archaeologia Baltica 1 (1995), Ik. 107-120. Lang, Valter. Muistne Rävala. Muistised, kronoloo gia ja maaviljelusliku asustuse kujunemine Loode-Eestis, eriti Pirita jõe alamjooksu piirkonnas I-II. (MT 4.) Tallinn 1996. Lang, Valter. Keskusest ääremaaks. Viljelusmajandusliku asustuse kujunemine ja areng VihasooPalmse piirkonnas Virumaal. (MT 7.) Tallinn 2000. Lang, Valter. The Eastern Baltic. - The Oxford Hand book of the European Iron Age. Toim. Colin Haselgrove, Katharina Relay-Salisbury, Peter S. Wells. Oxford University Press 2018. Dx.doi. org/10.1093/oxfordhb/9780199696826. 013.28 Laul, Silvia. Rauaaja kultuuri kujunemine Eesti kaguosas (500 e.Kr. - 500 p.Kr.). (MT 9. Õpe tatud Eesti Seltsi Kirjad 7.) Tallinn 2001. Mandel, Mati. Läänemaa 5.-13. sajandi kalmed. (Töid ajaloo alalt 5.) Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn 2003. Moora, Harri. Die Eisenzeit in Lettland bis etwa 500 n Chr. II. Teil: Analyse. (Õpetatud Eesti Seltsi toimetised XXIX.) Tartu 1938. Moora, Tanel. Tarbja kivikalmed Paide lähedal ja Põhja-Eesti tarandkalmete keraamika. — TATÜ 16: 3 (1967), lk. 280-301. Mägi, Marika. The mortuary house at Lepna on south ern Saaremaa. - AVE 2003 (2004), lk. 45—60. Mägi, Marika. Mortuary houses in Iron Age Esto nia. - EJA 9: 2 (2005), Ik. 93-131. Olli, Maarja. From individuality to regionality in the distribution area of tarand cemeteries in the 491 492 VALIKBIBLIOGRAAFIA Roman Iron Age. (Dissertationes archaeologiae Universitaris Tartuensis 9.) University of Tartu Press 2019. Эстонсоке Государственное Издательство, Таллин 1955. Olli, Maarja. Regions and communication in south east Estonia and north Latvia in the 3rd and 4th centuries based on local ornaments. - EJA 23: 2 (2019), Ik. 75-102. Schmiedehelm, Marta. Kääbaskalmistud Lindoras ja mujal Kagu-Eestis. ֊ Slaavi-läänemeresoome suhete ajaloost. Artiklite kogumik. Toim. Har ri Moora, Lembit Jaanits. Eesti Raamat, Tallinn 1965, lk. 17-62. Oras, Ester; Aivar Kriiska, Andres Kimber, Kristii na Paavel, Taisi Juus. Kohtla-Vanaküla weapons and tools deposit: an Iron Age sacrificial site in north-east Estonia.-EJA 22: 1 (2018),Ik. 5-31. Selirand, Jüri; Kaupo Deemant. Völkerwandrungszeitliche Gegenstände mit ostskandinavischen Ornamenten von Proosa (Nordestland). - Fornvännen 80 (1985), Ik. 243-252. Oras, Ester; Thomas F. G. Higham, Lucy J. E. Cramp, Ian D. Bull. Archaeological science and object biography: a Roman bronze lamp from Kavastu bog (Estonia). - Antiquity 91 (355) (2017), Ik. 124-138. Spreckelsen, Arthur. Ausgrabungen in Saage, Kirchspiel Jeglecht, Estland. — Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands VI. Reval 1907, Ik. 376-419. Quast, Dieter. Ein skandinavisches Spathascheidenmundblech der Völkerwanderungszeit aus Pikkjärve (Põlvamaa, Estland). - Jahrbuch des Römisch-Germanischen Zentraluseums Mainz 51: 1 (2004). Mainz 2005, Ik. 243-279. Rohtla, Mari-Liis. Crossbow fibula as a reflection of social status and relations. — Culture and Materi al Culture. Papers from the First Theoretical Sem inar of the Baltic Archaeologists (BASE) Held at the University of Tartu, Estonia, October 17th19th, 2003. Toim. Valter Lang. (Interarchaeologia 1.) Tartu, Riga, Vilnius 2005, Ik. 121-145. Saage, Ragnar; Karmo Kliimann, Andres Tvauri. Manufacture technology of socketed iron axes. EJA 22: 1 (2018), Ik. 51-65. Schmiedehelm, Marta. Der Fund von Kirimäe in Estland. - SMYAXXXV: 1 (1924), Ik. 1-36. Schmiedehelm, Marta. Die estländischen Scheiben nadeln. - Excavationes et studia. Opuscula in honorem Alfred Hackman 14.10.1934. Toim. Carl Axel Nordman, Ella Kivikoski. (SMYA XL.) Helsinki 1934, Ik. 106-112. Шмидехельм Марта X. Археологические памятникипериодаразложенияродового строя на севе ро-востоке Эстонии (V в. до н. э. - V в. н. э.). Spreckelsen, Arthur. Das Gräberfeld Laakt (Lage di), Kirchspiel St. Jürgens, Harrien, Estland. (Õpetatud Eesti Seltsi toimetused XXIV.) Dor pat 1927. Tamla, Toomas; Kaarel Jaanits. Das Gräberfeld und der spätneolitische Siedlungsplatz von Paju. TATÜ 26: 1 (1977), lk. 64-71. Tvauri, Andres. The Migration Period, Pre-Viking Age, and Viking Age in Estonia. (Estonian Arc haeology 4.) Tartu University Press 2012. Tvauri, Andres. The impact of the climate catastro phe of 536-537 AD in Estonia and neighbou ring areas. ֊ EJA 18: 1 (2014), Ik. 30-56. Tvauri, Andres; Ester Oras, Ragnar Saage. Spear heads from Kohtla-Vanaküla find: refining Ear ly Iron Age (500 BC-AD 550) spearhead typo-chronology in the eastern Baltic. - EJA 22: 1 (2018), Ik. 32-50. Vassar, Artur. Loode-Eesti hõimudest meie ajaarva mise I aastatuhande algupoolelt. — TATU 15: 2 (1966), lk. 190-203. Veidi, Martti. Keskustest ja kommunikatsioonist Kagu- ja Ida-Eestis rauaaja esimesel poolel. Etnos ja kultuur. Uurimusi Silvia Laulu auks. Toim. Heiki Valk. (MT 18.) Tartu, Tallinn 2006, lk. 79-97. Eelviikíngi- ja víikingiaeg Alas, Arvo. Islandi saagad ja Eesti. - Looming 2 (1999), lk. 244-248. Allmäe, Raili. Human bones in Salme I boat-grave, the Island of Saaremaa, Estonia. — Papers on Anthropology XX (2011), Ik. 24—37. Allmäe, Raili; Liina Maldre. Rõsna-Saare I kääbaskalmistu — esialgseid osteoloogilisi andmeid. - Setumaa kogumik 3. Uurimusi Setumaa loodu sest, ajaloost ja folkloristikast. Koost. Mare Aun, toim. Ülle Tamla. Tallinn 2005, lk. 121137. Allmäe, Raili; Liina Maldre, Teresa Tomek. The Sal me I ship burial: an osteological view of a unique burial in Northern Europe. - Interdisciplinària VALIKBIBLIOGRAAFIA Archaeologica. Natural Sciences in Archaeology II: 2 (2011), lk. 97-112. Аун, Маре. Лепная керамика городищ и селищ юго-восточной Эстонии во второй половине I тыс.н. э. -TATÜ 25: 4 (1976), Ik. 343-364. Аун, Маре. Курганные могильники Восточной Эстонии во второй половине I тысячелетия н. э. Академия наук Эстонской ССР, Институт истории, Валгус, Таллин 1980. Аун, Маре. Археологические памятники второй половины 1-го тысячелетия н. э. в Юго-Вос точной Эстонии. Олион, Таллинн 1992. Aun, Mare. Keraamika pikk-kääbaste kultuuri lääne poolse ääreala elanike matmiskombestikus I aas tatuhande teisel poolel. - Keskus - tagamaa ääreala. Uurimusi asustushierarhia ja võimukeskuste kujunemisest Eestis. Toim. Valter Lang. (MT 11.) Tallinn, Tartu 2002, lk. 61-100. Aun, Mare. Pikk-kääbaste ehitusest. - Setumaa kogumik 3. Uurimusi Setumaa loodusest, aja loost ja folkloristikast. Koost. Mare Aun, toim. Ülle Tamla. Tallinn 2005, lk. 97-120. Aun, Mare. Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg (4501000/1050 pKr). - Setomaa 2. Vanem ajalugu muinasajast kuni 1920. aastani. Toim. Anti Lillák, Anti Selart, Heiki Valk; peatoimetaja Mare Aun. Eesti Rahva Muuseum, Tartu 2009, lk. 70-125. Аун, Маре; Принт Лиги. Могильники культуры длинных курганов в северном Причудие. TATÜ 35: 4 (1986), Ik. 355-358. Creutz, Kristina. Tension and Tradition. A Study of Late Iron Age Spearheads around the Baltic Sea. (Theses and Papers in Archaeology N.S. A 8.) Department of Archaeology, Stockholm Uni versity 2003. Curta, Florin. The Jägala fìbula revisited, or remarks on Werner’s class II D.-EJA 16:1 (2012), Ik. 26-69. Heinsalu, Atko; Siim Veski. Palaeological evidence of agricultural activity and human impact on the environment at the ancient settlement cent re of Keava, Estonia. - Estonian Journal of Earth Sciences 59: 1 (2010), Ik. 80-89. Jets, Indrek. Scandinavian Late Viking Age art styles as a part of the visual display of warriors in 11th century Estonia. -EJA 16: 2 (2012), Ik. 118-139. Jets, Indrek. Lahingu maod. Skandinaavia 9.-11. sajandi kunstistiilid Eesti arheoloogilistel leidu del. (Tallinna Ülikool. Humanitaarteaduste Dissertatsioonid / Tallinn University. Disserta tions of Humanities 16.) Tallinn 2013. Jonuks, Tónno. A few additions to the depiction of Estonia and the eastern shore of the Baltic Sea in Scandinavian sagas. - Dialogues with Tradi tion. Studying the Nordic Saga Heritage. Toim. Kristel Zilmer. (NordisticaTartuensia 14). Tar tu University Press 2005, Ik. 45-63. Jonuks, Tónno. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis. - Mäetagused 31 (2006), lk. 2948. Karaliūnas, Simas. Aestii ja Eesti. - Keel ja Kirjan dus 6 (2003), lk. 401-415. Kiudsoo, Mauri. Viikingiaja aarded Eestist. Idateest, rauast ja hõbedast. Äripäev, Tallinn 2016. Kiudsoo, Mauri. Presumable pre-Viking Age landing site on the western coast of Estonia. - AVE 2017 (2018), Ik. 45-48. Konsa, Marge; Raili Allmäe, Liina Maldre, Jüri Vas siljev. Rescue excavations of a Vendel Era boat grave in Salme, Saaremaa. - AVE 2008 (2009), Ik. 53-64. Konsa, Marge; Kristel Kivi. Village at the foot of the fort: settlement sites I-III at Linnaaluste. - Keava - „The Hand of the Sun“. Toim. Valter Lang. (EJA. Supplementary Series 1.) Estonian Academy Publishers, Tallinn 2012, Ik. 63-91. Kustin, Aita. Kiviringkalme Kureveres Saare maal. - Pronksiajast varase feodalismini. Uuri musi Baltimaade ja naaberalade arheoloogiast. Toim. Harri Moora, Jüri Selirand. Eesti Raa mat, Tallinn 1966, lk. 87—95· Lang, Valter. Iru linnuse peenkeraamika V-X sajandil. - TATÜ 34: 2 (1985), lk. 193-210. Lang, Valter. Ühe savinõutüübi ajaloost Loode-Eestis. - Arheoloogiline kogumik. Toim. Lembit Jaanits, Valter Lang. (MT 1.) Agu, Tallinn 1991, lk. 45-65. Lang, Valter. Muistne Rävala. Muistised, kronoloo gia ja maaviljelusliku asustuse kujunemine Loode-Eestis, eriti Pirita jõe alamjooksu piirkonnas I-II. (MT 4.) Tallinn 1996. Laul, Silvia; Evald Tõnisson. Muistele sirpide ja vikatite kujunemisloost Eestis. — Arheoloogiline kogumik. Toim. Lembit Jaanits, Valter Lang. (MT 1.) Agu, Tallinn 1991, lk. 75-91. Lavi, Ain. Eesti vanadest sooteedest. - EAA 2 (1998), lk. 65-93. Lavi, Ain. Põhja-Tartumaa rauatööst muinas- ja varakeskajal. - EAA 3: 1 (1999), lk. 35-62. Lavi, Ain. Kesk-Eesti idaosa linnamägedest. - Kes kus - tagamaa - ääreala. Uurimusi asustushie rarhia ja võimukeskuste kujunemisest Eestis. 493 494 VALIKBIBLIOGRAAFIA Toim. Valter Lang. (MT 11.) Tallinn, Tartu 2002, lk. 233-272. Vienna Institute for Archaeological Science 2010, Ik. 46-54. Lavi, Ain; Kalju Heinola, Jüri Peets. Viikingiaegne raudkatel Raatvere sepamatusest ja selle konser veerimine. - Loodus, inimene ja tehnoloogia. Interdistsiplinaarseid uurimusi arheoloogias. Koost. Jüri Peets, toim. Valter Lang. (MT 5.) Tallinn 1998, lk. 321-332. Lougas, Vello. Das mitteleisenzeitliche Steingrab von Lehmja-Loo in der Nähe von Tallinn. — Honos Ella Kivikoski. Toim. Pekka Sarvas, Ari Siiriäi nen. (SMYA 75.) Helsinki 1973, lk. 117-131. Leimus, Ivar. Viikingid - röövlid või kaupmehed? Tuna. Ajalookultuuri ajakiri 1 (2006), lk. 17-29. Mandel, Mati. Võitlusnuga muinaseestlaste relvas tuses. ֊ TATÜ 26: 3 (1977), lk. 236-255. Leimus, Ivar. Die letzte Welle des orientalischen Müntzsilbers im Norden. - Magister Monetae. Studies in Honour of Jørgen Steen Jensen. Toim. Michael Andersen, Helle W. Horsnæs, Jens Christian Moesgaard. (Publications of the National Museum: Studies in Archaeology and History 13.) Copenhagen 2007, Ik. 105-118. Leimus, Ivar. Millenniumi murrang. North goes West. ֊ Tuna. Ajalookultuuri ajakiri 1 (2007), lk. 27-53. Leimus, Ivar. Sylloge of Islamic Coins 710/1-1013/4 AD. Estonian Public Collections. (Thesaurus Históriáé IL) Estonian History Museum, Tal linn 2007. Leimus, Ivar. Funde byzantinischer Münzen in Est land. — Byzantine Coins in Central Europe between the 5th and 10th Century. Toim. Marcin Wołoszyn. (Moravia Magna. Seria Polona III.) Polish Academy of Sciences, Kraków 2009, Ik. 635-651. Leimus, Ivar; Mauri Kiudsoo. Koprad ja höbe. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri 4 (2004), lk. 31-47. Luik, Heidi. Ovaalsõled Eestis — importesemed mitmest piirkonnast. - EAA 2 (1998), lk. 3-20. Luik, Heidi. Luuesemed Kuusalu Pajulinnast ja asu latest. - EAA 5: 1 (2001), lk. 3-36. Luik, Heidi. Luu- ja sarvesemed Eesti arheoloogili ses leiumaterjalis viikingiajast keskajani / Bone and Antler Artefacts among Estonian Archaeo logical Finds from the Viking Age until the Middle Ages. (Dissertationes archaeologiae Universitaris Tartuensis 1.) Tartu Ülikooli Kir jastus 2005. Luik, Heidi. Beaver in the economy and social com munication of the inhabitants of south Estonia in the Viking Age (800—1050 AD). - Bestial Mirrors. Using Animals to Construct Human Identities in Medieval Europe. Toim. Alexander Pluskowski, Günther Karl Kunst, Matthias Kucera, Manfred Bietak, Irmgard Hein. (Ani mals as Material Culture in the Middle Ages 3.) Maldre, Liina. Faunal remains from the settlement site of Pada. - EJA 11: 1 (2007), lk. 59-79. Mandel, Mati. Eesti 8.-13. sajandi mõõkade tüpo loogiast ja dateerimisest. -Arheoloogiline kogu mik. Toim. Lembit Jaanits, Vater Lang. (MT 1.) Agu, Tallinn 1991, lk. 101-133. Mandel, Mati. Läänemaa 5.-13. sajandi kalmed. (Töid ajaloo alalt 5.) Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn 2003. Metsallik, Romeo. Borre-loom Tartus: kaks skandinaaviapärast ehteripatsit. - Akadeemia 7 (1996), lk. 1347-1363. Molvõgin, Arkadi. Die Funde westeuropäischer Münzen des 10. bis 12. Jahrhunderts in Estland. (Numismatische Studien 10.) Museum für Ham burgische Geschichte, Hamburg 1994. Moora, Harri. Höbeaare Pilistverest. - Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat I (1925), lk. 110—117. Mägi, Marika. Eesti merovingi- ja viikingiaegsed ehtenõelad - võõrapärased ja omad. — EAA 1 (1997), lk. 26-83. Mägi, Marika. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th-13th Cnturies AD. (CCC Papers 6.) Tallinn 2002. Mägi, Marika. Viikingiaegne Eesti. Maa, asjad ja inimesed ajastu risttuules. Argo, Tallinn 2017. Mägi, Marika. In Austrvegr. The Role of the Eastern Baltic in Viking Age Communication across the Baltic Sea. (The Northern World 84.) Brill, Lei den 2018. Mägi-Lõugas, Marika. On the relations between the countries around the Baltic as indicated by the background of Viking Age spearhead orna ment. - Fornvännen 88: 4 (1993), Ik. 211—221. Mägi-Lõugas, Marika. Eesti viikingiaegsed hoburaudsõled ja nende ornament. - TATÜ 43: 4 (1994), lk. 465-484. Mägi-Lõugas, Marika. Eesti viikingiaegsed käevõrud ja nende ornament. - Eesti arheoloogia historiograafilisi, teoreetilisi ja kultuuriajaloolist aspekte. Toim. Valter Lang. (MT 3.) Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn 1995, lk. 271—325. VALIKBIBLIOGRAAFIA Mägi-Lõugas, Marika. lila matus. Arheoloogilised kaevamisedpaberil. -TATÜ44:4 (1995), lk. 516531. Oras, Ester. Ritual wealth deposits in Estonian Middle Iron Age material. - EJA 14: 2 (2010), Ik. 123-142. Oras, Ester. Practices of Wealth Depositing in the lst-9th Century AD Eastern Baltic. Sidestone Press, Leiden 2015. Palmaru, Raivo. Eesti vanimais kirjalikes allika tes. - Keel ja Kirjandus 5 (1980), lk. 261—269. Peets, Jüri; Raili Allmäe, Liina Maldre. Archaeolo gical investigations of Pre-Viking Age burial boat in Salme village at Saaremaa. - AVE 2010 (2011), Ik. 29-48. Peets, Jüri; Raili Allmäe, Liina Maldre, Ragnar Saa ge, Teresa Tomek, Lembi Lõugas. Research results of the Salme ship burials in 2011-2012. — AVE 2012 (2013), Ik. 43-60. Peets, Jüri; Liina Maldre. Salme paadijäänused ja luunupud. - Ilusad asjad. Tähelepanuväärseid leide Eesti arheoloogiakogudest. Toim. Ülle Tamia. (MT 21.) Tallinn 2010, lk. 47-88. Price, T. Douglas; Jüri Peets, Raili Allmäe, Liina Maldre, Ester Oras. Isotopic provenancing of the Salme ship burials in Pre-Viking Age Esto nia. -Antiquity 90 (2016), Ik. 1022-1037. Quast, Dieter; Ülle Tamla, Stephanie Felten. Two fifth century AD Byzantine silver bowls from Estonia. ֊ EJA 14: 2 (2010), Ik. 99-122. Roio, Maili. Koorküla Valgjärves asuvate ehitusjäänuste retseptsioon ja tõlgendamine läbi aega de. -Arheoloogiga Läänemeremaades. Uurimu si Jüri Seliranna auks. Toim. Valter Lang, Ülle Tamia. (MT 13.) Tallinn, Tartu 2003, lk. 251266. Roio, Maili. New interpretations of settlement remains in Lake Valgjärv of Koorküla, Estonia. Journal of Wetland Archaeology 7 (2007), Ik. 23-32. Schmiedehelm, Marta. Kuusalu Pajulinn. — Muistse Eesti linnused. 1936.-1938. a. uurimiste tule mused. Toim. Harri Moora. Õpetatud Eesti Selts, Tartu 1939, lk. 121-138. Шмидехельм Марта X. Городище Рыуге в юговосточной Эстонии. - Вопросы этнической истории народов Прибалтики: по данным археологии, этнографии и антропологии. Toim. Сусанна А. Тараканова, Людмила Н. Терентьева. (Труды Прибалтийской объеди ненной комплексной экспедиции 1.) Акаде мия наук СССР, Москва 1959, Ik. 154—185. Schmiedehelm, Marta. Kääbaskalmistud Lindoras ja mujal Kagu-Eestis. - Slaavi-läänemeresoome suhete ajaloost. Artiklite kogumik. Toim. Har ri Moora, Lembit Jaanits. Eesti Raamat, Tallinn 1965, lk. 17-62. Schmiedehelm, Marta. Mitteleisenzeitliche Funde aus dem Steingrab von Toila in Nordostest land. — Honos Ella Kivikoski. Toim. Pekka Sarvas, Ari Siiriäinen. (SMYA 75.) Helsinki 1973, lk. 187-196. Tamla, Ülle. Bracteate pendant from the Linnakse hoard: archaeometric discussion of the silver artefact. - EJA 20: 2 (2016), Ik. 150-164. Tamla, Ülle; Urve Kallavus, Mart Reino. Loomapeakujuliste figuuridega hõbekett Padiküla aardes. - Ilusad asjad. Tähelepanuväärseid leide Eesti arheoloogiakogudest. Toim. Ülle Tamla. (MT 21.) Tallinn 2010, lk. 97-126. Trummal, Viima. Arheoloogilised kaevamised Tartu linnusel. (Eesti NSV ajaloo küsimusi III. Tartu Riikliku Ülikooli toimetised 161.) Tartu 1964. Tvauri, Andres. Loode-Vene päritolu slaavi keraa mika Eestis 11.-16. sajandil. — EAA 4:2 (2000), lk. 91-119. Tvauri, Andres. Muinas-Tartu. Uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost. (MT 10.) Tartu, Tallinn 2001. Tvauri, Andres. Eesti hilisrauaaja savinõud (11. sajandist 13. sajandi keskpaigani). (MT 16.) Tar tu, Tallinn 2005. Tvauri, Andres. Investigation of the Middle Iron Age. - Archaeological Research in Estonia 1865-2005. Toim. Valter Lang, Margot Lane man. (Estonian Archaeology 1.) Tartu Univer sity Press 2006, Ik. 105—126. Tvauri, Andres. The Migration Period, Pre-Viking Age, and Viking Age in Estonia. (Estonian Arc haeology 4.) Tartu University Press 2012. Tvauri, Andres. The impact of the climate catastro phe of 536-537 AD in Estonia and neighbou ring areas. - EJA 18: 1 (2014), Ik. 30-56. Tvauri, Andres. Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis. Tartu Ülikooli Kirjastus 2014. Tvauri, Andres; Santer Vanhaneni. The find of PreViking Age charred grains from fort-settlement at Tartu. - EJA 20: 1 (2016), Ik. 33-53. Tõnisson, Evald. Eesti aardeleiud 9.-13. sajandist. Muistsed kalmed ja aarded. Arheoloogiline kogu mik II. Toim. Harri Moora. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, Tallinn 1962, lk. 182-274. 495 496 EELVIIKINGIAEG JA VIIKINGIAEG (550-1050) Tõnisson, Evald. Sossolid olid maa rahvas. — Keel ja Kirjandus 9 (2000), lk. 675-677. Vahtre, Sulev. Kiovan Venäjä ja Viro 1030-1061. Suomen varhaishistoria. Tornion kongressi 14.-16. 6. 1991: esitelmät, referaatit. Toim. Kyösti Julku. (Studia Historica Septentrionalia 21.) Pohjois-Suomen Historiallinen Yhdistys, Rovaniemi 1992, Ik. 622-630. Hilisraaueg Allmäe, Raili. Läänema 5.-13. sajandi kalmete ant ropoloogiline aines. - Mati Mandel. Läänemaa 5-13. sajandi kalmed. (Töid ajaloo alalt 5.) Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn 2003, lk. 243262. Allmäe, Raili. The demography of Iron Age graves in Estonia. - Lietuvos archeologija 40 (2014), lk. 103-120. Allmäe, Raili. Iron Age Cremation Burials in South-Eastern and West Estonia. An Osteological Approach. (Tallinna Ülikool. Humanitaar teaduste Dissertatsioonid I Tallinn University. Dissertations of Humanities 37.) Tallinn 2017. Allmäe, Raili. Maidla kalmetest leitud inimluud. — Mati Mandel. Maidla muinaskalmistu saladu sed. Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn 2017, lk. 125-128. Allmäe, Raili. Demographic data and figures derived from Estonian Iron Age graves. — Papers on Anthropology XXVII: 2 (2018), Ik. 16-30. Eesti aastal 1200. Koost, ja toim. Marika Mägi. Argo, Tallinn 2003. Heapost, Leiu. Pada 12.-13. sajandi kalme osteomeetria ja rekonstrueeritud somatomeetria. — Antropomeetriaregistri aastaraamat (2002), lk. 25-40. Heapost, Leiu. Inimene. - Eesti aastal 1200. Koost, ja toim. Marika Mägi. Argo, Tallinn 2003, lk. 127-140. Heapost, Leiu. Lindora 11.-12. sajandi kääbaskalmistu antropoloogiline aines. - Etnos ja kultuur. Uuri musi Silvia Laulu auks. Toim. Heiki Valk. (MT 18.) Tartu, Tallinn 2006, lk. 169-180. Henriku Liivimaa kroonika. Tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Eesti Raamat, Tallinn 1982 (2. vlj. 1993, 3. vlj. 2005). Johansen, Paul. Die Estlandliste des Liber Census Daniae. Kopenhagen, Reval 1933. Jonuks, Tónno. Hiied Eesti pühapaikade uurimis loos. - Mäetagused 42 (2009), lk. 33-54. Jonuks, Tónno. Hiis-sites in the parishes of Rapla and Juuru. — Keava - „The Hand of the Sun“. Toim. Valter Lang. (EJA. Supplementary Series 1.) Estonian Academy Publishers, Tallinn 2012, lk. 168-183. Jonuks, Tónno; Tuuli Kurisoo. To be or not to be. a Christian. Some new perspectives on under standing the Christianisation of Estonia. — Folkloe. Electronic Journal of Folklore 55 (2013), Ik. 69-97. Jonuks, Tónno; Ester Oras, Julia Best, Beatrice Demarchi, Raivo Mänd, Samantha Presslee, Signe Vahur. Multi-method analysis of avian eggs as grave goods: revealing symbolism in con version period burials at Kukruse, NE Esto nia. -Environmental Archaeology. The Journal of Human Palaeoecology 23: 2 (2018), Ik. 109— 122. Kaljusaar, Kristjan. Läänemaa pantvangid Liivimaa ristisõdades 13. sajandi esimesel veerandil. Läänemaa Muuseumi toimetised 19 (2016), 23-44. Kallis, Irita. Kaberla kalmistu 12.-13. sajandi klaashelmed. - Ilusad asjad. Tähelepanuväärseid leide Eesti arheoloogiakogudest. Toim. Ülle Tamla. (MT 21.) Tallinn 2010, lk. 149-170. Kenkman, Rudolf. Kesk-Eesti muistsete maakon dade asend. - Ajalooline Ajakiri 1-2 (1933), lk. 24-43, 65-79. Kiudsoo, Mauri. Iru linnamägi - kas hilisrauaaegne turukoht? - Strongholds and Power Centres East of the Baltic Sea in the 1 Ith-13 th Centu ries. A Collection ofArticles in Memory ofEvald Tõnisson. Toim. Heiki Valk. (MT 24.) Tartu 2014, lk. 139-168. Kiudsoo, Mauri. Eesti muinasaarded. Kaubateed ja -kontaktid. Äripäev, Tallinn 2019. Konsa, Marge. Different means of burying the dead. Stone graves of the 10th-13th centuries in Esto nia. - Offa 58 (2003), Ik. 223-228. Konsa, Marge. Eesti hilisrauaaja matmiskommete ning ühiskonna kajastused Madi kivivarekalmistus. — Arheoloogiga Läänemeremaades. Uurimusi Jüri Seliranna auks. Toim. Valter Lang, Ülle Tamla. (MT 13.) Tallinn, Tartu 2003, lk. 119-142. VALIKBIBLIOGRAAFIA Kurisoo, Tuuli. Ristripatsid Eesti 12.-13. sajandi laibakalmistutes: kas ehted või usu tunnused? Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2011 (2012), lk. 213-234. Kurisoo, Tuuli. Pada kalmistu rinnakeed. — Ajast ja ruumist. Uurimusi Mare Auna auks. Toim. Ülle Tamla, Valter Lang. (MT 25.) Tallinn, Tartu 2014, lk. 79-92. Kustin, Aita. Randvere kivikalmistu Saaremaal. Muistsed kalmed ja aarded. Arheoloogiline kogumik II. Toim. Harri Moora. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, Tallinn 1962, lk. 58-130. Laid, Eerik. Varbola Jaanilinn. — Muistse Eesti lin nused. 1936.-1938. a. uurimiste tulemused. Toim. Harri Moora. Õpetatud Eesti Selts, Tar tu 1939, lk. 183-215. Lang, Valter. Keskusest ääremaaks. Viljelusmajandusliku asustuse kujunemine ja areng Vihasoo-Palmse piirkonnas Virumaal. (MT 7.) Tal linn 2000. Lang, Valter. Vakus ja linnusepiirkond Eestis. Lisandeid muistse haldusstruktuuri uurimi sele peamiselt Harjumaa näitel. - Keskus tagamaa - ääreala. Uurimusi asustushierarhia ja võimukeskuste kujunemisest Eestis. Toim. Valter Lang. (MT 11.) Tallinn, Tartu 2002, lk. 125-162. Lang, Valter. Võimukeskuste kujunemine Eestis. Sissejuhatus. - Keskus — tagamaa - ääreala. Uurimusi asustushierarhia ja võimukeskuste kujunemisest Eestis. Toim. Valter Lang. (MT 11.) Tallinn, Tartu 2002, lk. 7-16. Lang, Valter. Varalinnalised keskused (aolinnad) hilismuinasaegses Eestis. - Kui vana on Tal linn? 13. mail 2004 toimunud konverentsi ette kanded ja diskussioon. Toim. Tiina Kala. (Tal linna Linnaarhiivi toimetised 8.) Ilo, Tallinn 2004, lk. 7-27. ogy and Etnography. Estonian Papers Presented at the Sixth International Finno-Ugric Congress (Syktyvkar, 24-30 July, 1985). Toim. Ants Vii res. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn 1990, lk. 29-39. Laul, Silvia; Ülle Tamla. Peitleid Lõhavere linna mäelt. Käsitöö- ja ehtevakk 13. sajandi algusest. (Õpetatud Eesti Seltsi Kirjad 10.) Tartu, Tal linn 2014. Lavi, Ain. Põhja-Tartumaa rauatööst muinas- ja varakeskajal. - EAA 3: 1 (1999), lk. 35-62. Lavi, Ain. Kesk-Eesti idaosa linnamägedest. - Kes kus — tagamaa - ääreala. Uurimusi asustushie rarhia ja võimukeskuste kujunemisest Eestis. Toim. Valter Lang. (MT 11.) Tallinn, Tartu 2002, lk. 233-272. Lavi, Ain. Muinasaja lõpu külaehitised. — Eesti aas tal 1200. Koost, ja toim. Marika Mägi. Argo, Tallinn 2003, lk. 149-162. Leimus, Ivar. Millal ja kust tuli saksa kaupmees Liivimaale? - Akadeemia 8 (2002), lk. 1588-1605. Leimus, Ivar. Kaarma Piila aardeleid 12. ja 13. sajan di vahetuselt. - EAA 7: 2 (2003), lk. 150-157. Leimus, Ivar. Kaupmees. - Eesti aastal 1200. Koost, ja toim. Marika Mägi. Argo, Tallinn 2003, lk. 43- 68. Leimus, Ivar. Muraste mündiaare - unikaalne brakteaatide leid 12. sajandi keskelt. - Linnusest ja linnast. Uurimusi Viima Trummali auks. Toim. Arvi Haak, Erki Russow, Andres Tvauri. (MT 14.) Tallinn, Tartu 2004, lk. 149—156. Leimus, Ivar. Läänemere kristlikud paganad. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri 4 (2009), lk. 5-22. Leimus, Ivar; Mauri Kiudsoo, Gunnar Haljak. Sestertsist sendini. 2000 aastat raha Eestis. Äri päev, Tallinn 2018. Leimus, Ivar; Arkadi Molvõgin. Edise mündiaare 11. sajandist. - EAA 2 (1998), lk. 37-64. Lang, Valter. Kalevite kange rahvas. - Keel ja Kir jandus 12 (2012), lk. 877-888. Ligi, Priit. Tšuudid ajalookirjanduses. - Keel ja Kir jandus 10 (1980), lk. 610-616. Lang, Valter; Heiki Valk. An archaeological reading of the chronicle of Henry of Livonia: events, traces, contexts and interpretations. - Crusad ing and Chronicle Writing on the Medieval Baltic Frontier. A Companion to the Chronicle of Henry of Livonia. Toim. Marek Tamm, Lin da Kaljundi, Carsten Selch Jensen. Ashgate Publishing, Farnham 2011, Ik. 291-316. Ligi, Priit. Vadjapärased kalmed Kirde-Eestis (9.— 16. sajand). - Vadjapärased kalmed Eestis 9.-16. sajandil. Toim. Valter Lang. (MT 2.) Tallinn 1993, lk. 7-175. Laul, Silvia. Einige gemeinsame Züge in den vor geschichtlichen Trachten der Ostseefinnen. Finno-Ugric Studies in Archaeology, Antropol Ligi, Priit. Ühiskondlikest oludest Eesti alal hilispronksi- ja rauaajal. - Eesti arheoloogia historiograafilisi, teoreetilisi ja kultuuriajaloolist aspekte. Toim. Valter Lang. (MT 3.) Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn 1995, lk. 182270. 497 498 VALIKBIBLIOGRAAFIA Limbo, Jana. Pada kalmistu indiviididel esinevad hambapatoloogiad.-EJA8:1 (2004), lk. 49-75. Limbo, Jana. Dental enamel hypoplasia in Pada cemetery (12th—13th cc.) population in northeast Estonia. - Papers on Anthropology XV (2006), Ik. 114-123. Loorits, Oskar. Zur christlichen Terminologie bei den Esten, Liven und Letten. - Issanda kiriku tööpõllul. Eesti Vaimulik Raamat, Uppsala 1962, lk. 200-218. Luik, Heidi. Muinas- ja keskaegsed luukammid Eestis. (MT 6.) Tallinn 1998. Luik, Heidi. Kammikujulised luu- ja pronksripatsid Eestis. ֊ EAA 3: 2 (1999), lk. 131-159. Luik, Heidi. S-kujulised ripatsid ja rihmakeeled. EAA 3: 2 (1999), lk. 115-130. Luik, Heidi. Luust uisud Eesti arheoloogilises leiumaterjalis. - EAA 4: 2 (2000), lk. 129-150. Luik, Heidi. Luuesemed hauapanustena rauaaja Eestis. - Arheoloogiga Läänemeremaades. Uurimusi Jüri Seliranna auks. Toim. Valter Lang, Ülle Tamla. (MT 13.) Tallinn, Tartu 2003, lk. 53-172. Luik, Heidi. Luuesemed hilisrauaaja linnamägedel Lóhavere, Soontagana, Varbola ja Valjala leidu de põhjal. - Linnusest ja linnast. Uurimusi Vii ma Trummali auks. Toim. Arvi Haak, Erki Russow, Andres Tvauri. (MT 14.) Tallinn, Tar tu 2004, lk. 157-188. Luik, Heidi. Luu- ja sarvesemed Eesti arheoloogili ses leiumaterjalis viikingiajast keskajani / Bone and Antler Artefacts among Estonian Archaeo logical Finds from the Viking Age until the Middle Ages. (Dissertationes archaeologiae Universitaris Tartuensis 1.) Tartu Ülikooli Kir jastus 2005. Luik, Heidi. Linnupeakujuline sarvest käepide Lõhavere linnamäelt. — Ilusad asjad. Tähelepanu väärseid leide Eesti arheoloogiakogudest. Toim. Ülle Tamla. (MT 21.). Tallinn 2010, lk. 127— 138. Luik, Heidi. Bone artefacts from the Keava hill fort and Linnaaluste settlement sites. - Keava - „The Hand of the Sun“. Toim. Valter Lang. (EJA. Supplementary Series 1.) Estonian Academy Publishers, Tallinn 2012, Ik. 92-105. Luik, Heidi; Liina Maldre. Bone and antler artefacts from the settlement site and cemetery of Pada in North Estonia. — From Hooves to Horns, from Mollusc to Mammoth. Manufacture and Use of Bone Artefacts from Prehistoric Times to the Present. Proceedings of the 4th meeting of the ICAZ Worked Bone Research Group at Tallinn, 26th-31st ofAugust 2003. Toim. Hei di Luik, Alice Μ. Choyke, Colleen E. Batey, Lembi Lõugas. (MT 15.) Tallinn 2005, lk. 263-276. Luik, Heidi; Ülle Tamla. Small bone spades: mate rial used, processing technology, and possible function. - Archaeologia Baltica 6 (2006), Ik. 112-125. Lõhmus, Mari; Tónno Jonuks, Martin Malve. Arc haeological salvage excavations at Kukruse: a Modern Age road, 13th-15th century ceme tery. -AVE 2010 (2011), Ik. 103-114. Lätti, Priit. Lukud ja võtmed Lõhavere linna mäelt. - Ilusad asjad. Tähelepanuväärseid leide Eesti arheoloogiakogudest. Toim. Ülle Tamla. (MT 21.) Tallinn 2010, lk. 139-148. Maldre, Liina. Hobune Eestis muinas- ja keskajal. — Loodus, inimene ja tehnoloogia. Interdistsipli naarseid uurimusi arheoloogias. Koost. Jüri Peets, toim. Valter Lang. (MT 5.) Tallinn 1998, lk. 203-220. Maldre, Liina. Karjakasvatus Eestis. - Eesti aastal 1200. Koost, ja toim. Marika Mägi. Argo, Tallinn 2003, lk. 163-142. Maldre, Liina. Loomaluud Maidla kalmetest. — Mati Mandel. Maidla muinaskalmistu saladu sed. Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn 2017, lk. 129-137. Mandel, Mati. Eesti 8.-13. sajandi mõõkade tüpo loogiast ja dateerimisest. - Arheoloogiline kogumik. Toim. Lembit Jaanits, Valter Lang. (MT 1.) Agu, Tallinn 1991, lk. 101-130. Mandel, Mati. Eestlaste relvastus. - Eesti aastal 1200. Koost, ja toim. Marika Mägi. Argo, Tallinn 2003, lk. 191-204. Mandel, Mati. Läänemaa 5--13. sajandi kalmed. (Töid ajaloo alalt 5.) Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn 2003. Mandel, Mati. Läänemaa linnused ja linnusepiirkonnad. - Linnusest ja linnast. Uurimusi Viima Trummali auks. Toim. Arvi Haak, Erki Rus sow, Andres Tvauri. (MT 14.) Tallinn, Tartu 2004, lk. 189-203. Mandel, Mati. 13. sajandi võimukeskused Lääne maal. — Etnos ja kultuur. Uurimusi Silvia Lau lu auks. Toim. Heiki Valk. (MT 18.) Tartu, Tallinn 2006, Ik. 389-403. Mandel, Mati. Uunikumid ja „masstoodang“. Ajast ja ruumist. Uurimusi Mare Auna auks. Toim. Ülle Tamla, Valter Lang. (MT 25.) Tal linn, Tartu 2014, lk. 139-148. VALIKBIBLIOGRAAFIA Mandel, Mati. Maidla muinaskalmistu saladused. Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn 2017. Moora, Harri. Eestlace kultuur muistsel iseseisvus-ajal. (Tartu Ülikooli Arheoloogia Kabineti toimetused IV.) Loodus, Tartu 1926. Moora, Harri; Osvald Saadre. Lóhavere linnamägi. Muistse Eesti linnused. 1936.-1938. a. uurimis te tulemused. Toim. Harri Moora. Õpetatud Eesti Selts, Tartu 1939, lk. 139—182. Mets, Triinu. Vaimne elu: mónda usundilistest kuju telmadest. - Eesti aastal 1200. Koost, ja toim. Marika Mägi. Argo, Tallinn 2003, lk. 69-90. Molvõgin, Arkadi. Die Funde westeuropäischer Münzen des 10. bis 12. Jahrhunderts in Estland. (Numismatische Studien 10.) Museum für Hamburgische Geschichte, Hamburg 1994. Moora, Harri; Herbert Ligi. Wirtschaft und Gesell schaftsordnung der Völker des Baltikums zu Anfang des 13. Jahrhunderts. Valgus, Tallinn 1970. Mäesalu, Ain. Otepää linnuse nooleotsad ajaloolis te seoste ja sündmuste kajastajana. - Allikaõpetuslike uurimusi. (Eesti ajaloo küsimusi XI. Tartu Riikliku Ülikooli toimetised 851.) Tartu 1989, lk. 27-46. Mäesalu, Ain. Die Burg Otepää als ein Zentrum in Südostestland im 11.-14. Jh. - Castella Maris Baltici I. Toim. Knut Drake. Suomen keskiajan arkeologian seura, Ekenäs 1993, Ik. 143-148. Mäesalu, Ain. 12.-14. sajandi kaitserüüd Otepää linnuse leidude põhjal. - Eesti arheoloogia historiograafilisi, teoreetilisi ja kultuuriajaloolist aspekte. Toim. Valter Lang. (MT 3.) Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn 1995, lk. 326-361. Mäesalu, Ain. Heitemasinad muistses vabadusvõit luses. - Muinasaja loojangust omariikluse läve ni. Pühendusteos Sulev Vahtre 75. sünnipäevaks. Koost. Andres Andresen, toim. Katrin Martsik, Anu Lepp. Kleio, Tartu 2001, lk. 69- 105. Mäesalu, Ain. Estlands schönste Streitkeule des 12,13. Jahrhunderts. - Viliem Raam 100. Baltic Journal of Art History 2 (2010), lk. 201-220. Mäesalu, Ain. Mechanical artillery and warfare in the Chronicle of Henry of Livonia. - Crusading and Chronicle Writing on the Medieval Baltic Frontier. A Companion to the Chronicle of Henry of Livonia. Toim. Marek Tamm, Linda Kaljundi, Carsten Selch Jensen. Ashgate Pub lishing, Farnham 2011, Ik. 265-290. Mäesalu, Ain. The artistic Papsaare macehead-weap on or symbol of power? — Baltic Journal of Art History 13 (2017), Ik. 87-98. Mäesalu, Ain; Jüri Peets. Sõjanuiad, vóimusümbolid ja margapuud. - Ilusad asjad. Tähelepanuväär seid leide Eesti arheoloogiakogudest. Toim. Ülle Tamla. (MT 21.) Tallinn 2010, lk. 211—236. Mäesalu, Ain; Heiki Valk. Research into the Late Iron Age. — Archaeological Research in Estonia 1865—2005. Toim. Valter Lang, Margot Lane man. (Estonian Archaeology 1.) Tartu Univer sity Press 2006, Ik 127—158. Mägi, Marika. Farmsteads and villages on Saaremaa from the Late Prehistoric to the Medieval Peri ods. Study of the historical maps and archaeo logical evidence in Pöide district 1100-1400 AD. — Europeans or Not? Local Level Strategies on the Baltic Rim 1100-1400 AD. Toim. Nils Blomkvist, Sven-Olof Lindquist. (CCC Papers 1.) Centre of Baltic Studies, Oskarshamn 1999, Ik. 197-212. Mägi, Marika. Piirkonnad ja keskused. Asustus muinasaja lõpu ja varakeskaegsel Saaremaal arheoloogiliste, inimgeograafiliste ning ajaloo liste allikate andmeil. - Keskus - tagamaa ääreala. Uurimusi asustushierarhia ja võimukes kuste kujunemisest Eestis. Toim. Valter Lang. (MT 11.) Tallinn, Tartu 2002, lk.169-232. Mägi, Marika. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th-13th centuries AD. (CCC Papers 6.) Tallinn 2002. Mägi, Marika. Eesti ühiskond keskaja lävel. - Eesti aastal 1200. Koost, ja toim. Marika Mägi. Argo, Tallinn 2003, lk. 15-42. Mägi, Marika. Vaimne elu: maailmavaade ja matmiskombed. — Eesti aastal 1200. Koost, ja toim. Marika Mägi. Argo, Tallinn 2003, lk. 91-106. Mägi, Marika. From paganism to Christianity. Poli tical changes and their reflection in the burial customs of 12th-13th century Saaremaa. - Der Ostseeraum und Kontinentaleuropa 11001600. Einflussnahme - Rezeption - Wandel. Toim. Detlef Kattinger, Jens E. Olesen, Horst Wernicke. (CCC Papers 8.) Helms, Schwerin 2004, Ik. 27-34. Mägi, Marika. Collectivity versus individuality: the warrior ideology of Iron Age burial rites in Saare maa. - Archaeologia Baltica 8 (2007), Ik. 263272. Mägi, Marika. „.Ships are their main strength.” Harbour sites, arable lands and chieftains of Saaremaa. - EAA 8: 2 (2004), Ik. 128-162. Mägi, Marika. Abielu, kristianiseerimine ja akulturatsioon. Perekondliku korralduse varasemast 499 500 VALIKBIBLIOGRAAFIA ajaloost Eestis. - Ariadne Lõng. Nais- ja mees uuringute ajakiri IX: 1/2 (2009), lk. 76-101. Mägi, Marika. Saaremaa muinassadamad - Vikina. Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 20072008 (2009), lk. 3-35. Mägi, Marika. Trade, war and the diversity of ritu als at Late Prehistoric harbour sites on Saare maa. —Archaeologia Baltica 14 (2010), Ik. 168182. Mägi, Marika. Osel and the Danish Kingdom: re-visiting Henry’s Chronicle and the archaeo logical evidence. - Crusading and Chronicle Writing on the Medieval Baltic Frontier. A Companion to the Chronicle of Henry of Livonia. Toim. Marek Tamm, Linda Kaljundi, Carsten Selch Jensen. Ashgate Publishing, Farnham 2011, Ik. 317-341. Mägi, Marika. Late Prehistoric societies and burials in the eastern Baltic. - Archaeologia Baltica 19 (2013), Ik. 177-194. Mägi, Marika. Bound for the eastern Baltic: trade and centres 800-1200. - Maritime Societies of the Viking and Medieval World. Toim. James H. Barrett, Sarah Jane Gibbon. (The Society for Medieval Archaeology Monograph 37.) Maney Publishing, Leeds 2015, Ik. 41-61. Mägi, Marika. Rafala. Idateest ja Tallinna algusest. Argo, Tallinn 2015. Mägi, Marika. Societies east and west of the Baltic Sea: prehistoric culture contacts revisited. — Identity Formation and Diversity in the Early Medieval Baltic and Beyond. Communicators and Communication. Toim. Johan Callmer, Ingrid Gustin, Mats Roslund. (The Northern World 75.) Brill, Leiden 2017, Ik. 17-47. Mägi, Marika; Carsten S. Jensen, Kersti Markus, Janus Møller Jensen. Taanlaste ristisõda Eestis. Argo, Tallinn 2019. Mägi, Marika; Jaana Ratas. Eestlaste rõivastus. Eesti aastal 1200. Koost, ja toim. Marika Mägi. Argo, Tallinn 2003, lk. 199-225. Oad, Kristjan. Eestlaste lepingud üksteisega enne 13. sajandit. - Juridica III (2012), lk. 151-158. Oad, Kristjan. Structures and centres of power in Estonia in 1200 AD: some alternative interpre tations. - Strongholds and Power Centres East of the Baltic Sea in the 11th—13th Centuries. A Collection of Articles in Memory of Evald Tõnisson. Toim. Heiki Valk. (MT 24.) Tartu 2014, lk. 239-255. Oras, Ester; Mari Tõrv, Tónno Jonuks, Martin Mal ve, Anita Radini, Sven Isaksson, Andy Gledhill, Ott Kekišev, Signe Vahur, Ivo Leito. Social food here and hereafter: Multiproxy analysis of gen der-specific food consumption in conversion period inhumation cemetery at Kukruse, NE֊Estonia. - Journal of Archaeological Science 97 (2018), Ik. 90-101. Palli, Heldur. Eesti rahvastiku ajalugu aastani 1712. (Academia 6.) Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn 1996. Pauts, Heikki. Pahaga hoburaudsõled Eestis. — Töid ajaloo alalt I. Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn 1977, lk. 71-115. Peets, Jüri. Totenhandschuhe im Bestattungsbrauch tum der Esten und anderer Ostsee-finnen. — FennoscandiaArchaeoIogicalV (1987), Ik. 105— 116. Peets, Jüri. Tekstiilileide Ida- ja Kirde-Eesti muinasja keskaegsetelt kalmetelt. - Vadjapärased kal med Eestis 9.-16. sajandil. Toim. Valter Lang. (MT 2.) Tallinn 1993, lk. 215-230. Peets, Jüri. The Power of Iron. Iron Production and Blacksmithy in Estonia and Neighbouring Areas in Prehistoric Period and the Middle Ages. (MT 12.) Tallinn 2003. Peets, Jüri. Siis kui raud tuli. - Eesti aastal 1200. Koost, ja toim. Marika Mägi. Argo, Tallinn 2003, lk. 143-188. Rammo, Riina. Eesti arheoloogilistest põlleleidudest. - Etnos ja kultuur. Uurimusi Silvia Laulu auks. Toim. Heiki Valk. (MT 18.) Tartu, Tal linn 2006, lk. 249-265. Rammo, Riina. Tradition and transition: the technol ogy and usage of plant-fibre textiles in Estonian rural areas in the llth-17th centuries. — Focus on Archaeological Textiles. Multidisciplinary Approaches. Toim. Sanna Lipkin, Krista Vajanto. (Monographs of the Archaeological Society of Finland 3.) Helsinki 2014, Ik. 102—115. Rammo, Riina; Jaana Ratas. Ühte kadunud tehni kat taastades: spiraaltorudest kaunistused rõi vastel. - Silmnähtav. Studia Vernácula 6 (2015), lk. 65-87. Rammo, Riina; Jaana Ratas. An early 13th century craft box from Lõhavere in Estonia and its owner. - Fasciculi Archaeologiae Historicae XXXI (2018), Ik. 135-144. Rannamäe, Eve. Development of Sheep Populations in Estonia as Indicated by Archaeofaunal Evi dence and Ancient Mitochondrial DNA Line ages from the Bronze Age to the Modern Peri od. (Dissertationes archaeologiae Universitaris Tartuensis 6.) University of Tartu Press 2016. VALIKBIBLIOGRAAFIA Rebas, Hain. „Sigtuna mahapóletamine“ 1187. aas tal - veel kord. - Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 2015-2016 (2017), lk. 3-45. ries. A Collection of Articles in Memory of Evald Tõnisson. Toim. Heiki Valk. (MT 24.) Tartu 2014, lk. 293-331. Ross, Kristiina; Sven-Erik Soosaar. Eesti vaimuliku kultuuri sõnavara kujunemisest: veel kord risti misest. - Keel ja Kirjandus 10 (2007), lk. 769782. Strongholds and Power Centres East of the Baltic Sea in the llth-13th Centuries. A Collection of Articles in Memory of Evald Tõnisson. Toim. Heiki Valk. (MT 24.) Tartu. Saage, Ragnar. Smithies and forges around the north-eastern Baltic Sea from the 11th to the 17th century AD. - Historical Metallurgy 51:1 (2018), Ik. 13-21. Tamm, Jaan. Tallinna veestikust ja muinasaja lõpu sadamakohtadest. - Arheoloogiga Läänemere maades. Uurimusi Jüri Seliranna auks. Toim. Valter Lang, Ülle Tamia. (MT 13.) Tallinn, Tartu 2003, lk. 311-324. Saage, Ragnar; Sebastian Wärmländer. Metal resi dues in 5th c. BCE - 13th c. CE Estonian tools for non-ferrous metal casting. - Journal of Arc haeological Science. Reports 19 (2018), Ik. 35-51. Selart, Anti. Slavery in the eastern Baltic in the 12th-15th centuries. - Schiavitù e servaggio nell’economia europea, sece. XI-XVII ì Serf dom and Slavery in the European Economy, llth-18th Centuries. Toim. Simonetta Cavaciocchi. (Serie II - Atti delle „Settimane di Stu di“ e altri Convegni 45.) Firenze University Press 2014, Ik. 351-364. Selart, Anti. Gab es eine altrussische Tributherr schaft in Estland (10.-12. Jahrhundert)? - For schungen zur baltischen Geschichte 10 (2015), Ik. 11-30. Selirand, Jüri. Kaberla maa-alune kalmistu (13.-17. sajand). - Muistsed kalmed ja aarded. Arheo loogiline kogumikll. Toim. Harri Moora. Ees ti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, Tallinn 1962, lk. 131-168. Selirand, Jüri. Prillspiraalpäiste nõeltega linikukeed. - Pronksiajast varase feodalismini. Uuri musi Baltimaade ja naaberalade arheoloogiast. Toim. Harri Moora, Jüri Selirand. Eesti Raa mat, Tallinn 1966, lk. 150-155· Selirand, Jüri. Eesti naiste noatuped. - Studia archaeologica in memoriam Harri Moora. Toim. Marta Schmiedehelm, Lembit Jaanits, Jüri Seli rand. Valgus, Tallinn 1970, lk. 172-175. Selirand, Jüri. Eestlaste matmiskombed varafeodaalsete suhete tärkamise perioodil (11.-13. sajand). Eesti Raamat, Tallinn 1974. Siig, Kristo. Rändavad kuningad ja mängivad kuningad. Ajaloo kajastumisest eesti vanemas laulumängus. - Keel ja Kirjandus 11 (2013), lk. 829-841. Siig, Kristo. 2014. Changes in the network of strongholds and power centres in Estonia in the 11th century. - Strongholds and Power Centres East of the Baltic Sea in the llth-13th Centu Tamm, Jaan. Muinas-Tallinna otsimas. Argo, Tal linn 2019. Tamm, Marek. „Oma“ ja „võõras“ keskaja kultuuris. Ida-Baltikumi kirjeldus Bartholomaeus Anglicuse entsüklopeedias De proprietatibus rerum (u 1245). - Keel ja Kirjandus 9 (2003), lk. 648673. Tamm, Marek. Kujuteldavad maastikud. Ida-Baltikum ja 13. sajandi Euroopa kultuuriline geo graafia. - Maastik ja mälu. Pärandiloome aren gujooni Eestis. Toim. Linda Kaljundi, Helen Sooväli-Sepping. (Acta Universitaris Tallinnensis. Socialia.) Tallinna Ülikooli Kirjastus 2014, lk. 79-110. Tamla, Toomas. Jämenevate otstega käevõrud Ees ti noorema rauaaja (10.—13. sajandi) leidudes. Arheoloogiline kogumik. Toim. Lembit Jaanits, Valter Lang. (MT 1.) Agu, Tallinn 1991, lk. 134-145. Tamla, Toomas. Bronzeschalen als Zeugnis der Christianisierung Estlands? - Rom und Byzanz im Norden. Mission und Glaubenswechsel im Ostseeraum während des 8.-14. Jahrhunderts. Bd. II. Toim. Michael Müller-Wille. (Akademie der Wissenschaften und der Literatur. Abhand lungen der Geistes- und Sozialwissenschaft lichen Klasse 3: II (1997)·) Franz Steiner Verlag, Stuttgart 1998, Ik. 9-36. Tamla, Toomas. Zum Grabraub in vor- und früh geschichtlichen Gräbern Estlands. - Studien zur Archäologie des Ostseeraumes. Von der Eisenzeit zum Mittelalter. Festschrift für Mic hael Müller-Wille. Toim. Anke Wesse. Wachholtz, Neumünster 1998, Ik. 291-297. Tanıla, Toomas; Heiki Valk. Gifts of the king? „Hanse atic“ bronze bowls in thirteenth century Esto nia: signs of Danish crusades? - Archaeologia Baltica 24 (2017), Ik. 93-108. Tamla, Ülle; Urve Kallavus 1998. Kaks hõbeaaret Angerja muinasasulast. — Loodus, inimene ja 501 502 VALIKBIBLIOGRAAFIA tehnoloogia. Interdistsiplinaarseid uurimusi arheoloogias. Koost. Jüri Peets, toim. Valter Lang. (MT 5.) Tallinn 1998, lk. 230-278. Tamla, Ülle; Urve Kallavus. Väike hõbeaare Varbo la Jaanilinnast. - EAA 2 (1998), lk. 21-36. Tamla, Ülle; Urve Kallavus. Kaks (?) väikest hõbekaussi Padiküla aardes. - EAA 7: 2 (2003), lk. 123-139. Tamla, Ülle; Urve Kallavus, Ivar Leimus. Hõbeaare Lõhavere linnuselt. - EAA 6:1 (2002), lk. 3-24. Tamla, Ülle; Urve Kallavus, Meelis Säre. Eksperimentaalarheoloogia: hõbedast muinasehte koo pia valmistamine. - Linnusest ja linnast. Uuri musi Viima Trummali auks. Toim. Arvi Haak, Erki Russow, Andres Tvauri. (MT 14.) Tallinn, Tartu 2004, lk. 347-376. Tarvel, Enn. Sakala ja Ugandi kihelkonnad. - Keel ja Kirjandus 9-10 (1968), lk. 543-550, 586-596. Tarvel, Enn. Läänemaa seitse kihelkonda. - Keel ja Kirjandus 5 (1971), lk. 292-298. Tarvel, Enn. Läänemaa varaajaloost. — Läänemaa Muuseumi toimetised I (1997), lk. 7-17. Tarvel, Enn. Die Gauinstitution in Estland am Anfang des 13. jahrhunderts. — Culture Clash or Compromise? The Europeanisation of the Baltic Sea Area 1100-1400 AD. Papers of the Xlth Visby Symposium held at Gotland Centre for Baltic Studies, Gotland University College, Visby, October 4th-9th, 1996. Toim. Nils Blomkvist. (Acta Visbyensia XI.) Visby 1998, Ik. 192-199. Tarvel, E. 1998. Mission und Glaubenswechsel in Estland und Livland im 11.-13. Jahrhundert aufgrund sprachlicher Quellen. - Rom und Byzanz im Norden. Mission und Glaubens wechsel im Ostseeraum während des 8,—14. Jahrhunderts. Bd. II. Toim. Michael MüllerWille. (Akademie der Wissenschaften und der Literatur. Abhandlungen der Geistes- und Sozi alwissenschaftlichen Klasse 3: II (1997).) Franz Steiner Verlag, Stuttgart 1998, Ik. 57-67. Tarvel, Enn. Sigtuna hävitamine 1187· aastal. - Tuna. Ajalookultuuri ajakiri 2 (2007), lk. 24—27. Tarvel, Enn. Liivimaa linnade tekkimine 13. sajan dil. - Enn Tarvel. Ajalookimbatused. (Eesti mõt telugu 109.) Ilmamaa, Tartu 2013, lk. 218—229. Tarvel, Enn. Rahvaarv ja maakasutusühikud Eestis 13. sajandi algul. - Enn Tarvel. Ajalookimba tused. (Eesti mõttelugu 109.) Ilmamaa, Tartu 2013, lk. 255-258. Tarvel, Enn. Sotsiaalajaloolise terminoloogia tõlgen damine Liivimaa 13. sajandi ajaooallikates. - Enn Tarvel. Ajalookimbatused. (Eesti mõttelu gu 109.) Ilmamaa, Tartu 2013, lk. 230—234. Tarvel, Enn. Ühiskondlikud suhted Eestis 13. sajan di algul. - Enn Tarvel. Ajalookimbatused. (Ees ti mõttelugu 109.) Ilmamaa, Tartu 2013, lk. 203— 217. Tvauri, Andres. Loode-Vene päritolu slaavi keraa mika Eestis 11.-16. sajandil.-EAA4: 2 (2000), lk. 91-119. Tvauri, Andres. Muinas-Tartu. Uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost. (MT 10.) Tartu 2001. Tvauri, Andres. Lõuna-Eesti noorema rauaaja lin nuste ja külade arheoloogilise leiumaterjali eri nevused. - Keskus - tagamaa - ääreala. Uuri musi asustushierarhia ja võimukeskuste kujunemisest Eestis. Toim. Valter Lang. (MT 11.) Tallinn, Tartu 2002, lk. 275-300. Tvauri, Andres. Eesti hilisrauaaja savinõud (11. sajandist 13. sajandi keskpaigani). (MT 16.) Tartu, Tallinn 2005. Tõnisson, Evald. Eesti aardeleiud 9.-13. sajandist. Muistsed kalmed ja aarded. Arheoloogiline kogumik II. Toim. Harri Moora. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, Tallinn 1962, lk. 182-174. Tõnisson, Evald. Das jungeisenzeitliche Gräberfeld Tammiku in Ostestland. - Honos Ella Kivikos ki. Toim. Pekka Sarvas, Ari Siiriäinen. (SMYA 75.) Helsinki 1973, lk. 237-247. Тыниссон Эвалд. Некоторые итоги изучения древнеэстонского жилища (по материалам городищ 11-13 вв.). - TATU 29: 1 (1980), Ik. 67-77. Tõnisson, Evald. Die frühgeschichtleichen Wohn bauten in Estland und ihre Stelle in der nord europäischen Bauernarchitektur. - Congressus quintus internationalis Fenno-Ugristarum, Turku, 20.-27.VIII.1980. Pars 8. Turku 1981, Ik. 421-426. Tõnisson, Evald. Esiaja ahjud Eestis. - TATU 30: 1 (1981), lk. 43-56. Tõnisson, Evald. Summitas castri tähendusest Liivi maa Henriku kroonikas. - Eesti ajaloo problee me. ENSV TA korrespondendtliikme A. Vassara 70. sünniaastapäevale pühendatud teadusliku konverentsi ettekannete teesid (18. nov. 1981). Toim. Enn Tarvel. Tallinn 1981, lk. 174-181. Тыниссон Эвалд. Некоторые вопросы идеоло гии и этнические традиции в Эстонии в XXIII вв. (по материалам гогодища Лыхавере). - Новое в археологии СССР и Финляндии. VALIKBIBLIOGRAAFIA Доклады Третьего советско-финляндского симпозиума по вопросам археологии 11-15 мая 1981 г.Ленинград 1984, Ik. 181-187. Tõnisson, Evald. Külaühiskonna väljakujunemi ne. - Eesti talurahva ajalugu I. Tegevtoimetaja Enn Tarve); peatoimetaja Juhan Kahk. Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, Tallinn 1992, lk. 76-126. Tõnisson, Evald. Die Wallburg Warhola - ein Zent rum im Westlichen Estland. - Europeans or Not? Local Level Strategies on the Baltic Rim 1100-1400 AD. Toim. Nils Blomkvist, SvenOlofLindquist. (CCC Papers 1.) Centre of Baltic Studies, Oskarshamn 1999, Ik. 173-184. Tõnisson, Evald. Eesti muinaslinnad. Toimetanud ja täiendanud Ain Mäesalu, Heiki Valk. (MT 20.) Tartu, Tallinn 2008. Tõnisson, Evald; Jüri Selirand, Artur Vassar. Kui Lembitu kutsus. Eesti Raamat, Tallinn 1968. Uluots, Jüri. Eestlaste lepingud võõrastega XIII sajandil. - Eesti Muinsuskaitse Seltsi toimetisi 1 (1989), lk. 9-22. Vahtre, Lauri. Algul oli jõud. - Looming 12 (1985), lk. 1666-1672. Vahtre, Sulev. Vanim kirjalik teade Tartu kohta. Keel ja Kirjandus 9 (1980), lk. 513-520. Vahtre, Sulev. Muinasaja loojang Eestis. Olion, Tal linn 1990. Vahtre, Sulev. Kiovan Venäjä ja Viro 1030-1061. Suomen varhaishistoria. Tornion kongressi 14.-16. 6. 1991: esitelmät, referaatit. Toim. Kyösti Julku. (Studia Historica Septentrionalia 21.) Pohjois-Suomen Historiallinen Yhdistys, Rovaniemi 1992, Ik. 622—630. Valk, Heiki. The Christianization of Estonia and changes in burial customs. - Offa 58 (2003), Ik. 215-222. Valk, Heiki. Võre, sõel ja rist: võreripatsid ja nen de tähendus. - Setumaa kogumik 2. Uurimusi Setumaa arheoloogiast, geograafiast, rahva kultuurist ja ajaloost. Koost. Mare Aun, Aivar Jürgenson, toim. lvi Tammaru. Tallinn 2004, lk. 233֊ 313. Valk, Heiki. Estland im 11.-13. Jahrhundert. Neu ere Aspekte aus Sicht der Archäologie. - For schungen zur baltischen Geschichte 3 (2008), Ik. 57-86. Valk, Heiki. From the Iron Age to the Middle Ages. Local nobility and cultural changes in Estonia in the 13th century. - The Reception of Medie val Europe in the Baltic Sea region. Papers of the Xllth Visby Symposium held at Gotland University, Visby. Toim. Jörn Staecker. (Acta Visbyensia XII.) Visby 2009, Ik. 273-292. Валк Хейки. Городища восточной Эстонии и поход князя Ярослава на Чудь. - Археология и история Пскова и Псковской земли. Семи нар имени академика В. В. Седова: Материа лы 54-ого заседания (15—17 апреля 2008 года). Псков 2009, Ik. 393-406. Valk, Heiki. Hilisrauaaeg (1000/1050-1225). — Setomaa 2. Vanem ajalugu muinasajast kuni 1920. aastani. Toim. Anti Lillák, Anti Selart, Heiki Valk; peatoimetaja Mare Aun. Eesti Rah va Muuseum, Tartu 2009, lk. 126-174. Валк Хейки. Об истории основных путей из Изборска на запад. - Изборск и его округа. Материалы международной научно-практи ческой конференции 2007-2008. Изборский музей-заповедник, Изборск2009, Ik. 94-101. Valk, Heiki. Setomaa asend ajaloolises ruumis: lisa märkusi kaugema mineviku kohta. — Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2010 (2011), lk. 9-46. Valk, Heiki. The fate of Final Iron Age strongholds of Estonia. - Strongholds and Power Centres East of the Baltic Sea in the llth-13th Centu ries. A Collection of Articles in Memory of Evald Tõnisson. Toim. Heiki Valk. (MT 24.) Tartu 2014, lk. 333-384. Valk, Heiki. Strongholds east of the Baltic Sea in the llth-13th centuries: a guide to the topic. Strongholds and Power Centres East of the Bal tic Sea in the llth-13th Centuries. A Collec tion of Articles in Memory of Evald Tõnisson. Toim. Heiki Valk. (MT 24.) Tartu 2014, lk. Si lid. Валк Хейки. Каменные оборонительные соо ружения Изборского городища: взгляд из Эстонии. - Археология и история Пскова и Псковской земли. Выпуск 29. Семинар име ни академика В. В. Седова: Материалы 59-ого заседания (9-11 апреля 2013 г). Москва, Псков, Санкт-Петербург2014, Ik. 125-136. Valk, Heiki. Viljandi muinasaeg. - Viljandi ordu linnus ja Lossimäed läbi aja / The Teutonic Order’s Castle and Castle Hills in Viljandi through Time. (Viljandi Muuseumi toimetised V.) Viljandi 2015, Ik. 5-23. Valk, Heiki. On the origins of churches and church yards in Southern Estonia: the evidence from early grave finds. - Baltic Journal ofArt History 13 (2017), Ik. 99-129. Valk, Heiki; Raili Allmäe. Kirikumägi at Siksälä: evidence of a new grave form in south-eastern Estonia? ֊ EAA 14: 1 (2010), Ik. 40-55. 503 504 VALIKBIBLIOGRAAFIA Valk, Heiki; Mauri Kiudsoo, Martin Malve. The village cemetery and chapel site of Loosi - a spot at Late Iron Age and medieval road from south-eastern Estonia to Izborsk and Pskov. Pühakud, piiskopid, linnad ja linnused: ajarännakuid kesk- ja uusaega. Uurimusi Jaan Tamme auks. Toim. Erki Russow, Valter Lang. (MT 27.) Tallinn, Tartu 2018, lk. 145-182. Valk, Heiki; Silvia Laul. Siksälä kalme I. Muistis ja ajalugu. Tartu 2014. Valk, Heiki; Jaana Ratas, Silvia Laul. Siksälä kalme II. Matuste ja leidude kataloog. Tartu 2014. Vassar, Artur. Kuude leiu võimalikust seosest Viljandi ülestõusuga 1223. - Studia archaeologica in memoriam Harri Moora. Toim. Marta Schmiedehelm, Lembit Jaanits, Jüri Selirand. Valgus, Tallinn 1970, lk. 236—241. Vedru, Gurly. Põhja-Eesti külad. — Eesti aastal 1200. Koost, ja toim. Marika Mägi. Argo, Tal linn 2003, lk. 141-148. Veidi, Martti. Roads and hill forts in southern Esto nia during the German conquest in Henry’s Chronicle of Livonia. - Strongholds and Power Centres East of the Baltic Sea in the 11th—13th Centuries. A Collection of Articles in Memory of Evald Tõnisson. Toim. Heiki Valk. (MT 24.) Tartu 2014, lk. 385-416. Viires, Ants. Paar pilguheitekatset eesti muinas usku. - Looming 12 (1986), lk. 1666—1675. Lühendid AVE -Arheoloogilised välitööd Eestis / Archaeological Field Works in Estonia. Tallinn 1996—2001; Archaeological Fieldwork in Estonia. Tallinn 2002-. EAA — Eesti Arheoloogia Ajakiri / Journal ofEstonian Archaeology. Tallinn 1997-2003 (2004 - EJA). EJA - Estonian Journal of Archaeology / Eesti Arheoloogiaajakiri 2004-. MT - Muinasaja teadus. Tallinn 1991- SMYA - Suomen Muinaismuistoyhdistyksen Aikakauskirja. Helsinki 1874-. TATU - Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised 1952-1955; Ühiskonnateaduste seeria 1956—1966; Ühiskonnateadused 1967-1991; Humanitaar-ja sotsiaalteadused 1992-1996. Tallinn. Isikunimed A Agricola, Mikael, Turu piiskop 446 Aleksander III, Rooma paavst 351 Ansgar, misjonär 456 Ariste, Erna 356 Astriâr, Ôláfr Tryggvasoni ema 286 Augustinus 458 Aul, Juhan 103 Aun, Mare 237-238, 290, 355 В Bogojavlenski, Sergei 353 Bolz, Martin 46 Bremeni Adam, kroonik 445, 450, 461 D Darwin, Charles 13 Deemant, Kaupo 235-236, 355 E Engels, Friedrich 25-26 Erik Sigurdsen, Norra kuninga poeg 351 Ermanarich, idagootide kuningas 19, 23, 234 Eskil, Lundi peapiiskop 456 F Friedenthal, Adolf 18, 102, 159, 235 Fulco, piiskop 456 G Glück, Eduard 46 Grewingk, Constantin C. A. 18, 20, 46-47, 101, 159, 234, 236, 289 Gurina, Niina 47, 102 Gutslaff, Johann, Urvaste kirikuõpetaja 446 H Hackman, Alfred 21 Hausmann, Richard G. G. 18, 46, 101, 159, 235236, 289, 352-353 Hebb, Järva foogt 446-447 Heinrich Lõvi, Saksi hertsog 395 Henrik, Liivimaa kroonik 14, 19, 22-24, 27, 347, 349, 351-353, 361-365, 370-379, 383, 385, 391, 396-398, 400-402, 407-412, 418, 420, 431, 434-438, 441-444, 445-448, 450, 456, 458, 460, 462-464 Hermann, piiskop 409 Hrustaljova, Irina 48 Hurt, Jakob 19, 353 I Ibn Fadlan, araabia rännumees 338 Indreko, Richard 47, 102, 159, 290, 354 Ingvar, rootslaste kuningas 234 Izjaslav, Kiievi ja Novgorodimaa suurvürst 288289, 394 J Jaanits, Kaarel 47, 236 Jaanits, Lembit 25, 27, 47-48, 102-103 Jakobson, Carl R. 19, 353 Jaroslav, Novgorodi vürst 351 Jaroslav Vladimirovitš (Tark), Kiievi suurvürst 288, 300, 349-350, 373, 375, 388, 394, 455 Johannes, munk 458 Johannes (Hiltinus), piiskop 456 Johanson, Kristiina 48, 103 Jonuks, Tónno 48, 103, 160, 358 Jordanes, gooti autor 234 Jung, Jaan 18-20, 352 Justinianus, Bütsantsi keiser 285 К Kadakas, Ulla 48, 103 Kaldre, Helena 160, 358 Kallavus, Urve 358 Kallis, Irita 290 Kaupo, liivlaste vanem 401, 420, 450 Kihno, Kersti 48, 103 Kiudsoo, Mauri 31, 290, 358-359 Kivirüüt, Anu 235 Klerkón, Oláfr Tryggvasoni isand 286 Klerkr, Ôláfr Tryggvasoni isand 286 Knud Püha, Taani kuningas 351 Konsa, Marge 160, 290, 357 Kraut, Ants 160, 355 Kreutzwald, Friedrich R. 19, 353 Kriiska, Aivar 28-29, 47-48, 102-103, 160, 237, 358 Kristoffer, Taani kuninga poeg 351 Kristus 333, 458 Kruus, Hans 22 Kurisoo, Tuuli 31 Kustin, Aita 160, 235, 290, 355-357 L Laid, Eerik 22, 354 Laneman, Margot 160 Lang, Valter 28-29, 103, 160, 235-236, 290, 355, 357-358 506 ISIKUNIMED Laul, Silvia 27, 160, 235, 237, 356, 359 Lavi, Ain 235, 290, 355-358 Leimus, Ivar 358 Lembitu, Sakala vanem TJ, 352, 373, 401403, 409 Libe, Juhan 22 Ligi, Herbert 357 Ligi, Priit 29, 237, 355-356 Lindequist, Olof 19 Loeschcke, Georg 237 Luden, Norra kaupmees 286 Luik, Heidi 31, 160, 359 Lõugas, Lembi 48, 103 Lõugas, Vello 27, 47,102,160, 235-236, 290, 355, 357 Μ Malve, Martin 358 Mandel, Mati 160, 236, 290, 355-359 Mark, Karin 103 Markus, Felicia 358 Meelis, Lembitu poeg 356 Meinhard, piiskop 398 Mets, Mari 31 Metspalu, Mait 103 Mindaugas, Leedu suurvürst 349 Modena Guillelmus, paavsti saadik 372 Molvõgin, Arkadi 358 Montelius, Oscar 159 Moora, Harri 21-22, 27-28, 47, 102, 159-160, 235, 237, 289-290, 354-357 Moora, Henn 290 Moora, Tanel 48, 160, 235-236 Mstislav, Novgorodi vürst 350-351 Muru, Merle 48, 103 Mäesalu, Ain 355 Mägi, Marika 29, 160, 235-236, 290, 357-359 Mägiste, Julius 22 Mäll, Jaak 290 Männi, Olavi 356 Müller, Georg 363 N Naan, Gustav 27 Nerman, Birger 22, 159, 354 Nestor, Kiievi munk ja kroonik 288 Nicolaus, Fulco saatja 456 Njáll, Islandi viiking 287 Nordqvist, Kerkko 103 О Oad, Kristjan 359 Odin, jumal 279, 287 Óláfr Tryggvason, Norra kuningapoeg 286, 319 Olli, Maarja 235 Oras, Ester 48, 237 Ossur, preester 352 Ostromir, Novgorodi possaadnik 288 Otto IV, Saksa-Rooma keiser 436 Ots, Mirja 103 P Paavel, Kristiina 160 Paaver, Kalju 48, 103 Pavel, Laadoga possaadnik 350 Peets, Jüri 236, 290, 355-358 Peko, setode jumal 446, 449 Petersen, Jan 310—311, 313, 325, 432, 434 Piado, Jüri 103 Poska, Anneli 48, 103 Prants, Hindrik 19 R Rammo, Riina 31, 160 Ratas, Jaana 31, 359 Réás, Óláfr Tryggvasoni isand 286 Reiman, Viliem 19-21, 27, 354 Rékón, Óláfr Tryggvasoni emand 286 Rékóni, Óláfr Tryggvasoni isanda poeg 286 Rjurik, Novgorodi vürst 341 Roboam, Lembitu tapja vend 401 Romulus Augustulus, Lääne-Rooma keiser 233 Rosentau, Alar 48, 103 Russow, Balthasar, Liivimaa kroonik 386, 400, 407,411 Russow, Erki 359 Rõuk, Arend-Mihkel 48, 103 S Saadre, Osvald 290, 354—355 Saag, Lehti 103, 160 Saage, Ragnar 31, 358 Saarse, Leili 48, 103 Sander, Kristjan 48 Saxo Grammaticus, kroonik 287, 351 Schmiedehelm, Marta 25, 159-160, 235-237, 290, 354 Sedov, Valentin 237 Selirand, Jüri 102, 290, 355, 357 Sigurd, Óláfr Tryggvasoni onu 286 Siig, Kristo 359 Sikk, Kaarel 48 Sokolovski, Vladimir 355 Sperling, Uwe 160 Spreckelsen, Arthur L. 18, 102, 159 Stackeiberg, Reinhold 353 Starkatherus (Starkadr), berserkr 287 Stephen, Inglise kuningas 395 Sudislav, Jaroslav Targa vend 455 Sverre, Skandinaavia viiking 351 ISIKUNIMED Sturms, Eduards 159 T Taara (Tharapita) eestlaste jumal 446, 449 Tabelin (Tabelinus) Virumaa vanem 407, 456 Tacitus, Rooma autor 234 Tallgren, Aarne Μ. 20-22, 28, 47, 102, 159, 235֊ 236, 289, 354 Talvar, Peeter 358 Tambets, Kristiina 103, 160 Tamla, Toomas 235-236, 290, 355-356, 359 Tamla, Ülle 31, 235, 355, 358 Tamm, Jaan 359 Tarakanova, Susanna 237, 354 T(h)or (Pórr), germaanlaste jumal 446 Thorgils, Oláfr Tryggvasoni kaaslane 286 Thorkell (Latard), tegelane Njálli saagas 287 Thórólf, Oláfr Tryggvasoni kasvataja 286 Trummal, Viima 25, 290, 354 Tvauri, Andres 29, 160, 238, 290, 357, 359 Tõnisson, Evald 27-28, 355, 357-358 Tõrv, Mari 47, 103, 358 U Uku, eestlaste jumal 446, 449 Ulfberht, relvameister 318, 432 Unnepewe, Lembitu vend 401 V Vahtre, Sulev 357 Valdemar I, Taani kuningas 351 Valk, Heiki 28, 290, 357-359 Vassar, Artur 26, 159, 235, 290, 354 Vedru, Gurly 160, 358 Veko, Lembitu tapja 401 Veski, Siim 48, 103 Viskovatov, Pavel 20 Vjatško, vürst 356, 444 Vladimir Püha, suurvürst 286, 455 Vlberht, vt Ulfberht. Vlfberht, vt Ulfberht. Vsevolod, Novgorodi vürst 350 W Wiik, Kalevi 29 507 Kohanimed A Aafrika 45, 76, 86, 97, 99, 101, 285 Aakre 235,290, 294, 297-298, 300, 302,309-310 Aakre Kivivare 166, 170, 172 Aardla 313 Aasia 53, 97, 98, 99, 285 Abora 122 Adila 216 Adsele, Atzele (Otšela) 350-351, 364, 366, 417 Aäalsýsh (Lääne-Eesti) 287 Aestland 445 Agelinde vt Äntu Punamägi. Ageröd 67 Ahhmõlovo, kultuur 233 Ahisilla 297, 300 Ahja jõgi 240 Ahli 355 Ahrensburg, kultuur 51 Ahvenamaa 73, 215, 368 Aindu 290, 296, 301-302, 329 Aisti 143 Akaii 47, 56-57, 88, 102, 109-110, 113, 121, 123, 130, 132-133, 146, 162 Akozino 192-193, 228 Ala-Pika 242, 245, 290, 296, 301-302 Alatskivi 369, 374, 376-377 Alatskivi Kalevipojasäng (Peatskivi) 166, 170, 172, 240, 243, 257, 294, 297, 355, 369, 374, 376 Alempois (Alenpoys) 165,360,362-364, 366-367, 372 Alistekund 364 Allerød 37 Alpid, Alpi mäestik 50, 145, 158 Altküla 162, 167 Alt-Laari 242-243, 294, 297, 299, 374-375 Alu 222 Alūksne (Aluliina) 370, 376, 416-417 Alulinn 245, 258-259, 277, 369, 376-377 Alutaguse 36, 165, 294, 354, 360, 364, 366, 395, 399, 415, 427 Ameerika 38, 76, 97, 112, 149, 285, 322 Ananjino, kultuur 159, 186, 200, 228 Anatoolia 99 Angerja 301, 423-424 Anna 166 Antrea 71, 80 Antsla 166 Apnasaare 240 Araabia maad, kalifaat 315, 349, 375 Ardu 113,118,123,126,128-129,139-140,149-151 Arkna 165, 200 Arniko 237, 311,335 Artlenburg 395 Arula 301 Aseri 335-336 Askele 364 Assaku 162, 224 Astangu 193 Asva 159-161, 168-172, 174, 182-186, 188-189, 194-195, 198, 202, 209, 227, 250, 296-297, 300 Atlandi ookean 69, 118 Auaste 167 Aunjetitz vt Unetiče. Austraalia 97 Avanduse 128 Avijõgi 153 Avinurme 236 В Balanovo, kultuur 116 Balkani poolsaar 99, 157, 285 Baltika ürgmanner 35 Baltikum, Baltimaad (vt ka Läänemere maad) 18, 20, 22-23, 26-27, 37-39, 46-47, 50-51, 54, 82, 108, 113, 122, 124-125, 134, 136, 141, 150, 169-170, 182, 185, 192, 195, 198, 200, 204-205, 208-209, 252-254, 263-266, 287, 289-290, 349, 357, 379, 385, 394, 398, 402403, 410-411, 420, 428, 436, 438, 464 Baltoskandia 40, 143 Belgia 50, 107 Biliingen 40 Birka 285, 314, 341, 456 Bogaczewo, kultuur 233 Bolgari riik 285 Bor 350 Borre 311—312 Botnia laht 141 Briti saared 50, 180, 182, 191, 285, 349 Bromme, kultuur 51 Bråvalla, legendaarne lahingukoht 287 Bulgaaria 108 Bäckaskog 82 Bõle 143 Böömi(maa) 158, 311, 317, 395 Bølling 37 Bütsants, Ida-Rooma keisririik 285, 316, 321 D Dagaithi vt Hiiumaa. Dana jõgi 41 KOHANIMED Daugava jõgi vt Väina. Deventer 395 Dievukalns 182 Djakovo, kultuur 159, 228, 233 Dnepri jõgi 108, 157, 159, 228, 253-254, 382 Dnestri jõgi 157 Dollkeim 233 Donkalnis 72, 82 Doonau, jõgi ja piirkond 157, 200, 233, 285 Dubičiai 77 Dunker Barsjö 143 Dvinaa (Zapadnaja D.), vt Väina. Grobiņa 285 Gröönimaa 40, 285 Gulbene 417 H Fatjanovo, kultuur 108, 128, 138, 151 Federmesser, kultuur 51 Fennoskandia 45, 73, 87 Fjälkestad Rötved 143 Frangi riik 233, 285 Friisimaa 317, 394 Frugården 287 Fääri saared 285 Fyn 41 Haanja kõrgustik 35,37,166,242,269-270,294,307 Hagelite vt Antu Punamägi. Hageri 216 Haimre 290, 336, 354, 414 Haljala 240 Halliste jõgi 368 Hallstatt, kultuur 158-159, 198 Hamburg, kultuur 50-51 Hamburg-Bremeni peapiiskopkond 456 Hannuste 245, 269 Hargla 269, 434 Harjumaa 165, 173, 239, 252, 288-290, 292-293, 300, 320, 334, 360, 362, 364-365, 371-372, 375, 378, 397, 406, 410-411, 446, 451-452 Harku 301 Harzi mäestik 316 Hauslabjoch 145 Hedeby 285, 317 Heimtali 352, 451 Helgö 314 Helme 373 Helsingi 368 Hiietse (Egentakes, Hydentaken) 450 Hiina 76, 101 Hiiumaa (Dagaithi) 35, 59-60, 62-63, 72-73,75, 109, 112, 114, 121, 127-128, 142, 167-168, 234, 241, 287, 295, 360, 367 Hinniala (Liinamägi) 166,170,237,240,243,257,297 Hino järv 55, 184, 294 Hirvli 365 Hispaania 50 Holland 50 Holm (Mārtiņsala) 450 Holmegår 67 Holstre 167 Hórrele vt Pöide Kahutsi. Hummuli 331, 336, 352, 418, 451 Häme 347 Härgmäe (Ērģeme) 366, 369, 373, 376—377, 418 Härjapea jõgi 362 Häädemeeste 366, 418 Hydentaken vt Hiietse. G I Germaania 233-234 Gittelde 395 Goldenbeck vt Kullamaa. Gorodets, kultuur 159, 233 Goslar 317, 395 Gravette, kultuur 50, 87 Grebu 376 Ibeeria poolsaar 99-100 Idamaad 157, 318, 342 Ida-Preisi (end.) 23, 158, 200, 233, 261, 263, 265 Ida-Rooma keisririik vt Bütsants. Igavere 277, 294 Ihaste 53, 56-57, 63 liia (Ydiala) 218, 313, 328-329, 336-337, 448 E Eesnurga 191 Eesti passim Egentakes vt Hiietse. Ehmja 236, 241, 259, 290, 336, 355, 451, 460 Einby 358 Eini 122 Elbe jõgi 26, 157, 159 El Salvador 322 Elva jõgi 369 Emajõgi (Suur) 25, 55-56, 63, 89-90, 109, 162, 165-166, 269, 321, 340, 342, 366, 368-370, 396,452 Emajõgi (Väike) 56, 166, 366 Enivere 451 Erra-Liiva 317 Erteballe, kultuur 77, 99 Erumäe 243, 297, 357, 369, 374-376, 409, 439 Esna 325 Eulau 142 Euraasia 45, 76, 87, 99, 101, 112, 140, 191, 437 Euroopa passim Eysýsla vt Saaremaa. F 509 510 KOHANIMED Iirimaa Ъ1 Iisaku 366 Ilmandu 165, 178, 189-190, 199, 209, 218, 221222, 245, 249, 304, 358, 380 Ilmatsalu 313, 336 Ilmeni järv 197 Ilopango 322 Ilumäe 113-114,162,181-182,187, 242, 245, 249 Ilumäe Kõvermägi 242 India 101 Ingerimaa 59,78,107-108, 114,146, 370,446,448 Inglismaa 37, 285, 316, 393, 395 Iraak 316 Irboska 240,350,354, 366, 369,370,376-377,416 Iru 113-114, 122, 159-160, 170, 172, 178, 185֊ 186, 188, 191, 194-195, 202, 204, 209, 216, 237, 239, 243, 250, 256-257, 290-292, 297300, 302, 305-307, 312-313, 328, 340-341, 368, 375, 397 Island 37, 234, 285-286, 343 Isuri lavamaa (platoo) 281, 411, 415 Izvoz 59 Itaalia 50, 145, 317, 395 J Jaagupi 234-235, 269-270 Jaapan 76, 97 Jalukse 88, 147 Jastorf 159 Jersika 349, 420 Jogentagana 364, 366 Jordani org 98 Juminda 253 Jurjev vt Tartu. Jõekalda 109-110 Jõelähtme 160, 164, 211, 213, 239, 301, 365 Jõgeva 36, 240 Jõgeveste 162, 167 Jõhvikasoo 310 Jõuga 354, 356, 416, 451, 453, 457-458 Jäbara 159, 186, 214, 235, 251-252, 256, 263, 267-268, 289 Jägala Jõesuu 56-57, 73, 102, 107, 109-112, 120, 126, 130 Jägala jõgi 55-56, 109, 111-112, 292, 397 Jägala linnamägi 170, 172-173, 181-182, 239,243, 245, 257, 297 Jägala-Joa 56-57, 72-73, 301 Jälevere 53, 56—57, 67, 72 Jäneda 369, 372, 376-377 Järise järv 310 Järvamaa 165, 269, 294, 334, 340-341, 360-362, 364-366, 372, 374-375, 443, 446, 452 Järve 263, 338 Järveküla (Jüri khk) 162, 191-192, 199 Järveküla (Tarvastu khk) 55-56, 192 Jönsas 143 Jüri 192, 236, 247-248 Jüütimaa 108, 134 К Kaali 42,160,168,170,174-175,185,195,208,225 Kaarlijärve 301 Kaarma 295, 325, 364, 369, 371, 376 Kaarna järv ja saar 114, 297 Kabala 245, 301 Kaberla 355, 412, 414, 429-430, 451, 459-460 Kadrina 240 Kadriorg 192 Kahala, järv ja piirkond 55, 122, 164-165, 184, 211, 223, 239 Kaiu järv 55 Kajamaa 192 Kalana (Otisaar) 240,243,257,297, 357, 369, 372, 374, 376-377 Kalatsova 240, 247 Kaliningrad, piirkond (vt ka Ida֊Preisi) 113, 116, 158 Kallavere 365 Kalmu 433 Kalnamuiža 279 Kaloga 297, 369, 376-377 Kama jõgi 157, 192, 227 Kambja 236, 269, 279 Kanepi 269 Kankare 143 Kardia 236, 278 Kareda 375, 448-449 Kargopol, kultuur 233 Karijoki 45 Karja 355,413-414, 430, 451 Karjala 55, 57,62, 71, 75, 80-81, 97, 105-107, 121, 127, 134-138, 141, 152, 157, 228, 247, 281, 347, 368, 394, 446 Karksi 373 Karksi-Nuia 270 Karlova 101, 113, 123, 128, 138, 150 Karpaatia mäestik 99 Karula kõrgustik ja kihelkond 35, 166, 294, 366 Karumäe 55-56 Karuste 191 Kasari jõgi 167, 397 Kaseküla 109-110, 112, 117, 119, 160, 167, 212֊ 213, 304, 355, 358, 380 Kaspia meri 108 Kassinurme 294, 297, 357, 369, 374, 376-377 Kastna 253 Kata 460 Kata Heinassoo 252 Kaupang 285 Kaukaasia 83, 158, 186, 192, 200 Kauksi Leerimägi 166, 170, 172, 243 Kavastu 56, 57, 254 KOHANIMED Keava (Kedipiv) 174, 239, 243, 257, 288, 292-293, 297, 299-300, 325, 357, 369, 371-372, 375377, 424, 441, 443 Keblaste 376-377 Kedipiv vt Keava. Kehra 290, 316, 336, 354, 451-452 Kehtna 165 Keila 331 Keila jõgi 292, 385 Kendiši 417 Kesk-Aasia 315-316, 319, 321 Keskvere 168, 307, 335-336 Kibura 301 Kierikki 107 Kihelkonna 364, 369, 371, 376-377 Kiia 434 Kiiev, Kiievi-Vene 285, 288, 300-301, 342-343, 350, 362, 373, 394, 455 Kiilaspere soo 295 Kiisa 55-56 Kiiu 264, 276 Kil Vallby 143 Kinksi 317 Kirbla 451 Kirimäe 236, 259, 275, 289 Kirumpää 370, 417 Kisuvere 113, 150 Kiviloo 433 Kivisaare 47, 53, 56-57, 67, 72, 75, 81-82, 84, 8789, 113-114, 147, 182, 197, 211 Klaipeda 289 Klimentovo 228 Kiin vt Vaiga. Kloodi 297 Klooga 319-320 Kloostri jõgi 293 Kloostrisaar 56-57, 113-114 Koban, kultuur 192, 200 Kobratu 262, 352, 354, 390, 451, 452 Kobruvere 301 Kodasoo 358, 451 Kodavere 331, 366 Koela451 Koeru 372 Kohtla 315 Kohtla Vanaküla 236-237, 245-246, 251,258,277 Koila 170, 172-173, 235, 297 Koiva jõgi 369, 391, 418, 432 Koivaliina (Gaujiena) 417 Kokmuiža 279 Koknese 349, 370, 416, 420 Koiga 365 Kolga-Jaani 47, 56, 114, 191 Kolu 355, 451 Koki 125 Konetski 354, 451 Konstantinoopol 285, 315, 316 Konuvere 295, 375 Kooraste 297, 370 Koorküla Valgjärv 109-110, 162, 167, 290, 295, 297, 300-301 Korneti 166 Korodissa 376 Kose 253, 293, 372 Kostivere 461 Kotsu 364 Kovrovo 233 Krabi 417 Kreeka 158, 234 Kreeta 99, 158 Kretska 240 Kretuonas 106, 122 Kroodi 47, 56-57, 71-72 Kudina 301 Kudruküla 110, 117-119, 128, 140, 144-145, 147 Kukruse 352, 358, 384, 390, 404-405, 425-426, 428, 451, 459-460 Kulkna saar 369 Kullamaa (Goldenbeck) 162, 168, 369, 371-372, 376-377 Kullamägi 109, 110, 132, 162 Kunda, kultuur ja staadium 17,47,49, 55, 63,65, 84 Kunda Arusoo 121 Kunda Hiieallikas 449 Kunda Hiiemägi 218, 221 Kunda Lammasmägi 19-20, 46-47, 53-57, 65-67, 69-72, 74-76, 87-88, 107, 109-110, 125, 128 Kunda raba (peitleid) 258, 277 Kunila 109,113,118,123,126,129,139-140,149-151 Kuninguste 113-114, 236, 275 Kura kurk 368 Kura säär 123 Kuramaa 26, 197, 215, 217, 229, 234, 334, 340341, 378, 413, 418-419, 432, 438, 450, 461 Kuremäe 356, 451 Kuressaare 18 Kurevere 160, 168, 217, 267, 451 Kurista 294, 297, 300, 357, 369, 374, 376-377 Kurna 249, 256, 325, 335-336 Kursi 367 Kutsala 380 Kuzemkino 59, 78 Kuude 352, 451 Kuusalu 276, 292, 299, 355 Kuusalu Pajulinn 290, 297-299, 303, 306, 311, 375, 382 Kuusalu Tantsumägi 437 Kõivasoo 59, 121 Kõivuküla 166, 170, 243 Kõljala 68, 101, 110, 118, 135, 139, 147-148 Kõmsi 160,167-168,178, 218-219,223, 355-356, 451 ЦІ 512 KOHANIMED Kõnnu (Võnnu khk) 235, 274 Kõnnu (Valjala khk) 56, 59-63, 65, 68-70, 74, 85, 88, 90, 134 Kõola 328, 345 336, 354 Kõpu 56, 59, 61, 63, 65, 69, 70, 72, 102, 109, 110, 112-114, 117-120, 142-143, 167-168 Kõpu Pihla 358, 380 Kõrenduse 121, 235, 269 Korista 357, 369, 374, 376 Kõrve 364 Kõrvemaa 164—165, 360, 367 Kõue 388-389, 428 Kõõru 243 Käku 335-336, 355, 358, 430, 451, 455 Käo 101, 113, 126, 150 Kärde 252 Kärdla 35 Kärla (Lihulinn) 296-297, 300, 314, 357, 364, 369, 371, 375-377 Kääpa 56, 66, 75-76, 78, 81, 88, 109-110, 162 Kääpa jõgi 114 Köln 317, 395 Körös (Criş), kultuur 99-100 Kulašema 113, 120, 127-128, 147 Küpros 99 Küti 451, 459 Küti Viidike 113, 114 Ķivutkalns 210 L Laadi 162,167 Laadjala 326, 336 Laadoga järv 19, 105, 286, 349 Lagaža 122 Lagedi 259, 301, 335-336 Lahepera 235, 240, 269, 306, 313, 329, 331, 336, 352, 356, 451-452 Laiuse 166 Laisi 56 Laossina 237, 335-336 Lapetukma 301 La֊Tène, kultuur 159 Lauga jõgi 57, 78, 109 Laugu 199 Laukna 451 Lauli 165 Laupa-Lõola 166 Laura 417 Laurentia, jääliustik Põhja-Ameerikas 38 Lausitz, kultuur 158, 189 Leal vt Lihula. Leedi Hallimägi 369, 371, 376-377 Leedu (Anna khk) 166 Leedu 39, 50-51, 53, 68, 72, 78, 82, 93, 105-106, 112, 116, 118, 121-125, 133-134, 136, 140, 143, 158-159, 163, 169, 172, 176, 182-185, 195, 199, 202, 209, 224, 246-248, 263-266, 299, 308, 311, 330, 334-335, 341, 347, 349, 407, 420, 424, 435, 455 Leeska 376 Lehmja 301, 421, 455 Lehmja-Loo 193, 195, 210, 222, 235, 249, 256, 271, 290, 335 Leie Lohu 56 Leila 168 Lelle 192 Lemmaku 331, 335 Lemmetsa 113, 124, 126 Lemmu 364 Leole vt Lõhavere. Lepakose 53, 56-57 Lepasaar 113-114 Lepna 236, 241, 254, 274 Lielupe jõgi 51 Lihula (Leal) 149, 236, 241, 255, 273, 297, 364, 367, 369, 371, 376-377, 397, 443 Lihunets 170, 173 Liimala 262, 264, 276 Liiva-Putla 160, 235, 241, 268, 269 Liivi laht 368, 370, 385 Liivimaa 349, 395, 398, 400, 405-407, 411, 417, 456, 461 Lilla Malma 143 Lillavere 365 Limandu 429 Lindora 356, 417, 451, 458 Linnaaluste 357 Linnamäe 335, 355, 451 Linnuse (Karuse khk) 162, 168, 355 Linnuse (Viru-Nigula khk) 301 Lipa 170, 175-176, 225 Lisja 376 Listria (Listerby) 352, 442 Ljalovo, kultuur 105 Lohu (Loone, Lone) 293, 297-299, 355, 369, 371372, 375-378, 439, 443 Lohu (Tarvastu khk) 56 Lömmi 59, 130, 146, 153 Loo 178, 180, 206 Loobu jõgi 55, 57, 109, 165 Loona 109-110, 112, 117-119, 131, 195, 212, 214, 355, 451 Loone (Lone) vt Lohu. Loosi 235, 237, 240, 262, 269, 274, 311, 335-336, 370, 417 Lootvina 433, 451, 453 Loppegunde 364 Lubāna nõgu 106, 134, 136-137 Luhtõ 166, 170 Lund 347, 456, 461 Luuska 451, 458 Lõhavere (Leole) 27,352,354-355,369-370,372-373, KOHANIMED 07Ճ-079, 382-385, 387-388, 409, 421-425, 428-430,435-436,439-441,444,447,460 Lähis-Ida 14, 41, 76-77, 83, 97, 99-101, 145, 437 Lähte Palalinn 294, 297 Lähtse 301 Lämmijärv 35, 369, 416 Länga 192 Läti 18, 26, 39, 51, 53, 55, 62, 68, 72, 78, 81-82, 85, 92-93, 105-107, 112, 118, 120-123, 128, 133-134, 136-141, 148-149, 154, 158-159, 163, 166, 169, 172, 182-183, 186, 192, 195, 199, 202, 204, 209, 211, 214-215, 217, 222223, 227, 233-235, 247-248, 250-251, 253, 260-261, 263-266, 269-270, 274, 279-280, 282, 285, 299, 302, 308, 315, 330, 334-335, 339, 341, 347, 349-350, 366-367, 370, 373, 383, 385, 405, 407, 412, 417-420, 424, 435, 442-443, 450, 455-456 Läänemaa (Vík, Wiek ) 167, 173, 212, 234, 236, 241, 286-287, 289-290, 295, 307, 311, 320, 322, 334-335, 337, 340-342, 344, 352, 359, 361-362, 365, 371, 375, 391, 410, 413, 429, 451-453, 459 Läänemeri, Läänemere ümbrus. Läänemere maad (vt ka Baltikum) 19, 22-23, 26, 29, 35, 37-42, 45-47, 50-51, 55, 57-61, 69, 71-73, 77-78, 80, 82, 84-85, 91, 97, 99, 102, 105-106, 110, 118-119, 123, 125, 127, 133-134, 136, 144, 154, 157-158, 169, 182-184, 186-187, 191, 196-200, 204, 215, 224, 227-229, 233-234, 250, 252, 254, 260-261, 265, 281, 285, 287, 303, 316-317, 319-321, 323, 326, 328, 342, 348-349, 351, 358, 360, 368, 387, 393-395, 397-398, 400, 407, 411, 419-420, 436, 453, 456, 461-464 Antsiilusjärv 38-41, 47, 51-52, 57, 69 Balti jääpaisjärv 37-40, 69 Joldiameri 38-40, 69 Limneameri 39, 42 Litoriinameri 38-39, 41, 47, 58, 69 Lääne-Rooma, keisririik 233 Lääniste 243 Lübeck 395, 398 Lüganuse 189, 197, 209, 214, 227, 372 Lülle 160, 215 Lümanda Punapea 218 Lüneburg 319, 396 Lyndanise vt Tallinna Toompea. Μ Maardu järv ja raba 121-122, 184, 245, 292, 307 Maarja-Magdaleena 366 Maasilinn 368 Madalmaad 180 Madeleine, kultuur 50 Madi 354-355, 451-453 Madsa 243 Mahu 264 Maidla 236, 241, 255, 290, 311, 322, 328, 335֊ 336, 355, 359, 390, 399, 401, 404, 432, 451452, 459-460 Mainz 317, 395 Majala 301 Makita 166, 170, 172 Malminkartano 143 Malta 86 Maritima 167, 362, 364-365, 378 Marjamäe 56 Massu 168, 170, 176 Masuuria järvistu 233, 250, 261 Matsalu laht 295, 397 Mattilan 143 Mehikoorma 153 Meissen 395 Meleski 56 Meremäe 417 Mereäärne maa vt Maritima. Merja 372 Metsaküla 317 Metsepole 364, 370, 418 Metsküla 236, 240, 247-248, 276 Metste 417 Mikitamäe 237 Mirožski 455 Misso 417 Mitkovitsa 376 Mocha vt Mõhu. Moe Naistevälja 165 Möksi 56-57 Mone vt Muhu maalinn. Moraavia 76 Morby 199 Mordva 418 Moskva jõgi 228-229 Moskva linn 353 Mudiste 301 Muhu maalinn (Mone) 352,364,368-371,376-377, 389, 390, 444, 446 Muhu saar 128, 147, 167-168, 176, 190, 197, 217, 241, 295-296, 335, 357, 364-365, 412 Mulgimaa 361, 452, 454 Muraste 178, 380 Mustamäe 368 Mustivere 162, 167, 301, 355, 383 Mustjala 175, 199, 218 Mustjärve järv ja raba 55, 121-122 Must meri 108, 159, 233, 289 Mustmätta 264, 276 Muuksi 159-160, 170, 173, 186, 191, 195, 202, 213, 221, 223, 225, 358, 367-369, 371, 374, 376-377, 379-380 Móhkküla 363 513 514 KOHANIMED Mõhu (Mocha) 165, 360, 362-364, 366-367, 372 Mõigu 301 Mõigu-Peetri 235, 268 Mõla 354, 451 Mõnnaste 167 Morgi (Kuningamägi) 166, 170, 172, 243, 297, 300, 367, 369, 375-377 Madara 166, 170, 172 Mäetaguse 153, 240, 247, 336 Mägipe 59 Mähkli 301 Mäla 160, 168, 217, 335 Mälar, järv ja piirkond 192-193,198,228, 323,419 Mäletjärve 275 Mäntymäki 143 Märdi 243 Märjamaa 414 Määri(maa) 158 Möldre 55 Mükeene, kultuur 158 Münster 395 N Naakamägi 68, 102, 109, 110, 112-114, 117-119, 133, 139, 145-148 Naanu 354, 369, 373, 376, 379, 408, 429 Nadalama Matsi 301 Narva, kultuur ja staadium 17, 47, 49, 56, 64, 70, 77-79, 82, 90, 106-107, 109, 145 Narva, linn ja piirkond 18-19, 25, 47, 57, 71, 78, 105, 109, 114, 142, 293, 344, 370, 372 Narva Joaorg 47, 56-57, 62, 65, 68-70, 73, 75, 79, 87-88, 91, 109-110, 113-114, 132, 170, 172, 293, 297 Narva jõgi 19, 55, 78, 87,109, 114, 116, 142, 280281, 321, 348, 351, 354, 366, 369, 385, 415 Narva-Jõesuu 102-103, 108-110, 113-116, 120, 123,125-126,130-131,138,143,145,149-151 Natangen 233 Natuf, kultuur 98 Nausküla (Naukšēni) 369, 376-377 Nava 166, 222, 269 Navesti jõgi 53, 55-56, 165, 366, 370 Neemeni jõgi 252 Neeruti 369, 376—377 Nehatu 216 Nida 123 Niklusmäe 417 Nižneje Veretje 67 Nooska 243, 297 Norra 62, 107, 136, 285-286, 311, 319, 334, 347, 351 Novgorod, Novgorodimaa, linn, riik ja piirkond 121, 224, 286, 288, 314, 320, 329, 341-343, 347-351, 356, 368, 388, 393, 395-396, 403, 409-411, 415, 417, 453, 455, 458 Nurkse 293, 297 Nurmekund (Nurmegunde, Normegunde) 165, 360, 362-364, 366-367, 372 Nurmeküla 135 Nurmsi 162, 166, 183, 235, 245, 249-250, 269, 289, 335 Nõnova soo 55 Nõo 234, 269 Nõukogude Liit 24, 357 О Oandimäe (Uandimäe) 357, 369, 373-374, 376377, 409 Obinitsa 451, 458 Ocrielae 364 Odenpe vt Otepää. Oderi jõgi 26, 157, 233 Ojaküla 59 Ojamaa 23, 26, 42, 53, 138, 176, 180, 191, 197֊ 198, 215, 234, 250, 279, 289, 315, 317, 320, 322, 326, 334, 337, 341, 348, 358, 362, 393֊ 395, 397, 420, 456, 459, 462 Ojaveski 235, 289, 335 Okaa jõgi 116, 136, 151, 159, 199, 228-229, Oksywie 159, 233 Õleni saar (Äänisjärv) 62, 82, 91 Olgin Krest 354, 451 Olustvere 162, 167, 241, 247-248, 295, 301-302, 355, 421 Omedu Jõekääru 110, 132 Ontika 165 Orajõgi 385, 418 Orkney 285 Oru 253 Osa 78 Otepää (Odenpe) 27, 35, 37, 166, 240, 242, 269, 290, 294, 297, 299, 313, 350-352, 354, 364, 366-367, 369-370, 373-379, 383, 388, 396, 408-410, 417, 443, 447 Otepää Juusa 402 Otepää Valgjärv 297 Otšeia vt Adsele. Oudova, Oudovamaa (Kirde-Peipsimaa) 366,415-416 Ovele (Owele) 373, 377 Ovrutš 342, 455 P Paali 235-236, 251, 269, 279 Paasiku 365 Paatsa 355-356, 369, 371, 376-377, 379, 387 Pada 170, 172, 235, 262, 268, 289, 290, 293, 297299, 302, 306-308, 313-314, 355, 367-369, 372, 375-377, 399-400, 404-405, 425, 430, 433, 440, 447, 451, 459 Pada-Kohina 301 Padise (Vanalinnamägi) 292—293, 297, 300, 324, KOHANIMED 355, 367-369, 371, 374, 376-377, 379 Paduvere 252 Paehalle vt Vatla. Pahapilli 56, 58-59 Paide 18, 166, 240, 269 Paimio 198 Paistekund 364 Paistu 153 Paju 56, 59, 236, 341, 254, 259, 274 Pajumaa 449 Paju-Rehe 211 Pajusi 352, 451 Pajuveski 113, 150 Palasi 356, 451 Palivere 37, 369, 376-377 Palmse 115, 160, 165, 216 Paloveere 375 Paluküla 236, 289, 293 Pandivere kõrgustik 35, 37, 165, 211, 294 Pangodi 166, 297 Pankjavitsa 370 Papsaare 403, 434 Parenbychi 365 Parika raba 295 Parila 168 Parivere 335-336 Peatskivi vt Alatskivi Kalevipojasäng. Peedu 166, 170, 172, 237, 257, 259, 290, 294, 297-298, 300 Peetri 269 Peipsi järv 19, 35, 39—40, 55, 70, 153, 165-166, 229, 290, 294, 321, 340-342, 344, 348, 351, 354, 360, 366, 368-369, 411, 415-416 Pelisoo 310, 386 Perkiö 143 Permisküla 197 Peterburi 105 Petroskoi 134 Pidula 170, 175 Piestiņa 90 107 Pihkva järv 35, 39, 166, 229, 342, 348, 351, 361, 368, 385 Pihkva, Pihkvamaa, linn, riik ja piirkond 51, 105, 237, 288, 299, 301, 312, 314, 337, 341-343, 348-351, 361, 366, 368-370, 385, 393, 396, 398,403,410,415-417,453,455-456,458-459 Piila 335-337 Piilsi 236, 278 Piirsoo 363 Pikasilla 56, 88 Pilistvere 166, 190, 366 Pirita jõgi 114, 153, 160, 164-165, 203, 212, 256, 257, 292, 341, 385, 397 Pitkasoo 59, 121-122 Piusa 237 Piusa jõgi 417, 458 Pivarootsi 329 Pjanobor, kultuur 159, 233 Plaani 356, 416-417, 451, 458 Plaani järv 307 Pljussa jõgi 415 Poanse 160, 167, 182, 202-203, 218-220, 266 Polesje 200 Polotsk 237, 349, 351, 456 Poola 37, 50-51, 68, 106,116, 158-159, 246, 315֊ 316, 408, 428 Porkuni 126 Portugal 100 Prantsusmaa 50, 82, 107, 285 Preedi (Kuningamägi) 236, 276, 294, 335 Preisi, Preisimaa 403, 407 Proosa 162-163,178,180,195,206,235-236,249, 254, 256-257, 259, 263, 266, 271, 273, 276, 355, 451 Przeworski 159, 233 Puiatu 236, 240, 247 Puka 298 Pulleritsu 301 Pulli 47, 51-54, 56, 62-63, 65-67, 70-73, 75-76, 79 Pulli, staadium 17, 49, 55, 65, 76 Punikvere 356 Purke 373, 377 Purtsa Kooljamäed 369, 371, 376-377 Purtse (Tarakallas) 293, 297, 355, 367-369, 372, 375-377 Purtse jõgi 165, 385, 397 Purtse-Matka 235 Puurmani 39 Põhja-Jäämeri, Jäämeri 69, 118 Põhja-Peipsimaa 165 Põhjaka 192, 199 Põhjameri 77 Põlgaste 166, 222, 235, 255 Põltsamaa 40, 316, 363, 366 Põltsamaa jõgi 89 Põlva 417 Päidla 301 Päite 247-248 Palla 358 Pärnu, Pärnumaa 18, 31, 87, 167, 295, 316, 344, 362, 368, 434 Pärnu jõgi 47, 51-52, 55-57, 67, 69-72, 74-76, 80-81, 86-87, 109, 126, 153, 163, 166-167, 295, 368, 370, 378, 418 Päälda 168, 170, 176 Päästäle 53, 56 Pöide 331, 364, 461 Pöide Kahutsi (Hortele) 296, 301, 357, 365, 369, 371, 375-377 Pöljä 107 Püha 295 515 516 KOHANIMED Püha Maa 436 Pühajärv 56—57, 113-114 Pürenee poolsaar 157, 285 Püssi 333, 335-336 Q Quedlinburg 436 R Raasiku 182 Raatvere 290, 294, 301, 309-311, 313, 328, 330, 332, 335-337, 356, 451 Rabavere 431 Rae 236, 247, 248 Rafala (Rafalaland) vt Rävala. Ragnvalds 143 Rahivere 301 Rahu 355, 451 Raidsaare 192 Raigastvere 184, 245 Raikküla 24, 406, 410 Rakke 114 Rakvere (Tarvanpää, Tarvanpe) 240, 243, 293, 297, 355, 361, 368-369, 372, 376-377 Rammelsberg 316 Randvere 290, 336, 354, 404, 451 Ranna 428 Rannamõisa 165, 218 Rannapungerja 109-110 Rapla, Raplamaa 176, 222, 365 Ratla 311 Raudna jõgi 368 Raulina järv 367 Reastvere 357, 369, 374, 376-377 Rehala 113-114, 160, 164, 178, 180, 201, 203, 212-213, 239, 301, 364, 365 Rebala Prestí 259, 335-336 Rebase 294, 297-298, 357, 369, ЪӀЪ-ЪП Reini jõgi 108, 157, 233, 317, 395, 432 Reinimaa 318 Reiu jõgi 55, 75, 87 Remedello, kultuur 145 Reola 278, 301 Ribe 285 Ridala (Läänemaa, Rotalta) 167, 362, 364-365 Ridala (Pöide khk) 160, 168, 170-172, 182-183, 185, 192, 194-195, 202 Ridala Tubrilinn (Maianpata) 369, 371, ЫЬ—УП Riia 352, 369, 398, 437 Riia laht 166-167 Riigiküla 47, 56, 59, 63-66, 75-76, 81, 88, 102, 107, 109-110, 113-115, 117, 119-120, 123126, 132, 143, 145, 152, 211 Rikassaare 236, 258, 277, 279 Riole vt Ripuka Punamägi. Ripuka 262 Ripuka (Punamägi) (Riole) 166, 170, 172, 357, 369, 374, 376-377 Risti 55-56, 295 Roela 377 Rooma linn, impeerium ja provintsid 16, 233-234, 253, 285, 347, 351 Roosiku 301 Rootsi 22, 40, 50, 59, 62, 68, 82, 105, 107, 116, 128, 133, 135-136, 142, 163, 170, 182, 190192, 199, 210, 216-217, 222, 227-229, 234, 247, 253, 272, 279, 285, 287, 315-317, 320, 323, 334, 336, 341, 343, 347-348, 352, 368, 371, 388, 393, 395, 398, 408, 419-420, 456 Rosma 357, 369, 374, 376-377 Rossoni jõgi 114 Rotalta vt Ridala. Rovaniemi 105 Ruhja (Rūjiena) 366, 418 Ruhnu 48, 56, 59-61, 72-73, 102, 113-114, 124, 142-143 Ruhr 432 Rumeenia 108 Ruusa 166 Rõsna-Saare 237, 255, 290, 335-336 Rõuge 166,240,243, 250,290-291,294,297-300, 302-303, 306, 308-309, 311-312, 314-315, 318, 329, 339, 360, 366-367, 375, 388, 422 Rõuma 168 Rõõsa Paemõis 301 Rämeda 416 Rävala (Rafala, Rafalaland) 160, 164-165, 200, 209, 223, 239, 261, 268-271, 286-287, 292, 340, 360-362, 365, 368, 371, 374, 378-379, 391, 397, 414 S Saadjärve 166, 170, 172, 290, 294, 297, 369, 374, 376-377, 383 Saarde 360 Saare-Lääne piiskopkond 365, 446 Saaremaa (Eysýsla) 26, 58-62,68-69,72-73, 85, 90, 101,107,109,114,121-122,127-128,133-134, 138, 147, 149, 151, 164, 167-168, 173-175, 184, 191,195,197, 200,204,208-209,212, 215,218, 222-223, 229, 234-236, 241, 252-253, 259, 264, 273-275, 278, 286-288, 290, 295-296, 300, 307, 309-311, 314, 318-319, 321, 325, 333-338, 340-342, 344, 349, 352, 356-358, 360-365,367,370-371,375,379,386-387,391, 396-397, 401-402, 404, 412-414, 419-420, 424, 426, 429,431, 437, 439-440, 442-444, 446,450-451,459,461-462 Saarenoja 54, 63 Sadrametsa 235, 269 Sae 253 Saha 122, 246, 256, 290, 292, 301-302 KOHANIMED Saha-Loo 177-180, 182, 184, 206 Sahnova 376 Sakala kõrgustik ja maakond 35, 37, 167, 240-241, 295, 340, 360, 362-363, 366-367, 370, 372֊ 376, 378, 391, 409, 418, 424, 443, 460 Saksa, Saksamaa 19, 24, 27, 37, 50, 108, 134, 142, 159, 180, 316-317, 349, 373, 393, 395, 397, 414, 428, 436, 443, 456, 458 Saksa-Rooma riik 285, 436 Saksimaa, Alam-Saksimaa 319, 395-396 Salarsi jógi 418 Salenieki 250-251, 275 Salevere (Salumägi) 170, 172-173, 304, 358, 380 Salme 288, 290, 295, 326-329, 335-336, 364 Samaniidide riik 316 Samland 233, 263 Sammaste (Kirikumägi, Taru) 167, 295, 335-336, 451-452, 455 Sangaste 357, 369-370, 374, 376-378 Samare 112, 134, 137 Saue 316-317 Sauga jõgi 87, 368 Saunakünka 290, 309 Savastvere 301, 428-429, 460 Seima 158, 191, 197 Seli 301 Seppälä 143 Serbia 81 Serteya, kultuur 77 Setomaa 25, 354, 361, 369-370, 385, 405, 416418, 458 Shetland 285 Siber 20, 51, 76, 86, 136, 149, 228 Sigtuna 352, 395 Sigula 365 Siimusaare 53, 56-57, 67, 75, 113-114, 162, 166 Siivertsi 67, 71, 79-80, 87 Siksälä 240, 242, 245, 247, 359, 417-418, 451, 453 Siksälä Kirikumägi 358 Simuna 240 Sindi 51 Sindi-Lodja 53, 56-57, 62, 65, 67-70, 72-76, 107, 109-110, 124 Sindi-Lodja, staadium 17, 49, 57, 79 Sinialliku 355, 369, 373, 376, 379, 408 Sjabereskaja 132 Sjælland 41, 351 Skandinaavia 16, 21-22,26-27, 37-38,40,45, 50, 62, 66, 68, 85, 87, 92, 99-100, 106, 121-122, 125-126, 128, 134, 138, 140-141, 153, 157159, 178, 180, 182-184, 186-187, 189, 191, 195-198, 205, 209, 214, 224, 227, 233-234, 253-254, 259, 264-266, 276, 279, 285-287, 289, 295, 311, 317- 321, 323, 325-329, 333334, 336, 337-339, 341-342, 344, 347, 350, 365, 390, 393, 395, 403, 410-411, 419-420, 428, 449-450, 453, 458, 462, 464 Skaņkalve 376 Skateholm 62 Skåne 351 Slovakkia 50, 158 Smolensk 237 Soboliz vt Soopoolitse. Solutré, kultuur 50 Somelinde 374, 377 Sontagana vt Soontgana. Soodevahe 113-114 Sooküla 301 Soomaa 360 Soome 18-21, 37, 45, 53-55, 63, 66, 68, 80, 105107, 112-113, 120-122, 124, 127-128, 133, 136, 138, 141-143, 148-149, 154, 158, 163, 170, 182, 184, 186-187, 189-190, 192, 197֊ 198, 200, 210, 215-217, 222, 224, 227-229, 233, 247, 249, 261, 264-265, 279, 281, 289, 315, 330-331, 333-335, 337, 339-341, 344, 347, 368, 405, 414, 435, 446, 448 Soome laht 199, 252-253, 272, 280, 289, 321, 341, 369, 385,398,411,415 Soontagana (Sontagana) 295, 297, 352, 355, 364֊ 365, 369, 371, 376-378, 382-385, 388, 390, 396-397, 421, 424-425, 440 Soopoolitse (Soboliz) 165, 362-364, 366 Sope 68,113,123,129-130,139-140,145,149-151 Sperrings, kultuur 77 Speyer 317, 395 Starčevo, kultuur 99-100 Steini, tundmatu koht Eestis 234 Storožinets 376 Sungir 86 Surusoo 59 Susiluola 45 Suur-Belti väin 41 Suure-Kambja 296, 301-302, 325 Suure-Rõsna 237, 255, 290, 335-336 Sveamaa, Sveariik 285, 419 Sõrve saar ja poolsaar 69, 167, 215, 295, 326, 364 Sõsarsaar 56, 57, 114 Sõtke 262 Sõõriknurme 56 Säde (Seda) jõgi 366, 418 Säräisniemi, kultuur 77 Sääsekõrve 301 Świdry, kultuur 51 Š Suja jõgi 134 Šveits 107, 145 Šventoji 112, 122, 145, 182 z,ž Zalahtovje 415 517 518 KOHANIMED Zemgale 289 Zvejnieki 62, 72, 81-82, 85, 87, 91-92, 139, 142, 149 Zvidze 78, 106, 112, 122 Zeltša jõgi 416 T Taani 19, 41-42, 50, 68, 150, 159, 253, 279, 285, 287, 334, 343, 347, 351-352, 365, 393, 419, 442, 456 Taebla 167-168 Tagavere 167 Tabula 192 Tālava 416 Tallinn, linn ja piirkond 18, 25, 27-28, 31, 114, 161, 165, 178, 191, 193, 215, 236, 253, 290, 292, 302, 317, 326, 342, 355, 359, 361, 365, 368, 370, 375-377, 379, 380, 397, 435 Tallinna Toompea (Lyndanise) 354, 361, 365, 367-371, 374, 376-377, 443 Tallinna Vabaduse väljaku asulakoht 109-110, 112-114, 117-119, 126 Tammiku 376—377, 451, 459 Tamsa 166, 222 Tamula 47, 68, 102, 109-110, 113-114, 117-120, 123,126-128,131,133,136,140,144-149,152 Tandemägi vt Võhma Tandemägi. Tapa 165,211 Tarbatu (Tarhata) vt Tartu Toomemägi. Tarbja 162, 166, 235, 269, 451, 452 Tartu, linn ja piirkond (Jurjev) 18,20, 22,25, 27-28, 31, 36, 40, 46-47, 81, 101, 103, 142, 150, 160, 240, 247-248, 278, 288, 300-301, 307, 311312, 342-343, 350, 354, 356, 366, 368, 370, 373-375, 386, 394, 396, 409, 436-437, 446, 455, 460-461 Tartu Toomemägi (linnus, Tarbatu, Tarhata) 288, 290, 294, 297, 299-300, 305, 343, 351, 354, 364, 366-367, 373-374, 376-377, 382-383, 388, 396, 409, 425, 436, 443-444 Tartumaa 290, 294, 300, 334, 340, 342, 344, 356֊ 357,361-362,366,369,374-375,386,409,452 Tartu-Maarja 366 Tarumaa 356 Tarvanpää (Tarvanpe) vt Rakvere. Tarvastu 55, 153 Tatarstan 107 Tatermaa 128 Tehumardi 204-205 Tengo Nyåker 143 Téviec 82 Tiel 395 Tika 113, 118, 120, 123, 129, 150-151 Tilleoru (Kantsimägi) 243, 294, 297, 367, 369, 374-377 Timmiste 460 Tindimurru 236, 240, 247-248 Tirma 166 Toila 219, 267, 293, 328, 335-336 Tondi raba 184, 292 Toolse 293, 297, 369, 376-377, 397 Tooma 147 Toonoja 197 Tornimäe 290, 296, 309, 321 Triigi 264 Truso 319 Tserepi 301 Tsiistre 222 Tšehhi 50, 76 Tšernjahhov, kultuur 233 Tšornaja jõgi 416 Tubala 128 Tuderna 417 Tuiu 290, 309-310, 356, 386-387 Turaida 442 Turbino 158, 191, 197 Turu 347, 368, 446 Tódva 290, 309-310 Tõhela, järv 121 Tõnija Tuulingumägi 218,223,235,241,255,268—269 Tõrise 356, 386 Tórma 262-263, 289, ЗОЇ, 361, 448-449, 461 Tõrva Tantsumägi 167,170,241,290,295,297,299, 339, 369, 373, УЛ-УЛ Tõrvajõgi 114 Tõrvala 55, 67, 87-88, 92 Tõrvase 325 Tõstamaa 253 Tõugjärv 294, 360 Tõugu 201-203, 213, 218-223, 304, 358 Tänassilma jõgi 55, 368 Türgi 98 Türi 166, 240, 366 Türsamäe 234, 261 U Uderna 67, 355 Udria 448 Ugandi 166, 294, 360, 362—364, 366—368, 373— 374, 376, 378, 398, 409-410 Uirlant vt Virumaa. Ukraina 51, 81, 106-108, 125, 134, 197, 200 Ulbi 68, 76 Umbusi 56-57, 75 Undva 109-110 Unetiče (Aunjetitz), kultuur 158 Ungari 108, 395 Unipiha 240, 243-244, 269, 290, 294, 297, 300, 311, 369, 374, 377 Uppland 287 Uppsala 347 Ure 253, 278 KOHANIMED Urheilutie 143 Urvaste 243, 297, 300, 366, 369, 376-377, 446 Urvaste Järveküla 377 Uskela 106 Utrecht 395 Uugla 168, 355, 357-358, 375, 451 Uugla Veskimägi 301, 358 Uurali mäestik 19, 53, 157-159, 227 Uuri 182, 186 Uuri Klaukse 216 Uus-Guinea 97 Uusi-Markkula 143 Uusküla 219, 249, 267, 304, 358, 380-381 Uus sadam 396, 442 V Vadja, Vadjamaa 281, 370, 415, 450 Vagula 109, 110, 278 Vahemeri, Vahemere maad 14, 77, 99, 158, 184, 254 Vaibla 320, 325 Vaiga (Kiin, Waiga, Wayga) 165, 350, 360, 362364, 366, 374, 409-410 Vaivara 165 Vajangu 198 Vaiasti 165 Valdai, kultuur 77 Valdai kõrgustik 51, 159 Valga 370, 418 Valge meri 136, 138, 154 Valgejõgi 165 Valgeristi 56-57 Valgevene 53, 78, 105, 124-125, 133, 136, 246, 263, 337, 435 Valgi 113-114, 142-143 Valhalla, hauatagune maailm 279 Valjala (Waldia) 352, 355, 358, 364, 369-371, 376-377, 383-385, 396, 444, 451, 459, 461 Valkla 164, 253, 272 Valma 102, 110, 113-115, 117-118, 127, 130, 133, 137, 139, 141, 144-149 Valuoja 357, 444 Vana-Laadoga 285, 341-342, 350 Vana-Vene riik, kultuur 27,234,285,288, 320,321, 342, 343, 347, 350, 362, 369, 373, 407, 455 Varangu 367-369, 372, 376-377 Varbola (Jaanilinn) (Warbole) 354-355, 369-372, 376-378, 383, 387-388, 390, 396, 408, 421, 425, 437, 439-440, 444, 447 Vareste 243—244 Varnja 415 Varudi Vanaküla 254 Vasa 116 Vaskjala 301 Vastseliina 237, 366, 370, 417 Vatku 358, 380 Vatla (Paehalle) 167-168, 352, 355, 369, 371, 376-377 Vedruka soo 121-122 Vedu 356, 451, 453 Vehendi 166, 222 Veibri 56, 68, 81-82, 88-90, 113, 142-143 Velise, soo 121-122, 295 Vene, Venemaa 18, 20, 23, 25, 37, 51, 53-54, 63, 78, 80, 86, 100, 107-108, 120-121, 124-125, 128, 132-138, 141, 149, 154, 234, 240, 288, 300-301, 311, 315, 317-318, 320, 322, 329330, 337, 339, 341-342, 344, 347, 349-352, 354, 356, 368, 373, 382, 386, 390-391, 393395, 398, 403, 407, 411-412, 415-418, 424, 428, 435, 455, 461 464 Venevere 301 Venta jõgi 418-419 Ventspils 204 Verepkova 354, 451 Verevainu 297 Verevi Läätsa 236, 272 Verilaske 301 Vestfaal 395 Vigala 319 Vihasoo 56-57, 64, 115, 160, 165 Vihula 165 Viidumäe 338 Viimsi 235, 246, 254-256, 268 Viira 355, 451 Viisu 166 Vijciems 376 Viliende vt Viljandi. Viljandi (Viliende) 18, 27, 31, 153, 167, 170, 276, 295, 297, 305, 307-309, 362, 367-370, 372373, 375-379, 383-385, 396, 408-409, 436, 438, 443-444, 460 Viljandi Huntaugu mägi 357, 362 Viljandi järv 55, 357 Viljandi Kaevumägi 444 Viljandi Lossimäed 357, 362, 384, 444 Viljandi Musumägi 385, 444 Viljandi Männimäe 301 Viljandi Pähklimägi 383-385 Viljandi Suusahüppemägi 382, 384, 421 Viljandimaa 361, 366, 452 Villa 107, 109-110, 113, 117, 126, 145-146, 152, 162 Villevere 236, 289 Villismäe 372 Vihina 290,321, 336, 354, 358,410,432,450-451 Vingeni fjord 62 Viru-Nigula 165 Virumaa (Uirlant, Virland) 23, 160, 165, 189,209, 216, 218-220, 235, 237, 239-240, 342, 252, 254, 256, 260-261, 267-269, 276, 280-282, 287, 290, 293, 298, 305, 308, 311, 315, 333֊ 334, 337-338, 340-342, 344, 355, 360-362, 519 520 KOHANIMED 364-366, 368, 370, 372, 374-375, 378, 380, 384, 386, 395-397, 405-407, 409-410, 413, 415, 424, 429, 446,448, 452-453, 456, 458 Virunuka 235, 250-251, 256, 262, 269-270 Visby 348, 368, 395, 397, 456 Visla jõgi 23-24, 26, 157, 159, 233-234, 251-253, 260-261, 265, 272 Visusti ЗОЇ Vík vt Läänemaa Virland vt Virumaa. Vjatka jõgi 116 Voka 165 Volga, jõgi ja piirkond 19, 53, 78, 105, 124, 136138, 151, 157, 159, 170, 192, 199-200, 228֊ 229, 334, 338, 341, 344, 418 Volhovi jõgi 342 Volossovo, kultuur 136, 149 Vomentagana 364 Vooremaa 165, 269, 294, 361 Vooru 295, 297, 300, 375 Vormsi saar 358 Võerdla 113-114 Võhandu jõgi 35, 109, 240, 446 Võhma (Mustjala khk) 56, 58-59, 72, 102, 113114, 143, 160, 170, 175, 218, 225, 301 Võhma Tandemägi 160, 186, 191, 199, 201, 203, 210, 213, 218, 220-221, 290, 304-305, 358 Võisiku 47 Võlla 316 Võnnu (Cēsis) 369, 418, 443 Võnnumägi 170, 173-174, 225 Võporsovo 240 Võrkla 393, 448 Võrtsjärv 35, 39-41, 53, 55-56, 73, 75, 89, 114115, 153, 163, 165-167, 192, 211, 236, 240, 320-321, 340, 366 Võru 81, 89, 269, 417 Võrumaa 294, 297, 300, 360, 366-367, 374, 414, 416-418 Võuküla 243, 297 Väike väin 368, 375 Väike-Aasia 158 Väike-Apja 306 Väike-Ropsu 108 Väike-Rõsna 240 Väina (Daugava, Zapadnaja Dvinaa) jõgi 51, 157, 182-183, 185, 190, 195, 197, 210, 214, 228֊ 229, 234, 334, 349, 351, 368-370, 391, 398, 416, 420, 438, 442, 456 Väinameri 365, 385 Västergötland 287 Väo 301 Väo Jaani 203, 213, 215 Väo Kangru 160, 195, 210 Värtemägi 243, 297 Väänikvere 316 Väätsa 352, 451 W Waldia vt Valjala. Walgatabalve (Walgatabalwe) 364, 366 Warbole vt Varbola. Weichsel, staadium 37 Weseri jõgi 157 Wiek (Vik) vt Läänemaa. Wielbark, kultuur 233, 260 Worms 317, 395 Ó Öhne jõgi 55-56, 295 Óvi 290, 336, 354 Ä Äksi 366 Ämmuste 167 Ängby 287 Äntu Punamägi (Agelinde, Hagelite) 368-369, 372,376-377 Ärma jõgi 55 Äänis, Äänisjärv 75, 97, 127, 132, 134-136 Ö Öland 60, 176, 198, 322, 351, 420 Ü Üksküla 450 Ülendi 59 Ülpre 270 Ümera 412, 443 Y Ydiala vt liia. Bayerische Staatsbibliothek München
adam_txt	Sisukord SISSEJUHATUS (Valter Lang) . 11 Arheoloogia kui muinasaega uuriv teadus . 13 Süstematiseerimisest tõlgendamiseni . 13 Esiajaloo periodiseerimine . 15 Eesti muinasaeg uurimisobjektina . 18 Algus . 18 Eesti arheoloogia professionaliseerumine . 20 Eesti arheoloogia nõukogude ajal . 24 Arheoloogia Eestis pärast taasiseseisvumist. 28 Käesolevast väljaandest . 30 LOODUSOLUD MINEVIKUS (Aivar Kriiska) . 33 Eesti asend ja looduselud tänapäeval . 35 Eesti ala geoloogiline areng viimase jääaja lõpul . 37 Looduselud viimase jääaja järgsel ajal . 40 KESKMINE KIVIAEG (9000-3900 eKr) (Aivar Kriiska).43 Sissejuhatus . 45 Üldine taust . 45 Uurimislugu . 46 Periodiseering ja kronoloogia . 48 Allikad . 49 Asustus ja rahvastik . 50 Asustuse teke ja päritolu . 50 Asustusmuster . 55 Asustusviis . 61 Majandus . 65 Küttimine, kalapüük ja korilus . 65 Kivitööndus . 72 Luutööndus .75 Keraamika . 76 Muu käsitöö . 79 Inimene ja ühiskond . 81 Kultuur . 86 Argielu, rõivastus ja kultuur . 86 g SISUKORD Matmisviis . 88 Usund . 92 Kokkuvõte . 93 NOOREM KIVIAEG (3900-1750 eKr)(Aivar Kriiska) . 95 Sissejuhatus . 97 Üldine taust: viljelusmajandusekujunemine . 97 Uurimislugu . 101 Periodiseering ja kronoloogia . 103 Allikad . 104 Asustus ja rahvastik . 105 Kamm- ja nöörkeraamika kultuur. 105 Asustus ja asulad . 109 Majandus . 117 Püügimajandus . 117 Maaviljelus ja karjahoid . 121 Kivitööndus . 124 Luutööndus . 128 Keraamika . 130 Vahetus- ja kultuurikontaktid . 132 Inimene ja ühiskond. 139 Inimene . 139 Kollektiiv ja ühiskondlik korraldus . 141 Kultuur. 144 Argielu ja -kultuur. Rõivastus . 144 Matmisviis . 147 Usund . 151 Kokkuvõte . 154 PRONKSIAEG JA EELROOMA RAUAAEG (1750 eKr - 50 pKr) (Valter Lang). 155 Sissejuhatus . 157 Üldine taust: metallide kasutuselevõtt . 157 Uurimislugu . 159 Periodiseering ja kronoloogia . 160 Allikad. 161 Asustus ja rahvastik . 162 Asustuse levik. ,. 162 Asustusviis . 168 Majandus . 177 SISUKORDI Maaharimine ja karjakasvatus . 177 Metallitöö . 184 Muu käsitöö . 187 Kaubandus- ja kultuurikontaktid . 195 Ühiskond. 201 Inimene. 201 Kollektiiv . 202 Ühiskondlik korraldus. 203 Kultuur. 208 Argielu ja argikultuur. Rõivastus. 208 Matmisviis . 211 Usundi põhijooni. 222 Etnilised olud . 227 Kokkuvõte. 230 ROOMA RAUAAEG JA RAHVASTERÄNNUAEG (50-550 pKr) (Valter Lang). 231 Sissejuhatus . 233 Üldine taust. 233 Uurimislugu . 234 Periodiseering ja kronoloogia. 238 Allikad . 238 Asustus ja rahvastik . 239 Asustuse levik . 239 Asustusviis. 241 Majandus. 245 Maaharimine ja karjakasvatus. 245 Metallitöö . 246 Muu käsitöö . 249 Kaubandus- ja kultuurikontaktid . 252 Ühiskond. 255 Inimene ja kollektiiv. 255 Ühiskondlik korraldus. 255 Sõjandus . 257 Kultuur. 260 Argielu ja argikultuur. Rõivastus . 260 Matmisviis rooma rauaajal . 266 Matmisviis rahvasterännuajal . 272 Usundi põhijooni . 275 Etnilised arengud. 280 7 s SISUKORD Kokkuvõte . 282 EELVIIKINGIAEG JA VIIKINGIAEG (550-1050) (Andres Tvauri) . 283 Sissejuhatus. 285 Üldine taust . 265 Eesti kirjalike allikate valgusel . 286 Uurimislugu. 289 Periodiseering ja kronoloogia . 291 Arheoloogilised allikad. 291 Asustus ja rahvastik. 292 Asustuse levik . 292 Asustusviis . 296 Asulad. 297 Hooned . 302 Majandus . 304 Põhielatusalad: maaharimine, karjakasvatus ja püük . 304 Metallitöö. 309 Muukäsitöö . 312 Kaubandus. 314 Ühiskond . 322 Inimene, kollektiiv ja rahvastiku arengud. 322 Ühiskonnakorraldus . 323 Relvad ja sõjameheideoloogia. 325 Majapidamine ja argielu . 328 Kultuur . 330 Rõivad ja ehted . 330 Matmisviis ja usund . 334 Kultuuripiirkonnad ja -kontaktid . 340 Kokkuvõte . 343 HILISRAUAAEG (1050-1225) . 345 Sissejuhatus (Heiki Valk) . 347 Üldine taust . 347 Kirjalikud teated (Ain Mäesalu) . 350 Uurimislugu . 352 Arheoloogilised allikad . 359 Asustus, maad ja keskused (Heiki Valk) . 360 Asustus ja rahvastik . 360 Maad ja kihelkonnad. 362 SISUKORD Teed ja suhtlus . 367 Linnuste paiknemine . 370 Muutused linnuste võrgustikus. 375 Linnuste roll ja tähendus. 376 Majandus (Ain Mäesalu). 380 Maaharimine . 380 Karjakasvatus. 383 Kõrvalelatusalad: küttimine, kalapüük ja mesindus . 384 Käsitöö. 386 Kaubandus . 393 Inimene ja ühiskond (Heiki Valk) . 399 Inimene, pere, suguvõsa. 399 Ülemad ja alamad . 402 Võim, maa ja maksud . 405 Võim ja võimuvõitlus . 408 Rahvakoosolek ja õigusemõistmine . 410 Etnokultuurilised olud . 411 Välispiirid ja piirialad . 415 Eesti ühiskond laiemal taustal . 415 Argielu ja kultuur (Ain Mäesalu) . 421 Hooned. 421 Toit ja toidu valmistamine . 424 Rõivad. 425 Ehted. 427 Relvastus ja sõjandus (Ain Mäesalu) . 431 Relvad. 431 Linnused kui sõjalised rajatised . 438 Sõdimisviisid. 442 Usund ja matmiskombed (Heiki Valk) . 445 Jumalad, pühakohad ja argimaagia . 445 Kalmed, matmiskombed ja teispoolsus. 450 Ristiusu lähenemine . 455 Kokkuvõte (Heiki Valk) . 463 LISAD . 465 Illustratsioonid. 467 Valikbibliograafia. 477 Isikunimed. 505 Kohanimed . 508 9 Valikbìbliograafìa Sissejuhatus Darwin, Charles [1859/1872]. Liikide tekkimine loodusliku valiku teel ehk soodustatud rasside säilimine olelusvõitluses. (Loodusteaduste klas sikuid 2.) Eesti Loodusuurijate Selts, Tartu 2012. Eesti ajalugu I. Esiajalugu ja muistne vabadusvõit lus. Kirjutanud Harri Moora, Eerik Laid, Julius Mägiste, Hans Kruus. Tegevtoimetaja Harri Moora; peatoimetaja Hans Kruus. Eesti Kirjan duse Selts, Tartu 1935. Eesti rahva ajalugu I. Toim. Juhan Libe, August Oinas, Hendrik Sepp, Juhan Vasar. Loodus, Tartu 1932. Eesti NSV ajalugu (kõige vanemast ajast tänapäeva ni). Toim. Gustav Naan. Eesti Riiklik Kirjas tus, Tallinn 1952. Eesti NSV ajalugu I. Kõige vanemast ajast XIX sajandi 50-ndate aastateni. Toimetaja Artur Vassar; peatoimetaja Gustav Naan. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1955. Eesti talurahva ajalugu I. Tegevtoimetaja Enn Tarvel; peatoimetaja Juhan Kahk. Eesti Teaduste Aka deemia Ajaloo Instituut, Tallinn 1992. Indreko, Richard. Eesti ürgaeg. Pilte Eestist 7-9000 aasta eest. (Elav teadus 69.) Eesti Kirjanduse Selts, Tartu 1937. Indreko, Richard. Eesti muistsed elanikud. Teadus lik Kirjandus, Tartu 1940. Jaanits, Lembit. Nõukogude Eesti arheoloogia Tartuperiood. - Arheoloogiline kogumik. Toim. Lembit Jaanits, Valter Lang. (MT 1.) Agu, Tal linn 1991, lk. 20-44. Jaanits, Lembit. Muinasteadus Tartu Ülikoolis 1920—1940. - Eesti arheoloogia historiograafilisi, teoreetilisi ja kultuuriajaloolisi aspekte. Toim. Valter Lang. (MT 3.) Teaduste Akadee mia Kirjastus, Tallinn 1995, lk. 9-53. Jaanits, Lembit; Silvia Laul, Vello Lõugas, Evald Tõnisson. Eesti esiajalugu. Eesti Raamat, Tal linn 1982. Jaanits, Lembit; Evald Tõnisson. Arheoloogia areng. - Leninlik etapp Eesti ajalooteaduses. Historiograafilisi artikleid. Koost, ja toim. Endel Laul. Eesti Raamat, Tallinn 1970, lk. 207-230. Johanson, Kristiina; Mari Tõrv. The many faces of Richard Indreko. - Man, his Time, Artefacts, and Places. Collection of Articles Dedicated to Richard Indreko. Toim. Kristiina Johanson, Mari Tõrv. (MT 19.) Tartu 2013, Ik. 25-93. Johanson, Kristiina; Tónno Jonuks, Aivar Kriiska, Mari Tõrv. From the first people to idols and figurines. Richard Indreko as a scientist. - Man, his Time, Artefacts, and Places. Collection of Articles Dedicated to Richard Indreko. Toim. Kristiina Johanson, Mari Tõrv. (MT 19.) Tartu 2013, Ik. 95-179. Jonuks, Tónno. Eesti muinasusund. (Dissertationes archaeologiae Universitaris Tartuensis 2.) Tartu Ülikooli Kirjastus 2009. Jung, Jaan. Muinasaja teadus eestlaste maalt II. Kohalised muinasaja kirjeldused Liiwimaalt, Pernu ja Wiljandi maakonnast. A. Grenzstein, Jurjew 1898. Jung, Jaan. Muinasaja teadus eestlaste maalt I. Üle üldine muinasaja kirjeldus. A. Grenzstein, Jur jew 1899. Jung, Jaan. Muinasaja teadus eestlaste maalt IIL Kohalised muinasaja kirjeldused Tallinna maalt. August Busch’i raamatukaupluse kirjas tus, Tallinn 1910. Kiristaja, Arvis. Setumaa asustus kiviajast keskmise rauaajani (9000 aastat e.Kr. - 450 aastat p.Kr.). - Setumaa kogumik 1. Uurimusi arheo loogiast, numismaatikast, etnoloogiast ja aja loost. Koost. Mare Aun, toim. Ülle Tamla. Tallinn 2003, lk. 73-106. Kiudsoo, Mauri. The formation of the numismatic collections of the Institute of History. - Arc haeological Research in Estonia 1865—2005. Toim. Valter Lang, Margot Laneman. (Esto nian Archaeology 1.) Tartu University Press 2006, Ik. 239-245. Konsa, Marge. Estonian archaeology from 19912005. - Archaeological Research in Estonia 1865—2005. Toim. Valter Lang, Margot Lane man. (Estonian Archaeology 1.) Tartu Univer sity Press 2006, Ik. 41-50· Konsa, Marge; Kristin Ilves, Tónno Jonuks, Mauri Kiudsoo, Mirja Ots, Ulla Saluäär, Krista Sarv. Missugune sa oled. Eesti arheoloogia? - EAA 7: 1 (2003), lk. 72-94. 478 Kriiska, Aivar. Pärnu muinasuurijad ja muinas teadus. - 100 aastat Pärnu Muinasuurimise Seltsi. Artiklite kogumik. Toim. Aldur Vunk. (Pärnumaa ajalugu 1.) Pärnu 1997, lk. 18-29. Kriiska, Aivar. Aegade alguses. 15 kirjutist kauge mast minevikust. Tallinn 2004. Kriiska, Aivar. Inimene ja loodus esiajal. - Pärandkooslused. Opik-käsiraamat. Toim. Toomas Kukk. Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu 2004, lk. 13-47. Kriiska, Aivar. Muinasaeg. - Pärnumaa 2. Loodus, aeg, inimene. Toim. Aldur Vunk. Eesti Entsüklo peediakirjastus, Tallinn 2010, lk. 13-32. Kriiska, Aivar. Esiajalugu. - Hiiumaa. Loodus, aeg, inimene. Toim. Helgi Póllo, Aivi Telvik, Ermo Mäeots. Hiiumaa Teabekapital, Kärdla 2015, lk. 235-258. Kriiska, Aivar; Tónno Jonuks, Peeter Kraas. Eesti muinasesemed. Tartu 1999. http://tutulus.ee/ muinasesemed/ Lang, Valter. The establishment of professional archaeology in the Baltic countries. - Die Anfänge der ur- und frühgeschichtlichen Archäologie als akademisches Fach (1890-1930) im europäischen Vergleich. Internationale Tagung an der Humboldt-Universität zu Berlin vom 13.-16. März 2003. Toim. Johann Callmer, Michael Meyer, Ruth Struwe, Claudia Theune. (Berliner Archäologische Forschungen 2.) Marie Leidorf, Berlin 2006, Ik. 185-196. Lang, Valter. Baltimaade pronksi- ja rauaaeg. Tartu Ülikooli Kirjastus 2007. Lang, Valter. Muinasmaastike avastamine. Essee mineviku tõlgendamisest ja ühiskondlikust tel limusest. — Maastik ja mälu. Pärandiloome arengujooni Eestis. Toim. Linda Kaljundi, Helen Sooväli-Sepping. (Acta Universitatis Tallinnensis. Socialia.) Tallinna Ülikooli Kirjastus 2014, lk. 36-78. Kriiska, Aivar; Lembi Lõugas. Scientific methods in Estonian archaeology. - Archaeological Research in Estonia 1865—2005. Toim. Valter Lang, Margot Laneman. (Estonian Archaeology 1.) Tartu University Press 2006, Ik. 269-291. Lang, Valter. Formation of Proto-Finnic — an arc haeological scenario from the Bronze Age / Early Iron Age. - Congressus Duodecimus Internationalis Fenno-Ugristarum, Oulu 2015. Plenary Papers. Toim. Harri Mantila, Kaisa Leinonen, Sisko Brunni, Santeri Palviainen, Jari Sivonen. University of Oulu 2015, Ik. 63-84. Kriiska, Aivar; Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita, Tallinn 2002. Lang, Valter. Läänemeresoome tulemised. (MT 28.) Tartu Ülikooli Kirjastus 2018. Lang, Valter. Estonian archaeology today - prob lems and perspectives. - Archaeology East and West of the Baltic. Papers from the Second Estonian-Swedish Archaeological Symposium, Sigtuna, May 1991. Toim. Ingmar Jansson. (Theses and Papers in Archaeology N.S. A 7.) Stockholm University 1995, Ik. 17-19. Lang, Valter; Aivar Kriiska. Eesti esiajaloo periodi seering ja kronoloogia. - EAA 5: 2 (2001), lk. 83-109. Lang, Valter. Eesti arheoloogia 20. sajandi teisel poolel. ֊ EAA4: 1 (2000), lk. 72-77. Lang, Valter. Harri Moora teadlase ja ühiskonna tegelasena. - Harri Moora. Meie rahvuskultuu ri küsimusi. Koost. Hando Runnel, Ann Mark soo. (Eesti mõttelugu 47.) Ilmamaa, Tartu 2003, lk. 517-533. Lang, Valter. The history of archaeological research (up to the late 1980s). — Archaeological Re search in Estonia 1865-2005. Toim. Valter Lang, Margot Laneman. (Estonian Archaeolo gy 1.) Tartu University Press 2006, Ik. 13-40. Lang, Valter. Settlement and landscape archaeology in Estonia. - Archaeological Research in Esto nia 1865-2005. Toim. Valter Lang, Margot Laneman. (Estonian Archaeology 1.) Tartu University Press 2006, Ik. 293-300. Lang, Valter; Ain Mäesalu, Andres Tvauri, Heiki Valk, Aivar Kriiska, Marge Konsa, Mari Lõh mus, Ester Oras, Helena Kaldre, Martin Malve. Arheoloogia lugu Tartu Ülikoolis 1920-2010 / The Story of Archaeology at the University of Tartu 1920-2010. Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut 2010. Lõugas, Vello; Jüri Selirand. Arheoloogiga Eestimaa teedel. Teine, parandatud ja täiendatud trükk. Valgus, Tallinn 1989. Mark, Karin; Leiu Heapost, Galina Sarap. Eestlaste antropoloogia seoses etnogeneesi küsimustega. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn 1994. Moora, Harri. Die Vorzeit Estlands. (Tartu Ülikoo li Arheoloogia Kabineti toimetused VI.) Aka deemiline Kooperatiiv, Tartu 1932. Moora, Harri. Eesti rahva ja naaberrahvaste kuju nemisest arheoloogia andmeil. - Eesti rahva etnilisest ajaloost. Artiklite kogumik. Toim. Harri Moora. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1956, lk. 41-119. 479 Mägi, Marika. Saaremaa muinasaeg 600-1227. Saaremaa 2. Ajalugu, majandus, kultuur. Toim. Kärt Jänes-Kapp, Enn Randma, Malle Soosaar. Koolibri, Tallinn 2007, lk. 55-76. Roio, Maili. Investigation of underwater heritage in Estonia. - Archaeological Research in Estonia 1865-2005. Toim. Valter Lang, Margot Lane man. (Estonian Archaeology 1.) Tartu Univer sity Press 2006, Ik. 301-310. Selirand, Jüri. Arheoloogia arengujooni Nõukogude Eestis. Valgus, Tallinn 1977. Tallgren, Aarne Michaël. Zur Archäologie Eestis L Vom Anfang der Besiedelung bis etwa 500 n. Chr. (Acta et Commentationes Universitaris Tartuensis (Dorpatensis) B III: 6.) Dorpat 1922. Tallgren, Aarne Michaël. Zur Archäologie Eestis II. Von 500 bis etwa 1250 n. Chr. (Acta et Com mentationes Universitaris Tartuensis (Dorpa tensis) B VIII: 1.) Tartu 1925· Trummal, Vilma. Arheoloogia alused. Valgus, Tal linn 1979. Tvauri, Andres. Balti arheoloogia maailmaajaloo pöörises ehk gooti teooria saatus. - EAA 7: 1 (2003), lk. 38-71. Tvauri, Andres. The establishment ofarchaeological collections in Estonia and their current situa tion. - Archaeological Research in Estonia 1865-2005. Toim. Valter Lang, Margot Lane man. (Estonian Archaeology 1.) Tartu Univer sity Press 2006, Ik. 225-237. Tvauri, Andres. The conservation of archaeological heritage in Estonia. - Archaeological Research in Estonia 1865-2005. Toim. Valter Lang, Margot Laneman. (Estonian Archaeology 1.) Tartu University Press 2006, Ik. 247-266. Valk, Heiki. Archaeology, oral tradition and tradi tional culture. - Archaeological Research in Estonia 1865-2005. Toim. Valter Lang, Margot Laneman. (Estonian Archaeology 1.) Tartu University Press 2006, Ik. 311-316. Kiviaeg Allmäe, Raili. The Stone Age quadruple burial in Veibri village, Tartumaa, Estonia - some anthro pological data. - Arheoloģija un Etnogrāfija 25 (2011), lk. 182-189. Andrades Valtueña, Aida; Alissa Mittnik, Felix Μ. Key, Wolfgang Haak, Raili Allmäe, Andrej Belinskij, Mantas Daubaras, Michal Feldman, Rimantas Jankauskas, Ivor Jankovic, Ken Mas sy, Mario Novak, Saskia Pfrengle, Sabine Rein hold, Mario Siaus, Maria A. Spyrou, Anna Szecsenyi-Nagy, Mari Tõrv, Svend Hansen, Kirsten I. Bos, Philipp W. Stockhammer, Alexander Herbig, Johannes Krause. The Stone Age plague and its persistence in Eurasia. Current Biology 27 (2017), lk. 1-9. Bjørnevad, Mathias; Tónno Jonuks, Peter Bye-Jen sen, Mikael A. Manninen, Ester Oras, Signe Vahur, Felix Riede. The life and times of an Estonian Mesolithic slotted bone „dagger“. Extended object biographies for legacy objects. ֊ EJA 23: 2 (2019), Ik. 103-125. Bolz, Martin. Das neolithische Gräberfeld von Kiwisaare in Livland. - Baltische Studien zur Archäologie und Geschichte. Arbeiten des Baltischen Vorbereitenden Komitees für den XVI. Archäologischen Kongress in Pleskau 1914. Hrsg, von der Gesellschaft für Geschichte und Altertumskunde der Ostseeprovinzen Russlands. G. Reimer, Berlin 1914, Ik. 15-32. Bolz, Martin. Neolithische Steingeräte aus dem Pernau-Fellinische Kreise und dessen Umgebung. — Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau VII. Pernau 1914, lk. ICXVI. Bolz, Martin. Verzeichnis verloren gegangener oder in anderen Sammlungen befindlicher Steingeräte aus Livland und Estland. - Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau VII. Pernau 1914, Ik. I-XXX. David, Eva. Preliminary results on a recent techno logical study of the Early Mesolithic bone and antler industry of Estonia, with special empha sis on the Pulli site. - From Hooves to Horns, from Mollusc to Mammoth. Manufacture and Use of Bone Artefacts from Prehistoric Times to the Present. Proceedings of the 4th meeting of the ICAZ Worked Bone Research Group at Tallinn, 26th-31st ofAugust 2003. Toim. Hei di Luik, Alice Μ. Choyke, Colleen E. Batey, Lembi Lõugas. (MT 15.) Tallinn 2005, lk. 67-74. Gerasimov, Dmitriy; Aivar Kriiska. Early-Middle Holocene archaeological periodization and environmental changes in the eastern Gulf of Finland: interpretative correlation. - Quater nary International 465 (2018), Ik. 298-313. Gerasimov, Dmitrij V; Aivar Kriiska, Sergej N. Lisitsyn. Colonization of the Gulf of Finland 480 VALIKBIBLIOGRAAFIA (the Baltic Sea) coastal zone in the Stone Age. III Northern Archaeological Congress. Papers. November 8-13, 2010. Toim. Andrei V. Golavnev. Khanty-Mansisk 2010, Ik. 28—53. Glück, Eduard. Uber neolithische Funde in der Pär nu und die Urbewohner der Pernau-Gegend. Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesell schaft zu Pernau IV. Pernau 1906, Ik. 259-318. Grewingk, Constantin. Das Steinalter der Ostsee provinzen Liv-, Est- und Kurland und einiger angrenzenden Landstrichte Dorpat. (Schriften der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 4.) Dor pat 1865. Grewingk, Constantin. Geologie und Archaeologie des Mergellagers von Kunda in Estland. (Archiv für die Naturkunde Liv-, Est- und Kurlands I.) Dorpat 1882. Grewingk, Constantin. Die Neolithischen Bewoh ner von Kunda in Estland und deren Nach barn. - Verhandlungen der Gelehrten Estni schen Gesellschaft zu Dorpat 12 (1884), Ik. 1-88. Гурина Нина Н. Из истории древних племен западных областей СССР (по материалам нарвской экспедиции). (Материалы и иссле дования по археологии СССР 144.) Ленин град 1967. Habicht, Hando-Laur; Alar Rosentau, Argo Jõeleht, Atko Heinsalu, Aivar Kriiska, Marko Kohv, Tiit Hang, Raivo Aunap. GIS-based multi proxy coastline reconstruction of the eastern Gulf of Riga, Baltic Sea, during the Stone Age. - Boreas 46: 1 (2017), Ik. 83-99. Hausmann, Richard. Das Steinzeitgrab von Kar lowa bei Dorpat. - Sitzungsberichte der Gelehr ten Estnischen Gesellschaft 1910 (1912), Ik. 60-66. Holmqvist, Elisabeth; Asa Μ. Larsson, Aivar Kriis ka, Vesa M. Palonen, Petro Pesonen, Kenichiro Mizohata, Paula Kouki, Jyrki A. Räisänen. Tracing grog and pots to reveal Neolithic Cord ed Ware Culture contacts in the Baltic Sea region (SEM-EDS, PIXE). - Journal ofArchae ological Science 91 (2018), Ik. 77-91. Хрусталева Ирина Ю.; Айвар Крийска; Маргари та А. Холкина. Пересмотр материалов посе ления каменного века Рийгикюла I (Эсто ния). - Самарский научный вестник 8: 2 (27) (2019), Ik. 250-262. Indreko, Richard. Die Rambachsche Sammlung. Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau VIII (1914—1925). Pernau 1926, Ik. 283-344. Indreko, Richard. Skulptuur ja ornament Eesti kivi aja luuriistades. - Eesti Rahva Muuseumi aasta raamat VI: 1930 (1931), lk. 47-70. Indreko, Richard. Kiviaja võrgujäänuste leid Nar vas. - Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat VII: 1931 (1932), lk. 48-67. Indreko, Richard. Sépultures néolithiques en Esto nie. — Õpetatud Eesti Seksi aastaraamat 1933 (1935), lk. 202-223. Indreko, Richard. Vorläufige Bemerkungen über die Kunda-funde. - Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1934 (1936), Ik. 225-298. Indreko, Richard. Ein Hockergrab in Ardu, Ksp. Kose. - Õpetatud Eesti Seltsi toimetised XXX. Tartu 1937, lk. 185-200. Indreko, Richard. Bemerkungen über die wichtigs ten steinzeitlichen Funde in Estland in den Jahren 1937-1943. - Antikvariska Studier III. (Kungi. Vitterhets Historie och Antikvitets Handlingar.) Stockholm 1948, Ik. 291-315. Indreko, Richard. Die mittlere Steinzeit in Estland. Mit einer Übersicht „Über die Geologie des Kunda-Sees“ von K. Orviku. (Kungi. Vitterhets Historie och Antikvitets Akademiens Handlin gar 66.) Stockholm 1948. Indreko, Richard. Mesolithische und frühneolithi sche Kulturen in Osteuropa und Westsibi rien. (Kungi. Vitterhets Historie och Antikvitets Handlingar. Antikvariska serien 13.) Stockholm 1964. Jaanits, Kaarel. Eesti mesoliitilised tulekivist nooleotsikud. - TATÜ 22: 3 (1973), lk. 306-314. Jaanits, Kaarel. Die mesolithischen Siedlungsplätze mit Feuersteininventar in Estland. — Mesolithi kum in Europa 2. Internationales Symposium Potsdam, 3. bis 8. April 1978. (Veröffentlichun gen des Museums für Ur- und Frühgeschichte Potsdam 14/15.) Deutscher Verlag der Wis senschaften, Berlin 1981, Ik. 389—399. Jaanits, Kaarel. The origin and development of the Kunda Culture. - Finno-Ugric Studies in Arc haeology, Antropology and Etnography. Esto nian Papers Presented at the Sixth International Finno-Ugric Congress (Syktyvkar, 24-30 July, 1985). Toim. Ants Viires. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn 1990, lk. 7-15. Яните КаарелЛ. Рыболовство и морской промыселна территории Эстонской ССР. - Рыболов ство и морской промысел в эпоху мезолита раннего металла в лесной илесостепной зоне Восточной Европы. Toim. Нина Н. Гурина. Ленингад 1991, Ik. 25—38. VALIKBIBLIOGRAAFIA Jaanits, Kaarel. Two Late Mesolithic/Early Neolith ic coastal sites of seal hunters in Estonia. - Man and Sea in the Mesolithic. Coastal Settlement Above and Below Present Sea Level. Toim. Anders Fischer. Oxbow Books, Oxford 1995, Ik. 247-249. Jaanits, Kaarel; Mati Hornets. Umbusi mesoliitilise asula vanusest ja kohast Eesti keskmise kiviaja kronoloogias. - Loodusteaduslikke meetodeid Eesti arheoloogias. Artiklite kogumik. Toim. Aarend-Mihkel Rõuk, Jüri Selirand. Tallinn 1988, lk. 54-64. Яните Лембит Ю. Поздненеолитические могиль ники в Эстонской ССР. - Краткие сообщения о докладах и полевых исследованиях Инсти тута истории материальной культуры Акаде мии Наук СССР 42. Москва, Ленинград 1952, Ik. 53-65. Яните Лембит Ю. Новые данные по неолиту При балтики. ֊ Советская археологияХІХ (1954), Ik. 159-204. Jaanits, Lembit. Neoliitilised asulad Eesti NSV ter ritooriumil. - Muistsed asulad ja linnused. Arheoloogiline kogumik I. Toim. Harri Moora, Lembit Jaanits. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1955, lk. 176-201. Jaanits, Lembit. Eesti NSV territooriumi kiviaja elanike päritolust. - Eesti rahva etnilisest aja loost. Artiklite kogumik. Toim. Harri Moora. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1956, lk. 120146. Jaanits, Lembit. Neue Gräberfunde auf dem spät neolithischen Wohnplatz Tamula in Estland. Studia neolithica in honorem Aarne Äyräpää 21.10.1957. Toim. Carl Fredrik Meinander. (SMYA58.) Helsinki 1957, Ik. 80-98. ЯнитсЛембит Ю. Неолитическое поселение Вал ма. - Труды Прибалтийской объединенной экспедиции I. Москва 1959, Ik. 114—123. ЯнитсЛембит Ю. Поселения эпохи неолита и ран него металла в приустье р. Эмайыги (Эстон ская ССР). Академия наук Эстонской ССР, Таллин 1959. Jaanits, Lembit. Jooni kiviaja uskumustest. - Reli giooni ja ateismi ajaloost Eestis II. Toim. Ea Jansen. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1961, lk. 5-70. Jaanits, Lembit. Über die Ergebnisse der Steinzeit forschung in Sowjetestland. - Finskt Museum LXXII (1965), Ik. 5-46. Яните Лембит Ю. Новые данные по мезолиту Эстонии. - Материалы и исследования по археологии СССР 126. Москва, Ленинград 1966, Ik. 114-123. Jaanits, Lembit. Venekirveste kultuuri asulatest Ees tis. - Pronksiajast varase feodalismini. Uurimu si Baltimaade ja naaberalade arheoloogiast. Toim. Harri Moora, Jüri Selirand. Eesti Raa mat, Tallinn 1966, lk. 60-66. Jaanits, Lembit. Die frühneolithische Kultur in Est land. — Congressus secundus internationalis fennougristarum II. Helsinki 1968, lk. 12-25. Jaanits, Lembit. Kultuuri arengupidevusest Eestis üleminekul keskmiselt nooremale kiviajale. Studia archaeologica in memoriam Harri Moo ra. Toim. Marta Schmiedehelm, Lembit Jaanits, Jüri Selirand. Valgus, Tallinn 1970, lk. 81-87. Яните Лембит Ю. Неолитические памятники Эстонии и их хронология. - Этнокультурные общности лесной и лесостепной зоны евро пейской части СССР в эпоху неолита. Toim. НинаН. Гурина. (Материалы и исследования по археологии СССР 172.) Ленинград 1973, Ik. 202-209. Jaanits, Lembit. Soomeugrilaste hargnemisest arheo loogia andmeil. - Keel ja Kirjandus 12 (1973), lk. 711-724. Jaanits, Lembit. Über die estnischen Bootäxte vom Karlova-Typus. - Finskt Museum 78 (1973), lk. 46-76. Jaanits, Lembit. Merevaigu esmasest levikust lääne meresoomlastel. - Fennougristika 1. (Tartu Riikliku Ülikooli toimetised 344.) Tartu 1975, lk. 137-148. Jaanits, Lembit. Die neolithische Siedlung Kõnnu auf der Insel Saaremaa. - TATÜ 28: 4 (1979), Ik. 363-367. Jaanits, Lembit. Neoliitilised kultuurivaldkonnad Eestis ja Lätis. - Eesti ajaloo probleeme. ENSV TA korrespondentliikme A. Vassara 70. sünni aastapäevale pühendatud teaduskonverentsi ettekannete teesid (18. nov. 1981). Toim. Enn Tarvel. Tallinn 1981, lk. 17-25. Jaanits, Lembit. Die kennzeichnende Züge der Siedlung Tamula. — Fenno-ugri et slavi 1983. Toim. Torsten Edgren. (Iskos 4.) Suomen mui naismuistoyhdistys, Helsinki 1984, Ik. 183193. Яните Лембит Ю. Ранненеолитические культур ные группы в Эстонии. - Новое в археологии СССР и Финляндии. Докл. третьего сов. финлянд. симпоз. по вопр. археологии 11-15 мая 1981 г.Ленинград.Ленинград 1984, Ik. 17-21, 212-213. 481 482 VALIKBIBLIOGRAAFIA Яните Лембит. Некоторые вопросы изучения каменного века в Прибалтике. - Новое в архео логии Прибалтики и соседних территорий. Сборник статей. Toim. Юри Селиранд. Таллин 1985, Ik. 193-201. Jonuks, Tónno. An antler object from the Pärnu Riv er - an axe, a god or a decoy? - Man, his Time, Artefacts, and Places. Collection of Articles Dedicated to Richard Indreko. Toim. Kristiina Johanson, Mari Tõrv. (MT 19.) Tartu 2013, Ik. 225-246. Jonuks, Tónno. A Mesolithic human figurine from River Pärnu, south-west Estonia: a century old puzzle of idols, goddesses and ancestral sym bols.-EJA 20: 1 (2016), Ik. 111-127. Jonuks, Tónno; Eve Rannamäe. Animals and world views: a diachronic approach to tooth and bone pendants from the Mesolithic to the Medieval period in Estonia. — Bioarchaeology of Ritual and Religion. Toim. Alexandra Livarda, Ric hard Madgwick, Santiago Riera Mora. Oxbow Books, Oxford 2018, Ik. 162-178. Johanson, Kristiina. Putting stray finds in context what can we read from the distribution of stone axes. — Culture and Material Culture. Papers from the First Theoretical Seminar of the Baltic Archaeologists (BASE) Held at the University of Tartu, Estonia, October 17th-19th, 2003. Toim. Valter Lang. (Interarchaeologia 1.) Tartu, Riga, Vilnius 2005, Ik. 167—180. Johanson, Kristiina. The contribution of stray finds for studying everyday practices — the example of stone axes. - EJA 10: 2 (2006), lk. 99-131. Johanson, Kristina; Tónno Jonuks, Aivar Kriiska, Mari Tõrv. From the first people to idols and figurines: Richard Indreko as a scientist. - Man, his Time, Artefacts, and Places. Collection of Articles Dedicated to Richard Indreko. Toim. Kristiina Johanson, Mari Tõrv. (MT 19.) Tartu 2013, Ik. 95-179. породах Эстонской ССР. - Eesti NSV Tea duste Akadeemia Geoloogia Instituudi uurimu sed II (1958), lk. 87-93. Kalm, Volli; Aivar Kriiska, Jaan Aruväli. Mineralo gical analysis applied in provenance studies of Estonian Neolithic pottery. - Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology 46: 1 (1997), Ik. 16-34. Kiristaja, Arvis. Kiviaeg, pronksiaeg ja vanem raua aeg (kuni 450 pkr). - Setomaa 2. Vanem ajalu gu muinasajast kuni 1920. aastani. Toim. Anti Lillák, Anti Selart, Heiki Valk; peatoimetaja Mare Aun. Eesti Rahva Muuseum, Tartu 2009, lk. 23-69. Kriiska, Aivar. Narva jõe alamjooksu ala neoliitiline keraamika. — Eesti arheoloogia historiograafili st, teoreetilisi ja kultuuriajaloolist aspekte. Toim. Valter Lang. (MT 3.) Teaduste Akadee mia Kirjastus, Tallinn 1995, lk. 54-115. Kriiska, Aivar. Stone Age settlements in the lower reaches of the Narva River, north-eastern Esto nia. - Coastal Estonia. Recent Advances in Environmental and Cultural History. Toim. Tony Hackens, Sheila Hicks, Valter Lang, Urve Miller, Leili Saarse. (PACT 51.) Rixensart 1996, Ik. 359-369. Kriiska, Aivar. Kroodi ja Vihasoo III asula Eesti varaneoliitiliste kultuurirühmade kontekstis. EAA 1 (1997), lk. 7-25. Kriiska, Aivar. Mesoliitilised asustusjäljed LoodeSaaremaal. - Ajalooline Ajakiri 1 (1998), lk. 13֊ 22. Kriiska, Aivar. Formation and development of the Stone Age settlement at Riigikiila, northeastern Estonia. - Environmental and Cultural History of the Eastern Baltic Region. Toim. Urve Mil ler, Tony Hackens, Valter Lang, Anto Raukas, Sheila Hicks. (PACT 57.) Rixensart 1999, Ik. 173-183. Kriiska, Aivar. Corded Ware Culture sites in north-eastern Estonia. - De temporibus antiquissimis ad honorem Lembit Jaanits. Toim. Valter Lang, Aivar Kriiska. (MT 8.) Tallinn 2000, Ik. 59-79. Jussila, Timo; Aivar Kriiska. Pyyntikulttuurin asuinpaikkojen rantasidonnaisuus. Uusia näkö kulmia Suomen ja Viron kivi- ja varhaismetallikautisten asuinpaikkojen sijoittumiseen. — Arkeologia ja kulttuuri. Uutta kivikauden tutkimuksessa. Toim. Petro Pesonen, Teemu Mökkönen. (Arkeologipäivät 2005.) Suomen arkeologinen seura, Hamina 2006, Ik. 36-49. Kriiska, Aivar. Settlements of coastal Estonia and maritime hunter-gatherer economy. - Lietuvos archeologija 19 (2000), lk. 153-166. Jussila, Timo; Aivar Kriiska. Shore displacement chronology of the Estonian Stone Age. - EJA 8: 1 (2004), Ik. 3-32. Kriiska, Aivar. Lääne-Eesti mandriosa kiviaja ääre jooni. - Läänemaa Muuseumi toimetised V (2001), lk. 7-40. Юргенсон, Эрика. О кремневых образованиях в ордовикских и силурийских карбонатных Kriiska, Aivar. Stone Age Settlement and Economic Processes in the Estonian Coastal Area and VALIKBIBLIOGRAAFIA Islands. University of Helsinki 2001. http:// ethesis.helsinki.fi/julkaisut/hum/kultt/vk/ kriiska/ Kriiska, Aivar. Dwelling remains from Stone Age occupation sites in Estonia. - Huts and Houses. Stone Age and Early Metal Age Buildings in Finland. Toim. Helena Ranta. National Board of Antiquities, Helsinki 2002, Ik. 235—239. Kriiska, Aivar. Lääne-Eesti saarte asustamine ja püsielanikkonna kujunemine. - Keskus - taga maa - ääreala. Uurimusi asustushierarhia ja võimukeskuste kujunemisest Eestis. Toim. Valter Lang. (MT 11.) Tallinn, Tartu 2002, lk. 29-60. Kriiska, Aivar. From hunter-gatherer to farmer. Changes in the Neolithic economy and settle ment on Estonian territory. - Archaeologia Lituana 4 (2003), Ik. 11-26. Kriiska, Aivar. Põllumajanduse algus Eesti alal. Ajalooline Ajakiri 3/4 (2007), lk. 265-290. Kriiska, Aivar. Research into the Stone Age. Archaeological Research in Estonia 1865-2005. Toim. Valter Lang, Margot Laneman. (Estonian Archaeology 1.) Tartu University Press 2006, Ik. 53-75. Kriiska, Aivar. Saaremaa kiviaeg. — Saaremaa 2. Ajalugu, majandus, kultuur. Toim. Kärt JänesKapp, Enn Randma, Malle Soosaar. Koolibri, Tallinn 2007, lk. 9-36. Kriiska, Aivar. Savinõude vormimismass. Keraami ka uurimise võimalikkusest IIL - Loodus, ini mene ja tehnoloogia 2. Toim. Lembit Jaanits, Valter Lang, Jüri Peets. (MT 17.) Tallinn, Tartu 2008, lk. 187-208. Kriiska, Aivar. The beginning of farming in the eas tern Baltic area. - East European Plain on the Eve of Agriculture. Toim. Pavel. Μ. Dolukhanov, Graeme R. Sarson, Anvar Μ. Shukurov. (British Archaeological Reports, International Series 1964.) Archaeopress, Oxford 2009, Ik. 159-179. Kriiska, Aivar. Foreign materials and artefacts in the 4th and 3rd millennia BCE Estonian Comb Ware complex. - When Gods Spoke. Researches and Reflections on Religious Phenomena and Artefacts. Studia in honorem Tarmo Kulmar. Toim. Peeter Espak, Märt Läänemets, Vladimir Sazonov. (Studia Orientalia Tartuensia, Series Nova VI.) University of Tartu Press 2015, Ik. 107-124. Kriiska, Aivar. Lühivaade III aastatuhandesse еКг ehk mida me teame või vähemalt arvame end teadvat Eesti alal elanud nöörkeraamika kul tuuri inimestest. - Humanitaarteadused ja kunstid 100-aastases rahvusülikoolis. Toim. Riho Altnurme. Tartu Ülikooli Kirjastus 2019, lk. 13-24. Kriiska, Aivar; Dmitry V. Gerasimov, Kerkko Nordqvist, Sergey N. Lisitsyn, Sarita Sandell, Margarita A. Kholkina. Stone Age research in the Narva-Luga Klint Bay area in 2005—2014. New Sites, New Methods. Proceeding of the Finnish-Russian Archaeological Symposium, Helsinki, 19-21 November, 2014. Toim. Pirjo Uino, Kerkko Nordqvist. (Iskos 11.) The Fin nish Antiquarian Society, Helsinki 2016, Ik. 101-115. Kriiska, Aivar; Arvi Haak, Kristiina Johanson, Mari Lõhmus, Andres Vindi. Uued kiviaja asulakohad ajaloolisel Viljandimaal. - Viljandi Muu seumi aastaraamat 2003 (2004), lk. 35-51. Kriiska, Aivar; Esa Hertell, Mikael A. Manninen. Stone Age flint technology in south-western Estonia: results from the Pärnu Bay area. Mesolithic Interfaces. Variability in Lithic Technologies in Eastern Fennoscandia. Toim. Tuija Rankama. (Monographs of the Archaeo logical Society of Finland 1.) Helsinki 2011, Ik. 64-93. Kriiska, Aivar; Kersti Kihno. Settlement sites of Siksälä Kirikumägi and Hino. - Etnos ja kul tuur. Uurimusi Silvia Laulu auks. Toim. Heiki Valk. (MT 18.) Tartu, Tallinn 2006, lk. 37-52. Kriiska, Aivar; Valter Lang, Heiki Valk, Kristiina Tambets, Lehti Saag, Mait Metspalu. Vana DNA- uus sõnumitooja Eesti rahvastiku ajaloo kohta. - Tutuluş. Eesti arheoloogia aastakiri (2018), lk. 5-8. Kriiska, Aivar; Mika Lavento, Jüri Peets. New AMS dates of the Neolithic and Bronze Age ceramics in Estonia: preminary results and interpreta tions. - EJA 9: 1 (2005), Ik. 2-31. Kriiska, Aivar; Lembi Lõugas. Late Mesolithic and Early Neolithic seasonal settlement at Kõpu, Hiiumaa Island, Estonia. - Environmental and Cultural History of the Eastern Baltic Region. Toim. Urve Miller, Tony Hackens, Valter Lang, Anto Raukas, Sheila Hicks. (PACT 57.) Rixensart 1999, Ik. 157-172. Kriiska, Aivar; Lembi Lõugas. Formation of Ruhnu Island and its early settlement history. - Nature of Ruhnu Island. Toim. Tiina Talvi. (Estonia Maritima 7.) Lääne-Eesti Saarestiku Biosfääri Kaitseala, Viidumäe, Kuressaare 2005, lk. 123152. 483 484 VALIKBIBLIOGRAAFIA Kriiska, Aivar; Lembi Lõugas. Stone Age settlement sites on an environmentally sensitive coastal area along the lower reaches of the River Pär nu (south-western Estonia), as indicators of changing settlement patterns, technologies and economies. ֊ Mesolithic Horizons. Papers Presented at the Seventh International Con ference on the Mesolithic in Europe. Toim. Sinéad McCartan, Rick Schulting, Graeme Warren, Peter Woodman. Oxbow Books, Oxford 2009, Ik. 167-175. Kriiska, Aivar; Lembi Lõugas, Mari Lõhmus, Kris tiina Mannermaa, Kristiina Johanson. New AMS dates from Estonian Stone Age burial sites. - EJA 11: 2 (2007), lk. 83-121. Kriiska, Aivar; Ester Oras, Lembi Lõugas, John Meadows, Alexandre Lucquin, Oliver E. Craig. Late Mesolithic Narva stage on the territory of Estonia: pottery, settlement types and chronol ogy. ֊ EJA 21: 1 (2017), Ik. 1-35. Kriiska, Aivar; Maili Roio. Prehistoric archaeology of wetlands in Estonia. — Wetland Settlements of the Baltic. A Prehistoric Perspective. Toim. Elena Pranckėnaitė. Center of Underwater Arc haeology, Vilnius 2011, Ik. 55-73. Kriiska, Aivar; Tapani Rostedt, Timo Jussila. The development of the Early Mesolithic social net works during the settlement of virgin lands in the eastern Baltic Sea zone ֊ interpreted through comparison of two sites in Finland. Comparative Perspectives on Colonisation, Maritime Interaction and Cultural Integration. Toim. Lene Melheim, Håkon Glørstad, Zanette Tsigaridas Glørstad. (New Directions in Anthropological Archaeology.) Equinox Pub lishing, Sheffield 2016, Ik. 19-40. Kriiska, Aivar; Ulla Saluäär. Lemmetsa ja Maida neoliitilised asulakohad Audru jõe alamjook sul. - Artiklite kogumik 2. Toim. Aldur Vunk. (Pärnumaa ajalugu 3.) Pärnu 2000, lk. 8-38. Kriiska, Aivar; Ulla Saluäär, Lembi Lõugas. Ruhnu saare varaasustus. 1999. aasta arheoloogilise ekspeditsiooni tulemusi. - Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 1999—2000 (2001), lk. 3-18. Kriiska, Aivar; Alexey Tarasov, Juho Kirs. Wood chopping tools of the Russian-Karelian type from Estonia. - Man, his Time, Artefacts, and Places. Collection of Articles Dedicated to Ric hard Indreko. Toim. Kristiina Johanson, Mari Tõrv. (MT 19.) Tartu 2013, Ik. 317-345. Kukk, Toomas; Lembi Lõugas, Siim Veski. Eesti elustiku mitmekesisuse muutustest pärast jää aega. — Loodusteaduslikud ülevaated Eesti Maa päeval. Eesti VIII ökoloogiakonverentsi lühiartiklid. Tartu, 26.-27. aprill 2000. (Kaasaegse ökoloogia probleemid VIII.) Tartu 2000, lk. ООЮЭ. Lang, Valter. Some aspects of the Corded Ware Cul ture east of the Baltic Sea. - The Roots of Peo ples and Languages of Northern Eurasia I, Tur ku 30.5.-1.6.1997. Toim. Kyösti Julku, Kalevi Wiik. (Historica Fenno-Ugrica.) Societas His tóriáé Fenno-Ugricae, Turku 1998, lk. 84-104. Lang, Valter. Nöörkeraamikast laulupidudeni. Humanitaarteadused ja kunstid 100-aastases rahvusülikoolis. Toim. Riho Altnurme. Tartu Ülikooli Kirjastus 2019, lk. 25-36. Lang, Valter; Aivar Kriiska. The Final Neolithic and Early Bronze Age contacts between Estonia and Scandinavia. - Cultural Interaction between East and West. Archaeology, Artefacts and Human Contacts in Northern Europe. Toim. Ulf Fransson, Marie Svedin, Sophie Bergerbrant, Fedir Androshchuk. (Stockholm Studies in Archaeology 44.) Stockholm University 2007, Ik. 107-112. Lougas, Lembi. Analyses of animal remains from the excavations at the Lammasmägi site, Kun da, north-eastern Estonia. - Coastal Estonia. Recent Advances in Environmental and Cultu ral History. Toim. Tony Hackens, Sheila Hicks, Valter Lang, Urve Miller, Leili Saarse. (PACT 51.) Rixensart 1996, Ik. 273—291. Lougas, Lembi. Post-Glacial Development of Ver tebrate Fauna in Estonian Water Bodies. A Palaeozoological Study. (Dissertationes biologicae Universitaris Tartuensis 32.) Tartu Uni versity Press 1997. Lougas, Lembi. Animal remains from the Neolithic Riigiküla sites, north-eastern Estonia. Environmental and Cultural History of the Eastern Baltic Region. Toim. Urve Miller, Tony Hackens, Valter Lang, Anto Raukas, Sheila Hicks. (PACT 57.) Rixensart 1999, Ik. 185-190. Lougas, Lembi. Mõnedest mesoliitilistest faunakompleksidest Läänemere idakaldalt. - Loodus, inimene ja tehnoloogia 2. Interdistsiplinaarseid uurimusi arheoloogias. Toim. Lembit Jaanits, Valter Lang, Jüri Peets. (MT 17.) Tallinn, Tartu 2008, lk. 253-260. Lõugas, Lembi; Aivar Kriiska, Liina Maldre. New dates for the Late Neolithic Corded Ware Cul ture burials and early husbandry in the East Bal tic region. - Archaeofauna 16 (2007), Ik. 21—31. Lõugas, Lembi; Aivar Kriiska, Harri Moora. Coastal adaptation and marine exploitation ofthe Island VALIKBIBLIOGRAAFIA Hiiumaa, Estonia, during the Stone Age with special emphasis on the Kõpu I site. — Land scapes and Life. Studies in Honour of Urve Miller. Toim. Ann-Marie Robertsson, Agneta Åkerlund, Sheila Hicks. (PACT 50.) Rixensart 1996, Ik. 197-211. palaeogeography from a foredune sequence on Ruhnu Island, Gulf of Riga, Baltic Sea. - Geo morphology 303 (2018), Ik. 434-445. Lõugas, Lembi; Kerstin Lidén, D. Erle Nelson. Resource utilization along the Estonian coast during the Stone Age. - Coastal Estonia. Recent Advances in Environmental and Cultural His tory. Toim. Tony Hackens, Sheila Hicks, Valter Lang, Urve Miller, Leili Saarse. (PACT 51.) Rixensart 1996, Ik. 399-420. Nordqvist, Kerkko; Aivar Kriiska. Towards Néo lithisation. The Mesolithic-Neolithic transition in the central area of the eastern part of the Baltic Sea. - The Dąbki Site in Pomerania and the Néolithisation of the North European Lowlands (c. 5000—3000 calBC). Toim. Jacek Kabaciński, Sönke Hartz, Daan C. Μ. Raemaekers, Thomas Terberger. (Archäologie und Geschichte im Ostseeraum 8.) Marie Leidorf, Rahden/Westf. 2015, lk. 537-556. Lougas, Lembi; Liina Maldre. The history of therio fauna in the eastern Baltic region. - Proceedings of the Fourth Baltic Theriological Conference. Toim. Alexander Harding (Folia theriologica Estonica 5.) Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn 2000, lk. 86-100. Oras, Ester; Alexandre Lucquin, Lembi Lougas, Mari Tõrv, Aivar Kriiska, Oliver E. Craig. The adoption of pottery by north-east European hunter-gatherers: evidence from lipid residue analysis. — Journal ofArchaeological Science 78 (2017), Ik. 112-119. Lõugas, Lembi; Pirkko Ukkonen, Högne Jungner. Dating the extinction of European mammoths: new evidence from Estonia. - Quaternary Science Reviews 21 (2002), Ik. 1347-1354. Ostrauskas, Tomas. Mesolithic Kunda Culture. A glimpse from Lithuania. - De temporibus antiquissimis ad honorem Lembit Jaanits. Toim. Valter Lang, Aivar Kriiska. (MT 8.) Tal linn 2000, Ik. 167-180. Mannermaa, Kristiina. The Archaeology of Wings. Birds and People in the Baltic Sea Region during the Stone Age. Helsingin yliopisto 2008. Mittnik, Alissa; Chuan-Chao Wang, Saskia Pfrengle, Mantas Daubaras, Gunita Zariņa, Fredrik Hallgren, Raili Allmäe, Valery Khartanovich, Vyacheslav Moiseyev, Mari Tõrv, Anja Furtwängler, Aida Andrades Valtueña, Michal Feldman, Christos Economou, Markku Oino nen, Andrejs Vasks, Elena Balanovska, David Reich, Rimantas Jankauskas, Wolfgang Haak, Stephan Schiffels, Johannes Krause. The genetic prehistory of the Baltic Sea region. — Nature Communications 9 (442) (2018), Ik. 1—11. Moora, Harri. Eine steinzeitliche Schlangenfigur aus der Gegend von Narva. - Studia neolithica in honorem Aarne Äyräpää 21.10.1957. Toim. Carl Fredrik Meinander. (SMYA 58.) Helsinki 1957, Ik. 225-232. Muru, Merle; Alar Rosentau, Aivar Kriiska, Lembi Lougas, Ulla Kadakas, Jüri Vassiljev, Leili Saar se, Raivo Aunap, Liisa Küttim, Liisa Puusepp, Kersti Kihno. Sea level changes and Neolithic hunters-fishers in the centre ofTallinn, southern coast of the Gulf of Finland, Baltic Sea. - The Holocene 27 (2017), Ik. 917-926. Muru, Merle; Alar Rosentau, Frank Preusser, Jüri Piado, Ivo Sibul, Argo Jõeleht, Stefan Bjursäter, Raivo Aunap, Aivar Kriiska. Reconstructing Holocene shore displacement and Stone Age Ots, Mirja. Stone Age amber finds in Estonia. Amber in Archaeology. Proceedings of the Fourth International Conference on Amber in Archaeolo gy, Talsi 2001. Toim. Curt W. Beck, Ilze В. Loze, Joan Μ. Todd. Riga 2003, lk. 96-107. Ots, Mirja. Loomakujukesed Valma keskneoliitilises kaksikmatuses. - Ilusad asjad. Tähelepanu väärseid leide Eesti arheoloogiakogudest. Toim. Ülle Tamla. (MT 21.) Tallinn 2010, lk. 11—22. Паавер Калью. Формирование териофауны и изменчивость млекопитающих Прибалтики в голоцене. Тарту 1965. Papakosta, Vasiliki; Ester Oras, Sven Isaksson. Ear ly pottery use across the Baltic - a comparative lipid residue study on Ertebølle and Narva ceram ics from coastal hunter-gatherer sites in southern Scandinavia, northern Germany and Estonia. Journal of Archaeological Science. Reports 24 (2019), Ik. 142-151. Piezonka, Henny. Jäger, Fischer, Töpfer: Wildbeutergruppen mit früher Keramik in Nordosteu ropa im 6. und 5. Jahrtausend v. Chr. (Archäo logie in Eurasien 30.) Habelt, Bonn 2015. Poska, Anneli. Human Impact on Vegetation of Coastal Estonia during the Stone Age. (Acta Universitatis Upsaliensis. Comprehensive Sum maries of Uppsala Dissertations from the Faculty of Science and Technology 652.) Upp sala University 2001. 485 486 VALIKBIBLIOGRAAFIA Poska, Anneli; Leili Saarse, Siim Veski. Reflections of pre- and early-agrarian human impact in the pollen diagrams of Estonia. - Palaeogeography, Palaeoclimatology, Palaeoecology 209: 1-4 (2004), Ik. 37-50. Rasmussen, Simon; Morten Erik Alientoft, Kasper Nielsen, Ludovic Orlando, Martin Sikora, KarlGoran Sjögren, Anders Gorm Pedersen, Mikkel Schubert, Alex Van Dam, Christian Moliin Outzen Kapel, Henrik Bjørn Nielsen, Søren Bru nak, Pavel Avetisyan, Andrey Epimakhov, Mik hail V Khalyapin, Artak Gnuni, Aivar Kriiska, Irena Lasak, Mait Metspalu, Vyacheslav Moi seyev, Andrei Gromov, Dalia Pokutta, Lehti Saag, Liivi Varul, Levon Yepiskoposyan, Thomas Sicheritz-Pontén, Robert A. Foley, Marta Mirazón Lahr, Rasmus Nielsen, Kristian Kristiansen, Eske Willerslev. Early divergent strains ofYersinia pes tis in Eurasia 5,000 years ago. - Cell 163: 3 (2015), Ik. 571-582. Rosentau, Alar; Merle Muru, Aivar Kriiska, Dmitry Subetto, Jüri Vassiljev, Tiit Hang, Dmitry Gerasimov, Kerkko Nordqvist, Anna Ludikova, Lembi Lõugas, Hanna Raig, Kersti Kihno, Rai vo Aunap, Nikolay Letyka. Stone Age settle ment and Holocene shore displacement in the Narva-Luga Klint Bay area, eastern Gulf of Finland. ֊ Boreas 42: 4 (2013), Ik. 912-931. Rosentau, Alar; Siim Veski, Aivar Kriiska, Raivo Aunap, Jüri Vassiljev, Leili Saarse, Tiit Hang, Atko Heinsalu, Tõnis Oja. Palaeogeographic model for the SW Estonian coastal zone of the Baltic Sea. - The Baltic Sea Basin. Toim. Jan Harff, Svante Björck, Peer Hoth. Springer-Ver lag Berlin, Heidelberg 2011, Ik. 165—188. Saag, Lehti; Liivi Varul, Christiana Lyn Scheib, Jes per Stenderup, Morten E. Allentoft, Lauri Saag, Luca Pagani, Maere Reídla, Kristiina Tambets, Ene Metspalu, Aivar Kriiska, Eske Willerslev, Toomas Kivisild, Mait Metspalu. Extensive far ming in Estonia started through a sex-biased migration from the Steppe. - Current Biology 27: 14 (2017), Ik. 2187-2193. Sander, Kristjan; Aivar Kriiska. New archaeological data and paleolandscape reconstructions of the basin of an Early and Middle Holocene lake near Kunda, north-eastern Estonia. - Fennoscandia Archaeologica XXXV (2018), Ik. 65-85· Sikk, Kaarel. Quantifying the use of stones in the Stone Age fireplaces of Estonia. - Archaeologia Lituana 17 (2017), Ik. 26-34. Sommer, Robert; Norbert Benecke, Lembi Lóugas, Oliver Nelle, Ulrich Schmölcke. Holocene sur vival of the wild horse in Europe: a matter of open landscape? - Journal of Quaternary Sci ence 26 (2011), Ik. 805-812. Suuroja, Tiia. Eesti põhjaranniku mesoliitiliste ja neoliitiliste asulakohtade kiviaines. — Stilus 6 (1996), lk. 30-36, 60-61. Tarasov, Alexey; Aivar Kriiska. Excange contacts between Russian Karelia and Estonia in the final phase of the Stone Age. - Dissertationes sectionum: Literatura, archeologica et historica. Congressus XI. Internationalis Fenno-Ugristarum Piliscsaba, 9-14. VIII. 2010. Piliscsaba 2011, Ik. 333-346. Tsirk, Are; Aivar Kriiska. Kivitöötlemine lóhestustehnikas. Eksperimentaalarheoloogilisi vaate kohti. - Ajalooline Ajakiri 4 (1998), lk. 5—14. Tõrv, Mari. Praktikate püsivus: arheoloogi pilk aas tatuhandete tagusele surmakultuurile Eesti alal. — Riigikogu toimetised 34 (2016), lk. 137148. Tõrv, Mari. Persistent Practices. A Multi-Discipli nary Study of Hunter-Gatherer Mortuary Remains from c. 6500—2600 cal. BC, Estonia. (Dissertationes archaeologiae Universitaris Tartuensis 5.) University of Tartu Press 2016. Ukkonen, Pirkko; Kim Aaris-Sorensen, Laura Arppe, Peter Clark, Linas Daugnora, Adrian Lister, Lembi Lõugas, Heikki Seppä, Robert Sommer, Anthony Stuart, Piotr Wojtal, Ivars Zupins. Woolly mammoth {Mammuthus primigenias Blum) and its environment in northern Europe during the last glaciation. - Quaternary Science Reviews 30 (2011), Ik. 693-712. Ukkonen, Pirkko; Lembi Lõugas, Ilga Zagorska, Ligita Lukševica, Ervins Lukševics, Linas Daug nora, Högne Jungner. History of the reindeer (Rangifer tarandus) in the eastern Baltic region and its implications for the origin and immigra tion routes of the recent northern European wild reindeer populations. - Boreas 35: 2 (2006), Ik. 222-230. Vahur, Signe; Aivar Kriiska, Ivo Leito. Investigation of the adhesive residue on the flint insert and the adhesive lump found from the Pulli Early Mesolithic settlement site (Estonia) by microATR-FT-IR spectroscopy. - EJA 15: 1 (2011), Ik. 3-17. Varul, Liivi; Ravil Μ. Galeev, Anna A. Malytina, Mari Tõrv, Sergey V. Vasilyev, Lembi Lõugas, Aivar Kriiska. Complex mortuary treatment of a Corded Ware Culture individual from the eastern Baltic: a case study of a secondary depo- VALIKBIBLIOGRAAFIA sit in Sope, Estonia. - Journal ofArchaeological Science. Reports 24 (2019), Ik. 463-472. Васильев, Сергей В.; Айвар Крийска, Светлана Б. Боруцкая, Лийви Варул. Антропологическая характеристикаибоевойтравматизмнаселения ВосточнойПрибалтикиШтысячелетия до н. э. (по материалам могильника Арду, Эстония). Stratum Plus 2 (2019), lk. 237-250. Veski, Siim; Atko Heinsalu, Veiko Klassen, Aivar Kriiska, Lembi Lõugas, Anneli Poska, Ulla Saluäär. Early Holocene coastal settlements and palaeoenvironment on the shore of the Baltic Sea at Pärnu, southwestern Estonia. - Quater nary International 130 (2005), Ik. 75-85. Veski, Siim; Heikki Seppä, Migle Stančikaité, Valentina Zernitskaya, Triin Reitalu, Gražyna Gryguc, Atko Heinsalu, Normunds Stivrins, Leeli Amon, Jüri Vassiljev, Oliver Heiri. Quan titative summer and winter temperature recon structions from pollen and chironomid data between 15 and 8 ka BP in the Baltic—Belarus area. - Quaternary International 388 (2015), Ik. 4-11. Zagorska, Ilga. Sea mammal hunting strategy in eastern Baltic. - Lietuvos archeologija 19 (2000), lk. 275-285. Pronksiaeg ja eelrooma rauaaeg Indreko, Richard. Asva linnus-asula. - Muistse Ees ti linnused. 1936.-1938. a. uurimiste tulemu sed. Toim. Harri Moora. Õpetatud Eesti Selts, Tartu 1939, lk. 17-52. Indreko, Richard. Die Asvakultur. - Bericht über den V. Internationalen Kongress für Vor- und Frühgeschichte, Hamburg, vom 24. bis 30. August 1958. Toim. Gerhard Bersu, Wolfgang Dehn. Mann, Berlin 1961, Ik. 416-421. Kalman, Jonathan. Human remains from the stone cist gravs of Rebala Lastekangrud, north Esto nia. ֊ EAA 3: 1 (1999), Ik. 19-34. Kiristaja, Arvis. Kiviaeg, pronksiaeg javanem raua aeg (kuni 450 pkr). - Setomaa 2. Vanem ajalu gu muinasajast kuni 1920. aastani. Toim. Anti Lillák, Anti Selart, Heiki Valk; peatoimetaja Mare Aun. Eesti Rahva Muuseum, Tartu 2009, lk. 23-69. Kraut, Ants. Die Steinkistengräber von Jõeläht me. - TATÜ 34: 4 (1985), lk. 348-350. Kriiska, Aivar. Vaibla kivikirves. - EAA 2 (1998), lk. 154-157. Kriiska, Aivar; Mika Lavento, Jüri Peets. New AMS dates of the Neolithic and Bronze Age ceramics in Estonia: preliminary results and interpreta tions. - EJA 9: 1 (2005), Ik. 3-31. Kriiska, Aivar; Valter Lang, Heiki Valk, Kristiina Tambets, Lehti Saag, Mait Metspalu. Vana DNA uus sõnumitooja Eesti rahvastiku ajaloo koh ta. -Tutuluş. Eesti arheoloogia aastakiri (2018), lk. 5-8. Laneman, Margot. Stone-cist graves at Kaseküla, western Estonia, in the light ofAMS dates of the human bones. - EJA 16: 2 (2012), Ik. 91-117. Laneman, Margot; Valter Lang. New radiocarbon dates for two stone-cist graves at Muuksi, north ern Estonia. ֊ EJA 17: 2 (2013), Ik. 89-122. Laneman, Margot; Valter Lang, Martin Malve, Eve Rannamäe. New data on Jaani stone graves at Väo, northern Estonia. - EJA 19: 2 (2015), Ik. 110-137. Lang, Valter. Ühe savinõutüübi ajaloost LoodeEestis. - Arheoloogiline kogumik. Toim. Lembit Jaanits, Valter Lang. (MT 1.) Agu, Tallinn 1991, lk. 45-65. Lang, Valter. Eesti labidaspeaga luunõelte dateeri misest. - Stilus 1 (1992), lk. 8-32. Ланг Вальтер. О финских влияниях на северозападе Эстонии в I тыс. н. э. - Древности сла вян и финно-угров. Toim. Анатолий Н. Кир пичников, Евгений А. Рябинин. Наука, Санкт-Петербург 1992, Ik. 80-85Lang, Valter. Celtic and Baltic fields in North Esto nia. Fossil field systems of the Late Bronze Age and Pre-Roman Iron Age at Saha-Loo and Proo sa. - Acta Archaeologica 65 (1994), Ik. 203219. Lang, Valter. Prehistoric and medieval field systems in Estonia. - Tools Tillage VII: 2-3 (19931994) (1995), Ik. 67-82. Lang, Valter. Muistne Rävala. Muistised, kronoloo gia ja maaviljelusliku asustuse kujunemine Loode-Eestis, eriti Pirita jõe alamjooksu piir konnas I-II. (MT 4.) Tallinn 1996. Lang, Valter. Keskusest ääremaaks. Viljelusmajandusliku asustuse kujunemine ja areng Vihasoo— Palmse piirkonnas Virumaal. (MT 7.) Tallinn 2000. 487 488 VALIKBIBLIOGRAAFIA Lang, Valter. Varased kangurkalmed Eestis. - EAA 4: 1 (2000), lk. 3-20. to Richard Indreko. Toim. Kristiina Johanson, Mari Torv. (MT 19.) Tartu 2013, Ik. 197-223. Lang, Valter. Late Bronze and Pre-Roman Iron Age pottery styles in Estonia. - Arkeologian lumoa synkkyyteen. Artikkeleita Christian Carpela nin juhlapäiväksi / Lighting the Darkness - The Attraction ofArchaeology. Papers in Honour of Christian Carpelan. Toim. Mervi Suhonen. Helsingin Yliopisto, Kulttuurien tutkimuksen laitos, arkeologia 2006, Ik. 122-136. Lang, Valter. Stability and changes in the agricul tural use of limestone soils in northern Esto nia. - Agricultural and Pastoral Landscapes in Pre-Industrial Society. Choices, Stability and Change. Toim. Fèlix Retamero, Inge Schjellerup, Althea Davies. (Early Agricultural Rem nants and Technical Heritage (EARTH): 8,000 Years of Resilience and Innovation 3.) Oxbow Books, Oxford 2016, Ik. 127-144. Lang, Valter. Research into the Bronze and Early Iron Ages. - Archaeological Research in Estonia 1865-2005. Toim. Valter Lang, Margot Lane man. (Estonian Archaeology 1.) Tartu Univer sity Press 2006, Ik. 77—104. Lang, Valter. Varased tarandkalmed Eestis. - Etnos ja kultuur. Uurimusi Silvia Laulu auks. Toim. Heiki Valk. (MT 18.) Tartu, Tallinn 2006, lk. 53-78. Lang, Valter. The Bronze and Early Iron Ages in Estonia. (Estonian Archaeology 2.) Tartu Uni versity Press 2007. Lang, Valter. Joining together graves and souls. — Colours of Archaeology. Material Culture and the Society. Papers from the Second Theoretical Seminar of the Baltic Archaeologists (BASE) held at the University of Vilnius, Lithuania, October 21-22, 2005. Toim. Algimantas Mer kevičius. (Interarchaeologia2.) Vilnius, Helsin ki, Riga, Tartu 2007, Ik. 79-91. Lang, Valter. Muistsed maakasutussüsteemid Ees tis. - Ajalooline Ajakiri 3/4 (2007), lk. 291— 320. Lang, Valter. The Early Bronze Age in Estonia: sites, finds, and the transition to farming. - Baltic Prehistoric Interactions and Transformations. The Neolithic to the Bronze Age. Toim. Helene Martinsson-Wallin. (Gotland University Press 5.) Visby 2010, Ik. 5-22. Lang, Valter. Mõningaid sõlmküsimusi pronksiaja ja vanema rauaaja uurimises. - Eesti Vabariigi teaduspreemiad 2011. Toim. Richard Villems, Helle-Liis Help, Siiri Jakobson, Ülle Rebo, Galina Varlamova. Eesti Teaduste Akadeemia, Tallinn 2011, lk. 157-179. Lang, Valter. Traceless death. Missing burials in Bronze and Iron Age Estonia. - EJA 15: 2 (2011), Ik. 109-129. Lang, Valter. Kuhu kadus Asva kultuur? Kolmest kultuurilise käitumise mudelist pronksiaegses Ida-Baltikumis. - Man, his Time, Artefacts, and Places. Collection of Articles Dedicated Lang, Valter. The Eastern Baltic. - The Oxford Hand book of the European Iron Age. Toim. Colin Haselgrove, Katharina Relay-Salisbury, Peter S. Wells. Oxford University Press 2018. Dx.doi. org/10.1093/oxfordhb/9780199696826. 013.28 Lang, Valter. Fortified settlements in the eastern Bal tic: from earlier research to new interpretations. Archaeologia Lituana 19 (2018), Ik. 13-33. Lang, Valter; Tónno Jonuks. Vajangu pronksmõók. ֊ EAA 5: 2 (2001), Ik. 148-153. Lang, Valter; Aivar Kriiska. The Final Neolithic and Early Bronze Age contacts between Estonia and Scandinavia. - Cultural Interaction between East and West. Archaeology, Artefacts and Human Contacts in Northern Europe. Toim. Ulf Fransson, Marie Svedin, Sophie Bergerbrant, Fedir Androshchuk. (Stockholm Studies in Archaeology 44.) Stockholm University 2007, Ik. 107-112. Lang, Valter; Aivar Kriiska, Arvi Haak. A new Ear ly Bronze Age socketed axe. -EJA 10: 1 (2006), Ik. 81-88. Lang, Valter; Margot Laneman. Hilltop site at Vonnumägi. - Keava - „The Hand of the Sun“. Toim. Valter Lang. (EJA. Supplementary Series 1.) Estonian Academy Publishers, Tallinn 2012, Ik. 148-167. Lang, Valter; Priit Ligi. Muistsed kalmed ajaloolise demograafia allikana. - Arheoloogiline kogu mik. Toim. Lembit Jaanits, Valter Lang. (MT 1.) Agu, Tallinn 1991, lk. 216-238. Laul, Silvia. Die Steinkistengräber von Vehendi. TATÜ 27: 1 (1978), lk. 76-77. Ligi, Priit. Ühiskondlikest oludest Eesti alal hilispronksi- ja rauaajal. - Eesti arheoloogia historiograafilisi, teoreetilisi ja kultuuriajaloolist aspekte. Toim. Valter Lang. (MT 3.) Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn 1995, lk. 182-270. Luik, Heidi. For hunting or for warfare? Bone arrowheads from the Late Bronze Age fortified VALIKBIBLIOGRAAFIA settlements in eastern Baltic. - EJA 10: 2 (2006), Ik. 132-149. Luik, Heidi. Material, technology and meaning: antler artefacts and antler working on the eas tern shore of the Baltic Sea in the Late Bronze Age. - EJA 15: 1 (2011), Ik. 32-55. Luik, Heidi. Late Bronze Age bone crafting in the eastern Baltic: standardization of artefact types and individual ingenuity. — EJA 17: 1 (2013), Ik. 24-37. Luik, Heidi. Luu- ja sarvetöötlemisest Läänemere idakaldal nooremal pronksiajal: sarnasused ja erinevused Eesti, Läti ja Leedu leiuaineses. Man, his Time, Artefacts, and Places. Collec tion of Articles Dedicated to Richard Indreko. Toim. Kristiina Johanson, Mari Tõrv. (MT 19.) Tartu 2013, Ik. 387-426. Luik, Heidi; Valter Lang. Scapular artefacts with serrated edges from Late Bronze Age fortified settlements in Estonia. — Archaeologia Baltica 13 (2010), Ik. 162-174. Luik, Heidi; Valter Lang. Late Bronze Age elk ant ler tools in the eastern Baltic region. - The Sound of Bones. Proceedings of the 8th Mee ting of the ICAZ Worked Bone Research Group in Salzburg 2011. Toim. Felix Lang. (Schriften zur Archäologie und Archäometrie der Paris Lodron-Universität Salzburg 5.) Salzburg 2013, Ik. 173-184. Lõugas, Vello. Ausgrabungsergebnisse eines Stein gräberfeldes von Kurevere. — TATÜ 26: 1 (1977), Ik. 48-52. Lougas, Vello. Über die Steingräbergruppe Lastekangrud in Rebala. - TATÜ 32: 4 (1983), Ik. 295-297. Lougas, Vello. Über die Beziehungen zwischen Skandinavien und Ostbaltikum in der Bronzeund frühen Eisenzeit. - Die Verbindungen zwischen Skandinavien und Ostbaltikum aufgrund der archäologischen Quellenmateria len. Toim. Aleksander Loit, Jüri Selirand. (Acta Universitaris Stockholmiensis. Studia Baltica Stockholmiensia 1.) Stockholm 1985, Ik. 51-60. Lougas, Vello. Die Bodendenkmäler der Zeitwende im Dorf Mala (insel Muhu). - TATÜ 35: 4 (1986), Ik. 349-352. Лыугас Велло. Каменный могильник в дер. Выхма (о-в Сааремаа). - TATÜ 37: 4 (1988), Ik. 348-351. Лыугас Велло. Ресультаты раскопок Выхмаского каменного могильника (о-в Сааремаа). TATÜ 38: 4 (1989), Ik. 328-331. Lougas, Vello. Eesti vanimatest oimuehetest. - Arheo loogiline kogumik. Toim. Lembit Jaanits, Valter Lang. (MT 1.) Agu, Tallinn 1991, lk. 66-74. Lõugas, Vello. Kaali kraatriväljal Phaethonit otsi mas. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1996. Luik, Heidi; Mirja Ots. Bronze Age double buttons in Estonia. - EJA 11: 2 (2007), Ik. 122-140. Maldre, Liina. Asva koerte koproliitide arheozooloogiline analüüs. - EAA 7: 2 (2003), lk. 140-149. Lougas, Vello. Zur Geschichte der bronzezeitlichen Metallindustrie in Estland. - Pronksiajast vara se feodalismini. Uurimusi Baltimaade ja naa beralade arheoloogiast. Toim. Harri Moora, Jüri Selirand. Eesti Raamat, Tallinn 1966, lk. 102-113. Maldre, Liina. Karjakasvatusest Ridala pronksiaja asulas. — Loodus, inimene ja tehnoloogia 2. Interdistsiplinaarseid uurimusi arheoloogias. Toim. Lembit Jaanits, Valter Lang, Jüri Peets. (MT 17.) Tallinn, Tartu 2008, lk. 263-276. Lõugas, Vello. Ühe ehituskonstruktsiooni vanusest Ida-Baltikumis.-TATÜ 17:1 (1968), lk. 58-63. Lõugas, Vello. Sõrve laevkalmed. - Studia archaeologica in memoriam Harri Moora. Toim. Mar ta Schmiedehelm, Lembit Jaanits, Jüri Selirand. Valgus, Tallinn 1970, lk. 111-118. Lõugas, Vello. Lääne-Eesti rahvastiku kultuurist roo ma rauaajal. ֊TATÜ 21: 2 (1972), lk. 163-175. Moora, Harri. Einige Ergebnisse der Burgberg forschung im Ostbaltikum. — Suomen Museo 74 (1967), lk. 64-96. Mandel, Mati. Ausgrabungen der Steingräber von Kaseküla. ֊ TATÜ 24: 1 (1975), Ik. 74-76. Mandel, Mati. Poanse tarandkalmed. — Töid ajaloo alalt II. Toim. Toomas Tamla. Eesti Ajaloo muuseum, Tallinn 2000, lk. 89—111. Lõugas, Vello. Väikeste lohkudega kultusekivid. Eesti Loodus 12 (1972), lk. 729—732. Моора Танел. Раскопки каменного могильника у с. Выхма в Северной Эстонии. — TATÜ 23: 1 (1974), Ik. 84-87. Lõugas, Vello. Ausgrabungen der Steingräber und Flurrelikte in Iru. -TATÜ 25:1 (1976), Ik. 4852. Mägi, Marika. Excavations at Tõnija Tuulingumäe tarand-^rsNC will be continued. - AVE 1997 (1998), Ik. 94-98. 489 490 VALIKBIBLIOGRAAFIA Nerman, Birger. Die Verbindungen zwischen Skan dinavien und dem Ostbaltikum in der Bronze zeit und der ältesten Eisenzeit. — Acta Archaeologica IV (1933), Ik. 237-252. bild der Bronzen. - Man, his Time, Artefacts, and Places. Collection of Articles Dedicated to Richard Indreko. Toim. Kristiina Johanson, Mari Tõrv. (MT 19.) Tartu 2013, lk. 261—316. Oras, Ester; Valter Lang, Eve Rannamäe, Liivi Varul, Marge Konsa, Jana Limbo-Simovart, Guriy Vedru, Margot Laneman, Martin Malve, T. Douglas Price. Tracing prehistoric migration: isotope analysis of Bronze and Pre-Roman Iron Age coastal burials in Estonia. - EJA 20:1 (2016), Ik. 3-32. Sperling, Uwe. Aspekte des Wandels in der Bronze zeit im Ostbaltikum. Die Siedlungen der AsvaGruppe in Estland. (EJA. Supplementary Volu me 18/2S.) Estonian Academy Publishers, Tallinn 2014. Paavel, Kristiina. Pattern or random? Contextualis ing Stone and Bronze Age bronze stray finds on the landscape. - Archaeologia Baltica 24 (2017), Ik. 26-42. Paavel, Kristiina; Aivar Kriiska, Valter Lang, Alex ander Kulkov. Three bronze axes with wooden haft remains from Estonia. - EJA 23: 1 (2019), Ik. 3-19. Rammo, Riina. Textile-impressed pottery revisited: its usefulness for studying Bronze Age textile craft in Estonia. - World Archaeology. Tradi tion and Innovation in Textile Technology in Bronze Age Europe and the Mediterranean. Toim. Agata Ulanowska, Malgorzata Siennic ka. (Światowit LVI (2017).) Warsaw 2018, lk. 111-119. Saag, Lehti; Margot Laneman, Liivi Varul, Martin Malve, Heiki Valk, Maria A. Rázzák, Ivan G. Shirobokov, Valeri I. Khartanovich, Elena R. Mikhaylova, Alena Kushniarevich, Christiana Lyn Scheib, Anu Solnik, Tuuli Reisberg, Jüri Parik, Lauri Saag, Ene Metspalu, Siiri Rootsi, Francesco Montinaro, Maido Remm, Reedik Mägi, Eugenia DAtanasio, Enrico Ryunosuke Crema, David Díez-del-Molino, Mark G. Tho mas, Aivar Kriiska, Toomas Kivisild, Richard Villems, Valter Lang, Mait Metspalu, Kristiina Tambets. The arrival of Siberian ancestry con necting the eastern Baltic to Uralic speakers further east. - Current Biology 29: 10 (2019), 1701-1711. Schmiedehelm, Marta. Ein Grabfeld der vorrömi schen Eisenzeit in Lüganuse. - Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 1925 (1926), lk. 119-134. Шмидехельм Марта X. Археологические памятни ки периода разложения родового строя на северо-востоке Эстонии (Vв. до н. э. - Ѵв. н. э.). Эстонсоке Государственное Издательство, Таллин 1955. Sperling, Uwe. Der Bronzebruchhort von Tehumardi - verstecktes Altmetall oder ritueller Weihe fund? Ein Deutungsversuch am Erscheinungs Spreckelsen, Arthur. Ausgrabungen in Saage, Kirch spiel Jeglecht, Estland. - Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands VI. Reval 1907, Ik. 376-419. Spreckelsen, Arthur. Ausgrabungen in Neuenhof, Kirchsp. Kusal, Dorf Muuksi, Lóokese-Gesinde. - Beiträge zur Kunde Estlands XI. Reval 1926, ík. 38-42. Spreckelsen, Arthur. Das Gräberfeld Strandhof (Rannamõis), Ksp. Kegel, Harrien, Estland. Beiträge zur Kunde Estlands XI. Reval 1926, Ik. 22-38. Spreckelsen, Arthur. Das Gräberfeld Laakt (Lage di), Kirchspiel St. Jürgens, Harrien, Estland. (Õpetatud Eesti Seltsi toimetused XXIV.) Dor pat 1927. Sturms, Eduard. Die Kulturbeziehungen Estlands in der Bronze- und frühen Eisenzeit. - Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 1932 (1935), lk. 245277. Tvauri, Andres. Eesti lohukivid. - Arheoloogilisi uurimusi. Toim. Heiki Valk. (Tartu Ülikooli Arheoloogia Kabineti toimetised 9.) Tartu 1997, lk. 11-53. Tõrv, Mari; John Meadows. Early Bronze Age buri als from the Riigiküla I and Kivisaare settle ment sites, Estonia. - Radiocarbon 57: 4 (2015), Ik. 645—656. Vassar, Artur. Drei Steinkistengräber aus Nordest land. — Õpetatud Eesti Seksi aastaraamat 1937: I (1938), lk. 304-364. Vassar, Artur. Iru Linnapära. - Muistse Eesti linnu sed. 1936.-1938. a. uurimiste tulemused. Toim. Harri Moora. Õpetatud Eesti Selts, Tartu 1939, lk. 53-100. Vedru, Guriy. New archaeological data of the prehistory of Lake Kabala area. - AVE 1997 (1998), Ik. 62-66. Vedru, Guriy. Põhja-Eesti arheoloogilised maastikud / Archaeological Landscapes of North Estonia. (Dissertationes archaeologiae Universitatis Tartuensis 3.) Tartu Ülikooli Kirjastus 2010. VALIKBIBLJOGRAAFIA Vedru, Guriy. Remembering through place. — EJA 19: 1 (2015), Ik. 29-57. Vedru, Guriy. Searching for heights in north Esto nia. - Man, his Time, Artefacts, and Places. Collection of Articles Dedicated to Richard Indreko. Toim. Kristiina Johanson, Mari Tõrv. (MT 19.) Tartu 2013, Ik. 547-571. Veski, Siim; Valter Lang. Prehistoric human impact in the vicinity of Lake Maardu, northern Esto nia. A synthesis of pollen analytical and arc haeological results. - Coastal Estonia. Recent Advances in Environmental and Cultural His tory. Toim. Tony Hackens, Sheila Hicks, Valter Lang, Urve Miller, Leili Saarse. (PACT 51.) Rixensart 1996, Ik. 189—204. Rooma rauaaeg ja rahvasterännuaeg Allmäe, Raili. Rõsna kääbaskalmistud Põhja-Setumaal: põletusmatuste uuringutulemused. Ajast ja ruumist. Uurimusi Mare Auna auks. Toim. Ülle Tamla, Valter Lang. (MT 25.) Tal linn, Tartu 2014, lk. 39-50. Aun, Mare. Läätsa kivikalme Tartu rajoonis. Studia archaeologica in memoriam Harri Moo ra. Toim. Marta Schmiedehelm, Lembit Jaanits, Jüri Selirand. Valgus, Tallinn 1970, lk. 57- 62. Aun, Mare. Pikk-kääpad Peipsi-Pihkva järve ümb ruses. - Etnos ja kultuur. Uurimusi Silvia Lau lu auks. Toim. Heiki Valk. (MT 18.) Tartu, Tallinn 2006, lk. 113-125. Aun, Mare. Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg (450— 1000/1050 pkr). - Setomaa 2. Vanem ajalugu muinasajast kuni 1920. aastani. Toim. Anti Lil lák, Anti Selart, Heiki Valk; peatoimetaja Mare Aun. Eesti Rahva Muuseum, Tartu 2009, lk. 70125. Deemant, Kaupo. Das Steingräberfeld von Proosa bei Tallinn. ֊ TATU 24: 1 (1975), lk. 78-80. Deemant, Kaupo. Neue Funde aus dem Steingräber feld von Proosa. -TATÜ 26:1 (1977), Ik. 62-63. Deemant, Kaupo. Funde der mittleren Eisenzeit aus Proosa. - TATÜ 27: 4 (1978), lk. 337-338. Deemant, Kaupo. Über die Ausgrabungen des Steingräberfeldes aus Proosa. - TATÜ 27:1 (1978), Ik. 81-83. Friedenthal, Adolf. Das Gräberfeld Cournal, Kirchspiel St. Jürgens, Harrien, Estland. Franz Kluge, Reval 1911. Kiristaja, Arvis. Kiviaeg, pronksiaeg ja vanem raua aeg (kuni 450 pKr). - Setomaa 2. Vanem ajalu gu muinasajast kuni 1920. aastani. Toim. Anti Lillák, Anti Selart, Heiki Valk; peatoimetaja Mare Aun. Eesti Rahva Muuseum, Tartu 2009, lk. 23-69. Kriiska, Aivar; Ester Oras, Triine Nirgi, Merrit Shanskiy, Atko Heinsalu, Santeri Vanhanen, Tomi P. Luoto. Environmental studies at the Kohtla-Vanaküla Iron Age sacrificial site, north east Estonia. - EJA 22: 1 (2018), Ik. 66-79. Lang, Valter. Tallinna ümbruse tarandkalmed. TATU 36: 2 (1987), lk. 190-206. Lang, Valter. Die früheisenzeitliche Gesellschaft im Gebiet der estnischen Steingräber. - Archaeologia Baltica 1 (1995), Ik. 107-120. Lang, Valter. Muistne Rävala. Muistised, kronoloo gia ja maaviljelusliku asustuse kujunemine Loode-Eestis, eriti Pirita jõe alamjooksu piirkonnas I-II. (MT 4.) Tallinn 1996. Lang, Valter. Keskusest ääremaaks. Viljelusmajandusliku asustuse kujunemine ja areng VihasooPalmse piirkonnas Virumaal. (MT 7.) Tallinn 2000. Lang, Valter. The Eastern Baltic. - The Oxford Hand book of the European Iron Age. Toim. Colin Haselgrove, Katharina Relay-Salisbury, Peter S. Wells. Oxford University Press 2018. Dx.doi. org/10.1093/oxfordhb/9780199696826. 013.28 Laul, Silvia. Rauaaja kultuuri kujunemine Eesti kaguosas (500 e.Kr. - 500 p.Kr.). (MT 9. Õpe tatud Eesti Seltsi Kirjad 7.) Tallinn 2001. Mandel, Mati. Läänemaa 5.-13. sajandi kalmed. (Töid ajaloo alalt 5.) Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn 2003. Moora, Harri. Die Eisenzeit in Lettland bis etwa 500 n Chr. II. Teil: Analyse. (Õpetatud Eesti Seltsi toimetised XXIX.) Tartu 1938. Moora, Tanel. Tarbja kivikalmed Paide lähedal ja Põhja-Eesti tarandkalmete keraamika. — TATÜ 16: 3 (1967), lk. 280-301. Mägi, Marika. The mortuary house at Lepna on south ern Saaremaa. - AVE 2003 (2004), lk. 45—60. Mägi, Marika. Mortuary houses in Iron Age Esto nia. - EJA 9: 2 (2005), Ik. 93-131. Olli, Maarja. From individuality to regionality in the distribution area of tarand cemeteries in the 491 492 VALIKBIBLIOGRAAFIA Roman Iron Age. (Dissertationes archaeologiae Universitaris Tartuensis 9.) University of Tartu Press 2019. Эстонсоке Государственное Издательство, Таллин 1955. Olli, Maarja. Regions and communication in south east Estonia and north Latvia in the 3rd and 4th centuries based on local ornaments. - EJA 23: 2 (2019), Ik. 75-102. Schmiedehelm, Marta. Kääbaskalmistud Lindoras ja mujal Kagu-Eestis. ֊ Slaavi-läänemeresoome suhete ajaloost. Artiklite kogumik. Toim. Har ri Moora, Lembit Jaanits. Eesti Raamat, Tallinn 1965, lk. 17-62. Oras, Ester; Aivar Kriiska, Andres Kimber, Kristii na Paavel, Taisi Juus. Kohtla-Vanaküla weapons and tools deposit: an Iron Age sacrificial site in north-east Estonia.-EJA 22: 1 (2018),Ik. 5-31. Selirand, Jüri; Kaupo Deemant. Völkerwandrungszeitliche Gegenstände mit ostskandinavischen Ornamenten von Proosa (Nordestland). - Fornvännen 80 (1985), Ik. 243-252. Oras, Ester; Thomas F. G. Higham, Lucy J. E. Cramp, Ian D. Bull. Archaeological science and object biography: a Roman bronze lamp from Kavastu bog (Estonia). - Antiquity 91 (355) (2017), Ik. 124-138. Spreckelsen, Arthur. Ausgrabungen in Saage, Kirchspiel Jeglecht, Estland. — Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands VI. Reval 1907, Ik. 376-419. Quast, Dieter. Ein skandinavisches Spathascheidenmundblech der Völkerwanderungszeit aus Pikkjärve (Põlvamaa, Estland). - Jahrbuch des Römisch-Germanischen Zentraluseums Mainz 51: 1 (2004). Mainz 2005, Ik. 243-279. Rohtla, Mari-Liis. Crossbow fibula as a reflection of social status and relations. — Culture and Materi al Culture. Papers from the First Theoretical Sem inar of the Baltic Archaeologists (BASE) Held at the University of Tartu, Estonia, October 17th19th, 2003. Toim. Valter Lang. (Interarchaeologia 1.) Tartu, Riga, Vilnius 2005, Ik. 121-145. Saage, Ragnar; Karmo Kliimann, Andres Tvauri. Manufacture technology of socketed iron axes. EJA 22: 1 (2018), Ik. 51-65. Schmiedehelm, Marta. Der Fund von Kirimäe in Estland. - SMYAXXXV: 1 (1924), Ik. 1-36. Schmiedehelm, Marta. Die estländischen Scheiben nadeln. - Excavationes et studia. Opuscula in honorem Alfred Hackman 14.10.1934. Toim. Carl Axel Nordman, Ella Kivikoski. (SMYA XL.) Helsinki 1934, Ik. 106-112. Шмидехельм Марта X. Археологические памятникипериодаразложенияродового строя на севе ро-востоке Эстонии (V в. до н. э. - V в. н. э.). Spreckelsen, Arthur. Das Gräberfeld Laakt (Lage di), Kirchspiel St. Jürgens, Harrien, Estland. (Õpetatud Eesti Seltsi toimetused XXIV.) Dor pat 1927. Tamla, Toomas; Kaarel Jaanits. Das Gräberfeld und der spätneolitische Siedlungsplatz von Paju. TATÜ 26: 1 (1977), lk. 64-71. Tvauri, Andres. The Migration Period, Pre-Viking Age, and Viking Age in Estonia. (Estonian Arc haeology 4.) Tartu University Press 2012. Tvauri, Andres. The impact of the climate catastro phe of 536-537 AD in Estonia and neighbou ring areas. ֊ EJA 18: 1 (2014), Ik. 30-56. Tvauri, Andres; Ester Oras, Ragnar Saage. Spear heads from Kohtla-Vanaküla find: refining Ear ly Iron Age (500 BC-AD 550) spearhead typo-chronology in the eastern Baltic. - EJA 22: 1 (2018), Ik. 32-50. Vassar, Artur. Loode-Eesti hõimudest meie ajaarva mise I aastatuhande algupoolelt. — TATU 15: 2 (1966), lk. 190-203. Veidi, Martti. Keskustest ja kommunikatsioonist Kagu- ja Ida-Eestis rauaaja esimesel poolel. Etnos ja kultuur. Uurimusi Silvia Laulu auks. Toim. Heiki Valk. (MT 18.) Tartu, Tallinn 2006, lk. 79-97. Eelviikíngi- ja víikingiaeg Alas, Arvo. Islandi saagad ja Eesti. - Looming 2 (1999), lk. 244-248. Allmäe, Raili. Human bones in Salme I boat-grave, the Island of Saaremaa, Estonia. — Papers on Anthropology XX (2011), Ik. 24—37. Allmäe, Raili; Liina Maldre. Rõsna-Saare I kääbaskalmistu — esialgseid osteoloogilisi andmeid. - Setumaa kogumik 3. Uurimusi Setumaa loodu sest, ajaloost ja folkloristikast. Koost. Mare Aun, toim. Ülle Tamla. Tallinn 2005, lk. 121137. Allmäe, Raili; Liina Maldre, Teresa Tomek. The Sal me I ship burial: an osteological view of a unique burial in Northern Europe. - Interdisciplinària VALIKBIBLIOGRAAFIA Archaeologica. Natural Sciences in Archaeology II: 2 (2011), lk. 97-112. Аун, Маре. Лепная керамика городищ и селищ юго-восточной Эстонии во второй половине I тыс.н. э. -TATÜ 25: 4 (1976), Ik. 343-364. Аун, Маре. Курганные могильники Восточной Эстонии во второй половине I тысячелетия н. э. Академия наук Эстонской ССР, Институт истории, Валгус, Таллин 1980. Аун, Маре. Археологические памятники второй половины 1-го тысячелетия н. э. в Юго-Вос точной Эстонии. Олион, Таллинн 1992. Aun, Mare. Keraamika pikk-kääbaste kultuuri lääne poolse ääreala elanike matmiskombestikus I aas tatuhande teisel poolel. - Keskus - tagamaa ääreala. Uurimusi asustushierarhia ja võimukeskuste kujunemisest Eestis. Toim. Valter Lang. (MT 11.) Tallinn, Tartu 2002, lk. 61-100. Aun, Mare. Pikk-kääbaste ehitusest. - Setumaa kogumik 3. Uurimusi Setumaa loodusest, aja loost ja folkloristikast. Koost. Mare Aun, toim. Ülle Tamla. Tallinn 2005, lk. 97-120. Aun, Mare. Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg (4501000/1050 pKr). - Setomaa 2. Vanem ajalugu muinasajast kuni 1920. aastani. Toim. Anti Lillák, Anti Selart, Heiki Valk; peatoimetaja Mare Aun. Eesti Rahva Muuseum, Tartu 2009, lk. 70-125. Аун, Маре; Принт Лиги. Могильники культуры длинных курганов в северном Причудие. TATÜ 35: 4 (1986), Ik. 355-358. Creutz, Kristina. Tension and Tradition. A Study of Late Iron Age Spearheads around the Baltic Sea. (Theses and Papers in Archaeology N.S. A 8.) Department of Archaeology, Stockholm Uni versity 2003. Curta, Florin. The Jägala fìbula revisited, or remarks on Werner’s class II D.-EJA 16:1 (2012), Ik. 26-69. Heinsalu, Atko; Siim Veski. Palaeological evidence of agricultural activity and human impact on the environment at the ancient settlement cent re of Keava, Estonia. - Estonian Journal of Earth Sciences 59: 1 (2010), Ik. 80-89. Jets, Indrek. Scandinavian Late Viking Age art styles as a part of the visual display of warriors in 11th century Estonia. -EJA 16: 2 (2012), Ik. 118-139. Jets, Indrek. Lahingu maod. Skandinaavia 9.-11. sajandi kunstistiilid Eesti arheoloogilistel leidu del. (Tallinna Ülikool. Humanitaarteaduste Dissertatsioonid / Tallinn University. Disserta tions of Humanities 16.) Tallinn 2013. Jonuks, Tónno. A few additions to the depiction of Estonia and the eastern shore of the Baltic Sea in Scandinavian sagas. - Dialogues with Tradi tion. Studying the Nordic Saga Heritage. Toim. Kristel Zilmer. (NordisticaTartuensia 14). Tar tu University Press 2005, Ik. 45-63. Jonuks, Tónno. Koerad Eesti asukate viikingiaja maailmapildis. - Mäetagused 31 (2006), lk. 2948. Karaliūnas, Simas. Aestii ja Eesti. - Keel ja Kirjan dus 6 (2003), lk. 401-415. Kiudsoo, Mauri. Viikingiaja aarded Eestist. Idateest, rauast ja hõbedast. Äripäev, Tallinn 2016. Kiudsoo, Mauri. Presumable pre-Viking Age landing site on the western coast of Estonia. - AVE 2017 (2018), Ik. 45-48. Konsa, Marge; Raili Allmäe, Liina Maldre, Jüri Vas siljev. Rescue excavations of a Vendel Era boat grave in Salme, Saaremaa. - AVE 2008 (2009), Ik. 53-64. Konsa, Marge; Kristel Kivi. Village at the foot of the fort: settlement sites I-III at Linnaaluste. - Keava - „The Hand of the Sun“. Toim. Valter Lang. (EJA. Supplementary Series 1.) Estonian Academy Publishers, Tallinn 2012, Ik. 63-91. Kustin, Aita. Kiviringkalme Kureveres Saare maal. - Pronksiajast varase feodalismini. Uuri musi Baltimaade ja naaberalade arheoloogiast. Toim. Harri Moora, Jüri Selirand. Eesti Raa mat, Tallinn 1966, lk. 87—95· Lang, Valter. Iru linnuse peenkeraamika V-X sajandil. - TATÜ 34: 2 (1985), lk. 193-210. Lang, Valter. Ühe savinõutüübi ajaloost Loode-Eestis. - Arheoloogiline kogumik. Toim. Lembit Jaanits, Valter Lang. (MT 1.) Agu, Tallinn 1991, lk. 45-65. Lang, Valter. Muistne Rävala. Muistised, kronoloo gia ja maaviljelusliku asustuse kujunemine Loode-Eestis, eriti Pirita jõe alamjooksu piirkonnas I-II. (MT 4.) Tallinn 1996. Laul, Silvia; Evald Tõnisson. Muistele sirpide ja vikatite kujunemisloost Eestis. — Arheoloogiline kogumik. Toim. Lembit Jaanits, Valter Lang. (MT 1.) Agu, Tallinn 1991, lk. 75-91. Lavi, Ain. Eesti vanadest sooteedest. - EAA 2 (1998), lk. 65-93. Lavi, Ain. Põhja-Tartumaa rauatööst muinas- ja varakeskajal. - EAA 3: 1 (1999), lk. 35-62. Lavi, Ain. Kesk-Eesti idaosa linnamägedest. - Kes kus - tagamaa - ääreala. Uurimusi asustushie rarhia ja võimukeskuste kujunemisest Eestis. 493 494 VALIKBIBLIOGRAAFIA Toim. Valter Lang. (MT 11.) Tallinn, Tartu 2002, lk. 233-272. Vienna Institute for Archaeological Science 2010, Ik. 46-54. Lavi, Ain; Kalju Heinola, Jüri Peets. Viikingiaegne raudkatel Raatvere sepamatusest ja selle konser veerimine. - Loodus, inimene ja tehnoloogia. Interdistsiplinaarseid uurimusi arheoloogias. Koost. Jüri Peets, toim. Valter Lang. (MT 5.) Tallinn 1998, lk. 321-332. Lougas, Vello. Das mitteleisenzeitliche Steingrab von Lehmja-Loo in der Nähe von Tallinn. — Honos Ella Kivikoski. Toim. Pekka Sarvas, Ari Siiriäi nen. (SMYA 75.) Helsinki 1973, lk. 117-131. Leimus, Ivar. Viikingid - röövlid või kaupmehed? Tuna. Ajalookultuuri ajakiri 1 (2006), lk. 17-29. Mandel, Mati. Võitlusnuga muinaseestlaste relvas tuses. ֊ TATÜ 26: 3 (1977), lk. 236-255. Leimus, Ivar. Die letzte Welle des orientalischen Müntzsilbers im Norden. - Magister Monetae. Studies in Honour of Jørgen Steen Jensen. Toim. Michael Andersen, Helle W. Horsnæs, Jens Christian Moesgaard. (Publications of the National Museum: Studies in Archaeology and History 13.) Copenhagen 2007, Ik. 105-118. Leimus, Ivar. Millenniumi murrang. North goes West. ֊ Tuna. Ajalookultuuri ajakiri 1 (2007), lk. 27-53. Leimus, Ivar. Sylloge of Islamic Coins 710/1-1013/4 AD. Estonian Public Collections. (Thesaurus Históriáé IL) Estonian History Museum, Tal linn 2007. Leimus, Ivar. Funde byzantinischer Münzen in Est land. — Byzantine Coins in Central Europe between the 5th and 10th Century. Toim. Marcin Wołoszyn. (Moravia Magna. Seria Polona III.) Polish Academy of Sciences, Kraków 2009, Ik. 635-651. Leimus, Ivar; Mauri Kiudsoo. Koprad ja höbe. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri 4 (2004), lk. 31-47. Luik, Heidi. Ovaalsõled Eestis — importesemed mitmest piirkonnast. - EAA 2 (1998), lk. 3-20. Luik, Heidi. Luuesemed Kuusalu Pajulinnast ja asu latest. - EAA 5: 1 (2001), lk. 3-36. Luik, Heidi. Luu- ja sarvesemed Eesti arheoloogili ses leiumaterjalis viikingiajast keskajani / Bone and Antler Artefacts among Estonian Archaeo logical Finds from the Viking Age until the Middle Ages. (Dissertationes archaeologiae Universitaris Tartuensis 1.) Tartu Ülikooli Kir jastus 2005. Luik, Heidi. Beaver in the economy and social com munication of the inhabitants of south Estonia in the Viking Age (800—1050 AD). - Bestial Mirrors. Using Animals to Construct Human Identities in Medieval Europe. Toim. Alexander Pluskowski, Günther Karl Kunst, Matthias Kucera, Manfred Bietak, Irmgard Hein. (Ani mals as Material Culture in the Middle Ages 3.) Maldre, Liina. Faunal remains from the settlement site of Pada. - EJA 11: 1 (2007), lk. 59-79. Mandel, Mati. Eesti 8.-13. sajandi mõõkade tüpo loogiast ja dateerimisest. -Arheoloogiline kogu mik. Toim. Lembit Jaanits, Vater Lang. (MT 1.) Agu, Tallinn 1991, lk. 101-133. Mandel, Mati. Läänemaa 5.-13. sajandi kalmed. (Töid ajaloo alalt 5.) Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn 2003. Metsallik, Romeo. Borre-loom Tartus: kaks skandinaaviapärast ehteripatsit. - Akadeemia 7 (1996), lk. 1347-1363. Molvõgin, Arkadi. Die Funde westeuropäischer Münzen des 10. bis 12. Jahrhunderts in Estland. (Numismatische Studien 10.) Museum für Ham burgische Geschichte, Hamburg 1994. Moora, Harri. Höbeaare Pilistverest. - Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat I (1925), lk. 110—117. Mägi, Marika. Eesti merovingi- ja viikingiaegsed ehtenõelad - võõrapärased ja omad. — EAA 1 (1997), lk. 26-83. Mägi, Marika. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th-13th Cnturies AD. (CCC Papers 6.) Tallinn 2002. Mägi, Marika. Viikingiaegne Eesti. Maa, asjad ja inimesed ajastu risttuules. Argo, Tallinn 2017. Mägi, Marika. In Austrvegr. The Role of the Eastern Baltic in Viking Age Communication across the Baltic Sea. (The Northern World 84.) Brill, Lei den 2018. Mägi-Lõugas, Marika. On the relations between the countries around the Baltic as indicated by the background of Viking Age spearhead orna ment. - Fornvännen 88: 4 (1993), Ik. 211—221. Mägi-Lõugas, Marika. Eesti viikingiaegsed hoburaudsõled ja nende ornament. - TATÜ 43: 4 (1994), lk. 465-484. Mägi-Lõugas, Marika. Eesti viikingiaegsed käevõrud ja nende ornament. - Eesti arheoloogia historiograafilisi, teoreetilisi ja kultuuriajaloolist aspekte. Toim. Valter Lang. (MT 3.) Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn 1995, lk. 271—325. VALIKBIBLIOGRAAFIA Mägi-Lõugas, Marika. lila matus. Arheoloogilised kaevamisedpaberil. -TATÜ44:4 (1995), lk. 516531. Oras, Ester. Ritual wealth deposits in Estonian Middle Iron Age material. - EJA 14: 2 (2010), Ik. 123-142. Oras, Ester. Practices of Wealth Depositing in the lst-9th Century AD Eastern Baltic. Sidestone Press, Leiden 2015. Palmaru, Raivo. Eesti vanimais kirjalikes allika tes. - Keel ja Kirjandus 5 (1980), lk. 261—269. Peets, Jüri; Raili Allmäe, Liina Maldre. Archaeolo gical investigations of Pre-Viking Age burial boat in Salme village at Saaremaa. - AVE 2010 (2011), Ik. 29-48. Peets, Jüri; Raili Allmäe, Liina Maldre, Ragnar Saa ge, Teresa Tomek, Lembi Lõugas. Research results of the Salme ship burials in 2011-2012. — AVE 2012 (2013), Ik. 43-60. Peets, Jüri; Liina Maldre. Salme paadijäänused ja luunupud. - Ilusad asjad. Tähelepanuväärseid leide Eesti arheoloogiakogudest. Toim. Ülle Tamia. (MT 21.) Tallinn 2010, lk. 47-88. Price, T. Douglas; Jüri Peets, Raili Allmäe, Liina Maldre, Ester Oras. Isotopic provenancing of the Salme ship burials in Pre-Viking Age Esto nia. -Antiquity 90 (2016), Ik. 1022-1037. Quast, Dieter; Ülle Tamla, Stephanie Felten. Two fifth century AD Byzantine silver bowls from Estonia. ֊ EJA 14: 2 (2010), Ik. 99-122. Roio, Maili. Koorküla Valgjärves asuvate ehitusjäänuste retseptsioon ja tõlgendamine läbi aega de. -Arheoloogiga Läänemeremaades. Uurimu si Jüri Seliranna auks. Toim. Valter Lang, Ülle Tamia. (MT 13.) Tallinn, Tartu 2003, lk. 251266. Roio, Maili. New interpretations of settlement remains in Lake Valgjärv of Koorküla, Estonia. Journal of Wetland Archaeology 7 (2007), Ik. 23-32. Schmiedehelm, Marta. Kuusalu Pajulinn. — Muistse Eesti linnused. 1936.-1938. a. uurimiste tule mused. Toim. Harri Moora. Õpetatud Eesti Selts, Tartu 1939, lk. 121-138. Шмидехельм Марта X. Городище Рыуге в юговосточной Эстонии. - Вопросы этнической истории народов Прибалтики: по данным археологии, этнографии и антропологии. Toim. Сусанна А. Тараканова, Людмила Н. Терентьева. (Труды Прибалтийской объеди ненной комплексной экспедиции 1.) Акаде мия наук СССР, Москва 1959, Ik. 154—185. Schmiedehelm, Marta. Kääbaskalmistud Lindoras ja mujal Kagu-Eestis. - Slaavi-läänemeresoome suhete ajaloost. Artiklite kogumik. Toim. Har ri Moora, Lembit Jaanits. Eesti Raamat, Tallinn 1965, lk. 17-62. Schmiedehelm, Marta. Mitteleisenzeitliche Funde aus dem Steingrab von Toila in Nordostest land. — Honos Ella Kivikoski. Toim. Pekka Sarvas, Ari Siiriäinen. (SMYA 75.) Helsinki 1973, lk. 187-196. Tamla, Ülle. Bracteate pendant from the Linnakse hoard: archaeometric discussion of the silver artefact. - EJA 20: 2 (2016), Ik. 150-164. Tamla, Ülle; Urve Kallavus, Mart Reino. Loomapeakujuliste figuuridega hõbekett Padiküla aardes. - Ilusad asjad. Tähelepanuväärseid leide Eesti arheoloogiakogudest. Toim. Ülle Tamla. (MT 21.) Tallinn 2010, lk. 97-126. Trummal, Viima. Arheoloogilised kaevamised Tartu linnusel. (Eesti NSV ajaloo küsimusi III. Tartu Riikliku Ülikooli toimetised 161.) Tartu 1964. Tvauri, Andres. Loode-Vene päritolu slaavi keraa mika Eestis 11.-16. sajandil. — EAA 4:2 (2000), lk. 91-119. Tvauri, Andres. Muinas-Tartu. Uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost. (MT 10.) Tartu, Tallinn 2001. Tvauri, Andres. Eesti hilisrauaaja savinõud (11. sajandist 13. sajandi keskpaigani). (MT 16.) Tar tu, Tallinn 2005. Tvauri, Andres. Investigation of the Middle Iron Age. - Archaeological Research in Estonia 1865-2005. Toim. Valter Lang, Margot Lane man. (Estonian Archaeology 1.) Tartu Univer sity Press 2006, Ik. 105—126. Tvauri, Andres. The Migration Period, Pre-Viking Age, and Viking Age in Estonia. (Estonian Arc haeology 4.) Tartu University Press 2012. Tvauri, Andres. The impact of the climate catastro phe of 536-537 AD in Estonia and neighbou ring areas. - EJA 18: 1 (2014), Ik. 30-56. Tvauri, Andres. Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis. Tartu Ülikooli Kirjastus 2014. Tvauri, Andres; Santer Vanhaneni. The find of PreViking Age charred grains from fort-settlement at Tartu. - EJA 20: 1 (2016), Ik. 33-53. Tõnisson, Evald. Eesti aardeleiud 9.-13. sajandist. Muistsed kalmed ja aarded. Arheoloogiline kogu mik II. Toim. Harri Moora. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, Tallinn 1962, lk. 182-274. 495 496 EELVIIKINGIAEG JA VIIKINGIAEG (550-1050) Tõnisson, Evald. Sossolid olid maa rahvas. — Keel ja Kirjandus 9 (2000), lk. 675-677. Vahtre, Sulev. Kiovan Venäjä ja Viro 1030-1061. Suomen varhaishistoria. Tornion kongressi 14.-16. 6. 1991: esitelmät, referaatit. Toim. Kyösti Julku. (Studia Historica Septentrionalia 21.) Pohjois-Suomen Historiallinen Yhdistys, Rovaniemi 1992, Ik. 622-630. Hilisraaueg Allmäe, Raili. Läänema 5.-13. sajandi kalmete ant ropoloogiline aines. - Mati Mandel. Läänemaa 5-13. sajandi kalmed. (Töid ajaloo alalt 5.) Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn 2003, lk. 243262. Allmäe, Raili. The demography of Iron Age graves in Estonia. - Lietuvos archeologija 40 (2014), lk. 103-120. Allmäe, Raili. Iron Age Cremation Burials in South-Eastern and West Estonia. An Osteological Approach. (Tallinna Ülikool. Humanitaar teaduste Dissertatsioonid I Tallinn University. Dissertations of Humanities 37.) Tallinn 2017. Allmäe, Raili. Maidla kalmetest leitud inimluud. — Mati Mandel. Maidla muinaskalmistu saladu sed. Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn 2017, lk. 125-128. Allmäe, Raili. Demographic data and figures derived from Estonian Iron Age graves. — Papers on Anthropology XXVII: 2 (2018), Ik. 16-30. Eesti aastal 1200. Koost, ja toim. Marika Mägi. Argo, Tallinn 2003. Heapost, Leiu. Pada 12.-13. sajandi kalme osteomeetria ja rekonstrueeritud somatomeetria. — Antropomeetriaregistri aastaraamat (2002), lk. 25-40. Heapost, Leiu. Inimene. - Eesti aastal 1200. Koost, ja toim. Marika Mägi. Argo, Tallinn 2003, lk. 127-140. Heapost, Leiu. Lindora 11.-12. sajandi kääbaskalmistu antropoloogiline aines. - Etnos ja kultuur. Uuri musi Silvia Laulu auks. Toim. Heiki Valk. (MT 18.) Tartu, Tallinn 2006, lk. 169-180. Henriku Liivimaa kroonika. Tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Eesti Raamat, Tallinn 1982 (2. vlj. 1993, 3. vlj. 2005). Johansen, Paul. Die Estlandliste des Liber Census Daniae. Kopenhagen, Reval 1933. Jonuks, Tónno. Hiied Eesti pühapaikade uurimis loos. - Mäetagused 42 (2009), lk. 33-54. Jonuks, Tónno. Hiis-sites in the parishes of Rapla and Juuru. — Keava - „The Hand of the Sun“. Toim. Valter Lang. (EJA. Supplementary Series 1.) Estonian Academy Publishers, Tallinn 2012, lk. 168-183. Jonuks, Tónno; Tuuli Kurisoo. To be or not to be. a Christian. Some new perspectives on under standing the Christianisation of Estonia. — Folkloe. Electronic Journal of Folklore 55 (2013), Ik. 69-97. Jonuks, Tónno; Ester Oras, Julia Best, Beatrice Demarchi, Raivo Mänd, Samantha Presslee, Signe Vahur. Multi-method analysis of avian eggs as grave goods: revealing symbolism in con version period burials at Kukruse, NE Esto nia. -Environmental Archaeology. The Journal of Human Palaeoecology 23: 2 (2018), Ik. 109— 122. Kaljusaar, Kristjan. Läänemaa pantvangid Liivimaa ristisõdades 13. sajandi esimesel veerandil. Läänemaa Muuseumi toimetised 19 (2016), 23-44. Kallis, Irita. Kaberla kalmistu 12.-13. sajandi klaashelmed. - Ilusad asjad. Tähelepanuväärseid leide Eesti arheoloogiakogudest. Toim. Ülle Tamla. (MT 21.) Tallinn 2010, lk. 149-170. Kenkman, Rudolf. Kesk-Eesti muistsete maakon dade asend. - Ajalooline Ajakiri 1-2 (1933), lk. 24-43, 65-79. Kiudsoo, Mauri. Iru linnamägi - kas hilisrauaaegne turukoht? - Strongholds and Power Centres East of the Baltic Sea in the 1 Ith-13 th Centu ries. A Collection ofArticles in Memory ofEvald Tõnisson. Toim. Heiki Valk. (MT 24.) Tartu 2014, lk. 139-168. Kiudsoo, Mauri. Eesti muinasaarded. Kaubateed ja -kontaktid. Äripäev, Tallinn 2019. Konsa, Marge. Different means of burying the dead. Stone graves of the 10th-13th centuries in Esto nia. - Offa 58 (2003), Ik. 223-228. Konsa, Marge. Eesti hilisrauaaja matmiskommete ning ühiskonna kajastused Madi kivivarekalmistus. — Arheoloogiga Läänemeremaades. Uurimusi Jüri Seliranna auks. Toim. Valter Lang, Ülle Tamla. (MT 13.) Tallinn, Tartu 2003, lk. 119-142. VALIKBIBLIOGRAAFIA Kurisoo, Tuuli. Ristripatsid Eesti 12.-13. sajandi laibakalmistutes: kas ehted või usu tunnused? Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2011 (2012), lk. 213-234. Kurisoo, Tuuli. Pada kalmistu rinnakeed. — Ajast ja ruumist. Uurimusi Mare Auna auks. Toim. Ülle Tamla, Valter Lang. (MT 25.) Tallinn, Tartu 2014, lk. 79-92. Kustin, Aita. Randvere kivikalmistu Saaremaal. Muistsed kalmed ja aarded. Arheoloogiline kogumik II. Toim. Harri Moora. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, Tallinn 1962, lk. 58-130. Laid, Eerik. Varbola Jaanilinn. — Muistse Eesti lin nused. 1936.-1938. a. uurimiste tulemused. Toim. Harri Moora. Õpetatud Eesti Selts, Tar tu 1939, lk. 183-215. Lang, Valter. Keskusest ääremaaks. Viljelusmajandusliku asustuse kujunemine ja areng Vihasoo-Palmse piirkonnas Virumaal. (MT 7.) Tal linn 2000. Lang, Valter. Vakus ja linnusepiirkond Eestis. Lisandeid muistse haldusstruktuuri uurimi sele peamiselt Harjumaa näitel. - Keskus tagamaa - ääreala. Uurimusi asustushierarhia ja võimukeskuste kujunemisest Eestis. Toim. Valter Lang. (MT 11.) Tallinn, Tartu 2002, lk. 125-162. Lang, Valter. Võimukeskuste kujunemine Eestis. Sissejuhatus. - Keskus — tagamaa - ääreala. Uurimusi asustushierarhia ja võimukeskuste kujunemisest Eestis. Toim. Valter Lang. (MT 11.) Tallinn, Tartu 2002, lk. 7-16. Lang, Valter. Varalinnalised keskused (aolinnad) hilismuinasaegses Eestis. - Kui vana on Tal linn? 13. mail 2004 toimunud konverentsi ette kanded ja diskussioon. Toim. Tiina Kala. (Tal linna Linnaarhiivi toimetised 8.) Ilo, Tallinn 2004, lk. 7-27. ogy and Etnography. Estonian Papers Presented at the Sixth International Finno-Ugric Congress (Syktyvkar, 24-30 July, 1985). Toim. Ants Vii res. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn 1990, lk. 29-39. Laul, Silvia; Ülle Tamla. Peitleid Lõhavere linna mäelt. Käsitöö- ja ehtevakk 13. sajandi algusest. (Õpetatud Eesti Seltsi Kirjad 10.) Tartu, Tal linn 2014. Lavi, Ain. Põhja-Tartumaa rauatööst muinas- ja varakeskajal. - EAA 3: 1 (1999), lk. 35-62. Lavi, Ain. Kesk-Eesti idaosa linnamägedest. - Kes kus — tagamaa - ääreala. Uurimusi asustushie rarhia ja võimukeskuste kujunemisest Eestis. Toim. Valter Lang. (MT 11.) Tallinn, Tartu 2002, lk. 233-272. Lavi, Ain. Muinasaja lõpu külaehitised. — Eesti aas tal 1200. Koost, ja toim. Marika Mägi. Argo, Tallinn 2003, lk. 149-162. Leimus, Ivar. Millal ja kust tuli saksa kaupmees Liivimaale? - Akadeemia 8 (2002), lk. 1588-1605. Leimus, Ivar. Kaarma Piila aardeleid 12. ja 13. sajan di vahetuselt. - EAA 7: 2 (2003), lk. 150-157. Leimus, Ivar. Kaupmees. - Eesti aastal 1200. Koost, ja toim. Marika Mägi. Argo, Tallinn 2003, lk. 43- 68. Leimus, Ivar. Muraste mündiaare - unikaalne brakteaatide leid 12. sajandi keskelt. - Linnusest ja linnast. Uurimusi Viima Trummali auks. Toim. Arvi Haak, Erki Russow, Andres Tvauri. (MT 14.) Tallinn, Tartu 2004, lk. 149—156. Leimus, Ivar. Läänemere kristlikud paganad. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri 4 (2009), lk. 5-22. Leimus, Ivar; Mauri Kiudsoo, Gunnar Haljak. Sestertsist sendini. 2000 aastat raha Eestis. Äri päev, Tallinn 2018. Leimus, Ivar; Arkadi Molvõgin. Edise mündiaare 11. sajandist. - EAA 2 (1998), lk. 37-64. Lang, Valter. Kalevite kange rahvas. - Keel ja Kir jandus 12 (2012), lk. 877-888. Ligi, Priit. Tšuudid ajalookirjanduses. - Keel ja Kir jandus 10 (1980), lk. 610-616. Lang, Valter; Heiki Valk. An archaeological reading of the chronicle of Henry of Livonia: events, traces, contexts and interpretations. - Crusad ing and Chronicle Writing on the Medieval Baltic Frontier. A Companion to the Chronicle of Henry of Livonia. Toim. Marek Tamm, Lin da Kaljundi, Carsten Selch Jensen. Ashgate Publishing, Farnham 2011, Ik. 291-316. Ligi, Priit. Vadjapärased kalmed Kirde-Eestis (9.— 16. sajand). - Vadjapärased kalmed Eestis 9.-16. sajandil. Toim. Valter Lang. (MT 2.) Tallinn 1993, lk. 7-175. Laul, Silvia. Einige gemeinsame Züge in den vor geschichtlichen Trachten der Ostseefinnen. Finno-Ugric Studies in Archaeology, Antropol Ligi, Priit. Ühiskondlikest oludest Eesti alal hilispronksi- ja rauaajal. - Eesti arheoloogia historiograafilisi, teoreetilisi ja kultuuriajaloolist aspekte. Toim. Valter Lang. (MT 3.) Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn 1995, lk. 182270. 497 498 VALIKBIBLIOGRAAFIA Limbo, Jana. Pada kalmistu indiviididel esinevad hambapatoloogiad.-EJA8:1 (2004), lk. 49-75. Limbo, Jana. Dental enamel hypoplasia in Pada cemetery (12th—13th cc.) population in northeast Estonia. - Papers on Anthropology XV (2006), Ik. 114-123. Loorits, Oskar. Zur christlichen Terminologie bei den Esten, Liven und Letten. - Issanda kiriku tööpõllul. Eesti Vaimulik Raamat, Uppsala 1962, lk. 200-218. Luik, Heidi. Muinas- ja keskaegsed luukammid Eestis. (MT 6.) Tallinn 1998. Luik, Heidi. Kammikujulised luu- ja pronksripatsid Eestis. ֊ EAA 3: 2 (1999), lk. 131-159. Luik, Heidi. S-kujulised ripatsid ja rihmakeeled. EAA 3: 2 (1999), lk. 115-130. Luik, Heidi. Luust uisud Eesti arheoloogilises leiumaterjalis. - EAA 4: 2 (2000), lk. 129-150. Luik, Heidi. Luuesemed hauapanustena rauaaja Eestis. - Arheoloogiga Läänemeremaades. Uurimusi Jüri Seliranna auks. Toim. Valter Lang, Ülle Tamla. (MT 13.) Tallinn, Tartu 2003, lk. 53-172. Luik, Heidi. Luuesemed hilisrauaaja linnamägedel Lóhavere, Soontagana, Varbola ja Valjala leidu de põhjal. - Linnusest ja linnast. Uurimusi Vii ma Trummali auks. Toim. Arvi Haak, Erki Russow, Andres Tvauri. (MT 14.) Tallinn, Tar tu 2004, lk. 157-188. Luik, Heidi. Luu- ja sarvesemed Eesti arheoloogili ses leiumaterjalis viikingiajast keskajani / Bone and Antler Artefacts among Estonian Archaeo logical Finds from the Viking Age until the Middle Ages. (Dissertationes archaeologiae Universitaris Tartuensis 1.) Tartu Ülikooli Kir jastus 2005. Luik, Heidi. Linnupeakujuline sarvest käepide Lõhavere linnamäelt. — Ilusad asjad. Tähelepanu väärseid leide Eesti arheoloogiakogudest. Toim. Ülle Tamla. (MT 21.). Tallinn 2010, lk. 127— 138. Luik, Heidi. Bone artefacts from the Keava hill fort and Linnaaluste settlement sites. - Keava - „The Hand of the Sun“. Toim. Valter Lang. (EJA. Supplementary Series 1.) Estonian Academy Publishers, Tallinn 2012, Ik. 92-105. Luik, Heidi; Liina Maldre. Bone and antler artefacts from the settlement site and cemetery of Pada in North Estonia. — From Hooves to Horns, from Mollusc to Mammoth. Manufacture and Use of Bone Artefacts from Prehistoric Times to the Present. Proceedings of the 4th meeting of the ICAZ Worked Bone Research Group at Tallinn, 26th-31st ofAugust 2003. Toim. Hei di Luik, Alice Μ. Choyke, Colleen E. Batey, Lembi Lõugas. (MT 15.) Tallinn 2005, lk. 263-276. Luik, Heidi; Ülle Tamla. Small bone spades: mate rial used, processing technology, and possible function. - Archaeologia Baltica 6 (2006), Ik. 112-125. Lõhmus, Mari; Tónno Jonuks, Martin Malve. Arc haeological salvage excavations at Kukruse: a Modern Age road, 13th-15th century ceme tery. -AVE 2010 (2011), Ik. 103-114. Lätti, Priit. Lukud ja võtmed Lõhavere linna mäelt. - Ilusad asjad. Tähelepanuväärseid leide Eesti arheoloogiakogudest. Toim. Ülle Tamla. (MT 21.) Tallinn 2010, lk. 139-148. Maldre, Liina. Hobune Eestis muinas- ja keskajal. — Loodus, inimene ja tehnoloogia. Interdistsipli naarseid uurimusi arheoloogias. Koost. Jüri Peets, toim. Valter Lang. (MT 5.) Tallinn 1998, lk. 203-220. Maldre, Liina. Karjakasvatus Eestis. - Eesti aastal 1200. Koost, ja toim. Marika Mägi. Argo, Tallinn 2003, lk. 163-142. Maldre, Liina. Loomaluud Maidla kalmetest. — Mati Mandel. Maidla muinaskalmistu saladu sed. Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn 2017, lk. 129-137. Mandel, Mati. Eesti 8.-13. sajandi mõõkade tüpo loogiast ja dateerimisest. - Arheoloogiline kogumik. Toim. Lembit Jaanits, Valter Lang. (MT 1.) Agu, Tallinn 1991, lk. 101-130. Mandel, Mati. Eestlaste relvastus. - Eesti aastal 1200. Koost, ja toim. Marika Mägi. Argo, Tallinn 2003, lk. 191-204. Mandel, Mati. Läänemaa 5--13. sajandi kalmed. (Töid ajaloo alalt 5.) Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn 2003. Mandel, Mati. Läänemaa linnused ja linnusepiirkonnad. - Linnusest ja linnast. Uurimusi Viima Trummali auks. Toim. Arvi Haak, Erki Rus sow, Andres Tvauri. (MT 14.) Tallinn, Tartu 2004, lk. 189-203. Mandel, Mati. 13. sajandi võimukeskused Lääne maal. — Etnos ja kultuur. Uurimusi Silvia Lau lu auks. Toim. Heiki Valk. (MT 18.) Tartu, Tallinn 2006, Ik. 389-403. Mandel, Mati. Uunikumid ja „masstoodang“. Ajast ja ruumist. Uurimusi Mare Auna auks. Toim. Ülle Tamla, Valter Lang. (MT 25.) Tal linn, Tartu 2014, lk. 139-148. VALIKBIBLIOGRAAFIA Mandel, Mati. Maidla muinaskalmistu saladused. Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn 2017. Moora, Harri. Eestlace kultuur muistsel iseseisvus-ajal. (Tartu Ülikooli Arheoloogia Kabineti toimetused IV.) Loodus, Tartu 1926. Moora, Harri; Osvald Saadre. Lóhavere linnamägi. Muistse Eesti linnused. 1936.-1938. a. uurimis te tulemused. Toim. Harri Moora. Õpetatud Eesti Selts, Tartu 1939, lk. 139—182. Mets, Triinu. Vaimne elu: mónda usundilistest kuju telmadest. - Eesti aastal 1200. Koost, ja toim. Marika Mägi. Argo, Tallinn 2003, lk. 69-90. Molvõgin, Arkadi. Die Funde westeuropäischer Münzen des 10. bis 12. Jahrhunderts in Estland. (Numismatische Studien 10.) Museum für Hamburgische Geschichte, Hamburg 1994. Moora, Harri; Herbert Ligi. Wirtschaft und Gesell schaftsordnung der Völker des Baltikums zu Anfang des 13. Jahrhunderts. Valgus, Tallinn 1970. Mäesalu, Ain. Otepää linnuse nooleotsad ajaloolis te seoste ja sündmuste kajastajana. - Allikaõpetuslike uurimusi. (Eesti ajaloo küsimusi XI. Tartu Riikliku Ülikooli toimetised 851.) Tartu 1989, lk. 27-46. Mäesalu, Ain. Die Burg Otepää als ein Zentrum in Südostestland im 11.-14. Jh. - Castella Maris Baltici I. Toim. Knut Drake. Suomen keskiajan arkeologian seura, Ekenäs 1993, Ik. 143-148. Mäesalu, Ain. 12.-14. sajandi kaitserüüd Otepää linnuse leidude põhjal. - Eesti arheoloogia historiograafilisi, teoreetilisi ja kultuuriajaloolist aspekte. Toim. Valter Lang. (MT 3.) Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn 1995, lk. 326-361. Mäesalu, Ain. Heitemasinad muistses vabadusvõit luses. - Muinasaja loojangust omariikluse läve ni. Pühendusteos Sulev Vahtre 75. sünnipäevaks. Koost. Andres Andresen, toim. Katrin Martsik, Anu Lepp. Kleio, Tartu 2001, lk. 69- 105. Mäesalu, Ain. Estlands schönste Streitkeule des 12,13. Jahrhunderts. - Viliem Raam 100. Baltic Journal of Art History 2 (2010), lk. 201-220. Mäesalu, Ain. Mechanical artillery and warfare in the Chronicle of Henry of Livonia. - Crusading and Chronicle Writing on the Medieval Baltic Frontier. A Companion to the Chronicle of Henry of Livonia. Toim. Marek Tamm, Linda Kaljundi, Carsten Selch Jensen. Ashgate Pub lishing, Farnham 2011, Ik. 265-290. Mäesalu, Ain. The artistic Papsaare macehead-weap on or symbol of power? — Baltic Journal of Art History 13 (2017), Ik. 87-98. Mäesalu, Ain; Jüri Peets. Sõjanuiad, vóimusümbolid ja margapuud. - Ilusad asjad. Tähelepanuväär seid leide Eesti arheoloogiakogudest. Toim. Ülle Tamla. (MT 21.) Tallinn 2010, lk. 211—236. Mäesalu, Ain; Heiki Valk. Research into the Late Iron Age. — Archaeological Research in Estonia 1865—2005. Toim. Valter Lang, Margot Lane man. (Estonian Archaeology 1.) Tartu Univer sity Press 2006, Ik 127—158. Mägi, Marika. Farmsteads and villages on Saaremaa from the Late Prehistoric to the Medieval Peri ods. Study of the historical maps and archaeo logical evidence in Pöide district 1100-1400 AD. — Europeans or Not? Local Level Strategies on the Baltic Rim 1100-1400 AD. Toim. Nils Blomkvist, Sven-Olof Lindquist. (CCC Papers 1.) Centre of Baltic Studies, Oskarshamn 1999, Ik. 197-212. Mägi, Marika. Piirkonnad ja keskused. Asustus muinasaja lõpu ja varakeskaegsel Saaremaal arheoloogiliste, inimgeograafiliste ning ajaloo liste allikate andmeil. - Keskus - tagamaa ääreala. Uurimusi asustushierarhia ja võimukes kuste kujunemisest Eestis. Toim. Valter Lang. (MT 11.) Tallinn, Tartu 2002, lk.169-232. Mägi, Marika. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th-13th centuries AD. (CCC Papers 6.) Tallinn 2002. Mägi, Marika. Eesti ühiskond keskaja lävel. - Eesti aastal 1200. Koost, ja toim. Marika Mägi. Argo, Tallinn 2003, lk. 15-42. Mägi, Marika. Vaimne elu: maailmavaade ja matmiskombed. — Eesti aastal 1200. Koost, ja toim. Marika Mägi. Argo, Tallinn 2003, lk. 91-106. Mägi, Marika. From paganism to Christianity. Poli tical changes and their reflection in the burial customs of 12th-13th century Saaremaa. - Der Ostseeraum und Kontinentaleuropa 11001600. Einflussnahme - Rezeption - Wandel. Toim. Detlef Kattinger, Jens E. Olesen, Horst Wernicke. (CCC Papers 8.) Helms, Schwerin 2004, Ik. 27-34. Mägi, Marika. Collectivity versus individuality: the warrior ideology of Iron Age burial rites in Saare maa. - Archaeologia Baltica 8 (2007), Ik. 263272. Mägi, Marika. „.Ships are their main strength.” Harbour sites, arable lands and chieftains of Saaremaa. - EAA 8: 2 (2004), Ik. 128-162. Mägi, Marika. Abielu, kristianiseerimine ja akulturatsioon. Perekondliku korralduse varasemast 499 500 VALIKBIBLIOGRAAFIA ajaloost Eestis. - Ariadne Lõng. Nais- ja mees uuringute ajakiri IX: 1/2 (2009), lk. 76-101. Mägi, Marika. Saaremaa muinassadamad - Vikina. Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 20072008 (2009), lk. 3-35. Mägi, Marika. Trade, war and the diversity of ritu als at Late Prehistoric harbour sites on Saare maa. —Archaeologia Baltica 14 (2010), Ik. 168182. Mägi, Marika. Osel and the Danish Kingdom: re-visiting Henry’s Chronicle and the archaeo logical evidence. - Crusading and Chronicle Writing on the Medieval Baltic Frontier. A Companion to the Chronicle of Henry of Livonia. Toim. Marek Tamm, Linda Kaljundi, Carsten Selch Jensen. Ashgate Publishing, Farnham 2011, Ik. 317-341. Mägi, Marika. Late Prehistoric societies and burials in the eastern Baltic. - Archaeologia Baltica 19 (2013), Ik. 177-194. Mägi, Marika. Bound for the eastern Baltic: trade and centres 800-1200. - Maritime Societies of the Viking and Medieval World. Toim. James H. Barrett, Sarah Jane Gibbon. (The Society for Medieval Archaeology Monograph 37.) Maney Publishing, Leeds 2015, Ik. 41-61. Mägi, Marika. Rafala. Idateest ja Tallinna algusest. Argo, Tallinn 2015. Mägi, Marika. Societies east and west of the Baltic Sea: prehistoric culture contacts revisited. — Identity Formation and Diversity in the Early Medieval Baltic and Beyond. Communicators and Communication. Toim. Johan Callmer, Ingrid Gustin, Mats Roslund. (The Northern World 75.) Brill, Leiden 2017, Ik. 17-47. Mägi, Marika; Carsten S. Jensen, Kersti Markus, Janus Møller Jensen. Taanlaste ristisõda Eestis. Argo, Tallinn 2019. Mägi, Marika; Jaana Ratas. Eestlaste rõivastus. Eesti aastal 1200. Koost, ja toim. Marika Mägi. Argo, Tallinn 2003, lk. 199-225. Oad, Kristjan. Eestlaste lepingud üksteisega enne 13. sajandit. - Juridica III (2012), lk. 151-158. Oad, Kristjan. Structures and centres of power in Estonia in 1200 AD: some alternative interpre tations. - Strongholds and Power Centres East of the Baltic Sea in the 11th—13th Centuries. A Collection of Articles in Memory of Evald Tõnisson. Toim. Heiki Valk. (MT 24.) Tartu 2014, lk. 239-255. Oras, Ester; Mari Tõrv, Tónno Jonuks, Martin Mal ve, Anita Radini, Sven Isaksson, Andy Gledhill, Ott Kekišev, Signe Vahur, Ivo Leito. Social food here and hereafter: Multiproxy analysis of gen der-specific food consumption in conversion period inhumation cemetery at Kukruse, NE֊Estonia. - Journal of Archaeological Science 97 (2018), Ik. 90-101. Palli, Heldur. Eesti rahvastiku ajalugu aastani 1712. (Academia 6.) Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn 1996. Pauts, Heikki. Pahaga hoburaudsõled Eestis. — Töid ajaloo alalt I. Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn 1977, lk. 71-115. Peets, Jüri. Totenhandschuhe im Bestattungsbrauch tum der Esten und anderer Ostsee-finnen. — FennoscandiaArchaeoIogicalV (1987), Ik. 105— 116. Peets, Jüri. Tekstiilileide Ida- ja Kirde-Eesti muinasja keskaegsetelt kalmetelt. - Vadjapärased kal med Eestis 9.-16. sajandil. Toim. Valter Lang. (MT 2.) Tallinn 1993, lk. 215-230. Peets, Jüri. The Power of Iron. Iron Production and Blacksmithy in Estonia and Neighbouring Areas in Prehistoric Period and the Middle Ages. (MT 12.) Tallinn 2003. Peets, Jüri. Siis kui raud tuli. - Eesti aastal 1200. Koost, ja toim. Marika Mägi. Argo, Tallinn 2003, lk. 143-188. Rammo, Riina. Eesti arheoloogilistest põlleleidudest. - Etnos ja kultuur. Uurimusi Silvia Laulu auks. Toim. Heiki Valk. (MT 18.) Tartu, Tal linn 2006, lk. 249-265. Rammo, Riina. Tradition and transition: the technol ogy and usage of plant-fibre textiles in Estonian rural areas in the llth-17th centuries. — Focus on Archaeological Textiles. Multidisciplinary Approaches. Toim. Sanna Lipkin, Krista Vajanto. (Monographs of the Archaeological Society of Finland 3.) Helsinki 2014, Ik. 102—115. Rammo, Riina; Jaana Ratas. Ühte kadunud tehni kat taastades: spiraaltorudest kaunistused rõi vastel. - Silmnähtav. Studia Vernácula 6 (2015), lk. 65-87. Rammo, Riina; Jaana Ratas. An early 13th century craft box from Lõhavere in Estonia and its owner. - Fasciculi Archaeologiae Historicae XXXI (2018), Ik. 135-144. Rannamäe, Eve. Development of Sheep Populations in Estonia as Indicated by Archaeofaunal Evi dence and Ancient Mitochondrial DNA Line ages from the Bronze Age to the Modern Peri od. (Dissertationes archaeologiae Universitaris Tartuensis 6.) University of Tartu Press 2016. VALIKBIBLIOGRAAFIA Rebas, Hain. „Sigtuna mahapóletamine“ 1187. aas tal - veel kord. - Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 2015-2016 (2017), lk. 3-45. ries. A Collection of Articles in Memory of Evald Tõnisson. Toim. Heiki Valk. (MT 24.) Tartu 2014, lk. 293-331. Ross, Kristiina; Sven-Erik Soosaar. Eesti vaimuliku kultuuri sõnavara kujunemisest: veel kord risti misest. - Keel ja Kirjandus 10 (2007), lk. 769782. Strongholds and Power Centres East of the Baltic Sea in the llth-13th Centuries. A Collection of Articles in Memory of Evald Tõnisson. Toim. Heiki Valk. (MT 24.) Tartu. Saage, Ragnar. Smithies and forges around the north-eastern Baltic Sea from the 11th to the 17th century AD. - Historical Metallurgy 51:1 (2018), Ik. 13-21. Tamm, Jaan. Tallinna veestikust ja muinasaja lõpu sadamakohtadest. - Arheoloogiga Läänemere maades. Uurimusi Jüri Seliranna auks. Toim. Valter Lang, Ülle Tamia. (MT 13.) Tallinn, Tartu 2003, lk. 311-324. Saage, Ragnar; Sebastian Wärmländer. Metal resi dues in 5th c. BCE - 13th c. CE Estonian tools for non-ferrous metal casting. - Journal of Arc haeological Science. Reports 19 (2018), Ik. 35-51. Selart, Anti. Slavery in the eastern Baltic in the 12th-15th centuries. - Schiavitù e servaggio nell’economia europea, sece. XI-XVII ì Serf dom and Slavery in the European Economy, llth-18th Centuries. Toim. Simonetta Cavaciocchi. (Serie II - Atti delle „Settimane di Stu di“ e altri Convegni 45.) Firenze University Press 2014, Ik. 351-364. Selart, Anti. Gab es eine altrussische Tributherr schaft in Estland (10.-12. Jahrhundert)? - For schungen zur baltischen Geschichte 10 (2015), Ik. 11-30. Selirand, Jüri. Kaberla maa-alune kalmistu (13.-17. sajand). - Muistsed kalmed ja aarded. Arheo loogiline kogumikll. Toim. Harri Moora. Ees ti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, Tallinn 1962, lk. 131-168. Selirand, Jüri. Prillspiraalpäiste nõeltega linikukeed. - Pronksiajast varase feodalismini. Uuri musi Baltimaade ja naaberalade arheoloogiast. Toim. Harri Moora, Jüri Selirand. Eesti Raa mat, Tallinn 1966, lk. 150-155· Selirand, Jüri. Eesti naiste noatuped. - Studia archaeologica in memoriam Harri Moora. Toim. Marta Schmiedehelm, Lembit Jaanits, Jüri Seli rand. Valgus, Tallinn 1970, lk. 172-175. Selirand, Jüri. Eestlaste matmiskombed varafeodaalsete suhete tärkamise perioodil (11.-13. sajand). Eesti Raamat, Tallinn 1974. Siig, Kristo. Rändavad kuningad ja mängivad kuningad. Ajaloo kajastumisest eesti vanemas laulumängus. - Keel ja Kirjandus 11 (2013), lk. 829-841. Siig, Kristo. 2014. Changes in the network of strongholds and power centres in Estonia in the 11th century. - Strongholds and Power Centres East of the Baltic Sea in the llth-13th Centu Tamm, Jaan. Muinas-Tallinna otsimas. Argo, Tal linn 2019. Tamm, Marek. „Oma“ ja „võõras“ keskaja kultuuris. Ida-Baltikumi kirjeldus Bartholomaeus Anglicuse entsüklopeedias De proprietatibus rerum (u 1245). - Keel ja Kirjandus 9 (2003), lk. 648673. Tamm, Marek. Kujuteldavad maastikud. Ida-Baltikum ja 13. sajandi Euroopa kultuuriline geo graafia. - Maastik ja mälu. Pärandiloome aren gujooni Eestis. Toim. Linda Kaljundi, Helen Sooväli-Sepping. (Acta Universitaris Tallinnensis. Socialia.) Tallinna Ülikooli Kirjastus 2014, lk. 79-110. Tamla, Toomas. Jämenevate otstega käevõrud Ees ti noorema rauaaja (10.—13. sajandi) leidudes. Arheoloogiline kogumik. Toim. Lembit Jaanits, Valter Lang. (MT 1.) Agu, Tallinn 1991, lk. 134-145. Tamla, Toomas. Bronzeschalen als Zeugnis der Christianisierung Estlands? - Rom und Byzanz im Norden. Mission und Glaubenswechsel im Ostseeraum während des 8.-14. Jahrhunderts. Bd. II. Toim. Michael Müller-Wille. (Akademie der Wissenschaften und der Literatur. Abhand lungen der Geistes- und Sozialwissenschaft lichen Klasse 3: II (1997)·) Franz Steiner Verlag, Stuttgart 1998, Ik. 9-36. Tamla, Toomas. Zum Grabraub in vor- und früh geschichtlichen Gräbern Estlands. - Studien zur Archäologie des Ostseeraumes. Von der Eisenzeit zum Mittelalter. Festschrift für Mic hael Müller-Wille. Toim. Anke Wesse. Wachholtz, Neumünster 1998, Ik. 291-297. Tanıla, Toomas; Heiki Valk. Gifts of the king? „Hanse atic“ bronze bowls in thirteenth century Esto nia: signs of Danish crusades? - Archaeologia Baltica 24 (2017), Ik. 93-108. Tamla, Ülle; Urve Kallavus 1998. Kaks hõbeaaret Angerja muinasasulast. — Loodus, inimene ja 501 502 VALIKBIBLIOGRAAFIA tehnoloogia. Interdistsiplinaarseid uurimusi arheoloogias. Koost. Jüri Peets, toim. Valter Lang. (MT 5.) Tallinn 1998, lk. 230-278. Tamla, Ülle; Urve Kallavus. Väike hõbeaare Varbo la Jaanilinnast. - EAA 2 (1998), lk. 21-36. Tamla, Ülle; Urve Kallavus. Kaks (?) väikest hõbekaussi Padiküla aardes. - EAA 7: 2 (2003), lk. 123-139. Tamla, Ülle; Urve Kallavus, Ivar Leimus. Hõbeaare Lõhavere linnuselt. - EAA 6:1 (2002), lk. 3-24. Tamla, Ülle; Urve Kallavus, Meelis Säre. Eksperimentaalarheoloogia: hõbedast muinasehte koo pia valmistamine. - Linnusest ja linnast. Uuri musi Viima Trummali auks. Toim. Arvi Haak, Erki Russow, Andres Tvauri. (MT 14.) Tallinn, Tartu 2004, lk. 347-376. Tarvel, Enn. Sakala ja Ugandi kihelkonnad. - Keel ja Kirjandus 9-10 (1968), lk. 543-550, 586-596. Tarvel, Enn. Läänemaa seitse kihelkonda. - Keel ja Kirjandus 5 (1971), lk. 292-298. Tarvel, Enn. Läänemaa varaajaloost. — Läänemaa Muuseumi toimetised I (1997), lk. 7-17. Tarvel, Enn. Die Gauinstitution in Estland am Anfang des 13. jahrhunderts. — Culture Clash or Compromise? The Europeanisation of the Baltic Sea Area 1100-1400 AD. Papers of the Xlth Visby Symposium held at Gotland Centre for Baltic Studies, Gotland University College, Visby, October 4th-9th, 1996. Toim. Nils Blomkvist. (Acta Visbyensia XI.) Visby 1998, Ik. 192-199. Tarvel, E. 1998. Mission und Glaubenswechsel in Estland und Livland im 11.-13. Jahrhundert aufgrund sprachlicher Quellen. - Rom und Byzanz im Norden. Mission und Glaubens wechsel im Ostseeraum während des 8,—14. Jahrhunderts. Bd. II. Toim. Michael MüllerWille. (Akademie der Wissenschaften und der Literatur. Abhandlungen der Geistes- und Sozi alwissenschaftlichen Klasse 3: II (1997).) Franz Steiner Verlag, Stuttgart 1998, Ik. 57-67. Tarvel, Enn. Sigtuna hävitamine 1187· aastal. - Tuna. Ajalookultuuri ajakiri 2 (2007), lk. 24—27. Tarvel, Enn. Liivimaa linnade tekkimine 13. sajan dil. - Enn Tarvel. Ajalookimbatused. (Eesti mõt telugu 109.) Ilmamaa, Tartu 2013, lk. 218—229. Tarvel, Enn. Rahvaarv ja maakasutusühikud Eestis 13. sajandi algul. - Enn Tarvel. Ajalookimba tused. (Eesti mõttelugu 109.) Ilmamaa, Tartu 2013, lk. 255-258. Tarvel, Enn. Sotsiaalajaloolise terminoloogia tõlgen damine Liivimaa 13. sajandi ajaooallikates. - Enn Tarvel. Ajalookimbatused. (Eesti mõttelu gu 109.) Ilmamaa, Tartu 2013, lk. 230—234. Tarvel, Enn. Ühiskondlikud suhted Eestis 13. sajan di algul. - Enn Tarvel. Ajalookimbatused. (Ees ti mõttelugu 109.) Ilmamaa, Tartu 2013, lk. 203— 217. Tvauri, Andres. Loode-Vene päritolu slaavi keraa mika Eestis 11.-16. sajandil.-EAA4: 2 (2000), lk. 91-119. Tvauri, Andres. Muinas-Tartu. Uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost. (MT 10.) Tartu 2001. Tvauri, Andres. Lõuna-Eesti noorema rauaaja lin nuste ja külade arheoloogilise leiumaterjali eri nevused. - Keskus - tagamaa - ääreala. Uuri musi asustushierarhia ja võimukeskuste kujunemisest Eestis. Toim. Valter Lang. (MT 11.) Tallinn, Tartu 2002, lk. 275-300. Tvauri, Andres. Eesti hilisrauaaja savinõud (11. sajandist 13. sajandi keskpaigani). (MT 16.) Tartu, Tallinn 2005. Tõnisson, Evald. Eesti aardeleiud 9.-13. sajandist. Muistsed kalmed ja aarded. Arheoloogiline kogumik II. Toim. Harri Moora. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, Tallinn 1962, lk. 182-174. Tõnisson, Evald. Das jungeisenzeitliche Gräberfeld Tammiku in Ostestland. - Honos Ella Kivikos ki. Toim. Pekka Sarvas, Ari Siiriäinen. (SMYA 75.) Helsinki 1973, lk. 237-247. Тыниссон Эвалд. Некоторые итоги изучения древнеэстонского жилища (по материалам городищ 11-13 вв.). - TATU 29: 1 (1980), Ik. 67-77. Tõnisson, Evald. Die frühgeschichtleichen Wohn bauten in Estland und ihre Stelle in der nord europäischen Bauernarchitektur. - Congressus quintus internationalis Fenno-Ugristarum, Turku, 20.-27.VIII.1980. Pars 8. Turku 1981, Ik. 421-426. Tõnisson, Evald. Esiaja ahjud Eestis. - TATU 30: 1 (1981), lk. 43-56. Tõnisson, Evald. Summitas castri tähendusest Liivi maa Henriku kroonikas. - Eesti ajaloo problee me. ENSV TA korrespondendtliikme A. Vassara 70. sünniaastapäevale pühendatud teadusliku konverentsi ettekannete teesid (18. nov. 1981). Toim. Enn Tarvel. Tallinn 1981, lk. 174-181. Тыниссон Эвалд. Некоторые вопросы идеоло гии и этнические традиции в Эстонии в XXIII вв. (по материалам гогодища Лыхавере). - Новое в археологии СССР и Финляндии. VALIKBIBLIOGRAAFIA Доклады Третьего советско-финляндского симпозиума по вопросам археологии 11-15 мая 1981 г.Ленинград 1984, Ik. 181-187. Tõnisson, Evald. Külaühiskonna väljakujunemi ne. - Eesti talurahva ajalugu I. Tegevtoimetaja Enn Tarve); peatoimetaja Juhan Kahk. Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, Tallinn 1992, lk. 76-126. Tõnisson, Evald. Die Wallburg Warhola - ein Zent rum im Westlichen Estland. - Europeans or Not? Local Level Strategies on the Baltic Rim 1100-1400 AD. Toim. Nils Blomkvist, SvenOlofLindquist. (CCC Papers 1.) Centre of Baltic Studies, Oskarshamn 1999, Ik. 173-184. Tõnisson, Evald. Eesti muinaslinnad. Toimetanud ja täiendanud Ain Mäesalu, Heiki Valk. (MT 20.) Tartu, Tallinn 2008. Tõnisson, Evald; Jüri Selirand, Artur Vassar. Kui Lembitu kutsus. Eesti Raamat, Tallinn 1968. Uluots, Jüri. Eestlaste lepingud võõrastega XIII sajandil. - Eesti Muinsuskaitse Seltsi toimetisi 1 (1989), lk. 9-22. Vahtre, Lauri. Algul oli jõud. - Looming 12 (1985), lk. 1666-1672. Vahtre, Sulev. Vanim kirjalik teade Tartu kohta. Keel ja Kirjandus 9 (1980), lk. 513-520. Vahtre, Sulev. Muinasaja loojang Eestis. Olion, Tal linn 1990. Vahtre, Sulev. Kiovan Venäjä ja Viro 1030-1061. Suomen varhaishistoria. Tornion kongressi 14.-16. 6. 1991: esitelmät, referaatit. Toim. Kyösti Julku. (Studia Historica Septentrionalia 21.) Pohjois-Suomen Historiallinen Yhdistys, Rovaniemi 1992, Ik. 622—630. Valk, Heiki. The Christianization of Estonia and changes in burial customs. - Offa 58 (2003), Ik. 215-222. Valk, Heiki. Võre, sõel ja rist: võreripatsid ja nen de tähendus. - Setumaa kogumik 2. Uurimusi Setumaa arheoloogiast, geograafiast, rahva kultuurist ja ajaloost. Koost. Mare Aun, Aivar Jürgenson, toim. lvi Tammaru. Tallinn 2004, lk. 233֊ 313. Valk, Heiki. Estland im 11.-13. Jahrhundert. Neu ere Aspekte aus Sicht der Archäologie. - For schungen zur baltischen Geschichte 3 (2008), Ik. 57-86. Valk, Heiki. From the Iron Age to the Middle Ages. Local nobility and cultural changes in Estonia in the 13th century. - The Reception of Medie val Europe in the Baltic Sea region. Papers of the Xllth Visby Symposium held at Gotland University, Visby. Toim. Jörn Staecker. (Acta Visbyensia XII.) Visby 2009, Ik. 273-292. Валк Хейки. Городища восточной Эстонии и поход князя Ярослава на Чудь. - Археология и история Пскова и Псковской земли. Семи нар имени академика В. В. Седова: Материа лы 54-ого заседания (15—17 апреля 2008 года). Псков 2009, Ik. 393-406. Valk, Heiki. Hilisrauaaeg (1000/1050-1225). — Setomaa 2. Vanem ajalugu muinasajast kuni 1920. aastani. Toim. Anti Lillák, Anti Selart, Heiki Valk; peatoimetaja Mare Aun. Eesti Rah va Muuseum, Tartu 2009, lk. 126-174. Валк Хейки. Об истории основных путей из Изборска на запад. - Изборск и его округа. Материалы международной научно-практи ческой конференции 2007-2008. Изборский музей-заповедник, Изборск2009, Ik. 94-101. Valk, Heiki. Setomaa asend ajaloolises ruumis: lisa märkusi kaugema mineviku kohta. — Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2010 (2011), lk. 9-46. Valk, Heiki. The fate of Final Iron Age strongholds of Estonia. - Strongholds and Power Centres East of the Baltic Sea in the llth-13th Centu ries. A Collection of Articles in Memory of Evald Tõnisson. Toim. Heiki Valk. (MT 24.) Tartu 2014, lk. 333-384. Valk, Heiki. Strongholds east of the Baltic Sea in the llth-13th centuries: a guide to the topic. Strongholds and Power Centres East of the Bal tic Sea in the llth-13th Centuries. A Collec tion of Articles in Memory of Evald Tõnisson. Toim. Heiki Valk. (MT 24.) Tartu 2014, lk. Si lid. Валк Хейки. Каменные оборонительные соо ружения Изборского городища: взгляд из Эстонии. - Археология и история Пскова и Псковской земли. Выпуск 29. Семинар име ни академика В. В. Седова: Материалы 59-ого заседания (9-11 апреля 2013 г). Москва, Псков, Санкт-Петербург2014, Ik. 125-136. Valk, Heiki. Viljandi muinasaeg. - Viljandi ordu linnus ja Lossimäed läbi aja / The Teutonic Order’s Castle and Castle Hills in Viljandi through Time. (Viljandi Muuseumi toimetised V.) Viljandi 2015, Ik. 5-23. Valk, Heiki. On the origins of churches and church yards in Southern Estonia: the evidence from early grave finds. - Baltic Journal ofArt History 13 (2017), Ik. 99-129. Valk, Heiki; Raili Allmäe. Kirikumägi at Siksälä: evidence of a new grave form in south-eastern Estonia? ֊ EAA 14: 1 (2010), Ik. 40-55. 503 504 VALIKBIBLIOGRAAFIA Valk, Heiki; Mauri Kiudsoo, Martin Malve. The village cemetery and chapel site of Loosi - a spot at Late Iron Age and medieval road from south-eastern Estonia to Izborsk and Pskov. Pühakud, piiskopid, linnad ja linnused: ajarännakuid kesk- ja uusaega. Uurimusi Jaan Tamme auks. Toim. Erki Russow, Valter Lang. (MT 27.) Tallinn, Tartu 2018, lk. 145-182. Valk, Heiki; Silvia Laul. Siksälä kalme I. Muistis ja ajalugu. Tartu 2014. Valk, Heiki; Jaana Ratas, Silvia Laul. Siksälä kalme II. Matuste ja leidude kataloog. Tartu 2014. Vassar, Artur. Kuude leiu võimalikust seosest Viljandi ülestõusuga 1223. - Studia archaeologica in memoriam Harri Moora. Toim. Marta Schmiedehelm, Lembit Jaanits, Jüri Selirand. Valgus, Tallinn 1970, lk. 236—241. Vedru, Gurly. Põhja-Eesti külad. — Eesti aastal 1200. Koost, ja toim. Marika Mägi. Argo, Tal linn 2003, lk. 141-148. Veidi, Martti. Roads and hill forts in southern Esto nia during the German conquest in Henry’s Chronicle of Livonia. - Strongholds and Power Centres East of the Baltic Sea in the 11th—13th Centuries. A Collection of Articles in Memory of Evald Tõnisson. Toim. Heiki Valk. (MT 24.) Tartu 2014, lk. 385-416. Viires, Ants. Paar pilguheitekatset eesti muinas usku. - Looming 12 (1986), lk. 1666—1675. Lühendid AVE -Arheoloogilised välitööd Eestis / Archaeological Field Works in Estonia. Tallinn 1996—2001; Archaeological Fieldwork in Estonia. Tallinn 2002-. EAA — Eesti Arheoloogia Ajakiri / Journal ofEstonian Archaeology. Tallinn 1997-2003 (2004 - EJA). EJA - Estonian Journal of Archaeology / Eesti Arheoloogiaajakiri 2004-. MT - Muinasaja teadus. Tallinn 1991- SMYA - Suomen Muinaismuistoyhdistyksen Aikakauskirja. Helsinki 1874-. TATU - Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised 1952-1955; Ühiskonnateaduste seeria 1956—1966; Ühiskonnateadused 1967-1991; Humanitaar-ja sotsiaalteadused 1992-1996. Tallinn. Isikunimed A Agricola, Mikael, Turu piiskop 446 Aleksander III, Rooma paavst 351 Ansgar, misjonär 456 Ariste, Erna 356 Astriâr, Ôláfr Tryggvasoni ema 286 Augustinus 458 Aul, Juhan 103 Aun, Mare 237-238, 290, 355 В Bogojavlenski, Sergei 353 Bolz, Martin 46 Bremeni Adam, kroonik 445, 450, 461 D Darwin, Charles 13 Deemant, Kaupo 235-236, 355 E Engels, Friedrich 25-26 Erik Sigurdsen, Norra kuninga poeg 351 Ermanarich, idagootide kuningas 19, 23, 234 Eskil, Lundi peapiiskop 456 F Friedenthal, Adolf 18, 102, 159, 235 Fulco, piiskop 456 G Glück, Eduard 46 Grewingk, Constantin C. A. 18, 20, 46-47, 101, 159, 234, 236, 289 Gurina, Niina 47, 102 Gutslaff, Johann, Urvaste kirikuõpetaja 446 H Hackman, Alfred 21 Hausmann, Richard G. G. 18, 46, 101, 159, 235236, 289, 352-353 Hebb, Järva foogt 446-447 Heinrich Lõvi, Saksi hertsog 395 Henrik, Liivimaa kroonik 14, 19, 22-24, 27, 347, 349, 351-353, 361-365, 370-379, 383, 385, 391, 396-398, 400-402, 407-412, 418, 420, 431, 434-438, 441-444, 445-448, 450, 456, 458, 460, 462-464 Hermann, piiskop 409 Hrustaljova, Irina 48 Hurt, Jakob 19, 353 I Ibn Fadlan, araabia rännumees 338 Indreko, Richard 47, 102, 159, 290, 354 Ingvar, rootslaste kuningas 234 Izjaslav, Kiievi ja Novgorodimaa suurvürst 288289, 394 J Jaanits, Kaarel 47, 236 Jaanits, Lembit 25, 27, 47-48, 102-103 Jakobson, Carl R. 19, 353 Jaroslav, Novgorodi vürst 351 Jaroslav Vladimirovitš (Tark), Kiievi suurvürst 288, 300, 349-350, 373, 375, 388, 394, 455 Johannes, munk 458 Johannes (Hiltinus), piiskop 456 Johanson, Kristiina 48, 103 Jonuks, Tónno 48, 103, 160, 358 Jordanes, gooti autor 234 Jung, Jaan 18-20, 352 Justinianus, Bütsantsi keiser 285 К Kadakas, Ulla 48, 103 Kaldre, Helena 160, 358 Kallavus, Urve 358 Kallis, Irita 290 Kaupo, liivlaste vanem 401, 420, 450 Kihno, Kersti 48, 103 Kiudsoo, Mauri 31, 290, 358-359 Kivirüüt, Anu 235 Klerkón, Oláfr Tryggvasoni isand 286 Klerkr, Ôláfr Tryggvasoni isand 286 Knud Püha, Taani kuningas 351 Konsa, Marge 160, 290, 357 Kraut, Ants 160, 355 Kreutzwald, Friedrich R. 19, 353 Kriiska, Aivar 28-29, 47-48, 102-103, 160, 237, 358 Kristoffer, Taani kuninga poeg 351 Kristus 333, 458 Kruus, Hans 22 Kurisoo, Tuuli 31 Kustin, Aita 160, 235, 290, 355-357 L Laid, Eerik 22, 354 Laneman, Margot 160 Lang, Valter 28-29, 103, 160, 235-236, 290, 355, 357-358 506 ISIKUNIMED Laul, Silvia 27, 160, 235, 237, 356, 359 Lavi, Ain 235, 290, 355-358 Leimus, Ivar 358 Lembitu, Sakala vanem TJ, 352, 373, 401403, 409 Libe, Juhan 22 Ligi, Herbert 357 Ligi, Priit 29, 237, 355-356 Lindequist, Olof 19 Loeschcke, Georg 237 Luden, Norra kaupmees 286 Luik, Heidi 31, 160, 359 Lõugas, Lembi 48, 103 Lõugas, Vello 27, 47,102,160, 235-236, 290, 355, 357 Μ Malve, Martin 358 Mandel, Mati 160, 236, 290, 355-359 Mark, Karin 103 Markus, Felicia 358 Meelis, Lembitu poeg 356 Meinhard, piiskop 398 Mets, Mari 31 Metspalu, Mait 103 Mindaugas, Leedu suurvürst 349 Modena Guillelmus, paavsti saadik 372 Molvõgin, Arkadi 358 Montelius, Oscar 159 Moora, Harri 21-22, 27-28, 47, 102, 159-160, 235, 237, 289-290, 354-357 Moora, Henn 290 Moora, Tanel 48, 160, 235-236 Mstislav, Novgorodi vürst 350-351 Muru, Merle 48, 103 Mäesalu, Ain 355 Mägi, Marika 29, 160, 235-236, 290, 357-359 Mägiste, Julius 22 Mäll, Jaak 290 Männi, Olavi 356 Müller, Georg 363 N Naan, Gustav 27 Nerman, Birger 22, 159, 354 Nestor, Kiievi munk ja kroonik 288 Nicolaus, Fulco saatja 456 Njáll, Islandi viiking 287 Nordqvist, Kerkko 103 О Oad, Kristjan 359 Odin, jumal 279, 287 Óláfr Tryggvason, Norra kuningapoeg 286, 319 Olli, Maarja 235 Oras, Ester 48, 237 Ossur, preester 352 Ostromir, Novgorodi possaadnik 288 Otto IV, Saksa-Rooma keiser 436 Ots, Mirja 103 P Paavel, Kristiina 160 Paaver, Kalju 48, 103 Pavel, Laadoga possaadnik 350 Peets, Jüri 236, 290, 355-358 Peko, setode jumal 446, 449 Petersen, Jan 310—311, 313, 325, 432, 434 Piado, Jüri 103 Poska, Anneli 48, 103 Prants, Hindrik 19 R Rammo, Riina 31, 160 Ratas, Jaana 31, 359 Réás, Óláfr Tryggvasoni isand 286 Reiman, Viliem 19-21, 27, 354 Rékón, Óláfr Tryggvasoni emand 286 Rékóni, Óláfr Tryggvasoni isanda poeg 286 Rjurik, Novgorodi vürst 341 Roboam, Lembitu tapja vend 401 Romulus Augustulus, Lääne-Rooma keiser 233 Rosentau, Alar 48, 103 Russow, Balthasar, Liivimaa kroonik 386, 400, 407,411 Russow, Erki 359 Rõuk, Arend-Mihkel 48, 103 S Saadre, Osvald 290, 354—355 Saag, Lehti 103, 160 Saage, Ragnar 31, 358 Saarse, Leili 48, 103 Sander, Kristjan 48 Saxo Grammaticus, kroonik 287, 351 Schmiedehelm, Marta 25, 159-160, 235-237, 290, 354 Sedov, Valentin 237 Selirand, Jüri 102, 290, 355, 357 Sigurd, Óláfr Tryggvasoni onu 286 Siig, Kristo 359 Sikk, Kaarel 48 Sokolovski, Vladimir 355 Sperling, Uwe 160 Spreckelsen, Arthur L. 18, 102, 159 Stackeiberg, Reinhold 353 Starkatherus (Starkadr), berserkr 287 Stephen, Inglise kuningas 395 Sudislav, Jaroslav Targa vend 455 Sverre, Skandinaavia viiking 351 ISIKUNIMED Sturms, Eduards 159 T Taara (Tharapita) eestlaste jumal 446, 449 Tabelin (Tabelinus) Virumaa vanem 407, 456 Tacitus, Rooma autor 234 Tallgren, Aarne Μ. 20-22, 28, 47, 102, 159, 235֊ 236, 289, 354 Talvar, Peeter 358 Tambets, Kristiina 103, 160 Tamla, Toomas 235-236, 290, 355-356, 359 Tamla, Ülle 31, 235, 355, 358 Tamm, Jaan 359 Tarakanova, Susanna 237, 354 T(h)or (Pórr), germaanlaste jumal 446 Thorgils, Oláfr Tryggvasoni kaaslane 286 Thorkell (Latard), tegelane Njálli saagas 287 Thórólf, Oláfr Tryggvasoni kasvataja 286 Trummal, Viima 25, 290, 354 Tvauri, Andres 29, 160, 238, 290, 357, 359 Tõnisson, Evald 27-28, 355, 357-358 Tõrv, Mari 47, 103, 358 U Uku, eestlaste jumal 446, 449 Ulfberht, relvameister 318, 432 Unnepewe, Lembitu vend 401 V Vahtre, Sulev 357 Valdemar I, Taani kuningas 351 Valk, Heiki 28, 290, 357-359 Vassar, Artur 26, 159, 235, 290, 354 Vedru, Gurly 160, 358 Veko, Lembitu tapja 401 Veski, Siim 48, 103 Viskovatov, Pavel 20 Vjatško, vürst 356, 444 Vladimir Püha, suurvürst 286, 455 Vlberht, vt Ulfberht. Vlfberht, vt Ulfberht. Vsevolod, Novgorodi vürst 350 W Wiik, Kalevi 29 507 Kohanimed A Aafrika 45, 76, 86, 97, 99, 101, 285 Aakre 235,290, 294, 297-298, 300, 302,309-310 Aakre Kivivare 166, 170, 172 Aardla 313 Aasia 53, 97, 98, 99, 285 Abora 122 Adila 216 Adsele, Atzele (Otšela) 350-351, 364, 366, 417 Aäalsýsh (Lääne-Eesti) 287 Aestland 445 Agelinde vt Äntu Punamägi. Ageröd 67 Ahhmõlovo, kultuur 233 Ahisilla 297, 300 Ahja jõgi 240 Ahli 355 Ahrensburg, kultuur 51 Ahvenamaa 73, 215, 368 Aindu 290, 296, 301-302, 329 Aisti 143 Akaii 47, 56-57, 88, 102, 109-110, 113, 121, 123, 130, 132-133, 146, 162 Akozino 192-193, 228 Ala-Pika 242, 245, 290, 296, 301-302 Alatskivi 369, 374, 376-377 Alatskivi Kalevipojasäng (Peatskivi) 166, 170, 172, 240, 243, 257, 294, 297, 355, 369, 374, 376 Alempois (Alenpoys) 165,360,362-364, 366-367, 372 Alistekund 364 Allerød 37 Alpid, Alpi mäestik 50, 145, 158 Altküla 162, 167 Alt-Laari 242-243, 294, 297, 299, 374-375 Alu 222 Alūksne (Aluliina) 370, 376, 416-417 Alulinn 245, 258-259, 277, 369, 376-377 Alutaguse 36, 165, 294, 354, 360, 364, 366, 395, 399, 415, 427 Ameerika 38, 76, 97, 112, 149, 285, 322 Ananjino, kultuur 159, 186, 200, 228 Anatoolia 99 Angerja 301, 423-424 Anna 166 Antrea 71, 80 Antsla 166 Apnasaare 240 Araabia maad, kalifaat 315, 349, 375 Ardu 113,118,123,126,128-129,139-140,149-151 Arkna 165, 200 Arniko 237, 311,335 Artlenburg 395 Arula 301 Aseri 335-336 Askele 364 Assaku 162, 224 Astangu 193 Asva 159-161, 168-172, 174, 182-186, 188-189, 194-195, 198, 202, 209, 227, 250, 296-297, 300 Atlandi ookean 69, 118 Auaste 167 Aunjetitz vt Unetiče. Austraalia 97 Avanduse 128 Avijõgi 153 Avinurme 236 В Balanovo, kultuur 116 Balkani poolsaar 99, 157, 285 Baltika ürgmanner 35 Baltikum, Baltimaad (vt ka Läänemere maad) 18, 20, 22-23, 26-27, 37-39, 46-47, 50-51, 54, 82, 108, 113, 122, 124-125, 134, 136, 141, 150, 169-170, 182, 185, 192, 195, 198, 200, 204-205, 208-209, 252-254, 263-266, 287, 289-290, 349, 357, 379, 385, 394, 398, 402403, 410-411, 420, 428, 436, 438, 464 Baltoskandia 40, 143 Belgia 50, 107 Biliingen 40 Birka 285, 314, 341, 456 Bogaczewo, kultuur 233 Bolgari riik 285 Bor 350 Borre 311—312 Botnia laht 141 Briti saared 50, 180, 182, 191, 285, 349 Bromme, kultuur 51 Bråvalla, legendaarne lahingukoht 287 Bulgaaria 108 Bäckaskog 82 Bõle 143 Böömi(maa) 158, 311, 317, 395 Bølling 37 Bütsants, Ida-Rooma keisririik 285, 316, 321 D Dagaithi vt Hiiumaa. Dana jõgi 41 KOHANIMED Daugava jõgi vt Väina. Deventer 395 Dievukalns 182 Djakovo, kultuur 159, 228, 233 Dnepri jõgi 108, 157, 159, 228, 253-254, 382 Dnestri jõgi 157 Dollkeim 233 Donkalnis 72, 82 Doonau, jõgi ja piirkond 157, 200, 233, 285 Dubičiai 77 Dunker Barsjö 143 Dvinaa (Zapadnaja D.), vt Väina. Grobiņa 285 Gröönimaa 40, 285 Gulbene 417 H Fatjanovo, kultuur 108, 128, 138, 151 Federmesser, kultuur 51 Fennoskandia 45, 73, 87 Fjälkestad Rötved 143 Frangi riik 233, 285 Friisimaa 317, 394 Frugården 287 Fääri saared 285 Fyn 41 Haanja kõrgustik 35,37,166,242,269-270,294,307 Hagelite vt Antu Punamägi. Hageri 216 Haimre 290, 336, 354, 414 Haljala 240 Halliste jõgi 368 Hallstatt, kultuur 158-159, 198 Hamburg, kultuur 50-51 Hamburg-Bremeni peapiiskopkond 456 Hannuste 245, 269 Hargla 269, 434 Harjumaa 165, 173, 239, 252, 288-290, 292-293, 300, 320, 334, 360, 362, 364-365, 371-372, 375, 378, 397, 406, 410-411, 446, 451-452 Harku 301 Harzi mäestik 316 Hauslabjoch 145 Hedeby 285, 317 Heimtali 352, 451 Helgö 314 Helme 373 Helsingi 368 Hiietse (Egentakes, Hydentaken) 450 Hiina 76, 101 Hiiumaa (Dagaithi) 35, 59-60, 62-63, 72-73,75, 109, 112, 114, 121, 127-128, 142, 167-168, 234, 241, 287, 295, 360, 367 Hinniala (Liinamägi) 166,170,237,240,243,257,297 Hino järv 55, 184, 294 Hirvli 365 Hispaania 50 Holland 50 Holm (Mārtiņsala) 450 Holmegår 67 Holstre 167 Hórrele vt Pöide Kahutsi. Hummuli 331, 336, 352, 418, 451 Häme 347 Härgmäe (Ērģeme) 366, 369, 373, 376—377, 418 Härjapea jõgi 362 Häädemeeste 366, 418 Hydentaken vt Hiietse. G I Germaania 233-234 Gittelde 395 Goldenbeck vt Kullamaa. Gorodets, kultuur 159, 233 Goslar 317, 395 Gravette, kultuur 50, 87 Grebu 376 Ibeeria poolsaar 99-100 Idamaad 157, 318, 342 Ida-Preisi (end.) 23, 158, 200, 233, 261, 263, 265 Ida-Rooma keisririik vt Bütsants. Igavere 277, 294 Ihaste 53, 56-57, 63 liia (Ydiala) 218, 313, 328-329, 336-337, 448 E Eesnurga 191 Eesti passim Egentakes vt Hiietse. Ehmja 236, 241, 259, 290, 336, 355, 451, 460 Einby 358 Eini 122 Elbe jõgi 26, 157, 159 El Salvador 322 Elva jõgi 369 Emajõgi (Suur) 25, 55-56, 63, 89-90, 109, 162, 165-166, 269, 321, 340, 342, 366, 368-370, 396,452 Emajõgi (Väike) 56, 166, 366 Enivere 451 Erra-Liiva 317 Erteballe, kultuur 77, 99 Erumäe 243, 297, 357, 369, 374-376, 409, 439 Esna 325 Eulau 142 Euraasia 45, 76, 87, 99, 101, 112, 140, 191, 437 Euroopa passim Eysýsla vt Saaremaa. F 509 510 KOHANIMED Iirimaa Ъ1 Iisaku 366 Ilmandu 165, 178, 189-190, 199, 209, 218, 221222, 245, 249, 304, 358, 380 Ilmatsalu 313, 336 Ilmeni järv 197 Ilopango 322 Ilumäe 113-114,162,181-182,187, 242, 245, 249 Ilumäe Kõvermägi 242 India 101 Ingerimaa 59,78,107-108, 114,146, 370,446,448 Inglismaa 37, 285, 316, 393, 395 Iraak 316 Irboska 240,350,354, 366, 369,370,376-377,416 Iru 113-114, 122, 159-160, 170, 172, 178, 185֊ 186, 188, 191, 194-195, 202, 204, 209, 216, 237, 239, 243, 250, 256-257, 290-292, 297300, 302, 305-307, 312-313, 328, 340-341, 368, 375, 397 Island 37, 234, 285-286, 343 Isuri lavamaa (platoo) 281, 411, 415 Izvoz 59 Itaalia 50, 145, 317, 395 J Jaagupi 234-235, 269-270 Jaapan 76, 97 Jalukse 88, 147 Jastorf 159 Jersika 349, 420 Jogentagana 364, 366 Jordani org 98 Juminda 253 Jurjev vt Tartu. Jõekalda 109-110 Jõelähtme 160, 164, 211, 213, 239, 301, 365 Jõgeva 36, 240 Jõgeveste 162, 167 Jõhvikasoo 310 Jõuga 354, 356, 416, 451, 453, 457-458 Jäbara 159, 186, 214, 235, 251-252, 256, 263, 267-268, 289 Jägala Jõesuu 56-57, 73, 102, 107, 109-112, 120, 126, 130 Jägala jõgi 55-56, 109, 111-112, 292, 397 Jägala linnamägi 170, 172-173, 181-182, 239,243, 245, 257, 297 Jägala-Joa 56-57, 72-73, 301 Jälevere 53, 56—57, 67, 72 Jäneda 369, 372, 376-377 Järise järv 310 Järvamaa 165, 269, 294, 334, 340-341, 360-362, 364-366, 372, 374-375, 443, 446, 452 Järve 263, 338 Järveküla (Jüri khk) 162, 191-192, 199 Järveküla (Tarvastu khk) 55-56, 192 Jönsas 143 Jüri 192, 236, 247-248 Jüütimaa 108, 134 К Kaali 42,160,168,170,174-175,185,195,208,225 Kaarlijärve 301 Kaarma 295, 325, 364, 369, 371, 376 Kaarna järv ja saar 114, 297 Kabala 245, 301 Kaberla 355, 412, 414, 429-430, 451, 459-460 Kadrina 240 Kadriorg 192 Kahala, järv ja piirkond 55, 122, 164-165, 184, 211, 223, 239 Kaiu järv 55 Kajamaa 192 Kalana (Otisaar) 240,243,257,297, 357, 369, 372, 374, 376-377 Kalatsova 240, 247 Kaliningrad, piirkond (vt ka Ida֊Preisi) 113, 116, 158 Kallavere 365 Kalmu 433 Kalnamuiža 279 Kaloga 297, 369, 376-377 Kama jõgi 157, 192, 227 Kambja 236, 269, 279 Kanepi 269 Kankare 143 Kardia 236, 278 Kareda 375, 448-449 Kargopol, kultuur 233 Karijoki 45 Karja 355,413-414, 430, 451 Karjala 55, 57,62, 71, 75, 80-81, 97, 105-107, 121, 127, 134-138, 141, 152, 157, 228, 247, 281, 347, 368, 394, 446 Karksi 373 Karksi-Nuia 270 Karlova 101, 113, 123, 128, 138, 150 Karpaatia mäestik 99 Karula kõrgustik ja kihelkond 35, 166, 294, 366 Karumäe 55-56 Karuste 191 Kasari jõgi 167, 397 Kaseküla 109-110, 112, 117, 119, 160, 167, 212֊ 213, 304, 355, 358, 380 Kaspia meri 108 Kassinurme 294, 297, 357, 369, 374, 376-377 Kastna 253 Kata 460 Kata Heinassoo 252 Kaupang 285 Kaukaasia 83, 158, 186, 192, 200 Kauksi Leerimägi 166, 170, 172, 243 Kavastu 56, 57, 254 KOHANIMED Keava (Kedipiv) 174, 239, 243, 257, 288, 292-293, 297, 299-300, 325, 357, 369, 371-372, 375377, 424, 441, 443 Keblaste 376-377 Kedipiv vt Keava. Kehra 290, 316, 336, 354, 451-452 Kehtna 165 Keila 331 Keila jõgi 292, 385 Kendiši 417 Kesk-Aasia 315-316, 319, 321 Keskvere 168, 307, 335-336 Kibura 301 Kierikki 107 Kihelkonna 364, 369, 371, 376-377 Kiia 434 Kiiev, Kiievi-Vene 285, 288, 300-301, 342-343, 350, 362, 373, 394, 455 Kiilaspere soo 295 Kiisa 55-56 Kiiu 264, 276 Kil Vallby 143 Kinksi 317 Kirbla 451 Kirimäe 236, 259, 275, 289 Kirumpää 370, 417 Kisuvere 113, 150 Kiviloo 433 Kivisaare 47, 53, 56-57, 67, 72, 75, 81-82, 84, 8789, 113-114, 147, 182, 197, 211 Klaipeda 289 Klimentovo 228 Kiin vt Vaiga. Kloodi 297 Klooga 319-320 Kloostri jõgi 293 Kloostrisaar 56-57, 113-114 Koban, kultuur 192, 200 Kobratu 262, 352, 354, 390, 451, 452 Kobruvere 301 Kodasoo 358, 451 Kodavere 331, 366 Koela451 Koeru 372 Kohtla 315 Kohtla Vanaküla 236-237, 245-246, 251,258,277 Koila 170, 172-173, 235, 297 Koiva jõgi 369, 391, 418, 432 Koivaliina (Gaujiena) 417 Kokmuiža 279 Koknese 349, 370, 416, 420 Koiga 365 Kolga-Jaani 47, 56, 114, 191 Kolu 355, 451 Koki 125 Konetski 354, 451 Konstantinoopol 285, 315, 316 Konuvere 295, 375 Kooraste 297, 370 Koorküla Valgjärv 109-110, 162, 167, 290, 295, 297, 300-301 Korneti 166 Korodissa 376 Kose 253, 293, 372 Kostivere 461 Kotsu 364 Kovrovo 233 Krabi 417 Kreeka 158, 234 Kreeta 99, 158 Kretska 240 Kretuonas 106, 122 Kroodi 47, 56-57, 71-72 Kudina 301 Kudruküla 110, 117-119, 128, 140, 144-145, 147 Kukruse 352, 358, 384, 390, 404-405, 425-426, 428, 451, 459-460 Kulkna saar 369 Kullamaa (Goldenbeck) 162, 168, 369, 371-372, 376-377 Kullamägi 109, 110, 132, 162 Kunda, kultuur ja staadium 17,47,49, 55, 63,65, 84 Kunda Arusoo 121 Kunda Hiieallikas 449 Kunda Hiiemägi 218, 221 Kunda Lammasmägi 19-20, 46-47, 53-57, 65-67, 69-72, 74-76, 87-88, 107, 109-110, 125, 128 Kunda raba (peitleid) 258, 277 Kunila 109,113,118,123,126,129,139-140,149-151 Kuninguste 113-114, 236, 275 Kura kurk 368 Kura säär 123 Kuramaa 26, 197, 215, 217, 229, 234, 334, 340341, 378, 413, 418-419, 432, 438, 450, 461 Kuremäe 356, 451 Kuressaare 18 Kurevere 160, 168, 217, 267, 451 Kurista 294, 297, 300, 357, 369, 374, 376-377 Kurna 249, 256, 325, 335-336 Kursi 367 Kutsala 380 Kuzemkino 59, 78 Kuude 352, 451 Kuusalu 276, 292, 299, 355 Kuusalu Pajulinn 290, 297-299, 303, 306, 311, 375, 382 Kuusalu Tantsumägi 437 Kõivasoo 59, 121 Kõivuküla 166, 170, 243 Kõljala 68, 101, 110, 118, 135, 139, 147-148 Kõmsi 160,167-168,178, 218-219,223, 355-356, 451 ЦІ 512 KOHANIMED Kõnnu (Võnnu khk) 235, 274 Kõnnu (Valjala khk) 56, 59-63, 65, 68-70, 74, 85, 88, 90, 134 Kõola 328, 345 336, 354 Kõpu 56, 59, 61, 63, 65, 69, 70, 72, 102, 109, 110, 112-114, 117-120, 142-143, 167-168 Kõpu Pihla 358, 380 Kõrenduse 121, 235, 269 Korista 357, 369, 374, 376 Kõrve 364 Kõrvemaa 164—165, 360, 367 Kõue 388-389, 428 Kõõru 243 Käku 335-336, 355, 358, 430, 451, 455 Käo 101, 113, 126, 150 Kärde 252 Kärdla 35 Kärla (Lihulinn) 296-297, 300, 314, 357, 364, 369, 371, 375-377 Kääpa 56, 66, 75-76, 78, 81, 88, 109-110, 162 Kääpa jõgi 114 Köln 317, 395 Körös (Criş), kultuur 99-100 Kulašema 113, 120, 127-128, 147 Küpros 99 Küti 451, 459 Küti Viidike 113, 114 Ķivutkalns 210 L Laadi 162,167 Laadjala 326, 336 Laadoga järv 19, 105, 286, 349 Lagaža 122 Lagedi 259, 301, 335-336 Lahepera 235, 240, 269, 306, 313, 329, 331, 336, 352, 356, 451-452 Laiuse 166 Laisi 56 Laossina 237, 335-336 Lapetukma 301 La֊Tène, kultuur 159 Lauga jõgi 57, 78, 109 Laugu 199 Laukna 451 Lauli 165 Laupa-Lõola 166 Laura 417 Laurentia, jääliustik Põhja-Ameerikas 38 Lausitz, kultuur 158, 189 Leal vt Lihula. Leedi Hallimägi 369, 371, 376-377 Leedu (Anna khk) 166 Leedu 39, 50-51, 53, 68, 72, 78, 82, 93, 105-106, 112, 116, 118, 121-125, 133-134, 136, 140, 143, 158-159, 163, 169, 172, 176, 182-185, 195, 199, 202, 209, 224, 246-248, 263-266, 299, 308, 311, 330, 334-335, 341, 347, 349, 407, 420, 424, 435, 455 Leeska 376 Lehmja 301, 421, 455 Lehmja-Loo 193, 195, 210, 222, 235, 249, 256, 271, 290, 335 Leie Lohu 56 Leila 168 Lelle 192 Lemmaku 331, 335 Lemmetsa 113, 124, 126 Lemmu 364 Leole vt Lõhavere. Lepakose 53, 56-57 Lepasaar 113-114 Lepna 236, 241, 254, 274 Lielupe jõgi 51 Lihula (Leal) 149, 236, 241, 255, 273, 297, 364, 367, 369, 371, 376-377, 397, 443 Lihunets 170, 173 Liimala 262, 264, 276 Liiva-Putla 160, 235, 241, 268, 269 Liivi laht 368, 370, 385 Liivimaa 349, 395, 398, 400, 405-407, 411, 417, 456, 461 Lilla Malma 143 Lillavere 365 Limandu 429 Lindora 356, 417, 451, 458 Linnaaluste 357 Linnamäe 335, 355, 451 Linnuse (Karuse khk) 162, 168, 355 Linnuse (Viru-Nigula khk) 301 Lipa 170, 175-176, 225 Lisja 376 Listria (Listerby) 352, 442 Ljalovo, kultuur 105 Lohu (Loone, Lone) 293, 297-299, 355, 369, 371372, 375-378, 439, 443 Lohu (Tarvastu khk) 56 Lömmi 59, 130, 146, 153 Loo 178, 180, 206 Loobu jõgi 55, 57, 109, 165 Loona 109-110, 112, 117-119, 131, 195, 212, 214, 355, 451 Loone (Lone) vt Lohu. Loosi 235, 237, 240, 262, 269, 274, 311, 335-336, 370, 417 Lootvina 433, 451, 453 Loppegunde 364 Lubāna nõgu 106, 134, 136-137 Luhtõ 166, 170 Lund 347, 456, 461 Luuska 451, 458 Lõhavere (Leole) 27,352,354-355,369-370,372-373, KOHANIMED 07Ճ-079, 382-385, 387-388, 409, 421-425, 428-430,435-436,439-441,444,447,460 Lähis-Ida 14, 41, 76-77, 83, 97, 99-101, 145, 437 Lähte Palalinn 294, 297 Lähtse 301 Lämmijärv 35, 369, 416 Länga 192 Läti 18, 26, 39, 51, 53, 55, 62, 68, 72, 78, 81-82, 85, 92-93, 105-107, 112, 118, 120-123, 128, 133-134, 136-141, 148-149, 154, 158-159, 163, 166, 169, 172, 182-183, 186, 192, 195, 199, 202, 204, 209, 211, 214-215, 217, 222223, 227, 233-235, 247-248, 250-251, 253, 260-261, 263-266, 269-270, 274, 279-280, 282, 285, 299, 302, 308, 315, 330, 334-335, 339, 341, 347, 349-350, 366-367, 370, 373, 383, 385, 405, 407, 412, 417-420, 424, 435, 442-443, 450, 455-456 Läänemaa (Vík, Wiek ) 167, 173, 212, 234, 236, 241, 286-287, 289-290, 295, 307, 311, 320, 322, 334-335, 337, 340-342, 344, 352, 359, 361-362, 365, 371, 375, 391, 410, 413, 429, 451-453, 459 Läänemeri, Läänemere ümbrus. Läänemere maad (vt ka Baltikum) 19, 22-23, 26, 29, 35, 37-42, 45-47, 50-51, 55, 57-61, 69, 71-73, 77-78, 80, 82, 84-85, 91, 97, 99, 102, 105-106, 110, 118-119, 123, 125, 127, 133-134, 136, 144, 154, 157-158, 169, 182-184, 186-187, 191, 196-200, 204, 215, 224, 227-229, 233-234, 250, 252, 254, 260-261, 265, 281, 285, 287, 303, 316-317, 319-321, 323, 326, 328, 342, 348-349, 351, 358, 360, 368, 387, 393-395, 397-398, 400, 407, 411, 419-420, 436, 453, 456, 461-464 Antsiilusjärv 38-41, 47, 51-52, 57, 69 Balti jääpaisjärv 37-40, 69 Joldiameri 38-40, 69 Limneameri 39, 42 Litoriinameri 38-39, 41, 47, 58, 69 Lääne-Rooma, keisririik 233 Lääniste 243 Lübeck 395, 398 Lüganuse 189, 197, 209, 214, 227, 372 Lülle 160, 215 Lümanda Punapea 218 Lüneburg 319, 396 Lyndanise vt Tallinna Toompea. Μ Maardu järv ja raba 121-122, 184, 245, 292, 307 Maarja-Magdaleena 366 Maasilinn 368 Madalmaad 180 Madeleine, kultuur 50 Madi 354-355, 451-453 Madsa 243 Mahu 264 Maidla 236, 241, 255, 290, 311, 322, 328, 335֊ 336, 355, 359, 390, 399, 401, 404, 432, 451452, 459-460 Mainz 317, 395 Majala 301 Makita 166, 170, 172 Malminkartano 143 Malta 86 Maritima 167, 362, 364-365, 378 Marjamäe 56 Massu 168, 170, 176 Masuuria järvistu 233, 250, 261 Matsalu laht 295, 397 Mattilan 143 Mehikoorma 153 Meissen 395 Meleski 56 Meremäe 417 Mereäärne maa vt Maritima. Merja 372 Metsaküla 317 Metsepole 364, 370, 418 Metsküla 236, 240, 247-248, 276 Metste 417 Mikitamäe 237 Mirožski 455 Misso 417 Mitkovitsa 376 Mocha vt Mõhu. Moe Naistevälja 165 Möksi 56-57 Mone vt Muhu maalinn. Moraavia 76 Morby 199 Mordva 418 Moskva jõgi 228-229 Moskva linn 353 Mudiste 301 Muhu maalinn (Mone) 352,364,368-371,376-377, 389, 390, 444, 446 Muhu saar 128, 147, 167-168, 176, 190, 197, 217, 241, 295-296, 335, 357, 364-365, 412 Mulgimaa 361, 452, 454 Muraste 178, 380 Mustamäe 368 Mustivere 162, 167, 301, 355, 383 Mustjala 175, 199, 218 Mustjärve järv ja raba 55, 121-122 Must meri 108, 159, 233, 289 Mustmätta 264, 276 Muuksi 159-160, 170, 173, 186, 191, 195, 202, 213, 221, 223, 225, 358, 367-369, 371, 374, 376-377, 379-380 Móhkküla 363 513 514 KOHANIMED Mõhu (Mocha) 165, 360, 362-364, 366-367, 372 Mõigu 301 Mõigu-Peetri 235, 268 Mõla 354, 451 Mõnnaste 167 Morgi (Kuningamägi) 166, 170, 172, 243, 297, 300, 367, 369, 375-377 Madara 166, 170, 172 Mäetaguse 153, 240, 247, 336 Mägipe 59 Mähkli 301 Mäla 160, 168, 217, 335 Mälar, järv ja piirkond 192-193,198,228, 323,419 Mäletjärve 275 Mäntymäki 143 Märdi 243 Märjamaa 414 Määri(maa) 158 Möldre 55 Mükeene, kultuur 158 Münster 395 N Naakamägi 68, 102, 109, 110, 112-114, 117-119, 133, 139, 145-148 Naanu 354, 369, 373, 376, 379, 408, 429 Nadalama Matsi 301 Narva, kultuur ja staadium 17, 47, 49, 56, 64, 70, 77-79, 82, 90, 106-107, 109, 145 Narva, linn ja piirkond 18-19, 25, 47, 57, 71, 78, 105, 109, 114, 142, 293, 344, 370, 372 Narva Joaorg 47, 56-57, 62, 65, 68-70, 73, 75, 79, 87-88, 91, 109-110, 113-114, 132, 170, 172, 293, 297 Narva jõgi 19, 55, 78, 87,109, 114, 116, 142, 280281, 321, 348, 351, 354, 366, 369, 385, 415 Narva-Jõesuu 102-103, 108-110, 113-116, 120, 123,125-126,130-131,138,143,145,149-151 Natangen 233 Natuf, kultuur 98 Nausküla (Naukšēni) 369, 376-377 Nava 166, 222, 269 Navesti jõgi 53, 55-56, 165, 366, 370 Neemeni jõgi 252 Neeruti 369, 376—377 Nehatu 216 Nida 123 Niklusmäe 417 Nižneje Veretje 67 Nooska 243, 297 Norra 62, 107, 136, 285-286, 311, 319, 334, 347, 351 Novgorod, Novgorodimaa, linn, riik ja piirkond 121, 224, 286, 288, 314, 320, 329, 341-343, 347-351, 356, 368, 388, 393, 395-396, 403, 409-411, 415, 417, 453, 455, 458 Nurkse 293, 297 Nurmekund (Nurmegunde, Normegunde) 165, 360, 362-364, 366-367, 372 Nurmeküla 135 Nurmsi 162, 166, 183, 235, 245, 249-250, 269, 289, 335 Nõnova soo 55 Nõo 234, 269 Nõukogude Liit 24, 357 О Oandimäe (Uandimäe) 357, 369, 373-374, 376377, 409 Obinitsa 451, 458 Ocrielae 364 Odenpe vt Otepää. Oderi jõgi 26, 157, 233 Ojaküla 59 Ojamaa 23, 26, 42, 53, 138, 176, 180, 191, 197֊ 198, 215, 234, 250, 279, 289, 315, 317, 320, 322, 326, 334, 337, 341, 348, 358, 362, 393֊ 395, 397, 420, 456, 459, 462 Ojaveski 235, 289, 335 Okaa jõgi 116, 136, 151, 159, 199, 228-229, Oksywie 159, 233 Õleni saar (Äänisjärv) 62, 82, 91 Olgin Krest 354, 451 Olustvere 162, 167, 241, 247-248, 295, 301-302, 355, 421 Omedu Jõekääru 110, 132 Ontika 165 Orajõgi 385, 418 Orkney 285 Oru 253 Osa 78 Otepää (Odenpe) 27, 35, 37, 166, 240, 242, 269, 290, 294, 297, 299, 313, 350-352, 354, 364, 366-367, 369-370, 373-379, 383, 388, 396, 408-410, 417, 443, 447 Otepää Juusa 402 Otepää Valgjärv 297 Otšeia vt Adsele. Oudova, Oudovamaa (Kirde-Peipsimaa) 366,415-416 Ovele (Owele) 373, 377 Ovrutš 342, 455 P Paali 235-236, 251, 269, 279 Paasiku 365 Paatsa 355-356, 369, 371, 376-377, 379, 387 Pada 170, 172, 235, 262, 268, 289, 290, 293, 297299, 302, 306-308, 313-314, 355, 367-369, 372, 375-377, 399-400, 404-405, 425, 430, 433, 440, 447, 451, 459 Pada-Kohina 301 Padise (Vanalinnamägi) 292—293, 297, 300, 324, KOHANIMED 355, 367-369, 371, 374, 376-377, 379 Paduvere 252 Paehalle vt Vatla. Pahapilli 56, 58-59 Paide 18, 166, 240, 269 Paimio 198 Paistekund 364 Paistu 153 Paju 56, 59, 236, 341, 254, 259, 274 Pajumaa 449 Paju-Rehe 211 Pajusi 352, 451 Pajuveski 113, 150 Palasi 356, 451 Palivere 37, 369, 376-377 Palmse 115, 160, 165, 216 Paloveere 375 Paluküla 236, 289, 293 Pandivere kõrgustik 35, 37, 165, 211, 294 Pangodi 166, 297 Pankjavitsa 370 Papsaare 403, 434 Parenbychi 365 Parika raba 295 Parila 168 Parivere 335-336 Peatskivi vt Alatskivi Kalevipojasäng. Peedu 166, 170, 172, 237, 257, 259, 290, 294, 297-298, 300 Peetri 269 Peipsi järv 19, 35, 39—40, 55, 70, 153, 165-166, 229, 290, 294, 321, 340-342, 344, 348, 351, 354, 360, 366, 368-369, 411, 415-416 Pelisoo 310, 386 Perkiö 143 Permisküla 197 Peterburi 105 Petroskoi 134 Pidula 170, 175 Piestiņa 90 107 Pihkva järv 35, 39, 166, 229, 342, 348, 351, 361, 368, 385 Pihkva, Pihkvamaa, linn, riik ja piirkond 51, 105, 237, 288, 299, 301, 312, 314, 337, 341-343, 348-351, 361, 366, 368-370, 385, 393, 396, 398,403,410,415-417,453,455-456,458-459 Piila 335-337 Piilsi 236, 278 Piirsoo 363 Pikasilla 56, 88 Pilistvere 166, 190, 366 Pirita jõgi 114, 153, 160, 164-165, 203, 212, 256, 257, 292, 341, 385, 397 Pitkasoo 59, 121-122 Piusa 237 Piusa jõgi 417, 458 Pivarootsi 329 Pjanobor, kultuur 159, 233 Plaani 356, 416-417, 451, 458 Plaani järv 307 Pljussa jõgi 415 Poanse 160, 167, 182, 202-203, 218-220, 266 Polesje 200 Polotsk 237, 349, 351, 456 Poola 37, 50-51, 68, 106,116, 158-159, 246, 315֊ 316, 408, 428 Porkuni 126 Portugal 100 Prantsusmaa 50, 82, 107, 285 Preedi (Kuningamägi) 236, 276, 294, 335 Preisi, Preisimaa 403, 407 Proosa 162-163,178,180,195,206,235-236,249, 254, 256-257, 259, 263, 266, 271, 273, 276, 355, 451 Przeworski 159, 233 Puiatu 236, 240, 247 Puka 298 Pulleritsu 301 Pulli 47, 51-54, 56, 62-63, 65-67, 70-73, 75-76, 79 Pulli, staadium 17, 49, 55, 65, 76 Punikvere 356 Purke 373, 377 Purtsa Kooljamäed 369, 371, 376-377 Purtse (Tarakallas) 293, 297, 355, 367-369, 372, 375-377 Purtse jõgi 165, 385, 397 Purtse-Matka 235 Puurmani 39 Põhja-Jäämeri, Jäämeri 69, 118 Põhja-Peipsimaa 165 Põhjaka 192, 199 Põhjameri 77 Põlgaste 166, 222, 235, 255 Põltsamaa 40, 316, 363, 366 Põltsamaa jõgi 89 Põlva 417 Päidla 301 Päite 247-248 Palla 358 Pärnu, Pärnumaa 18, 31, 87, 167, 295, 316, 344, 362, 368, 434 Pärnu jõgi 47, 51-52, 55-57, 67, 69-72, 74-76, 80-81, 86-87, 109, 126, 153, 163, 166-167, 295, 368, 370, 378, 418 Päälda 168, 170, 176 Päästäle 53, 56 Pöide 331, 364, 461 Pöide Kahutsi (Hortele) 296, 301, 357, 365, 369, 371, 375-377 Pöljä 107 Püha 295 515 516 KOHANIMED Püha Maa 436 Pühajärv 56—57, 113-114 Pürenee poolsaar 157, 285 Püssi 333, 335-336 Q Quedlinburg 436 R Raasiku 182 Raatvere 290, 294, 301, 309-311, 313, 328, 330, 332, 335-337, 356, 451 Rabavere 431 Rae 236, 247, 248 Rafala (Rafalaland) vt Rävala. Ragnvalds 143 Rahivere 301 Rahu 355, 451 Raidsaare 192 Raigastvere 184, 245 Raikküla 24, 406, 410 Rakke 114 Rakvere (Tarvanpää, Tarvanpe) 240, 243, 293, 297, 355, 361, 368-369, 372, 376-377 Rammelsberg 316 Randvere 290, 336, 354, 404, 451 Ranna 428 Rannamõisa 165, 218 Rannapungerja 109-110 Rapla, Raplamaa 176, 222, 365 Ratla 311 Raudna jõgi 368 Raulina järv 367 Reastvere 357, 369, 374, 376-377 Rehala 113-114, 160, 164, 178, 180, 201, 203, 212-213, 239, 301, 364, 365 Rebala Prestí 259, 335-336 Rebase 294, 297-298, 357, 369, ЪӀЪ-ЪП Reini jõgi 108, 157, 233, 317, 395, 432 Reinimaa 318 Reiu jõgi 55, 75, 87 Remedello, kultuur 145 Reola 278, 301 Ribe 285 Ridala (Läänemaa, Rotalta) 167, 362, 364-365 Ridala (Pöide khk) 160, 168, 170-172, 182-183, 185, 192, 194-195, 202 Ridala Tubrilinn (Maianpata) 369, 371, ЫЬ—УП Riia 352, 369, 398, 437 Riia laht 166-167 Riigiküla 47, 56, 59, 63-66, 75-76, 81, 88, 102, 107, 109-110, 113-115, 117, 119-120, 123126, 132, 143, 145, 152, 211 Rikassaare 236, 258, 277, 279 Riole vt Ripuka Punamägi. Ripuka 262 Ripuka (Punamägi) (Riole) 166, 170, 172, 357, 369, 374, 376-377 Risti 55-56, 295 Roela 377 Rooma linn, impeerium ja provintsid 16, 233-234, 253, 285, 347, 351 Roosiku 301 Rootsi 22, 40, 50, 59, 62, 68, 82, 105, 107, 116, 128, 133, 135-136, 142, 163, 170, 182, 190192, 199, 210, 216-217, 222, 227-229, 234, 247, 253, 272, 279, 285, 287, 315-317, 320, 323, 334, 336, 341, 343, 347-348, 352, 368, 371, 388, 393, 395, 398, 408, 419-420, 456 Rosma 357, 369, 374, 376-377 Rossoni jõgi 114 Rotalta vt Ridala. Rovaniemi 105 Ruhja (Rūjiena) 366, 418 Ruhnu 48, 56, 59-61, 72-73, 102, 113-114, 124, 142-143 Ruhr 432 Rumeenia 108 Ruusa 166 Rõsna-Saare 237, 255, 290, 335-336 Rõuge 166,240,243, 250,290-291,294,297-300, 302-303, 306, 308-309, 311-312, 314-315, 318, 329, 339, 360, 366-367, 375, 388, 422 Rõuma 168 Rõõsa Paemõis 301 Rämeda 416 Rävala (Rafala, Rafalaland) 160, 164-165, 200, 209, 223, 239, 261, 268-271, 286-287, 292, 340, 360-362, 365, 368, 371, 374, 378-379, 391, 397, 414 S Saadjärve 166, 170, 172, 290, 294, 297, 369, 374, 376-377, 383 Saarde 360 Saare-Lääne piiskopkond 365, 446 Saaremaa (Eysýsla) 26, 58-62,68-69,72-73, 85, 90, 101,107,109,114,121-122,127-128,133-134, 138, 147, 149, 151, 164, 167-168, 173-175, 184, 191,195,197, 200,204,208-209,212, 215,218, 222-223, 229, 234-236, 241, 252-253, 259, 264, 273-275, 278, 286-288, 290, 295-296, 300, 307, 309-311, 314, 318-319, 321, 325, 333-338, 340-342, 344, 349, 352, 356-358, 360-365,367,370-371,375,379,386-387,391, 396-397, 401-402, 404, 412-414, 419-420, 424, 426, 429,431, 437, 439-440, 442-444, 446,450-451,459,461-462 Saarenoja 54, 63 Sadrametsa 235, 269 Sae 253 Saha 122, 246, 256, 290, 292, 301-302 KOHANIMED Saha-Loo 177-180, 182, 184, 206 Sahnova 376 Sakala kõrgustik ja maakond 35, 37, 167, 240-241, 295, 340, 360, 362-363, 366-367, 370, 372֊ 376, 378, 391, 409, 418, 424, 443, 460 Saksa, Saksamaa 19, 24, 27, 37, 50, 108, 134, 142, 159, 180, 316-317, 349, 373, 393, 395, 397, 414, 428, 436, 443, 456, 458 Saksa-Rooma riik 285, 436 Saksimaa, Alam-Saksimaa 319, 395-396 Salarsi jógi 418 Salenieki 250-251, 275 Salevere (Salumägi) 170, 172-173, 304, 358, 380 Salme 288, 290, 295, 326-329, 335-336, 364 Samaniidide riik 316 Samland 233, 263 Sammaste (Kirikumägi, Taru) 167, 295, 335-336, 451-452, 455 Sangaste 357, 369-370, 374, 376-378 Samare 112, 134, 137 Saue 316-317 Sauga jõgi 87, 368 Saunakünka 290, 309 Savastvere 301, 428-429, 460 Seima 158, 191, 197 Seli 301 Seppälä 143 Serbia 81 Serteya, kultuur 77 Setomaa 25, 354, 361, 369-370, 385, 405, 416418, 458 Shetland 285 Siber 20, 51, 76, 86, 136, 149, 228 Sigtuna 352, 395 Sigula 365 Siimusaare 53, 56-57, 67, 75, 113-114, 162, 166 Siivertsi 67, 71, 79-80, 87 Siksälä 240, 242, 245, 247, 359, 417-418, 451, 453 Siksälä Kirikumägi 358 Simuna 240 Sindi 51 Sindi-Lodja 53, 56-57, 62, 65, 67-70, 72-76, 107, 109-110, 124 Sindi-Lodja, staadium 17, 49, 57, 79 Sinialliku 355, 369, 373, 376, 379, 408 Sjabereskaja 132 Sjælland 41, 351 Skandinaavia 16, 21-22,26-27, 37-38,40,45, 50, 62, 66, 68, 85, 87, 92, 99-100, 106, 121-122, 125-126, 128, 134, 138, 140-141, 153, 157159, 178, 180, 182-184, 186-187, 189, 191, 195-198, 205, 209, 214, 224, 227, 233-234, 253-254, 259, 264-266, 276, 279, 285-287, 289, 295, 311, 317- 321, 323, 325-329, 333334, 336, 337-339, 341-342, 344, 347, 350, 365, 390, 393, 395, 403, 410-411, 419-420, 428, 449-450, 453, 458, 462, 464 Skaņkalve 376 Skateholm 62 Skåne 351 Slovakkia 50, 158 Smolensk 237 Soboliz vt Soopoolitse. Solutré, kultuur 50 Somelinde 374, 377 Sontagana vt Soontgana. Soodevahe 113-114 Sooküla 301 Soomaa 360 Soome 18-21, 37, 45, 53-55, 63, 66, 68, 80, 105107, 112-113, 120-122, 124, 127-128, 133, 136, 138, 141-143, 148-149, 154, 158, 163, 170, 182, 184, 186-187, 189-190, 192, 197֊ 198, 200, 210, 215-217, 222, 224, 227-229, 233, 247, 249, 261, 264-265, 279, 281, 289, 315, 330-331, 333-335, 337, 339-341, 344, 347, 368, 405, 414, 435, 446, 448 Soome laht 199, 252-253, 272, 280, 289, 321, 341, 369, 385,398,411,415 Soontagana (Sontagana) 295, 297, 352, 355, 364֊ 365, 369, 371, 376-378, 382-385, 388, 390, 396-397, 421, 424-425, 440 Soopoolitse (Soboliz) 165, 362-364, 366 Sope 68,113,123,129-130,139-140,145,149-151 Sperrings, kultuur 77 Speyer 317, 395 Starčevo, kultuur 99-100 Steini, tundmatu koht Eestis 234 Storožinets 376 Sungir 86 Surusoo 59 Susiluola 45 Suur-Belti väin 41 Suure-Kambja 296, 301-302, 325 Suure-Rõsna 237, 255, 290, 335-336 Sveamaa, Sveariik 285, 419 Sõrve saar ja poolsaar 69, 167, 215, 295, 326, 364 Sõsarsaar 56, 57, 114 Sõtke 262 Sõõriknurme 56 Säde (Seda) jõgi 366, 418 Säräisniemi, kultuur 77 Sääsekõrve 301 Świdry, kultuur 51 Š Suja jõgi 134 Šveits 107, 145 Šventoji 112, 122, 145, 182 z,ž Zalahtovje 415 517 518 KOHANIMED Zemgale 289 Zvejnieki 62, 72, 81-82, 85, 87, 91-92, 139, 142, 149 Zvidze 78, 106, 112, 122 Zeltša jõgi 416 T Taani 19, 41-42, 50, 68, 150, 159, 253, 279, 285, 287, 334, 343, 347, 351-352, 365, 393, 419, 442, 456 Taebla 167-168 Tagavere 167 Tabula 192 Tālava 416 Tallinn, linn ja piirkond 18, 25, 27-28, 31, 114, 161, 165, 178, 191, 193, 215, 236, 253, 290, 292, 302, 317, 326, 342, 355, 359, 361, 365, 368, 370, 375-377, 379, 380, 397, 435 Tallinna Toompea (Lyndanise) 354, 361, 365, 367-371, 374, 376-377, 443 Tallinna Vabaduse väljaku asulakoht 109-110, 112-114, 117-119, 126 Tammiku 376—377, 451, 459 Tamsa 166, 222 Tamula 47, 68, 102, 109-110, 113-114, 117-120, 123,126-128,131,133,136,140,144-149,152 Tandemägi vt Võhma Tandemägi. Tapa 165,211 Tarbatu (Tarhata) vt Tartu Toomemägi. Tarbja 162, 166, 235, 269, 451, 452 Tartu, linn ja piirkond (Jurjev) 18,20, 22,25, 27-28, 31, 36, 40, 46-47, 81, 101, 103, 142, 150, 160, 240, 247-248, 278, 288, 300-301, 307, 311312, 342-343, 350, 354, 356, 366, 368, 370, 373-375, 386, 394, 396, 409, 436-437, 446, 455, 460-461 Tartu Toomemägi (linnus, Tarbatu, Tarhata) 288, 290, 294, 297, 299-300, 305, 343, 351, 354, 364, 366-367, 373-374, 376-377, 382-383, 388, 396, 409, 425, 436, 443-444 Tartumaa 290, 294, 300, 334, 340, 342, 344, 356֊ 357,361-362,366,369,374-375,386,409,452 Tartu-Maarja 366 Tarumaa 356 Tarvanpää (Tarvanpe) vt Rakvere. Tarvastu 55, 153 Tatarstan 107 Tatermaa 128 Tehumardi 204-205 Tengo Nyåker 143 Téviec 82 Tiel 395 Tika 113, 118, 120, 123, 129, 150-151 Tilleoru (Kantsimägi) 243, 294, 297, 367, 369, 374-377 Timmiste 460 Tindimurru 236, 240, 247-248 Tirma 166 Toila 219, 267, 293, 328, 335-336 Tondi raba 184, 292 Toolse 293, 297, 369, 376-377, 397 Tooma 147 Toonoja 197 Tornimäe 290, 296, 309, 321 Triigi 264 Truso 319 Tserepi 301 Tsiistre 222 Tšehhi 50, 76 Tšernjahhov, kultuur 233 Tšornaja jõgi 416 Tubala 128 Tuderna 417 Tuiu 290, 309-310, 356, 386-387 Turaida 442 Turbino 158, 191, 197 Turu 347, 368, 446 Tódva 290, 309-310 Tõhela, järv 121 Tõnija Tuulingumägi 218,223,235,241,255,268—269 Tõrise 356, 386 Tórma 262-263, 289, ЗОЇ, 361, 448-449, 461 Tõrva Tantsumägi 167,170,241,290,295,297,299, 339, 369, 373, УЛ-УЛ Tõrvajõgi 114 Tõrvala 55, 67, 87-88, 92 Tõrvase 325 Tõstamaa 253 Tõugjärv 294, 360 Tõugu 201-203, 213, 218-223, 304, 358 Tänassilma jõgi 55, 368 Türgi 98 Türi 166, 240, 366 Türsamäe 234, 261 U Uderna 67, 355 Udria 448 Ugandi 166, 294, 360, 362—364, 366—368, 373— 374, 376, 378, 398, 409-410 Uirlant vt Virumaa. Ukraina 51, 81, 106-108, 125, 134, 197, 200 Ulbi 68, 76 Umbusi 56-57, 75 Undva 109-110 Unetiče (Aunjetitz), kultuur 158 Ungari 108, 395 Unipiha 240, 243-244, 269, 290, 294, 297, 300, 311, 369, 374, 377 Uppland 287 Uppsala 347 Ure 253, 278 KOHANIMED Urheilutie 143 Urvaste 243, 297, 300, 366, 369, 376-377, 446 Urvaste Järveküla 377 Uskela 106 Utrecht 395 Uugla 168, 355, 357-358, 375, 451 Uugla Veskimägi 301, 358 Uurali mäestik 19, 53, 157-159, 227 Uuri 182, 186 Uuri Klaukse 216 Uus-Guinea 97 Uusi-Markkula 143 Uusküla 219, 249, 267, 304, 358, 380-381 Uus sadam 396, 442 V Vadja, Vadjamaa 281, 370, 415, 450 Vagula 109, 110, 278 Vahemeri, Vahemere maad 14, 77, 99, 158, 184, 254 Vaibla 320, 325 Vaiga (Kiin, Waiga, Wayga) 165, 350, 360, 362364, 366, 374, 409-410 Vaivara 165 Vajangu 198 Vaiasti 165 Valdai, kultuur 77 Valdai kõrgustik 51, 159 Valga 370, 418 Valge meri 136, 138, 154 Valgejõgi 165 Valgeristi 56-57 Valgevene 53, 78, 105, 124-125, 133, 136, 246, 263, 337, 435 Valgi 113-114, 142-143 Valhalla, hauatagune maailm 279 Valjala (Waldia) 352, 355, 358, 364, 369-371, 376-377, 383-385, 396, 444, 451, 459, 461 Valkla 164, 253, 272 Valma 102, 110, 113-115, 117-118, 127, 130, 133, 137, 139, 141, 144-149 Valuoja 357, 444 Vana-Laadoga 285, 341-342, 350 Vana-Vene riik, kultuur 27,234,285,288, 320,321, 342, 343, 347, 350, 362, 369, 373, 407, 455 Varangu 367-369, 372, 376-377 Varbola (Jaanilinn) (Warbole) 354-355, 369-372, 376-378, 383, 387-388, 390, 396, 408, 421, 425, 437, 439-440, 444, 447 Vareste 243—244 Varnja 415 Varudi Vanaküla 254 Vasa 116 Vaskjala 301 Vastseliina 237, 366, 370, 417 Vatku 358, 380 Vatla (Paehalle) 167-168, 352, 355, 369, 371, 376-377 Vedruka soo 121-122 Vedu 356, 451, 453 Vehendi 166, 222 Veibri 56, 68, 81-82, 88-90, 113, 142-143 Velise, soo 121-122, 295 Vene, Venemaa 18, 20, 23, 25, 37, 51, 53-54, 63, 78, 80, 86, 100, 107-108, 120-121, 124-125, 128, 132-138, 141, 149, 154, 234, 240, 288, 300-301, 311, 315, 317-318, 320, 322, 329330, 337, 339, 341-342, 344, 347, 349-352, 354, 356, 368, 373, 382, 386, 390-391, 393395, 398, 403, 407, 411-412, 415-418, 424, 428, 435, 455, 461 464 Venevere 301 Venta jõgi 418-419 Ventspils 204 Verepkova 354, 451 Verevainu 297 Verevi Läätsa 236, 272 Verilaske 301 Vestfaal 395 Vigala 319 Vihasoo 56-57, 64, 115, 160, 165 Vihula 165 Viidumäe 338 Viimsi 235, 246, 254-256, 268 Viira 355, 451 Viisu 166 Vijciems 376 Viliende vt Viljandi. Viljandi (Viliende) 18, 27, 31, 153, 167, 170, 276, 295, 297, 305, 307-309, 362, 367-370, 372373, 375-379, 383-385, 396, 408-409, 436, 438, 443-444, 460 Viljandi Huntaugu mägi 357, 362 Viljandi järv 55, 357 Viljandi Kaevumägi 444 Viljandi Lossimäed 357, 362, 384, 444 Viljandi Musumägi 385, 444 Viljandi Männimäe 301 Viljandi Pähklimägi 383-385 Viljandi Suusahüppemägi 382, 384, 421 Viljandimaa 361, 366, 452 Villa 107, 109-110, 113, 117, 126, 145-146, 152, 162 Villevere 236, 289 Villismäe 372 Vihina 290,321, 336, 354, 358,410,432,450-451 Vingeni fjord 62 Viru-Nigula 165 Virumaa (Uirlant, Virland) 23, 160, 165, 189,209, 216, 218-220, 235, 237, 239-240, 342, 252, 254, 256, 260-261, 267-269, 276, 280-282, 287, 290, 293, 298, 305, 308, 311, 315, 333֊ 334, 337-338, 340-342, 344, 355, 360-362, 519 520 KOHANIMED 364-366, 368, 370, 372, 374-375, 378, 380, 384, 386, 395-397, 405-407, 409-410, 413, 415, 424, 429, 446,448, 452-453, 456, 458 Virunuka 235, 250-251, 256, 262, 269-270 Visby 348, 368, 395, 397, 456 Visla jõgi 23-24, 26, 157, 159, 233-234, 251-253, 260-261, 265, 272 Visusti ЗОЇ Vík vt Läänemaa Virland vt Virumaa. Vjatka jõgi 116 Voka 165 Volga, jõgi ja piirkond 19, 53, 78, 105, 124, 136138, 151, 157, 159, 170, 192, 199-200, 228֊ 229, 334, 338, 341, 344, 418 Volhovi jõgi 342 Volossovo, kultuur 136, 149 Vomentagana 364 Vooremaa 165, 269, 294, 361 Vooru 295, 297, 300, 375 Vormsi saar 358 Võerdla 113-114 Võhandu jõgi 35, 109, 240, 446 Võhma (Mustjala khk) 56, 58-59, 72, 102, 113114, 143, 160, 170, 175, 218, 225, 301 Võhma Tandemägi 160, 186, 191, 199, 201, 203, 210, 213, 218, 220-221, 290, 304-305, 358 Võisiku 47 Võlla 316 Võnnu (Cēsis) 369, 418, 443 Võnnumägi 170, 173-174, 225 Võporsovo 240 Võrkla 393, 448 Võrtsjärv 35, 39-41, 53, 55-56, 73, 75, 89, 114115, 153, 163, 165-167, 192, 211, 236, 240, 320-321, 340, 366 Võru 81, 89, 269, 417 Võrumaa 294, 297, 300, 360, 366-367, 374, 414, 416-418 Võuküla 243, 297 Väike väin 368, 375 Väike-Aasia 158 Väike-Apja 306 Väike-Ropsu 108 Väike-Rõsna 240 Väina (Daugava, Zapadnaja Dvinaa) jõgi 51, 157, 182-183, 185, 190, 195, 197, 210, 214, 228֊ 229, 234, 334, 349, 351, 368-370, 391, 398, 416, 420, 438, 442, 456 Väinameri 365, 385 Västergötland 287 Väo 301 Väo Jaani 203, 213, 215 Väo Kangru 160, 195, 210 Värtemägi 243, 297 Väänikvere 316 Väätsa 352, 451 W Waldia vt Valjala. Walgatabalve (Walgatabalwe) 364, 366 Warbole vt Varbola. Weichsel, staadium 37 Weseri jõgi 157 Wiek (Vik) vt Läänemaa. Wielbark, kultuur 233, 260 Worms 317, 395 Ó Öhne jõgi 55-56, 295 Óvi 290, 336, 354 Ä Äksi 366 Ämmuste 167 Ängby 287 Äntu Punamägi (Agelinde, Hagelite) 368-369, 372,376-377 Ärma jõgi 55 Äänis, Äänisjärv 75, 97, 127, 132, 134-136 Ö Öland 60, 176, 198, 322, 351, 420 Ü Üksküla 450 Ülendi 59 Ülpre 270 Ümera 412, 443 Y Ydiala vt liia. Bayerische Staatsbibliothek München
any_adam_object	1
any_adam_object_boolean	1
author	Kriiska, Aivar 1965- Lang, Valter 1958- Mäesalu, Ain 1955- Tvauri, Andres Valk, Heiki 1959-
author_GND	(DE-588)1234010666 (DE-588)1165611252 (DE-588)124069304 (DE-588)1251342442 (DE-588)1055772022
author_facet	Kriiska, Aivar 1965- Lang, Valter 1958- Mäesalu, Ain 1955- Tvauri, Andres Valk, Heiki 1959-
author_role	aut aut aut aut aut
author_sort	Kriiska, Aivar 1965-
author_variant	a k ak v l vl a m am a t at h v hv
building	Verbundindex
bvnumber	BV047134910
ctrlnum	(OCoLC)1344246431 (DE-599)BVBBV047134910
era	Geschichte Anfänge-1200 gnd
era_facet	Geschichte Anfänge-1200
format	Book
fullrecord	<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><collection xmlns="http://www.loc.gov/MARC21/slim"><record><leader>00000nam a2200000 cc4500</leader><controlfield tag="001">BV047134910</controlfield><controlfield tag="003">DE-604</controlfield><controlfield tag="005">20220909</controlfield><controlfield tag="007">t</controlfield><controlfield tag="008">210210s2020 a\|\|\| \|\|\|\| 00\|\|\| est d</controlfield><datafield tag="020" ind1=" " ind2=" "><subfield code="a">9789985412411</subfield><subfield code="9">978-9985-4-1241-1</subfield></datafield><datafield tag="035" ind1=" " ind2=" "><subfield code="a">(OCoLC)1344246431</subfield></datafield><datafield tag="035" ind1=" " ind2=" "><subfield code="a">(DE-599)BVBBV047134910</subfield></datafield><datafield tag="040" ind1=" " ind2=" "><subfield code="a">DE-604</subfield><subfield code="b">ger</subfield><subfield code="e">rda</subfield></datafield><datafield tag="041" ind1="0" ind2=" "><subfield code="a">est</subfield></datafield><datafield tag="049" ind1=" " ind2=" "><subfield code="a">DE-12</subfield></datafield><datafield tag="084" ind1=" " ind2=" "><subfield code="a">OST</subfield><subfield code="q">DE-12</subfield><subfield code="2">fid</subfield></datafield><datafield tag="100" ind1="1" ind2=" "><subfield code="a">Kriiska, Aivar</subfield><subfield code="d">1965-</subfield><subfield code="e">Verfasser</subfield><subfield code="0">(DE-588)1234010666</subfield><subfield code="4">aut</subfield></datafield><datafield tag="245" ind1="1" ind2="0"><subfield code="a">Eesti ajalugu</subfield><subfield code="n">1</subfield><subfield code="p">Eesti esiaeg</subfield><subfield code="c">Õpetatud Eesti Selts. Tegevtoimetaja Mati Laur. Peatoimetaja Sulev Vahtre</subfield></datafield><datafield tag="264" ind1=" " ind2="1"><subfield code="a">Tartu</subfield><subfield code="b">Kirjastus Ilmamaa</subfield><subfield code="c">2020</subfield></datafield><datafield tag="300" ind1=" " ind2=" "><subfield code="a">520 Seiten</subfield><subfield code="b">Illustrationen, Karten</subfield></datafield><datafield tag="336" ind1=" " ind2=" "><subfield code="b">txt</subfield><subfield code="2">rdacontent</subfield></datafield><datafield tag="337" ind1=" " ind2=" "><subfield code="b">n</subfield><subfield code="2">rdamedia</subfield></datafield><datafield tag="338" ind1=" " ind2=" "><subfield code="b">nc</subfield><subfield code="2">rdacarrier</subfield></datafield><datafield tag="648" ind1=" " ind2="7"><subfield code="a">Geschichte Anfänge-1200</subfield><subfield code="2">gnd</subfield><subfield code="9">rswk-swf</subfield></datafield><datafield tag="651" ind1=" " ind2="7"><subfield code="a">Estland</subfield><subfield code="0">(DE-588)4015587-0</subfield><subfield code="2">gnd</subfield><subfield code="9">rswk-swf</subfield></datafield><datafield tag="689" ind1="0" ind2="0"><subfield code="a">Estland</subfield><subfield code="0">(DE-588)4015587-0</subfield><subfield code="D">g</subfield></datafield><datafield tag="689" ind1="0" ind2="1"><subfield code="a">Geschichte Anfänge-1200</subfield><subfield code="A">z</subfield></datafield><datafield tag="689" ind1="0" ind2=" "><subfield code="5">DE-604</subfield></datafield><datafield tag="700" ind1="1" ind2=" "><subfield code="a">Laur, Mati</subfield><subfield code="e">Sonstige</subfield><subfield code="4">oth</subfield></datafield><datafield tag="700" ind1="1" ind2=" "><subfield code="a">Lang, Valter</subfield><subfield code="d">1958-</subfield><subfield code="e">Verfasser</subfield><subfield code="0">(DE-588)1165611252</subfield><subfield code="4">aut</subfield></datafield><datafield tag="700" ind1="1" ind2=" "><subfield code="a">Vahtre, Sulev</subfield><subfield code="d">1926-2007</subfield><subfield code="e">Sonstige</subfield><subfield code="0">(DE-588)124069304</subfield><subfield code="4">oth</subfield></datafield><datafield tag="700" ind1="1" ind2=" "><subfield code="a">Mäesalu, Ain</subfield><subfield code="d">1955-</subfield><subfield code="e">Verfasser</subfield><subfield code="0">(DE-588)1251342442</subfield><subfield code="4">aut</subfield></datafield><datafield tag="700" ind1="1" ind2=" "><subfield code="a">Tvauri, Andres</subfield><subfield code="e">Verfasser</subfield><subfield code="4">aut</subfield></datafield><datafield tag="700" ind1="1" ind2=" "><subfield code="a">Valk, Heiki</subfield><subfield code="d">1959-</subfield><subfield code="e">Verfasser</subfield><subfield code="0">(DE-588)1055772022</subfield><subfield code="4">aut</subfield></datafield><datafield tag="710" ind1="2" ind2=" "><subfield code="a">Õpetatud Eesti Selts</subfield><subfield code="e">Sonstige</subfield><subfield code="0">(DE-588)126922-7</subfield><subfield code="4">oth</subfield></datafield><datafield tag="773" ind1="0" ind2="8"><subfield code="w">(DE-604)BV041754619</subfield><subfield code="g">1</subfield></datafield><datafield tag="856" ind1="4" ind2="2"><subfield code="m">Digitalisierung BSB München 19 - ADAM Catalogue Enrichment</subfield><subfield code="q">application/pdf</subfield><subfield code="u">http://bvbr.bib-bvb.de:8991/F?func=service&doc_library=BVB01&local_base=BVB01&doc_number=032540949&sequence=000001&line_number=0001&func_code=DB_RECORDS&service_type=MEDIA</subfield><subfield code="3">Inhaltsverzeichnis</subfield></datafield><datafield tag="856" ind1="4" ind2="2"><subfield code="m">Digitalisierung BSB München 19 - ADAM Catalogue Enrichment</subfield><subfield code="q">application/pdf</subfield><subfield code="u">http://bvbr.bib-bvb.de:8991/F?func=service&doc_library=BVB01&local_base=BVB01&doc_number=032540949&sequence=000003&line_number=0002&func_code=DB_RECORDS&service_type=MEDIA</subfield><subfield code="3">Literaturverzeichnis</subfield></datafield><datafield tag="856" ind1="4" ind2="2"><subfield code="m">Digitalisierung BSB München 19 - ADAM Catalogue Enrichment</subfield><subfield code="q">application/pdf</subfield><subfield code="u">http://bvbr.bib-bvb.de:8991/F?func=service&doc_library=BVB01&local_base=BVB01&doc_number=032540949&sequence=000005&line_number=0003&func_code=DB_RECORDS&service_type=MEDIA</subfield><subfield code="3">Register // Personenregister</subfield></datafield><datafield tag="856" ind1="4" ind2="2"><subfield code="m">Digitalisierung BSB München 19 - ADAM Catalogue Enrichment</subfield><subfield code="q">application/pdf</subfield><subfield code="u">http://bvbr.bib-bvb.de:8991/F?func=service&doc_library=BVB01&local_base=BVB01&doc_number=032540949&sequence=000007&line_number=0004&func_code=DB_RECORDS&service_type=MEDIA</subfield><subfield code="3">Register // Ortsregister</subfield></datafield><datafield tag="940" ind1="1" ind2=" "><subfield code="n">oe</subfield></datafield><datafield tag="940" ind1="1" ind2=" "><subfield code="q">BSB_NED_20220909</subfield></datafield><datafield tag="942" ind1="1" ind2="1"><subfield code="c">900</subfield><subfield code="e">22/bsb</subfield><subfield code="g">4798</subfield></datafield><datafield tag="943" ind1="1" ind2=" "><subfield code="a">oai:aleph.bib-bvb.de:BVB01-032540949</subfield></datafield></record></collection>
geographic	Estland (DE-588)4015587-0 gnd
geographic_facet	Estland
id	DE-604.BV047134910
illustrated	Illustrated
index_date	2024-07-03T16:33:34Z
indexdate	2024-10-30T13:04:40Z
institution	BVB
institution_GND	(DE-588)126922-7
isbn	9789985412411
language	Estonian
oai_aleph_id	oai:aleph.bib-bvb.de:BVB01-032540949
oclc_num	1344246431
open_access_boolean
owner	DE-12
owner_facet	DE-12
physical	520 Seiten Illustrationen, Karten
psigel	BSB_NED_20220909
publishDate	2020
publishDateSearch	2020
publishDateSort	2020
publisher	Kirjastus Ilmamaa
record_format	marc
spelling	Kriiska, Aivar 1965- Verfasser (DE-588)1234010666 aut Eesti ajalugu 1 Eesti esiaeg Õpetatud Eesti Selts. Tegevtoimetaja Mati Laur. Peatoimetaja Sulev Vahtre Tartu Kirjastus Ilmamaa 2020 520 Seiten Illustrationen, Karten txt rdacontent n rdamedia nc rdacarrier Geschichte Anfänge-1200 gnd rswk-swf Estland (DE-588)4015587-0 gnd rswk-swf Estland (DE-588)4015587-0 g Geschichte Anfänge-1200 z DE-604 Laur, Mati Sonstige oth Lang, Valter 1958- Verfasser (DE-588)1165611252 aut Vahtre, Sulev 1926-2007 Sonstige (DE-588)124069304 oth Mäesalu, Ain 1955- Verfasser (DE-588)1251342442 aut Tvauri, Andres Verfasser aut Valk, Heiki 1959- Verfasser (DE-588)1055772022 aut Õpetatud Eesti Selts Sonstige (DE-588)126922-7 oth (DE-604)BV041754619 1 Digitalisierung BSB München 19 - ADAM Catalogue Enrichment application/pdf http://bvbr.bib-bvb.de:8991/F?func=service&doc_library=BVB01&local_base=BVB01&doc_number=032540949&sequence=000001&line_number=0001&func_code=DB_RECORDS&service_type=MEDIA Inhaltsverzeichnis Digitalisierung BSB München 19 - ADAM Catalogue Enrichment application/pdf http://bvbr.bib-bvb.de:8991/F?func=service&doc_library=BVB01&local_base=BVB01&doc_number=032540949&sequence=000003&line_number=0002&func_code=DB_RECORDS&service_type=MEDIA Literaturverzeichnis Digitalisierung BSB München 19 - ADAM Catalogue Enrichment application/pdf http://bvbr.bib-bvb.de:8991/F?func=service&doc_library=BVB01&local_base=BVB01&doc_number=032540949&sequence=000005&line_number=0003&func_code=DB_RECORDS&service_type=MEDIA Register // Personenregister Digitalisierung BSB München 19 - ADAM Catalogue Enrichment application/pdf http://bvbr.bib-bvb.de:8991/F?func=service&doc_library=BVB01&local_base=BVB01&doc_number=032540949&sequence=000007&line_number=0004&func_code=DB_RECORDS&service_type=MEDIA Register // Ortsregister
spellingShingle	Kriiska, Aivar 1965- Lang, Valter 1958- Mäesalu, Ain 1955- Tvauri, Andres Valk, Heiki 1959- Eesti ajalugu
subject_GND	(DE-588)4015587-0
title	Eesti ajalugu
title_auth	Eesti ajalugu
title_exact_search	Eesti ajalugu
title_exact_search_txtP	Eesti ajalugu
title_full	Eesti ajalugu 1 Eesti esiaeg Õpetatud Eesti Selts. Tegevtoimetaja Mati Laur. Peatoimetaja Sulev Vahtre
title_fullStr	Eesti ajalugu 1 Eesti esiaeg Õpetatud Eesti Selts. Tegevtoimetaja Mati Laur. Peatoimetaja Sulev Vahtre
title_full_unstemmed	Eesti ajalugu 1 Eesti esiaeg Õpetatud Eesti Selts. Tegevtoimetaja Mati Laur. Peatoimetaja Sulev Vahtre
title_short	Eesti ajalugu
title_sort	eesti ajalugu eesti esiaeg
topic_facet	Estland
url	http://bvbr.bib-bvb.de:8991/F?func=service&doc_library=BVB01&local_base=BVB01&doc_number=032540949&sequence=000001&line_number=0001&func_code=DB_RECORDS&service_type=MEDIA http://bvbr.bib-bvb.de:8991/F?func=service&doc_library=BVB01&local_base=BVB01&doc_number=032540949&sequence=000003&line_number=0002&func_code=DB_RECORDS&service_type=MEDIA http://bvbr.bib-bvb.de:8991/F?func=service&doc_library=BVB01&local_base=BVB01&doc_number=032540949&sequence=000005&line_number=0003&func_code=DB_RECORDS&service_type=MEDIA http://bvbr.bib-bvb.de:8991/F?func=service&doc_library=BVB01&local_base=BVB01&doc_number=032540949&sequence=000007&line_number=0004&func_code=DB_RECORDS&service_type=MEDIA
volume_link	(DE-604)BV041754619
work_keys_str_mv	AT kriiskaaivar eestiajalugu1 AT laurmati eestiajalugu1 AT langvalter eestiajalugu1 AT vahtresulev eestiajalugu1 AT maesaluain eestiajalugu1 AT tvauriandres eestiajalugu1 AT valkheiki eestiajalugu1 AT opetatudeestiselts eestiajalugu1

Verfügbarkeit

Es ist kein Print-Exemplar vorhanden.

Fernleihe Bestellen Achtung: Nicht im THWS-Bestand! Inhaltsverzeichnis

MARC

Datensatz im Suchindex

Es ist kein Print-Exemplar vorhanden.

Ähnliche Einträge