Eesti keele käsiraamat:
Gespeichert in:
| Hauptverfasser: | , , |
|---|---|
| Format: | Buch |
| Sprache: | Estonian |
| Veröffentlicht: |
Tallinn
Eesti Keele Instituut
2020
|
| Ausgabe: | uuendatud väljaanne |
| Schlagworte: | |
| Online-Zugang: | Inhaltsverzeichnis Register // Sachregister |
| Beschreibung: | 653 Seiten |
| ISBN: | 9789949684335 |
Internformat
MARC
| LEADER | 00000nam a2200000 c 4500 | ||
|---|---|---|---|
| 001 | BV046795351 | ||
| 003 | DE-604 | ||
| 005 | 20210211 | ||
| 007 | t | ||
| 008 | 200706s2020 |||| 00||| est d | ||
| 020 | |a 9789949684335 |9 978-9949-684-33-5 | ||
| 035 | |a (OCoLC)1226704312 | ||
| 035 | |a (DE-599)BVBBV046795351 | ||
| 040 | |a DE-604 |b ger |e rda | ||
| 041 | 0 | |a est | |
| 049 | |a DE-12 |a DE-19 | ||
| 100 | 1 | |a Erelt, Mati |d 1941- |0 (DE-588)1036439771 |4 aut | |
| 245 | 1 | 0 | |a Eesti keele käsiraamat |c Mati Erelt ; Tiiu Erelt ; Kristiina Ross |
| 250 | |a uuendatud väljaanne | ||
| 264 | 1 | |a Tallinn |b Eesti Keele Instituut |c 2020 | |
| 300 | |a 653 Seiten | ||
| 336 | |b txt |2 rdacontent | ||
| 337 | |b n |2 rdamedia | ||
| 338 | |b nc |2 rdacarrier | ||
| 650 | 0 | 7 | |a Estnisch |0 (DE-588)4120175-9 |2 gnd |9 rswk-swf |
| 650 | 0 | 7 | |a Syntax |0 (DE-588)4058779-4 |2 gnd |9 rswk-swf |
| 650 | 0 | 7 | |a Rechtschreibung |0 (DE-588)4048780-5 |2 gnd |9 rswk-swf |
| 650 | 0 | 7 | |a Grammatik |0 (DE-588)4021806-5 |2 gnd |9 rswk-swf |
| 655 | 7 | |0 (DE-588)4066724-8 |a Wörterbuch |2 gnd-content | |
| 689 | 0 | 0 | |a Estnisch |0 (DE-588)4120175-9 |D s |
| 689 | 0 | 1 | |a Grammatik |0 (DE-588)4021806-5 |D s |
| 689 | 0 | 2 | |a Syntax |0 (DE-588)4058779-4 |D s |
| 689 | 0 | 3 | |a Rechtschreibung |0 (DE-588)4048780-5 |D s |
| 689 | 0 | |5 DE-604 | |
| 700 | 1 | |a Erelt, Tiiu |d 1942- |0 (DE-588)1023737299 |4 aut | |
| 700 | 1 | |a Ross, Kristiina |d 1955- |0 (DE-588)133712931 |4 aut | |
| 856 | 4 | 2 | |m Digitalisierung BSB München 19 - ADAM Catalogue Enrichment |q application/pdf |u http://bvbr.bib-bvb.de:8991/F?func=service&doc_library=BVB01&local_base=BVB01&doc_number=032204227&sequence=000001&line_number=0001&func_code=DB_RECORDS&service_type=MEDIA |3 Inhaltsverzeichnis |
| 856 | 4 | 2 | |m Digitalisierung BSB München 19 - ADAM Catalogue Enrichment |q application/pdf |u http://bvbr.bib-bvb.de:8991/F?func=service&doc_library=BVB01&local_base=BVB01&doc_number=032204227&sequence=000003&line_number=0002&func_code=DB_RECORDS&service_type=MEDIA |3 Register // Sachregister |
| 940 | 1 | |n oe | |
| 940 | 1 | |q BSB_NED_20210211 | |
| 999 | |a oai:aleph.bib-bvb.de:BVB01-032204227 | ||
| 942 | 1 | 1 | |c 417.7 |e 22/bsb |g 4798 |
| 942 | 1 | 1 | |c 400 |e 22/bsb |f 090513 |g 4798 |
Datensatz im Suchindex
| _version_ | 1804181588968210432 |
|---|---|
| adam_text | SISUKORD Saateks Lühendid ja märgid 17 19 SISSEJUHATUS Eesti keele päritolust Kirjakeel ja murded Eesti keele kirjeldamise ja arendamise ajaloost Keele tasandid Keeleteaduse harud Keele avaldumisvormid Kirjandust sissejuhatuse kohta 23 23 24 27 38 40 42 42 ORTOGRAAFIA Kiri ja tähestik Kirjaviis Ortograafia mõiste Ortograafia põhimõtted HÄÄLIKUD JA FONEEMID Häälikud Foneemid Silbitamine ja poolitamine Rõhk Häälikute ja foneemide pikkus. Sõnavälde Kuidas määrata sõnaväldet TÄHEORTOGRAAFIA b, d, g, p, t, к ortograafia h sõna algul i ja j ortograafia Häälikute pikkuse märkimine Häälikuühendi ortograafia Võõrsõnade kirjutamine Võõrnimede kirjutamine Tsitaatsõnade kirjutamine Nimedest saadud üldsõnade kirjutamine Võõrnimetuletiste kirjutamine Vene-ladina transliteratsioon Vene-eesti transkriptsioon ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA Suure algustähe kasutamine 45 45 46 46 46 48 48 49 52 54 54 56 59 59 60 61 61 62 63 67 68 69 70 72 73 77 77
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 6 Kohad, ehitised Asutused, ettevõtted, organisatsioonid, ühendused Riigid, osariigid Isikud, olendid Perioodikaväljaanded Teosed, dokumendid, sarjad, saated Ajaloosündmused Autasud Üritused Taimesordid Kaubad Sõidukid Nimed ei ole ja kirjutatakse väikese algustähega Algustäheortograafia kokkuvõte KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE Kokku- ja lahkukirjutuse põhimõtted Nimisõna + nimisõna Omadus-, arv-, asesõna või muutumatu sõna + nimisõna Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine Käänd- või määrsõna + omadussõna Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine Muutumatute sõnade kokku- ja lahkukirjutamine LÜHENDAMINE Lühendite kasutamine Lühendusviisid Punkt j a sidekriips lühendeis Sõnaühendilühendite kokku- ja lahkukirjutamine Lühendite lugemine Lühendite käänamine ja lühenditest tuletamine Võõrkeelsed lühendid Tähtsümbolid Isikunimede lühendamine Üldkasutatavaid lühendeid NUMBRITE KIRJUTAMINE Kas numbrite või sõnadega? Tühiku jätmine Arvude paigutamine tekstis Põhi- j a järgarvude kirjutamine Käände näitamine üksinda seisva arvsõna puhul Käände näitamine sõnaühendis oleva arvsõna puhul Numbrid koos ne- ja Ime-omadussõnaga Kuupäevade, aastaarvude ja kellaaegade kirjutamine Jaotiste nummerdamine 78 81 84 84 86 87 88 89 89 90 91 92 92 93 94 94 95 98 100 101 103 104 107 112 112 113 114 115 116 117 117 118 118 119 122 122 123 124 124 126 127 128 129 130
7 KIRJAVAHEMÄRGID Punkt Koma Koolon Semikoolon Sidekriips Mõttekriips Küsimärk Hüüumärk Jutumärgid Ülakoma Ümarsulud Nurksulud Kaldkriips Mõttepunktid Katkestuspunktid ja -jooned Muid märke Kirjandust ortograafia kohta VORMIMOODUSTUS SÕNALIIGID Tegusõnad Nimisõnad Omadussõnad Arvsõnad Määrsõnad Asesõnad Asemäärsõnad Abimäärsõnad Kaassõnad Sidesõnad Rõhumäärsõnad Hüüdsõnad VORMIMOODUSTUSE PÕHIMÕISTED Mida uurib vormimoodustus: morfeem ja formatiiv Kuidas moodustatakse sõnavorme Algvorm Muuttüübid ja erandid Põhivormid ja analoogiavormid TÜVEVAHELDUSED Astmevaheldus Missugused sõnad on astmevahelduslikud Astmemuutus SISUKORD 132 132 133 135 135 136 140 142 142 143 144 145 146 146 147 147 148 149 151 151 155 158 159 161 162 164 168 169 170 174 175 175 178 178 179 180 181 182 184 185 186 188
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 8 Astmevaheldusmallid Lõpuvaheldus Missugused sõnad on lõpuvahelduslikud Lõpumuutus Lõpuvaheldusmallid MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD Käändsõna Kääne Nimetav kääne Omastav kääne Osastav kääne Sisseütlev kääne Seesütlev kääne Seestütlev kääne Alaleütlev kääne Alalütlev kääne Alaltütlev kääne Saav kääne Rajav kääne Olev kääne Ilmaütlev kääne Kaasaütlev kääne Arv Ainsus Mitmus r/e-mitmus Vokaalmitmus Pöördsõna Infiniitsed vormid ¿/«-tegevusnimi vßr-tegevusnimi w«-tegevusnimi Kesksõnad Oleviku kesksõna Mineviku kesksõna i/es-vorm Pööre Tegumood Isikuline tegumood Umbisikuline tegumood Aeg Olevik Lihtminevik Täisminevik 192 196 198 199 203 207 208 209 211 212 213 215 217 218 219 220 220 221 221 222 222 223 224 225 225 226 227 230 231 232 233 233 235 236 236 237 238 240 240 240 242 243 243 245
9 Enneminevik Üldminevik Kõneviis Kindel kõneviis Tingiv kõneviis Käskiv kõneviis Kaudne kõneviis Möönev kõneviis Kõneliik Jaatav kõneliik Eitav kõneliik Võrdlussõna Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre VORMIPARADIGMA Käändsõna paradigma Pöördsõna paradigma Võrdlussõna paradigma Formatiivivariandid Käändsõna formatiivivariandid Pöördsõna formatiivivariandid Vormidevahelised analoogiaseosed Analoogiaseosed käändsõna paradigmas Analoogiaseosed pöördsõna paradigmas MUUTTÜÜBID Käändkonnad I käändkond II käändkond III käändkond IV käändkond V käändkond VI käändkond VII käändkond Reeglipäratud asesõnad Liitarvsõnade käänamisest Nimede käänamisest Pöördkonnad I pöördkond II pöördkond III pöördkond IV pöördkond Kirjandust vormimoodustuse kohta SISUKORD 245 246 246 247 247 248 248 248 249 249 250 251 251 251 252 254 254 255 259 260 260 261 262 262 264 266 270 271 273 276 277 281 284 292 296 300 301 307 308 310 314 321 322
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 10 SÕNAMOODUSTUS Sissejuhatus Sõnamoodustuse mõiste Sõnamoodustusviisid Grammatiline ja leksikaalne tuletus Liitsõnamoodustuse põhijooni Sõnamoodustusega kaasnevaid häälikulisi muutusi Sõnamoodustuse kirjelduse osad VERBIMOODUSTUS Verbiliited Kausatiivi- ja faktitiiviliited Refleksiivi- ja translatiiviliited Momentaaniliited Frekventatiiviliited Otsetuletus Võõrtüveliste verbide tuletusest Liitverbid NIMISÕNAMOODUSTUS Nimisõnaliited Tegevusliited Isiku- ja asjaliited Kogu või ala väljendavad liited Vähendusliited Mõne nimisõnatähenduse väljendusvõimalusi Eesliited Liitnimisõnad Põimliitnimisõnad Omadussõna + nimisõna Nimisõna + nimisõna Verb + nimisõna Muutumatu sõna + nimisõna Rindliitnimisõnad OMADUSSÕNAMOODUSTUS Omadussõnaliited Mitteproduktiivseid omadussõnaliiteid Eesliited Liitomadussõnad Põimliitomadussõnad Nimisõna + omadussõna Omadussõna + omadussõna Muutumatu sõna + omadussõna/kesksõna Rindliitomadussõnad MÄÄRSÕNAMOODUSTUS Määrsõnaliited 325 325 325 325 327 328 329 330 331 331 332 333 335 336 338 339 340 341 341 341 345 352 354 355 356 357 357 357 358 360 361 361 363 363 368 368 369 369 369 370 370 371 372 372
11 Liitmäärsõnad VÕÕRSÕNADES KASUTATUD VÕÕRLIITEID Kirjandust sõnamoodustuse kohta SÜNTAKS Sissejuhatus Lauseõpetus ja lause Lause moodustajad Moodustajate alistus Moodustajate rinnastus Süntaktilised üksused. Fraas ja fraasiliigid Moodustajate semantilised funktsioonid Moodustajate pragmaatilised funktsioonid Lauseliikmed Mittelauseliikmelised lauseelemendid Lause põhitüübid Lauseanalüüsist LAUSE EHITUS Öeldis Pöördelised verbivormid Perifrastilised verbivormid ja ahelverbid Väljendverbid Ühendverbid Ühend- ja väljendverbide kasutusest Öeldise grammatilised kategooriad Isik ja arv. Öeldise ühildumine alusega Isikuühildumine Arvuühildumine Öeldise arvuvorm, kui alus on mitmuse vormis, kuid sisult ainsuslik Öeldise arvuvorm, kui alus on ainsuse vormis, kuid sisult mitmuslik Tegumood Impersonaal Passiiv O/Z«Ase/oM/+twöLkesksõna Aeg Olevik Minevik Tulevik s«ew«-tulevik w«s-tarind Kõneviis SISUKORD 375 377 379 381 381 381 382 383 384 385 387 388 389 390 391 392 394 394 394 394 395 396 397 399 399 399 399 400 400 401 401 403 404 405 405 405 407 408 409 410
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 12 Kaudsest ja möönvast kõneviisist Kõneliik Lauseeitus Eitav verbivorm Keeldkõne Eitava lause omadusi Lauseeituse erijuhtumeid Partikkel ei lause algul Asesõnad ja asemäärsõnad lauseeituse fookuses Eitus rindtarindis Eitus vastandavas rindtarindis Eitus ühendavas rindtarindis Ega pealause algul Moodustajaeitusest Sisu ja vormi mittevastavusi eituse ja jaatuse väljendamisel Alus Täis- ja osaalus Aluseta laused Sihitis Täis- ja osasihitis Täis- ja osasihitise valiku probleeme Täissihitis omastavas või nimetavas käändes Vormilt ja/või sisult mitmuslik täissihitis Täissihitis käsklauses Täissihitis aluse puudumise korral Erandliku vormivaheldusega asesõnalised sihitised Määrusega vahelduv sihitis Öeldistäide Täis- ja osaöeldistäide Öeldistäite ühildumine alusega Määrus Määruse vahekord muude lauseliikmetega Määruse õigekeelsus Omamise väljendamine Mõne kaassõna kasutusest Koha väljendamine Sise- või väliskohakääne Kus- või ќи/ш-каапе Kus- või tesi-kääne Vahend või koht Aja väljendamine Ajamääruse kääne Muid aj avälj endeid Sihitisekäändelised määrused 410 411 412 412 413 413 413 413 414 414 414 415 415 416 417 418 418 419 420 421 422 423 423 425 425 426 426 427 247 428 429 430 431 431 432 433 433 434 435 435 436 436 437 438
13 /¿-määrsõnad Olevas ja saavas käändes öeldistäitemäärus Olevas ja saavas käändes öeldistäitemääruse arvuühildumine Rektsioone, milles sageli eksitakse Üldlaiend ja sidend Üldlaiend Sidend Sidendite õigekeelsusest Lausetüübid suhtluseesmärgi järgi Väitlause Küsilause Käsklause Soovlause Hüüdlause Asendus Lausesisene asendus Enesekohane asendus Vastastikune asendus Lausetevaheline asendus Väljajätt Nimisõnafraasi moodustajate ellips Lause moodustajate ellips Verbieelse temaatilise moodustaja ellips Verbi järel esinevate moodustajate ellips Öeldisverbi ellips Grammatiline ellips Kordus Rinnastus Rinnastuse tähenduslikud liigid Käändsõna(fraasi)de rinnastusest Käändelõpu ellips Kaheosalised nimed ja nimetused Ainsuse ja mitmuse kasutusest nimisõna(fraasi)de rinnastamisel Öeldise arvuvorm, kui aluseks on ainsuslike liikmetega rindühend Öeldistäite ja öeldistäitemääruse arvuvorm rindtarindist aluse või sihitise korral Rindtarindi täiendi arvuvorm Rindtäiendi põhja arvuvorm Koondlause kirjavahemärgid Koma kasutusest mitme määruse korral Lause sõnajärg SISUKORD 440 440 442 443 449 449 450 451 452 452 452 454 455 455 456 456 456 458 458 459 460 460 460 461 461 462 462 463 463 464 464 465 466 466 466 467 467 468 469 470
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 14 Verbi asend lauses Verb teisel kohal (V2-järg) Verb lause algul Verb lause lõpus LAUSE MOODUSTAJATE EHITUS Fraas Nimisõnafraas Omadussõnaline täiend Omadussõnalise täiendi ühildumisest Nimisõnaline täiend omastavas käändes Määrustäiend Täiendi täiendi asukoht Täiendite järjestus Täiendite rinnastus Lisand Lisanditarindeist, millesse kuulub nimi või nimetaoline osa Liigisõna eeslisandina Nimi järellisandina vs. liigisõna eeslisandina Nimi või nimetaoline väljend eeslisandina Järellisandi ja järeltäiendi kirjavahemärgid Koma kasutusest mitme eeslisandi puhul Lisanditaoliste määruste vahemärgistusest Hulgafraas ja hulgasõnad Hulgafraasi ja nimisõnafraasi vahekord Hulgafraasi laiend seestütlevas käändes Erisuguseid hulgasõnu Hulgasõna määralaiendid Muid fraasitüüpe Osalause Osalausete rinnastus Rindlause kirjavahemärgid Osalausete alistus Relatiivlause Relatiivlause sidendist Relatiivlause asukohast Põimlause kirjavahemärgid Kõrvallause referaadina Otsekõne kirjavahemärgid Liitsed liitlaused Kiilud Kiilu kirjavahemärgid Lauselühendid Määruslike lauselühendite kasutamisest Kesksõnalühendeist 472 472 473 474 475 475 475 475 477 478 479 480 481 482 483 484 484 485 486 487 490 490 490 491 492 493 494 495 496 496 497 498 500 500 502 502 506 507 509 510 511 512 514 516
15 Lauselühendite kirjavahemärgid Nominalisatsioon Kirjandust süntaksi kohta LEKSIKOLOOGIA Leksikoloogia mõiste Sõnaõpetuse mõisteid Sõna valdamine SÕNAVARA Sõnavara mõiste Sõnavara rikastumise teed Sõnavara päritolu Põlistüved Ekspressiivne sõnavara Keeleline laenamine Laentüved Otse- ja kaudlaenud Rahvusvahelised sõnad Tähenduslaenud Tõlkelaenud Siselaenud Päritoluvõõrus Tehistüved Oma- ja võõrsõnad Võõr- ja tsitaatsõnad Struktuurivõõrus Võõrapärasused Põhi-, üld- ja oskussõnavara Neologismid, historismid ja arhaismid Murdesõnavara Slängisõnavara Lastekeelne sõnavara Harvad ja juhusõnad Hinnangusõnad Sõnavara stiililine jagunemine Stiilikihid LEKSIKAALSED SUHTED Leksikaalsed suhted tähenduse ja vormi alusel Sünonüümid Tabusõnad ja eufemismid Antonüümid Vastanduse välj endamise vahendid Hüponüümia SISUKORD 517 519 521 523 523 523 525 526 526 527 527 528 529 530 530 533 534 539 540 542 543 543 546 546 547 547 549 552 553 554 556 557 558 559 560 564 564 564 567 570 571 574
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 16 Meronüümia Homonüümid Homonüümsed sõnavormid Homonüümsed lekseemid Paronüümid Näpunäiteid paronüümide kasutamisel LEKSIKOLOOGIA HARUD Sõnasemantika Sõnasemantika mõisteid Tähendus Tähenduse muutumine Tähendusnihked Tähendusülekanded Mitmetähenduslikkus Tähenduse liike Täite- ja stampsõnad Tähenduskordused Moesõnad Fraseoloogia Fraseologismid Fraseologismide päritolu Etümoloogia Onomastika Onomastika mõisteid Isikunimed Kohanimed Nimede keelsus Sõnavarastatistika Leksikograafia Sõnastik ja sõnaraamat Sõnaraamatute liike hõlmatava sõnavara järgi Sõnaraamatute liike ülesehituse järgi Sõnaraamatute liike sõnakirjelduste järgi Eesti leksikograafia ajaloo tähtteoseid Kirjandust leksikoloogia kohta SISUJUHT 575 575 577 579 582 582 591 591 591 592 594 594 596 599 600 604 605 607 608 608 610 612 613 613 615 620 621 622 624 624 625 627 627 630 631 633
SISUJUHT a֊ (verbiliide) SM 9,13,19 aastaarvu kirjutamine О 54 aasta-tüüp Μ 126 abessiiv vt ilmaütlev kääne abimäärsõna e afiksaaladverb Μ 2,10, SÜ 15 abinõukaassõna vt vahendi- või abinõukaassõna abisõna Μ 1 abiverb Μ 2, 3b ablatiiv vt alaltütlev kääne absoluuttarind vt verbita lauselühend abstraktne kääne e grammatiline kääne Μ 48, 49 abstraktne nimisõna Μ 4 adessiiv vt alalütlev kääne adjektiiv vt omadussõna adpositsioon vt kaassõna adverb vt määrsõna adverbiaal vt määrus adverbiaalatribuut vt määrustäiend aeg e tempus Μ 72, 85-90 aeg SÜ 17, 26-31 adversatiivne rinnastus vt vastandav rinnastus afiksaaladverb vt abimäärsõna afirmatiiv vt jaatav kõneliik agent vt tegija agentadverbiaal vt tegijamäärus aglutinatsioon Μ 16 ahelverb SÜ 12 -ahta- (verbiliide) SM 9,13 ainsus e singular Μ 66-67 ainsussõna e singulare tantum -sõna Μ 4, 66 ajakaassõna Mli ajakirjanduse sõnavara e publitsistlik sõnavara L 30 ajalause SÜ 137 ajalooline leksikoloogia vt diakrooni line leksikoloogia ajalooline olevik e praesens historicum SÜ 27 ajaloosündmuste nimetuste algustäht 0 31 ajama Μ 173 ajamäärsõna e temporaaladverb Μ 7 ajamäärus e temporaaladverbiaal SÜ 60, 68-69 aktiiv SÜ 22 aktiivne sõnavara L 22 aktsent О 9 alaleütlev kääne e allatiiv Μ 48, 58 alaltütlev kääne e ablatiiv Μ 48, 60 alalütlev kääne e adessiiv Μ 48, 59 alamsaksa laenud L 10 alfabeetiline sõnaraamat vt tähestiku line sõnaraamat algtähendus e esmane tähendus L 47 algustäheortograafia О 24֊37b algustähtlühend О 47 algvorm e võtmevorm Μ 18, L 2 algvõrre e positiiv Μ 100-101 alistav sidend SÜ 77,137-139,126 alistav sidesõna Μ
12 alistus e subordinatsioon SÜ 3,137 allatiiv vt alaleütlev kääne allegooria e mõistukuju L 45 allofoon SJ10 allomorf e morfeemivariant SJ 10 allonüüm vt rööpnimi alternatiivküsilause SÜ 81 alus e (grammatiline) subjekt SÜ 8,45-47 aluseta lause SÜ 47 aluskeelendile toetuv tehistüvi L 17 aluslause SÜ 137
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT aluslühend SÜ 147 alustüve astme nõrgenemine SM 5 alustüve lühenemine SM 5 alustüvi SM 2 alveolaar vt hambasombuhäälik amerikanism L 21 ametinimetuste algustäht О 37 a ametliku stiili sõnavara L 30 anakronism L 23 analoogiavorm Μ 20,111-112 analüütiline vorm vt liitvorm anglitsism L 21 antitees L 35 antonüümia L 34 antonüümid e vastandsõnad L 34 antonüümisõnaraamat L 62 antroponüüm vt isikunimi antroponüümia L 55 antroponüümika L 55 apellatiiv vt üldnimi ֊ar (nimisõnaliide) SM 21,23 -ard (nimisõnaliide) SM 21, 23 araabia laenud Lil argikeelne sõnavara L 30 argoo vt släng arhaism L 23 armas-tüüp Μ 156 arv e nuumerus Μ 47, 66-71, SÜ 19-21 arvsõna e numeraal Μ 6 arvsõna + nimisõna kokku- ja lahku kirjutamine О 40 arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine 0 43 asearvsõna e pronumeraal Μ 8 asemäärsõna e proadverb Μ 2,9 asendumine Μ 29, 39 asendus SÜ 86-89 asenimisõna e prosubstantiiv Μ 8 aseomadussõna e proadjektiiv Μ 8 asesõna e pronoomen Μ 2, 8 asesõna + nimisõna kokku- ja lahku kirjutamine О 40 aspektverb SÜ 49 assimilatsioon Μ 29 634 astmemuutus Μ 22,26-29 astmevaheldus Μ 21-34 astmevaheldusmall Μ 22, 30-34 asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja ühenduste nimetamine О 26 -ata- (verbiliide) SM 9,13 atribuut vt täiend au Μ 117 augmentatiiv e suurendussõna L 28 aunimetuste algustäht О 37a autasude nimetamine О 32 avatud muuttüüp Μ 114 balti laenud L 10 baltisaksa laenud L 10 barbarism L 21 - bi- (verbiliide) SM 9,11 - bik (nimisõnaliide) SM 23 bilabiaal vt huulhäälik - bu- (verbiliide) SM 9,11 bürokraatia släng L 25 - da- (verbiliide) SM 9-10 ¿«-lühend
SÜ 147 ¿«-tegevusnimi e ¿«-infinitiiv Μ 73-74 definiitsus vt määratus deminutiiv e vähendussõna L 28 ¿e-mitmus Μ 69 demonstratiivpronoomen vt näitav asesõna denotatsioon vt deskriptiivne tähendus dentaal vt hammashäälik derivaat vt tuletis derivatsioon vt tuletus deskriptiivne sõnaraamat vt kirjeldav sõnaraamat deskriptiivne tähendus e denotatsioon L47 deskriptiivsõna L 8 ¿es-lühend SÜ 147-148,150 ¿es-vorm e konverb Μ 73, 80 determinatiivpronoomen vt määratlev asesõna diakrooniline leksikoloogia e ajalooline leksikoloogia L 1
635 dialektism L 24 diftong О 6 diftongi õigekiri О 15 -dik (nimisõnaliide) SM 20, 22 disjunktiivne rinnastus vt eraldav rinnastus dissimilatsioon Μ 29 -die- (verbiliide) SM 9,14-15 -du- (verbiliide) SM 9,11 duratiiv Μ 3 düsfemism L 33 - e : -e (nimisõnaliide) SM 21-22 - e : -me (nimisõnaliide) SM 21, 23 eba- SM 27, 37, L 35 - eeri- (verbiliide) SM 19 - eeru- (verbiliide) SM 19 eesliide e prefiks SM 2, 27 eesnimede käänamine Μ 161 eesnimi L 55 eessõna e prepositsioon Μ 11 eesti(-liivi-vadja) tüvevara L 7 eesti keele foneemid О 6 eesti tähestik О 1 eestirootsi laenud L 10 eesvokaal О 6 eitav kõne(liik) e negatiiv Μ 97, 99, SÜ 35-36 eitus SÜ 34-44 eksistentsiaallause vt olemasolulause eksonüüm О 18, L 57 eksotism L 21 ekspressiivne sõnavara L 8 ekspressiivne tähendus L 47 - ei (nimisõnaliide) SM 21, 23 elama-tüüp Μ 167 elatiiv vt seestütlev kääne ellips vt väljajätt elliptiline lause vt lünklause emanimi e matronüüm L 55 ema-pesa-tüüp Μ 119 endonüüm L 57 enesekohane asemäärsõna Μ 9 enesekohane asesõna e refleksiivpronoomen Μ 8 SISUJUHT enesekohane e refleksiivne asendus SÜ 86-87 enesekohane tegusõna e refleksiivne verb Μ 3, SM 9,11 enneminevik e plu(skvam)perfekt Μ 85, 89, SÜ 28 eraldav e disjunktiivne rinnastus SÜ 98 eraldav sidesõna Μ 12 erand Μ 19,115 erikeel vt släng eriküsilause SÜ 81 erileksikoloogia L 1 esimene välde О 10 esisuurtäht О 24 esitlema-tüüp Μ 168 esmane tähendus vt algtähendus essiiv vt olev kääne estitsism L 21 etnonüüm vt rahvanimi etümoloogia L 53 etümoloogiasõnaraamat L 53, 62 eufemism e peitesõna L 33 evidentsiaalsus SÜ 33 ƒja š õigekiri О 16
faktitiiviliited SM 9-10 fennism L 21 finaaladverbiaal vt otstarbemäärus finiitne vorm vt pöördeline vorm fleksioon Μ 16 fookus SÜ 7, 34-41,107-110 fookustama SÜ 7, 34-41,107-110 foneem SJ10, О 6 foneemi pikkus О 9 foneemtranskriptsioon vt fonoloogiline transkriptsioon foneetika vt häälikuõpetus foneetiline põhimõte e hääldusläheduse põhimõte О 4 foneetiline transkriptsioon e hääldus kiri SJ 10, О 4 fonoloogia SJ 11 fonoloogiline transkriptsioon e foneemtranskriptsioon О 4 fonotaktika SJ 10 formatiiv Μ 15,108-110
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT fraas SJ10, SÜ 5 fraseem e püsiühend L 51 fraseologism L 51 fraseologismide päritolu L 52 fraseoloogia L 51 fraseoloogiasõnaraamat L 52, 60 frekventatiiviliited SM 9,14-17 frekventatiivne tegusõna Μ 3 frikatiiv vt hõõrdhäälik funktsionaalstiil L 30 fusioon vt fleksioon geenus vt tegumood genitiiv vt omastav kääne genitiivatribuut vt nimisõnaline täiend omastavas käändes genuiinne tüvi vt põlistüvi germaani laenud L 10 germanism L 21 gi (liidepartikkel) vt ֊ki/-gi -gi- (verbiliide) SM 9,14,16 gil (määrsõnaliide) SM 42 - gile (määrsõnaliide) SM 42 grammatika SJ 9,11 grammatiline kääne vt abstraktne kääne grammatiline objekt vt sihitis grammatiline predikaat vt öeldis grammatiline seos SÜ 3 grammatiline subjekt vt alus grammatiline tuletus SM 3 grammatiline tähendus L 2,47 grammatilised sünonüümid L 32 grammatiseeruma Μ Ila, L 2, SÜ 13, 15, 33 -gu- (verbiliide) SM 9,14,16 h sõna algul О 12 h Õigekiri võõrsõnus О 16 habe-tüüp M 129 habitiivadverbiaal vt valdajamäärus hambasombuhäälik e alveolaar О 6 hammashäälik e dentaal О 6 hargtäiend L 54 harva esinev sõna L 27 hea Μ 117 heebrea laenud Lil 636 heliline kaashäälik О 6 helitu kaashäälik О 6 hiina laenud Lil hinnangusõna L 28 hispaania laenud Lil historism L 23 holonüüm L 36b homofoonid L 37 homograafid L 37 homonüümia L 37 homonüümid L 37 homonüümika L 37 homonüümikonflikt L 39 homonüümisõnaraamat L 62 homonüümsed lekseemid L 39 homonüümsed sõnavormid L 38 hulga- ja määralause SÜ 137 hulga- ja määramäärsõna Μ 7 hulga(sõna)fraas SÜ 5,128-132 hulga-, mõõdu- ja määrakaassõna Μ 11 hulgasõna SÜ 5,128-132
huulhäälik e bilabiaal О 6 hõõrdhäälik e frikatiiv О 6 häälduskiri vt foneetiline transkriptsioon hääldusläheduse põhimõte vt foneeti line põhimõte hääldussõnaraamat e ortoeepiasõnaraamat L 62 häälik SJ 10, О 5 häälikkiri О 1 hääliku akustilised omadused О 5 hääliku moodustuskoht О 5-6 hääliku moodustusviis О 5-6 hääliku pikkus О 9 häälikuline muutus (sõnamoodustuses) SM 5 häälikusümboolika L 8 häälikute moodustamine О 5-6 häälikute pikkus О 9 häälikute pikkuse märkimine О 14 häälikuõpetus e foneetika SJ 9,11 hübriidsõna L 12 hüdronüüm vt vetenimi hüperonüüm L 36a
637 hüponüüm L 36a hüponüümia L 36a hüppama-tüüp Μ 188 hüüdlause SÜ 84 hüüdnimi L 55 hüüdsõna e interjektsioon Μ 14 hüüumärk О 63 hüüund SÜ 145 -i (nimisõnaliide) SM 21, 23 -i- (verbiliide) SM 9,14,16 i ja j õigekiri О 13 idee-tüüp vt koi-idee-tüüp ideograafiiised sünonüümid L 32 idiolekt e isikukeel SJ 2 idiomaatika L 51 idiomaatiline L 51 idioom L 51 iga Μ 123 - ik (nimisõnaliide) SM 21, 23 - ík (omadussõnaliide) SM 34, 36 illatiiv vt sisseütlev kääne ilmaütlev kääne e abessiiv Μ 48, 64 ilukirjanduse sõnavara L 30 ¿֊mitmus Μ 70 imperatiiv vt käskiv kõneviis imperfekt vt lihtminevik impersonaal vt umbisikuline tegumood indefiniitpronoomen vt umbmäärane asesõna indefiniitsus vt määramatus indikatiiv vt kindel kõneviis indoeuroopa laenud L 10 indoiraani laenud L 10 inessiiv vt seesütlev kääne infiniitne verbifraas SÜ 5 infiniitne vorm vt käändeline vorm infinitiiv vt tegevusnimi infostruktuur e teatestruktuur SÜ 7, 107 inglise laenud L 10,11 instruktiiv vt viisiütlev kääne instrumentaaladverbiaal vt vahendi määrus interjektsioon vt hüüdsõna SISUJUHT interrogatiiv-relatiivpronoomen vt küsiv-siduv asesõna intransitiivne lause vt sihitu lause intransitiivne verb e intransitiivne tegu sõna vt sihitu verb e sihitu tegusõna irooniline sõna L 28 ֊is (nimisõnaliide) SM 21, 23 isanimi e patronüüm L 55 -ise- (verbiliide) SM 9,14,16 ise Μ 159 iseseisev sõna Μ 1 isik SÜ 5,17-18 isiku- ja asjaliited SM 21, 23 isikukeel vt idiolekt isikuline asesõna e personaalpronoomen Μ 8 isikuline tegumood e personaal Μ 82-83, SÜ 22 isikunimede algustäht О 28 isikunimede lühendamine О 49f isikunimi e
antroponüüm L 55 isikustamine vt personifitseerimine isikuta lause SÜ 47 isikute kujundlikud nimetused О 28 itaalia laenud L 11 ¿-ülivõrre Μ 103 - ja (nimisõnaliide) SM 21,23 jaapani laenud Lil jaatav kõne(liik) e afirmatiiv Μ 97-98 jaatus SÜ 34, 44 jalg vt kõnetakt jaotiste nummerdamine О 55 - jas (omadussõnaliide) SM 34-35 jooksma Μ 179 jooma-tüüp Μ 165 juhusõna e okasionaalsõna L 27 juhutähendus e okasionaaltähendus L 47 julgema Μ 173 jussiiv vt möönev kõneviis jutumärgid О 24,30, 34,64, SÜ 143, L 45 juursõna vt lihtsõna juus-tüüp Μ 137 jõud-tüüp Μ 141a jõuline-tüüp Μ 136
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT jälgima-tüüp Μ 170 järelliide e sufiks SM 2 järgarvsõna e ordinaal Μ 6 järgarvude numbritega kirjutamine О 52 Jätma-tüüp Μ 177 -k (nimisõnaliide) SM 21-22 kaasaütlev kääne e komitatiiv Μ 48, 65 kaashäälik e konsonant О 5-6 kaashäälikute liigitus О 6 kaashäälikuühend e konsonantühend 06 kaashäälikuühendi õigekiri О 15 kaasnemismäärus e komitatiivadver biaal SÜ 60, 67 kaasrõhk О 8 kaasrõhuline silp О 8 kaassõna e adpositsioon Μ 2,11 kaassõnade kokku- ja lahkukirjutamine 0 45 kaassõnafraas SÜ 5,133 kaastekst vt kontekst kaasus vt kääne kadu Μ 29, 39 kahju Μ 124 kaks Μ 150 kaksisülakomad О 65 kakskeelne sõnaraamat L 62-63 kalambuur L 39 kaldkriips О 68 kallis Μ 158 kardinaal vt põhiarvsõna ֊kas (nimisõnaliide) SM 21, 23 -kas (omadussõnaliide) SM 34-35 kategooria vt morfoloogiline kategooria kategooria liikmed Μ 45 kategoriaalne tähendus M 1, L 47 katkendlühend О 47 katkestusjooned О 70 katkestuspunktid О 70 kaubamärgid О 35 kaudkõne e oratio obliqua SÜ 142-143 kaudlaenud Lil kaudne kõneviis e kvotatiiv Μ 91, 95, SÜ 32-33 638 kaudne käsk SÜ 82 kaudne küsimus SÜ142 kaunis Μ 158 kaupade nimetamine О 35 kausaaladverbiaal vt põhjusmäärus kausatiiviliited SM 9-10 kausatiivne tegusõna Μ 3 -ke(ne) (nimisõnaliide) SM 21,25 keegi Μ 159 keeld(kõne) SÜ 36,82 keeldlause SÜ 82 keeldsõna vt tabusõna keelekorraldus SJ 9 keeleloome L 4 keelsus L 57 kellaaja kirjutamine О 54 kerge aktsent О 9 kes Μ 159 -kesi (määrsõnaliide) SM 42 keskkõrge vokaal О 6 kesksõna e partitsiip Μ 73, 77-79 kesksõnalühend SÜ 149-150 keskvõrre e komparatiiv Μ 100,102 -ki- (verbiliide) SM 9,14,16
-kil-gi (liidepartikkel) O 11, Μ 13a kiil (lause) SÜ 145-146 -kii (määrsõnaliide) SM 42 -kile (määrsõnaliide) SM 42 kindel kõneviis e indikatiiv Μ 91-92, SÜ 32 kiri SJ 12, О 1 kirjakeel SJ 2,4 kirjakeele sõnaraamat L 60 kirjanikusõnaraamat L 60 kirjavahemärgid О 56-71, SÜ 105-106, 125-127,136,141,143,146,150 kirjaviis О 2, vt ka korrapäratu kirjaviis, vana kirjaviis, uus kirjaviis kirjeldav sõnaraamat e deskriptiivne sõnaraamat L 62 kirjeldav täiend SÜ 113 klusiil vt sulghäälik Loer-tüüp Μ 146 kogeja SÜ 6
639 kogejalause SÜ 10 kogu või ala väljendavad liited SM 21, 24 kohakaassõna Mli kohakääne Μ 48, 50 kohalause SÜ 137 -kohaline vt -valentne kohamurre e lokaalne murre SJ 2-3, L 24 kohamäärsõna e lokaaladverb Μ 7 kohamäärus e lokaaladverbiaal SÜ 60, 64-67 kohanimede algustäht О 25 kohanimede kokku- ja lahkukirjuta mine О 41 kohanimede käänamine Μ 161 kohanimeraamat L 56, 63 kohanimi e toponüüm L 56 kohtade kujundlikud nimetused О 25 kohus Μ 158 koi-idee-tüüp Μ 117 kokku- ja lahkukirjutamine О 38-45 kokku- ja lahkukirjutuse põhimõtted 0 38 ko/e-tüüp Μ 128 kollokatsioon L 41 kolmainus Μ 158 kolmas välde О 9-10 koloratiivtarind SÜ 12 koma О 57, SÜ 105-106,125-127,136, 141,146,150 komitatiiv vt kaasaütlev kääne komparatiiv vt keskvõrre komparatsioonikategooria vt võrdlus kategooria kompositsioon vt liitmine -kõnd (nimisõnaliide) SM 21, 24 konditsionaal vt tingiv kõneviis konditsionaaladverbiaal vt tingimus määrus kongruents vt ühildumine konjunktsioon vt sidesõna konkreetne kääne e semantiline kääne Μ 48, 50 konkreetne nimisõna Μ 4 SISUJUHT konnotatiivne tähendus e konnotatsioon L 47 konsekutiivadverbiaal vt tagajärjemäärus konsonandi lisandumine SM 5 konsonant vt kaashäälik konsonantühend vt kaashäälikuühend kontekst e kaastekst SÜ 90, 94 kontekstiellips SÜ 90, 94 kontekstipõhimõte О 38 kontekstuaalsed sünonüümid L 32 kontinuatiivne tegusõna Μ 3 kontraarne vastandus L 34 kontradiktoorne vastandus L 34 kontrastiivne leksikoloogia vt kõrvutav leksikoloogia kontsessiivadverbiaal vt mööndusmäärus konverb vt de.s֊vorm koolon О 58, SÜ 105,125,136,143 koondlause SÜ 97
koordinatiivtarind vt rindtarind koordinatsioon vt rinnastus kopulatiivne rinnastus vt ühendav rinnastus kordus SÜ 76 korrapäratu kirjaviis SJ 5, О 2 korrigeeriv vastandus SÜ 98 kosmonüüm L 56 kringel-tüüp vt redel-kringel-tiiüp -ku- (verbiliide) SM 9,14,16 kumbki Μ 159 -kuti (määrsõnaliide) SM 42 kuupäeva kirjutamine О 54 kvantumimäärus SÜ 60, 70 kvotatiiv vt kaudne kõneviis kõik Μ 150 kõne SJ 12 kõneelundid О 5 kõnekäänd L 51 kõnelema-tüüp Μ 169 kõneliik Μ 72, 97-99, SÜ 17, 34-44 kõnetakt e jalg О 8 kõneviis e moodus Μ 72,91-96, SÜ 17,32 kõrge vokaal О 6 kõrgkeelne sõnavara L 30
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT kõrihäälik e larüngaal О 6 kõrvallause SÜ 134,137-144 kõrvallause asesõnaline vaste SÜ 137 kõrvutav e kontrastiivne leksikoloogia LI käima-tüüp Μ 165 käsi-tüüp Μ 149 käskima-tüüp Μ 184 käskiv kõneviis e imperatiiv Μ 91, 94, SÜ 32 käsklause SÜ 82 käändeline vorm e infiniitne vorm Μ 3, 72-80, SÜ 147 käändkonnad Μ 116 käändsõna Μ 46-71 käändsõna + omadussõna kokku- ja lahkukirjutamine О 42 käändsõna astmevaheldusmall Μ 31 käändsõna lõpumuutus Μ 40 käändsõna lõpuvaheldusmall Μ 43 käändsõna nimetavas + verb SM 20 käändumatu omadussõna SÜ 114 kääne e kaasus Μ 47-65 külghäälik e lateraal О 6 küsijätk SÜ 81 küsilause SÜ 81 küsimärk О 62 küsiv-siduv asemäärsõna Μ 9 küsiv-siduv asesõna e interrogatiivrelatiivpronoomen Μ 8 küünal-tüüp Μ 154 küüs-tüüp vt uus-küüs-tüüp -la (nimisõnaliide) SM 21, 24 laadimuutus Μ 29 labiodentaal О 6 ladina kiri О 1 ladina laenud L 12 ladina pooleesliited ja pooljärelliited L12 ladina tähestik О 1 laen vt laenkeelend laenamine L 9 laenfraseologism L 52 laenkeelend e laen L 9 laensõna L 9 640 laentähendus L 13 laentüvevara L 10 laentüvi L 10 lagl-tüüp Μ 145 laiend SÜ 3 -lane (nimisõnaliide) SM 21, 23 -lane (omadussõnaliide) SM 34, 36 larüngaal vt kõrihäälik laskma Μ 186 lastekeelne sõnavara L 26 lateraal vt külghäälik laulma-tüüp Μ 178 lause SJ10, SÜ 1 lause moodustaja SÜ 2 lause põhitüübid SÜ 10 lauseanalüüs SÜ 11 lauseeitus SÜ 34-42 lauseliige SÜ 8 lauselühend SJ 10, SÜ 5,147-150 lausesisene asendus SÜ 86-87 lausetevaheline asendus SÜ 89 lausetüübid suhtluseesmärgi järgi SÜ 79-84 lauseõpetus e süntaks SJ 11, SÜ 1 -Ida- (verbiliide)
SM 9-10 -Idane (omadussõnaliide) SM 34, 36 -Idasa (määrsõnaliide) SM 42 -le- (verbiliide) SM 9,14-15 lekseem L 2 leksika vt sõnavara leksikaalne sõna L 2 leksikaalne tuletus SM 3 leksikaalne tähendus L 2, 42, 47 leksikaalne üksus L 2 leksikaalsed suhted L 31 leksikaalsed sünonüümid L 32 leksikaliseeruma L 2 leksikograafia SJ 9, L 59 leksikoloogia SJ 9,11, L 1 leksikostatistika vt sõnavarastatistika -li (määrsõnaliide) SM 42 lihtlause SÜ 1 lihtminevik e imperfekt e preteeritum Μ 85, 87, SÜ 28
641 lihtsõna e juursõna SM 2 lihttegusõna Μ 3 lihtvorm e sünteetiline vorm Μ 3, 72 lihtülivõrre Μ 103 liide Μ 15, SM 2 liigisõna L 54 liitarvsõnade käänamine Μ 160 liitlause SÜ 1,134-146 liitmine e kompositsioon SM 2 liitmäärsõna SM 43 liitne liitlause SÜ 144 liitnimisõna SM 28-33 liitomadussõna SM 38-41 liitsõna SM 2, 4 liittegusõna e liitverb Μ 3, SM 20 liittegusõnade kokkukirjutamine О 44 liitvorm e analüütiline vorm Μ 3, 72 liitöeldis SÜ 13 liitülivõrre Μ 103 -lik (omadussõnaliide) SM 34-35 -line (nimisõnaliide) SM 21, 23 -Une (omadussõnaliide) SM 34-35 lisand SÜ 120-127 lisandumine Μ 29, 39 lisanimi L 55 loe Μ 158 loendamatu nimisõna Μ 4, 66 loendatav nimisõna Μ 4,66 lokaaladverb vt kohamäärsõna lokaaladverbiaal vt kohamäärus lokaalne murre vt kohamurre loomanimi e zoonüüm L 55 loomatõugude nimetamine О 20, 25 -lt (määrsõnaliide) SM 42 lugema-tüüp Μ 182 -lus (nimisõnaliide) SM 21-22 lõpp Μ 15 lõpumuutus Μ 35, 39-41 lõpuvaheldus Μ 21, 35-44 lõpuvaheldusmall Μ 35, 42-44 läbiv suurtäht О 24, 37b lähtetüvi Μ 35 läti laenud L 10 läänemeresoome keeled SJ 1 SISUJUHT läänemeresoome tüvevara L Ί läänemeresoome-mari tüvevara L 7 läänemeresoome-mordva tüvevara L 7 läänemeresoome-permi tüvevara L 7 läänemeresoome-saami tüvevara L 7 läänemeresoome-volga tüvevara L 7 lühendisõnaraamat L 60 lühendite kasutamine О 46 lühendite kokku- ja lahkukirjutamine О 49a lühendite käänamine О 49c lühendite lugemine О 49b lühendite punkt ja sidekriips О 48 lühenditest tuletamine О 49c lühendusviisid О 47 lühenenud muutetüvi Μ 35 lühike häälik О 9 lühike silp О 7 lühike sisseütlev Μ 55 lünklause e
väljajätteline lause e ellipti line lause SÜ 1, 47, 90-95 -m : ma (nimisõnaliide) SM 21-22 -m : mi (nimisõnaliide) SM 21, 23 madal vokaal О 6 madalkeelne sõnavara L 30 magas-tüüp Μ 131 ma-infinitiiv vt ma-tegevusnimi maits(e)ma-X.wop Μ 185 w«/«֊lühend SÜ 147-148,150 mafa-vorm Μ 76 wa-lühend SÜ 147,150 manner-tüüp Μ 157 markeerima L 29 mas-lühend SÜ 147,150 nzasMühend SÜ 147, 150 mas-tarind e progressiivtarind SÜ 31 wasř-vorm Μ 76 mas-vorm Μ 76 mara-lühend SÜ 147-148,150 mata-Norm Μ 76 ma-tegevusnimi e ma-infinitiiv Μ 73,76 matronüüm vt emanimi ma-vorm Μ 76 mees Μ 150
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT meronüüm L 36b meronüümia L 36b metafoor L 45 metonüümia L 45 ֊mik (nimisõnaliide) SM 21, 24 mikrotoponüüm vt väikekohanimi mina Μ 159 -mine (nimisõnaliide) SM 21-22 -mine (omadussõnaliide) SM 34,36 minema Μ 171 minevik Μ 85, 87-90, SÜ 28 mineviku kesksõna Μ 79 minevikukeele sõnaraamat L 60 minevikutüvi Μ 87 -mini (määrsõnaliide) SM 42 mis Μ 159 -misi (määrsõnaliide) SM 42 miski Μ 159 mitmekeelne sõnaraamat L 62 mitmetähenduslik sõna e polüseemne sõna L 37,46 mitmetähenduslikkus e polüseemia L 46 mitmus e pluural Μ 66, 68-71 mitmusetüve moodustamine Μ 71 mitmussõna e plurale tantum ֊sõna Μ 4, 66 mitte- SM 27, 37, L 35 mittetäistähenduslik sõna Μ 1 modaaladverb vt rõhumäärsõna moesõna L 50 momentaaniliited SM 9,13 momentaanne tegusõna Μ 3 monoseemia vt ühetähenduslikkus monoseemne sõna vt ühetähenduslik sõna moodus vt kõneviis moodustajaanalüüs SÜ 11 moodustajaeitus SÜ 31, 43 moodustaja pragmaatiline funktsioon SÜ 7 moodustaja semantiline funktsioon SÜ 6 morfeem SJ10, Μ 15 morfeemivariant vt allomorf 642 morfeemiline põhimõte vt morfoloogi line põhimõte morfofonoloogia SJ 11 morfoloogia SJ 11 morfoloogiasõnaraamat vt vormisõna raamat morfoloogiline kategooria e vormikategooria Μ 45 morfoloogiline põhimõte e morfeemi line põhimõte О 4,11 morfotaktika SJ 10 -mu (nimisõnaliide) SM 21, 24 mugandama О 18, L 18 mugandnimi О 18, L 18, 57 murdesõna L 24 murdesõnad kirjakeelesõnadeks L 15 murdesõnaraamat L 60, 63 murdesõnavara e murdeleksika L 24 murdma-tüüp Μ 180 murre vt kohamurre, sotsiaalne murre muutemorfoloogia vt vormimoodustus muutetüvi Μ 35 muutkond
Μ 115 muuttüüp Μ 19,113 muutumatu sõna Μ 46 muutumatu sõna + nimisõna SM 32 muutumatu sõna + nimisõna kokku- ja lahkukirjutamine О 40 muutumatu sõna + omadussõna/ kesk sõna SM 40 muutumatute sõnade kokku- ja lahku kirjutamine О 45 mõisteline sõnaraamat L 61 mõistukuju vt allegooria mõni Μ 123 mõskma-tüüp Μ 181 mõte-tüüp Μ 152 mõtlema-tüüp Μ 190 mõttekriips О 61, SÜ 105,125,136,146 mõttepunktid О 69 mõõdukaassõna vt hulga-, mõõdu- ja määrakaassõna märksõna L 59 märksõnastik L 59-61
643 määrakaassõna vt hulga֊, mõõdu- ja määrakaassõna määramatus e indefiniitsus SÜ 7 määramäärsõna vt hulga- ja määra määrsõna määratlev asesõna e determinatiivpronoomen Μ 8 määratlev täiend SÜ 113 määratus e definiitsus SÜ 7 määrsõna e adverb Μ 2, 7 määrsõna + omadussõna kokku- ja lahkukirjutamine О 42 määrsõna + verb SM 20 määrsõnade kokku- ja lahkukirjuta mine О 45 määrsõnafraas SÜ 5,133 määrsõnaliited SM 42 määrus e adverbiaal SÜ 8, 60-73,106, 127 määruslause SÜ 137 määruslühend SÜ 147-148,150 määrustäiend e adverbiaalatribuut SÜ 112,116 mööndlause SÜ 137 mööndusmäärus e kontsessiivadver biaal SÜ 60 möönev kõneviis e jussiiv Μ 91,96, SÜ 32-33 möönev vastandus SÜ 98 naabersõnad L 41 naine Μ 138 nali-sõber-tüüp Μ 143 naljatlev sõna L 28 nasaal vt ninahäälik -nd (nimisõnaliide) SM 21, 23 -nda- (verbiliide) SM 9-10 -ndik (nimisõnaliide) SM 21, 24 -ndus (nimisõnaliide) SM 21-22 -ne (omadussõnaliide) SM 34-35 -ne- (verbiliide) SM 9,12 negatiiv vt eitav kõneliik neologism vt uudiskeelend neutraalne e primaarne teema SÜ 7, 108 SISUJUHT - ng (nimisõnaliide) SM 21-22 - nik (nimisõnaliide) SM 21-22 nimealis L 54 nimede eestistamine L 55 nimede keelsus L 57 nimede käänamine Μ 161 nimelähteste sõnade õigekiri О 20 nimepartikkel L 54 nimesõnaraamat L 60 nimetav kääne e nominatiiv Μ 48, 51 nimetavaline liitumine SM 30 nimetus L 54 nimetuum L 54 nimeõpetus vt onomastika nimi e pärisnimi e prooprium Μ 4, L 54 nimisõna e substantiiv Μ 2, 4 nimisõna + nimisõna SM 30 nimisõna + nimisõna kokku- ja lahku kirjutamine О 39 nimisõna + omadussõna SM 38 nimisõnade eesliited SM 27
nimisõnafraas SÜ 5,112-127,129 nimisõnaliited SM 21-27 nimisõnaline täiend omastavas käändes e genitiivatribuut SÜ 112,115 nimi-tüüp Μ 121 ninahäälik e nasaal О 6 ninnutama L 26 - nna (nimisõnaliide) SM 21, 23 nominaalstiil SÜ 151 nominalisatsioon SÜ 112,151 nominatiiv vt nimetav kääne nominatiivne tähendus L 47 noomen Μ 2 normaallause SÜ 10 normaalne astmevaheldus vt nõrgenev astmevaheldus normatiivne sõnaraamat e preskriptiivne sõnaraamat L 62 - nu (nimisõnaliide) SM 21, 23 ««(¿-kesksõna Μ 79 ««d-lühend SÜ 147-150 null-liide SM 2 nulltuletus vt otsetuletus
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT numbrid koos ne- ja /¿«e-omadussõnaga О 53c numbriga kirjutatud arvsõna käände näitamine О 53a,b numbrite kasutamine О 51a,c numbrite kirjutamine О 51-55 numbrite paigutamine tekstis О 51c numeraal vt arvsõna nurksulud О 67 nuumerus vt arv nõrgaastmeline tüvi Μ 22 nõrgenev astmemuutus Μ 26 nõrgenev astmevaheldus e normaalne astmevaheldus Μ 32 nõu Μ 117 näitav asemäärsõna Μ 9 näitav asesõna e demonstratiivpronoomen Μ 8 nüüdiskeele sõnaraamat L 60 objekt vt sihitis, tegevusobjekt objektiline täiend SÜ 115 okasionaalsõna vt juhusõna okasionaaltähendus vt juhutähendus olema Μ 171 olemasolulause e eksistentsiaallause SÜ 10 olev kääne e essiiv Μ 48, 63 olevik e preesens Μ 85-86, SÜ 27 oleviku kesksõna Μ 78 oluline-tüüp Μ 135 omadussõna e adjektiiv Μ 2, 5 omadussõna + nimisõna SM 29 omadussõna + nimisõna kokku- ja lahkukirjutamine О 40 omadussõna + omadussõna SM 39 omadussõnade eesliited SM 37 omadussõnafraas SÜ 5,133 omadussõnaliited SM 34-37 omadussõnaline täiend SÜ 112-114 omaja SÜ 6 omajalause SÜ 10 omastav asesõna e possessiivpronoomen Μ 8 omastav kääne e genitiiv Μ 48, 52 644 omastavaline liitumine SM 30 omasõna L 18 omasõnavara L 18 onomastika e nimeõpetus L 54 onomatopoeetiline sõna L 8 oratio obliqua vt kaudkõne oratio recta vt otsekõne ordinaal vt järgarvsõna ortoeepiasõnaraamat vt hääldussõna raamat ortograafia e õigekiri e õigekirjutus О 3 ortograafia põhimõtted О 4 ortograafiasõnaraamat vt õigekirjutus sõnaraamat ortograafiline lause SÜ 1 osaalus e partsiaalsubjekt SÜ 36 osahomonüümid L 39 osalause SJ10, SÜ 5,134-146 osasihitis e
partsiaalobjekt SÜ 49-50, 55 osastav kääne e partitiiv Μ 48, 53 osasünonüümid L 32 osaöeldistäide e partsiaalpredikatiiv SÜ 58-59 oskussõna e termin L 22 oskussõnaraamat L 60 oskussõnavara e terminoloogia L 22 otsekõne e oratio recta SÜ 147-148 otselaenud Lil otsene käsk Μ 94, SÜ 82 otsene tähendus L 47 otsetuletus e nulltuletus SM 2 otstarbelause SÜ 137 otstarbemäärus e finaaladverbiaal SÜ 60 pada-sõda-tüüp Μ 144 palataalne konsonant О 6 palatalisatsioon e peenendus О 6 parata (vaegmuuteline verb) Μ 3 pardigma vt vormiparadigma patentees vt kiil(lause) paronomaasia L 40 paronüümia L 40 paronüümid e sarnassõnad L 40 paronüümisõnaraamat L 62 partikkel Μ 1, 2
645 partitiiv vt osastav kääne partitiiwerb SÜ 49 partitsiip vt kesksõna partsiaalalus vt osaalus partsiaalobjekt vt osasihitis partsiaalpredikatiiv vt osaöeldistäide passiiv SÜ 24-25 passiivne sõnavara L 22 patronüüm vt isanimi patsient SÜ 6 pea Μ 117 pealause SÜ 134 pealkirjade õigekiri О 30, 37b pearõhk О 8 pearõhuline silp О 8 peasõna SÜ 5 peavorm Μ 20 peenendus vt palatalisatsioon peitesõna vt eufemism pejoratiiv e pejoratiivne sõna L 28 perekonnanimede käänamine Μ 161 perekonnanimi L 55 perfekt vt täisminevik perfektiivsusmäärsõna SÜ 15 perifraas e ümberütlus L 32-33 perifrastiline verbivorm Μ 3, SÜ 13 perioodikaväljaannete nimede algus täht О 29 personaal vt isikuline tegumood personaalpronoomen vt isikuline asesõna personifitseerimine e isikustamine L 45 /^esd-tüüp vt ema-pesa-tüüp pesema-tilüp Μ 172 pidama Μ 186 pikk häälik О 9 pikk silp О 7 pikkusmuutus Μ 28 pikkuspõhimõte О 38 pleonasm L 49 plurale tantum -sõna vt mitmussõna pluskvamperfekt vt enneminevik pluural vt mitmus pole (vaegmuuteline verb) Μ 3, 99,171 SISUJUHT polüseemia vt mitmetähenduslikkus polüseemne sõna vt mitmetähenduslik sõna pooleesliide e prefiksoid SM 4, 27, 37 poolitamine О 7 pooljärelliide e sufiksoid SM 4 poolvokaal О 6 positiiv vt algvõrre possessiivpronoomen vt omastav asesõna postpositsioon vt tagasõna prantsuse laenud Lil predikaat vt öeldis predikatiiv vt öeldistäide predikatiivadverbiaal vt öeldistäitemäärus preesens vt olevik prefiks vt eesliide prefiksoid vt pooleesliide prepositsioon vt eessõna preskriptiivne sõnaraamat vt norma tiivne sõnaraamat preteeritum vt lihtminevik
primaarne teema vt neutraalne teema proadjektiiv vt aseomadussõna proadverb vt asemäärsõna produktiivsus SM 7 professionalism L 25 progressiivtarind vt mas-tarind pronoomen vt asesõna pronumeraal vt asearvsõna prooprium vt nimi prosubstantiiv vt asenimisõna pseudonüüm vt varjunimi publitsistlik sõnavara vt ajakirjanduse sõnavara punkt О 48, 56 põhi SÜ 3 põhiarvsõna e kardinaal Μ 6 põhiarvude numbritega kirjutamine О 52 põhiparadigma Μ 106 põhisõna SM 4 põhisõnajärg SÜ 107 põhisõnastik L 22 põhisõnavara L 22
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT põhitähendus L 47 põhivorm Μ 20,111-112 põhjuslause SÜ 137 põhjusmäärus e kausaaladverbiaal SÜ 60 põimlause SÜ 134,137-144 põimliitnimisõna SM 28-32 põimliitomadussõna SM 38-40 põimliitsõna SM 4 põimtarind e subordinatiivtarind SÜ 3 põlisfraseologism L 52 põlistüvevara L 7 põlistüvi e genuiinne tüvi L 7 päike(ne) Μ 138 pärisnimi vt nimi päritoluvõõrus L 16 pärsia laenud Lil pääse-tüüp Μ 153 pööratud astmevaheldus vt tugevnev astmevaheldus pöördeline vorm e finiitne vorm Μ 3, 72, SÜ 12 pöördkonnad Μ 162 pöördsõna Μ 46, 72-99 pöördsõna astmevaheldusmall Μ 34 pöördsõna lõpumuutus Μ 41 pöördsõna lõpuvaheldusmall Μ 44 pöördsõnaraamat L 61 pööre Μ 72, 81 püsiepiteet L 48 püsiühend vt fraseem - r (nimisõnaliide) SM 21, 23 - r (omadussõnaliide) SM 34, 36 rahvaetümoloogia L 53 rahvanimi e etnonüüm L 56 rahvuslikult seotud kohanimi L 57 rahvusvaheline sõna L 12 rajav kääne e terminatiiv Μ 48, 62 raske aktsent О 9 ratas-tüüp Μ 155 ratsu-tüüp Μ 124 - rd (nimisõnaliide) SM 21, 23 - rda- (verbiliide) SM 9-10 redel-kringel-tüüp Μ 127 reduplikatiivmäärsõna SM 43 646 reduplikatiivnimisõna SM 33 reema SÜ 7,10,107 referaat SÜ 142-143 referent SÜ 7 refleksiiviliited SM 9,11 refleksiivne asendus vt vastastikune asendus refleksiivne verb vt enesekohane tegu sõna refleksiivpronoomen vt enesekohane asesõna rehi Μ 150 rektsioon vt sõltumine rektsiooniadverbiaal vt sõltuvusmäärus rektsioonisõnaraamat L 62 relatiivlause SÜ 138-140 relatiivproadverb vt siduv asemäärsõna relatiivpronoomen vt siduv asesõna resultatiivlause vt tulemuslause resultatiivne passiiv vt seisundipassiiv
retooriline küsilause SÜ 44, 81 retsiprookne asendus vt vastastikune asendus retsiprookne tegusõna vt vastastikune tegusõna retsiprookpronoomen vt vastastikune asesõna riiginimede algustäht О 27 -rik (nimisõnaliide) SM 23 rindlause SÜ 97,134-136 rindliitnimisõna О 60, SM 33 rindliitomadussõna О 60, SM 41 rindliitsõna SM 4 rindtarind e koordinatiivtarind SÜ 4, 97 rindverb SÜ 12 rinnastav sidend SÜ 77, 97-98,135 rinnastav sidesõna Μ 12, SÜ 77, 97-98, 135 rinnastus e koordinatsioon SÜ 4,97-106, 119,134-136,144 Rooma numbrid О 52 rootsi laenud L 10 rubla Μ 124 ruhi Μ 150
647 russitsism e russism L 21 rõhk О 8 rõhumäärsõna e modaaladverb Μ 13 rõhutu silp О 8 rööpnimi e allonüüm L 57 - s (omadussõnaliide) SM 34, 36 Mdwd-tulevik SÜ 30 saama-tüüp Μ 165 saateväljend SÜ 142-143 saatma-tüüp Μ 176 saav kääne e translatiiv Μ 48, 61 sada Μ 150 sagedaimad eesti perekonnanimed L 55 sagedaimad eesti sõnad L 22 sageduspõhimõte О 38 sagedussõnaraamat L 61 sar-tüüp Μ 142 saksa laenud L 10 sarnassõnad vt paronüümid see Μ 159 seestütlev kääne e elatiiv Μ 48, 57 seesütlev kääne e inessiiv Μ 48, 56 segmentaalfoneem SJ12, О 6, 9 seisundikaassõna vt viisi- ja seisundikaassõna seisundimäärus SÜ 60 seisundimäärsõna vt viisi- ja seisundi määrsõna seisundipassiiv e resultatiivne passiiv SÜ 24 seisundiverb Μ 3 seletav sidesõna Μ 13 seletussõnaraamat L 62-63 semantika vt tähendusõpetus semantiline L 41 semantiline kääne vt konkreetne kääne semantiline põhimõte e tähenduspõhi mõte О 4, 38 semantilised tunnusjooned L 41 semikoolon О 59, SÜ 105,136 seminar-tüüp Μ 120 seotud laiend SÜ 3 seotud tähendus L 47 - si (määrsõnaliide) SM 42 SISUJUHT sidekriips О 48, 60 sidend SÜ 9, 77-78 sidesõna e konjunktsioon Μ 2,12 siduv asemäärsõna e relatiivproadverb SÜ 77,138 siduv asesõna e relatiivpronoomen SÜ 77,139 sihiline lause e transitiivne lause SÜ 10 sihiline verb e transitiivne verb e sihiline tegusõna e transitiivne tegusõna Μ 3, SÜ 48 sihitis e (grammatiline) objekt SÜ 8, 48-56 sihitisekäändeline määrus SÜ 70 sihitislause SÜ 137 sihitislühend SÜ 147 sihitu lause e intransitiivne lause SÜ 10 sihitu verb e intransitiivne verb e sihitu tegusõna e intransitiivne tegusõna M3,
SÜ48 sü/-tüüp Μ 140 siirdkõne SÜ 142 silbitamine О 7 silp О 7 sina Μ 159 singular vt ainsus singulare tantum -sõna vt ainsussõna sisehäälikud О 10 sisekohakääne Μ 48, 50 siselaen L 15 sisseütlev kääne e illatiiv Μ 48, 54-55 sisseütleva tüvi Μ 55 sisuline ühildumine SÜ 3 - sk (nimisõnaliide) SM 21, 23 -skele- (verbiliide) SM 9,14-15 - skle- (verbiliide) SM 9,14-15 Skandinaavia laenud L 10 släng e argoo e žargoon e sotsiolekt e erikeel L 25 slängileksika vt slängisõnavara slängisõna L 25 slängisõnad kirjakeelesõnadeks L 15 slängisõnaraamat L 60 slängisõnavara e slängileksika L 25
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT soolane-tüüp Μ 134 soome laenud L 10 soome-ugri keeled SJ1 soome-ugri tüvevara L 7 soovlause SÜ 83 sotsiaalne murre SJ 2, L 25 sotsiolekt vt släng -sta- (verbiliide) SM 9-10 stampsöna L 48 stampväljend L 48 -sti (määrsõnaliide) SM 42 stiil L 29 stiilikihid L 30 stiilimõra L 29 stiilisünonüümid L 32 stiilivarjund L 29 stiilivärving L 29 stiimul SÜ 6 -stik (nimisõnaliide) SM 21, 24 -stikku (määrsõnaliide) SM 42 struktuurivõõrus L 18-20 -stu (nimisõnaliide) SM 21, 24 subjekt vt alus, tegevussubjekt subjektiline täiend SÜ 115 subordinatiivtarind vt põimtarind subordinatsioon vt alistus substantiiv vt nimisõna sufiks vt järelliide sufiksoid vt pooljärelliide sufikstuletus SM 2 suhtumis֊ ja suhtekaassõna Mli suletud muuttüüp Μ 114 sulghäälik e klusiil О 6 sulghäälikute õigekiri О 11,14 sulud SÜ 125,146, vt ka ümarsulud, nurksulud superlatiiv vt ülivõrre supletiivne tüvi Μ 21 suprasegmentaalfoneem SJ 12, О 9 suur algustäht О 24, 37b suurendussõna vt augmentatiiv suurtähtlühend О 47, 49a,b,c suur-tüüp Μ 147 sõèer-tüüp vt nali-söber-tvMp 648 sõi/a-tüüp vt pada-sõda-tüüp sõidukinimede algustäht О 36 sõimusõna L 30 sõltumine e rektsioon SÜ 3, 74 sõltuvusmäärus e rektsiooniadverbiaal SÜ 60 sõna SJ 10, Ľ 2 sõna valdamine Ľ 3 sõnaartikkel L 59 sõnajärg SÜ 107-110,117-118,125 sõnaklass Μ 46 sõnakeeld vt tabu sõnaliik M 1 sõnamoodustus SJ 11, SM 1 sõnamoodustusviis SM 2 sõnamuutmine vt vormimoodustus sõnana loetavad lühendid O 49b, L 17 sõnaraamat L 59 sõnaraamatu tüüp L 62 sõnaraamatute liigitus hõlmatava sõna vara järgi L 60 sõnaraamatute liigitus sõnakirjelduste
järgi L 62 sõnaraamatute liigitus ülesehituse järgi L61 sõnasemantika L 41 sõnastik L 59 sõnavara e leksika L 4 sõnavara jagunemine hinnangulisuse järgi L 28 sõnavara jagunemine sageduse järgi L 27 sõnavara jagunemine tarvitusaja järgi L23 sõnavara jagunemine tarvitusulatuse järgi L 22 sõnavara muutumine L 4 sõnavara päritolu L 6 sõnavara rikastumise allikad L 5 sõnavara rikastumise viisid L 5 sõnavara sotsiaalne jagunemine L 25 sõnavara stiililine jagunemine L 29-30 sõnavara territoriaalne jagunemine L 24 sõnavarastatistika e leksikostatistika L 58 sõnavorm SJ 10, Μ 15-16, SÜ 2, 5, L 2
649 sõnavormide homonüümia L 38 sõnavälde vt välde sõne L 2 säh (vaegmuuteline verb) Μ 3 süda Μ 132 sümbol e võrdkuju L 45 sündmusverb Μ 3 sünekdohh L 45 sünkrooniline leksikoloogia L 1 sünonüümia L 32 sünonüümid L 32 sünonüümika L 32 sünonüümisõnaraamat L 32, 62 sünonüümkond e sünonüümirida L 32 süntaks vt lauseõpetus süntaktiline funktsioon SÜ 8 süntaktiline tarind SÜ 3-4 süntaktiline üksus SÜ 5 sünteetiline vorm vt lihtvorm zoonüüm vt loomanimi žargoon vt släng - t- (verbiliide) SM 9-10 - ta- (verbiliide) SM 9-10 tabu e sõnakeeld L 33 tabusõna e keeldsõna L 33 tagajärjelause SÜ 137 tagajärjemäärus e konsekutiivadverbiaal SÜ 60 tagasituletus SM 1 tagasõna e postpositsioon Mil tagavokaal О 6 taimesortide nimetamine О 34 - tar (nimisõnaliide) SM 21, 23 tautoloogia L 49 tavatähendus e usuaaltähendus L 47 tav-kesksõna Μ 78 iav-lühend SÜ 147,149-150 teaduskeelne sõnavara L 30 teatelaad SÜ 33 teatestruktuur vt infostruktuur teema SÜ 7,10,107-110 tegema-tüüp Μ 183 tegevusliited SM 21-22 tegevusnimi Μ 73 SISUJUHT tegevusobjekt SÜ 6 tegevussubjekt SÜ 6 tegija e agent SÜ 6 tegijamäärus e agentadverbiaal SÜ 60 tegijanimi SM 23 tegumood e geenus Μ 72, 82-84, SÜ 17, 22-25 tegusõna e verb Μ 2, 3 tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine 0 44 tehissõna L 17 tehistüvevara L 17 tehistüvi L 17 teine Μ 138 teine välde О 9-10 teisene tähendus L 47 tekst SJ11 tekstikorpus SJ 9 tekstilingvistika SJ 12 - tele- (verbiliide) SM 9,14-15 tema Μ 159 temporaaladverb vt ajamäärsõna temporaaladverbiaal vt ajamäärus tempus vt aeg teonimi SM 22 termin vt oskussõna terminatiiv vt rajav kääne terminoloogia vt
oskussõnavara - ti (määrsõnaliide) SM 42 tingimuslause SÜ 137 tingimusmäärus e konditsionaaladver biaal SÜ 49 tingiv kõneviis e konditsionaal Μ 91, 93, SÜ 32 - tie- (verbiliide) SM 9,14-15 too Μ 159 toponüüm vt kohanimi toponüümia L 56 toponüümika L 56 totaalobjekt vt täissihitis totaalpredikatiiv vt täisöeldistäide totaalsubjekt vt täisalus traditsiooni põhimõte О 4, 38 traditsiooniline lauseanalüüs SÜ 11
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT transitiivne lause vt sihiline lause transitiivne verb e transitiivne tegusõna vt sihiline verb e sihiline tegusõna transkriptsioon О 23 translatiiv vt saav kääne translatiiviliited SM 9,12 translatiivne tegusõna Μ 3 transliteratsioon О 22 treima-tüüp Μ 164 tremulant vt värihäälik -ts (nimisõnaliide) SM 21, 23 -tse- (verbiliide) SM 9,14,17 - tsi (määrsõnaliide) SM 42 tsitaatsõna L 19 tsitaatsõnade õigekiri 019 tsitaatväljend L 19 - tu (nimisõnaliide) SM 21, 23 - tu (omadussõnaliide) SM 34-35 էսժ-kesksõna Μ 79 rmMühend SÜ 148-150 tugevaastmeline tüvi Μ 22 tugevnev astmemuutus Μ 26 tugevnev astmevaheldus e pööratud astmevaheldus Μ 33 tulema-tüüp Μ 171 tulemuslause e resultatiivsuse SÜ 12 tuletis e derivaat SM 2 tuletus e derivatsioon SM 2-3 tuletusalus SM 2 tuletusliide SM 2 tuletustüvi SM 2 tulevik SÜ 29-30 tuli-tüüp Μ 122 tunnus Μ 15 tõlkelaen L 14 tõlkesõnaraamat L 62 tõusma-tüüp Μ 179 tähendus L 42 tähenduse halvenemine L 44 tähenduse kitsenemine L 44 tähenduse laienemine L 44 tähenduse muutumine L 43 tähenduse paranemine L 44 tähenduslaen L 13 tähendusnihe L 44 650 tähenduspõhimõte vt semantiline põhimõte tähendusvarjund L 47 tähendusväli L 42 tähendusõpetus e semantika SJ11, L 41 tähendusülekanne L 45 täheortograafia О 11-17 tähestikuline sõnaraamat e alfabeetiline sõnaraamat L 61 tähtpäevade algustäht О 37a tähtsaimad sõnaraamatud L 63 tähtsümbol O 49e täiend e atribuut SÜ 8,112-119,125 täiendlause SÜ 137-140 täiendlühend SÜ 147,149-150 täiendsõna SM 4 täisalus e totaalsubjekt SÜ 46 täishomonüümid L 39 täishäälik e vokaal О 5-6 täishäälikute
liigitus О 6 täislause SÜ 1 täisminevik e perfekt Μ 85, 88, SÜ 28 täisparadigma Μ 106 täissihitis e totaalobjekt SÜ 49-55 täissünonüümid L 32 täistähenduslik sõna Μ 1 täisöeldistäide e totaalpredikatiiv SÜ 58-59 täitesõna L 48 tühiku jätmine numbrikirjutuses О 51b türgi laenud Lil tüveminevik Μ 87 tüvemitmus Μ 70-71 tüvesisseütlev Μ 55 tüvevaheldus Μ 21 tüvevokaali teisenemine SM 5 tüveülivõrre Μ 103 tüvi Μ 15 tüüpsõna Μ 19 -u (nimisõnaliide) SM 21-22, 25 -u- (verbiliide) SM 9,11,14,16 umbisikuline lause SÜ 47 umbisikuline tegumood e impersonaal Μ 82, 84, SÜ 23, 25 umbmäärane asemäärsõna Μ 9
651 umbmäärane asesõna e indefiniitpronoomen Μ 8 - ur (nimisõnaliide) SM 21,23 urbonüüm L 56 - us (nimisõnaliide) SM 21-22 usuaaltähendus vt tavatähendus uudiskeelend e neologism L 23 uudissõna L 23 uudissõnaraamat L 60 uuemad laenud L 10 Uurali tüvevara L 7 uus kirjaviis SJ 6, О 2 uus-küüs-tüüp Μ 148 ֊V (omadussõnaliide) SM 34, 36 vaba laiend SÜ 3 vaba tähendus L 47 vabalt kombineeritud tehistüvi L 17 vaeg- Μ 2a vaeglause SÜ 1,47, 90 vaegomadussõna Μ 5 vaegpöördeline tegusõna Μ 3 vaegvõrdeline omadussõna Μ 5 vahend SÜ 6 vahendi֊ ja abinõukaassõna Μ 11 vahendimäärus e instrumentaaladverbiaal SÜ 60 valdajamäärus e habitiivadverbiaal SÜ 10, 60,62 -valentne e -kohaline SÜ 3 valents SÜ 3 valiktähtlühend О 47 vana kirjaviis SJ 5, О 2 vanakreeka laenud L 12 vanakreeka pooleesliited ja pooljärelliited L 12 vanamoeline sõna L 23 vanarootsi laenud L 10 vanavene laenud Ľ 10 vanemad laenud L 10 varjunimi e pseudonüüm L 55 vastandav e adversatiivne rinnastus SÜ 98 vastandav sidesõna Μ 12 vastandsõnad vt antonüümid vastanduse väljendamine L 35 SISUJUHT vastastikune e retsiprookne asendus SÜ 86, 88 vastastikune asemäärsõna Μ 9 vastastikune asesõna e retsiprookpronoomen Μ 8 vastastikune tegusõna e retsiprookne tegusõna Μ 3 v«r֊lühend SÜ 147 vet-tegevusnimi e vat-infinitiiv Μ 73,75 vedru Μ 124 - vel (määrsõnaliide) SM 42 - vele (määrsõnaliide) SM 42 vene laenud L 10 vene-eesti transkriptsioon О 23 vene-ladina transliteratsioon О 22 verb vt tegusõna verb + nimisõna SM 31 verbi otsetuletus SM 18 verbifraas SÜ 5 verbiliited SM 9-17 verbita lauselühend SÜ 147,150 vestlema-tüüp Μ 189 vestlus SJ
12 vestlusanalüüs SJ 12 vetenimi e hüdronüüm L 56 viisi- ja seisundikaassõna Mil viisi- ja seisundimäärsõna Μ 7, SÜ 15 viisilause SÜ 137 viisimäärus SÜ 60 viisiütlev kääne e instruktiiv Μ 48 - vik (nimisõnaliide) SM 23 - vii (määrsõnaliide) SM 42 - vile (määrsõnaliide) SM 42 virvasõna L 12 v-kesksõna Μ 78 v-lühend SÜ 147,149 vokaal vt täishäälik vokaaliteisendus Μ 29 vokaalmitmus Μ 70-71 vormianalüüs Μ 15 vormikategooria vt morfoloogiline kategooria vormimoodustus e sõnamuutmine e muutemorfoloogia Μ 15
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT vormimoodustuse seisukohalt oluline liide Μ 18 vormiparadigma Μ 104 vormipõhimõte О 38 vormisõnaraamat e morfoloogiasõnaraamat L 62 vormitüvi Μ 17, 21a vormisüntees Μ 15 vormiõpetus SJ11, Μ 15 vulgaarkeelend vt vulgarism vulgaarsõnavara L 30 vulgarism e vulgaarkeelend L 30 võima-tüüp Μ 165 võrdkuju vt sümbol võrdlus L 51 võrdlusaste e võrre Μ 100 võrdluskategooria e komparatsiooni kategooria Μ100֊103 võrdlussõna Μ 46,100-103 võrre vt võrdlusaste võtmevorm vt algvorm võõrapärasused (ismid) L 21 võõrkeelsed lühendid O 49d võõrliited SM 44 võõrnimede hääldus L 18 võõrnimede käänamine Μ 161a võõrnimede õigekiri 018 võõrnimetuletiste õigekiri О 21 võõrsõna О 16, L 19 võõrsõna struktuurivõõrus О 16, L 19 võõrsõnade lõppsilbi täishääliku õige kiri О 17 võõrsõnade lõppsulghääliku õigekiri 017 võõrsõnade õigekiri О 16-17 võõrsõnaraamat L 60 võõrsõnavara L 19 võõrtäht О 1 võõrtüveliste verbide tuletus SM 19 vähendusliited SM 21, 25, 34 vähendussõna vt deminutiiv väike(ne) Μ 138 väikekohanimi e mikrotoponüüm L 56 väiketähtlühend О 47 väitlause SÜ 80 652 välde e sõnavälde О 9-10 väliskohakääne Μ 48, 50 väljajätt e ellips SÜ 1, 90-95 väljajätteline lause vt lünklause väljendtegusõna e väljendverb Μ 3, SÜ 14,16 väljendtegusõnade kokku- ja lahku kirjutamine О 44 väljendverb vt väljendtegusõna välte määramine О 10 vältekriitilisi sõnu О 10 vältemuutus Μ 27 värihäälik e tremulant О 6 õeZ-tüüp Μ 130 õigekeelsussõnaraamat L 60, 62 õigekiri vt ortograafia õigekirjutus vt ortograafia õigekirjutussõnaraamat e ortograafiasõnaraamat L 62 õlu Μ 123 õnnelik-tüüp Μ 141
õppesõnaraamat L 62 õppima-tüüp Μ 175 äike(ne) Μ 138 ära (vaegmuuteline verb) Μ 3, 99 öeldis e (grammatiline) predikaat SÜ 8, 12-44 öeldisrühm SÜ 5 öeldistäide e predikatiiv SÜ 8, 57-59 öeldistäitega lause SÜ 10 öeldistäitelause SÜ 137 öeldistäitelühend SÜ 147 öeldistäitemäärus e predikatiivadverbiaal SÜ 60, 72-73 ühekeelne sõnaraamat L 62 ühendav e kopulatiivne rinnastus SÜ 98 ühendav sidesõna Μ 12 ühendtegusõna e ühendverb Μ 3, SÜ 15-16 ühendtegusõnade kokku- ja lahku kirjutamine О 44 ühendverb vt ühendtegusõna ühetähenduslik sõna e monoseemne sõna L 46
653 ühetähenduslikkus e monoseemia L 46 ühildumine e kongruents SÜ 3,18-21, 59, 73,114,120-125 üks Μ 150 ülakoma О 21, 65 üldisikuline lause SÜ 47 üldkasutatavaid lühendeid О 50 üldkasutatavaid märke О 71 üldlaiend SÜ 9, 75-76 üldleksikoloogia L 1 üldminevik e preteeritum Μ 85,90, SÜ 28 SISUJUHT üldnimi e apellatiiv Μ 4, L 54 üldsläng L 25 üldsõnavara L 22 üldvastandus SÜ 98 ülekantud tähendus L 47 ülimussuurtäht О 37a ülivõrre e superlatiiv Μ 100,103 ümarsulud О 66 ümberütlus vt perifraas ürituste nimetamine О 33 üte SÜ 145-146
|
| adam_txt |
SISUKORD Saateks Lühendid ja märgid 17 19 SISSEJUHATUS Eesti keele päritolust Kirjakeel ja murded Eesti keele kirjeldamise ja arendamise ajaloost Keele tasandid Keeleteaduse harud Keele avaldumisvormid Kirjandust sissejuhatuse kohta 23 23 24 27 38 40 42 42 ORTOGRAAFIA Kiri ja tähestik Kirjaviis Ortograafia mõiste Ortograafia põhimõtted HÄÄLIKUD JA FONEEMID Häälikud Foneemid Silbitamine ja poolitamine Rõhk Häälikute ja foneemide pikkus. Sõnavälde Kuidas määrata sõnaväldet TÄHEORTOGRAAFIA b, d, g, p, t, к ortograafia h sõna algul i ja j ortograafia Häälikute pikkuse märkimine Häälikuühendi ortograafia Võõrsõnade kirjutamine Võõrnimede kirjutamine Tsitaatsõnade kirjutamine Nimedest saadud üldsõnade kirjutamine Võõrnimetuletiste kirjutamine Vene-ladina transliteratsioon Vene-eesti transkriptsioon ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA Suure algustähe kasutamine 45 45 46 46 46 48 48 49 52 54 54 56 59 59 60 61 61 62 63 67 68 69 70 72 73 77 77
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 6 Kohad, ehitised Asutused, ettevõtted, organisatsioonid, ühendused Riigid, osariigid Isikud, olendid Perioodikaväljaanded Teosed, dokumendid, sarjad, saated Ajaloosündmused Autasud Üritused Taimesordid Kaubad Sõidukid Nimed ei ole ja kirjutatakse väikese algustähega Algustäheortograafia kokkuvõte KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE Kokku- ja lahkukirjutuse põhimõtted Nimisõna + nimisõna Omadus-, arv-, asesõna või muutumatu sõna + nimisõna Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine Käänd- või määrsõna + omadussõna Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine Muutumatute sõnade kokku- ja lahkukirjutamine LÜHENDAMINE Lühendite kasutamine Lühendusviisid Punkt j a sidekriips lühendeis Sõnaühendilühendite kokku- ja lahkukirjutamine Lühendite lugemine Lühendite käänamine ja lühenditest tuletamine Võõrkeelsed lühendid Tähtsümbolid Isikunimede lühendamine Üldkasutatavaid lühendeid NUMBRITE KIRJUTAMINE Kas numbrite või sõnadega? Tühiku jätmine Arvude paigutamine tekstis Põhi- j a järgarvude kirjutamine Käände näitamine üksinda seisva arvsõna puhul Käände näitamine sõnaühendis oleva arvsõna puhul Numbrid koos ne- ja Ime-omadussõnaga Kuupäevade, aastaarvude ja kellaaegade kirjutamine Jaotiste nummerdamine 78 81 84 84 86 87 88 89 89 90 91 92 92 93 94 94 95 98 100 101 103 104 107 112 112 113 114 115 116 117 117 118 118 119 122 122 123 124 124 126 127 128 129 130
7 KIRJAVAHEMÄRGID Punkt Koma Koolon Semikoolon Sidekriips Mõttekriips Küsimärk Hüüumärk Jutumärgid Ülakoma Ümarsulud Nurksulud Kaldkriips Mõttepunktid Katkestuspunktid ja -jooned Muid märke Kirjandust ortograafia kohta VORMIMOODUSTUS SÕNALIIGID Tegusõnad Nimisõnad Omadussõnad Arvsõnad Määrsõnad Asesõnad Asemäärsõnad Abimäärsõnad Kaassõnad Sidesõnad Rõhumäärsõnad Hüüdsõnad VORMIMOODUSTUSE PÕHIMÕISTED Mida uurib vormimoodustus: morfeem ja formatiiv Kuidas moodustatakse sõnavorme Algvorm Muuttüübid ja erandid Põhivormid ja analoogiavormid TÜVEVAHELDUSED Astmevaheldus Missugused sõnad on astmevahelduslikud Astmemuutus SISUKORD 132 132 133 135 135 136 140 142 142 143 144 145 146 146 147 147 148 149 151 151 155 158 159 161 162 164 168 169 170 174 175 175 178 178 179 180 181 182 184 185 186 188
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 8 Astmevaheldusmallid Lõpuvaheldus Missugused sõnad on lõpuvahelduslikud Lõpumuutus Lõpuvaheldusmallid MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD Käändsõna Kääne Nimetav kääne Omastav kääne Osastav kääne Sisseütlev kääne Seesütlev kääne Seestütlev kääne Alaleütlev kääne Alalütlev kääne Alaltütlev kääne Saav kääne Rajav kääne Olev kääne Ilmaütlev kääne Kaasaütlev kääne Arv Ainsus Mitmus r/e-mitmus Vokaalmitmus Pöördsõna Infiniitsed vormid ¿/«-tegevusnimi vßr-tegevusnimi w«-tegevusnimi Kesksõnad Oleviku kesksõna Mineviku kesksõna i/es-vorm Pööre Tegumood Isikuline tegumood Umbisikuline tegumood Aeg Olevik Lihtminevik Täisminevik 192 196 198 199 203 207 208 209 211 212 213 215 217 218 219 220 220 221 221 222 222 223 224 225 225 226 227 230 231 232 233 233 235 236 236 237 238 240 240 240 242 243 243 245
9 Enneminevik Üldminevik Kõneviis Kindel kõneviis Tingiv kõneviis Käskiv kõneviis Kaudne kõneviis Möönev kõneviis Kõneliik Jaatav kõneliik Eitav kõneliik Võrdlussõna Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre VORMIPARADIGMA Käändsõna paradigma Pöördsõna paradigma Võrdlussõna paradigma Formatiivivariandid Käändsõna formatiivivariandid Pöördsõna formatiivivariandid Vormidevahelised analoogiaseosed Analoogiaseosed käändsõna paradigmas Analoogiaseosed pöördsõna paradigmas MUUTTÜÜBID Käändkonnad I käändkond II käändkond III käändkond IV käändkond V käändkond VI käändkond VII käändkond Reeglipäratud asesõnad Liitarvsõnade käänamisest Nimede käänamisest Pöördkonnad I pöördkond II pöördkond III pöördkond IV pöördkond Kirjandust vormimoodustuse kohta SISUKORD 245 246 246 247 247 248 248 248 249 249 250 251 251 251 252 254 254 255 259 260 260 261 262 262 264 266 270 271 273 276 277 281 284 292 296 300 301 307 308 310 314 321 322
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 10 SÕNAMOODUSTUS Sissejuhatus Sõnamoodustuse mõiste Sõnamoodustusviisid Grammatiline ja leksikaalne tuletus Liitsõnamoodustuse põhijooni Sõnamoodustusega kaasnevaid häälikulisi muutusi Sõnamoodustuse kirjelduse osad VERBIMOODUSTUS Verbiliited Kausatiivi- ja faktitiiviliited Refleksiivi- ja translatiiviliited Momentaaniliited Frekventatiiviliited Otsetuletus Võõrtüveliste verbide tuletusest Liitverbid NIMISÕNAMOODUSTUS Nimisõnaliited Tegevusliited Isiku- ja asjaliited Kogu või ala väljendavad liited Vähendusliited Mõne nimisõnatähenduse väljendusvõimalusi Eesliited Liitnimisõnad Põimliitnimisõnad Omadussõna + nimisõna Nimisõna + nimisõna Verb + nimisõna Muutumatu sõna + nimisõna Rindliitnimisõnad OMADUSSÕNAMOODUSTUS Omadussõnaliited Mitteproduktiivseid omadussõnaliiteid Eesliited Liitomadussõnad Põimliitomadussõnad Nimisõna + omadussõna Omadussõna + omadussõna Muutumatu sõna + omadussõna/kesksõna Rindliitomadussõnad MÄÄRSÕNAMOODUSTUS Määrsõnaliited 325 325 325 325 327 328 329 330 331 331 332 333 335 336 338 339 340 341 341 341 345 352 354 355 356 357 357 357 358 360 361 361 363 363 368 368 369 369 369 370 370 371 372 372
11 Liitmäärsõnad VÕÕRSÕNADES KASUTATUD VÕÕRLIITEID Kirjandust sõnamoodustuse kohta SÜNTAKS Sissejuhatus Lauseõpetus ja lause Lause moodustajad Moodustajate alistus Moodustajate rinnastus Süntaktilised üksused. Fraas ja fraasiliigid Moodustajate semantilised funktsioonid Moodustajate pragmaatilised funktsioonid Lauseliikmed Mittelauseliikmelised lauseelemendid Lause põhitüübid Lauseanalüüsist LAUSE EHITUS Öeldis Pöördelised verbivormid Perifrastilised verbivormid ja ahelverbid Väljendverbid Ühendverbid Ühend- ja väljendverbide kasutusest Öeldise grammatilised kategooriad Isik ja arv. Öeldise ühildumine alusega Isikuühildumine Arvuühildumine Öeldise arvuvorm, kui alus on mitmuse vormis, kuid sisult ainsuslik Öeldise arvuvorm, kui alus on ainsuse vormis, kuid sisult mitmuslik Tegumood Impersonaal Passiiv O/Z«Ase/oM/+twöLkesksõna Aeg Olevik Minevik Tulevik s«ew«-tulevik w«s-tarind Kõneviis SISUKORD 375 377 379 381 381 381 382 383 384 385 387 388 389 390 391 392 394 394 394 394 395 396 397 399 399 399 399 400 400 401 401 403 404 405 405 405 407 408 409 410
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 12 Kaudsest ja möönvast kõneviisist Kõneliik Lauseeitus Eitav verbivorm Keeldkõne Eitava lause omadusi Lauseeituse erijuhtumeid Partikkel ei lause algul Asesõnad ja asemäärsõnad lauseeituse fookuses Eitus rindtarindis Eitus vastandavas rindtarindis Eitus ühendavas rindtarindis Ega pealause algul Moodustajaeitusest Sisu ja vormi mittevastavusi eituse ja jaatuse väljendamisel Alus Täis- ja osaalus Aluseta laused Sihitis Täis- ja osasihitis Täis- ja osasihitise valiku probleeme Täissihitis omastavas või nimetavas käändes Vormilt ja/või sisult mitmuslik täissihitis Täissihitis käsklauses Täissihitis aluse puudumise korral Erandliku vormivaheldusega asesõnalised sihitised Määrusega vahelduv sihitis Öeldistäide Täis- ja osaöeldistäide Öeldistäite ühildumine alusega Määrus Määruse vahekord muude lauseliikmetega Määruse õigekeelsus Omamise väljendamine Mõne kaassõna kasutusest Koha väljendamine Sise- või väliskohakääne Kus- või ќи/ш-каапе Kus- või tesi-kääne Vahend või koht Aja väljendamine Ajamääruse kääne Muid aj avälj endeid Sihitisekäändelised määrused 410 411 412 412 413 413 413 413 414 414 414 415 415 416 417 418 418 419 420 421 422 423 423 425 425 426 426 427 247 428 429 430 431 431 432 433 433 434 435 435 436 436 437 438
13 /¿-määrsõnad Olevas ja saavas käändes öeldistäitemäärus Olevas ja saavas käändes öeldistäitemääruse arvuühildumine Rektsioone, milles sageli eksitakse Üldlaiend ja sidend Üldlaiend Sidend Sidendite õigekeelsusest Lausetüübid suhtluseesmärgi järgi Väitlause Küsilause Käsklause Soovlause Hüüdlause Asendus Lausesisene asendus Enesekohane asendus Vastastikune asendus Lausetevaheline asendus Väljajätt Nimisõnafraasi moodustajate ellips Lause moodustajate ellips Verbieelse temaatilise moodustaja ellips Verbi järel esinevate moodustajate ellips Öeldisverbi ellips Grammatiline ellips Kordus Rinnastus Rinnastuse tähenduslikud liigid Käändsõna(fraasi)de rinnastusest Käändelõpu ellips Kaheosalised nimed ja nimetused Ainsuse ja mitmuse kasutusest nimisõna(fraasi)de rinnastamisel Öeldise arvuvorm, kui aluseks on ainsuslike liikmetega rindühend Öeldistäite ja öeldistäitemääruse arvuvorm rindtarindist aluse või sihitise korral Rindtarindi täiendi arvuvorm Rindtäiendi põhja arvuvorm Koondlause kirjavahemärgid Koma kasutusest mitme määruse korral Lause sõnajärg SISUKORD 440 440 442 443 449 449 450 451 452 452 452 454 455 455 456 456 456 458 458 459 460 460 460 461 461 462 462 463 463 464 464 465 466 466 466 467 467 468 469 470
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 14 Verbi asend lauses Verb teisel kohal (V2-järg) Verb lause algul Verb lause lõpus LAUSE MOODUSTAJATE EHITUS Fraas Nimisõnafraas Omadussõnaline täiend Omadussõnalise täiendi ühildumisest Nimisõnaline täiend omastavas käändes Määrustäiend Täiendi täiendi asukoht Täiendite järjestus Täiendite rinnastus Lisand Lisanditarindeist, millesse kuulub nimi või nimetaoline osa Liigisõna eeslisandina Nimi järellisandina vs. liigisõna eeslisandina Nimi või nimetaoline väljend eeslisandina Järellisandi ja järeltäiendi kirjavahemärgid Koma kasutusest mitme eeslisandi puhul Lisanditaoliste määruste vahemärgistusest Hulgafraas ja hulgasõnad Hulgafraasi ja nimisõnafraasi vahekord Hulgafraasi laiend seestütlevas käändes Erisuguseid hulgasõnu Hulgasõna määralaiendid Muid fraasitüüpe Osalause Osalausete rinnastus Rindlause kirjavahemärgid Osalausete alistus Relatiivlause Relatiivlause sidendist Relatiivlause asukohast Põimlause kirjavahemärgid Kõrvallause referaadina Otsekõne kirjavahemärgid Liitsed liitlaused Kiilud Kiilu kirjavahemärgid Lauselühendid Määruslike lauselühendite kasutamisest Kesksõnalühendeist 472 472 473 474 475 475 475 475 477 478 479 480 481 482 483 484 484 485 486 487 490 490 490 491 492 493 494 495 496 496 497 498 500 500 502 502 506 507 509 510 511 512 514 516
15 Lauselühendite kirjavahemärgid Nominalisatsioon Kirjandust süntaksi kohta LEKSIKOLOOGIA Leksikoloogia mõiste Sõnaõpetuse mõisteid Sõna valdamine SÕNAVARA Sõnavara mõiste Sõnavara rikastumise teed Sõnavara päritolu Põlistüved Ekspressiivne sõnavara Keeleline laenamine Laentüved Otse- ja kaudlaenud Rahvusvahelised sõnad Tähenduslaenud Tõlkelaenud Siselaenud Päritoluvõõrus Tehistüved Oma- ja võõrsõnad Võõr- ja tsitaatsõnad Struktuurivõõrus Võõrapärasused Põhi-, üld- ja oskussõnavara Neologismid, historismid ja arhaismid Murdesõnavara Slängisõnavara Lastekeelne sõnavara Harvad ja juhusõnad Hinnangusõnad Sõnavara stiililine jagunemine Stiilikihid LEKSIKAALSED SUHTED Leksikaalsed suhted tähenduse ja vormi alusel Sünonüümid Tabusõnad ja eufemismid Antonüümid Vastanduse välj endamise vahendid Hüponüümia SISUKORD 517 519 521 523 523 523 525 526 526 527 527 528 529 530 530 533 534 539 540 542 543 543 546 546 547 547 549 552 553 554 556 557 558 559 560 564 564 564 567 570 571 574
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 16 Meronüümia Homonüümid Homonüümsed sõnavormid Homonüümsed lekseemid Paronüümid Näpunäiteid paronüümide kasutamisel LEKSIKOLOOGIA HARUD Sõnasemantika Sõnasemantika mõisteid Tähendus Tähenduse muutumine Tähendusnihked Tähendusülekanded Mitmetähenduslikkus Tähenduse liike Täite- ja stampsõnad Tähenduskordused Moesõnad Fraseoloogia Fraseologismid Fraseologismide päritolu Etümoloogia Onomastika Onomastika mõisteid Isikunimed Kohanimed Nimede keelsus Sõnavarastatistika Leksikograafia Sõnastik ja sõnaraamat Sõnaraamatute liike hõlmatava sõnavara järgi Sõnaraamatute liike ülesehituse järgi Sõnaraamatute liike sõnakirjelduste järgi Eesti leksikograafia ajaloo tähtteoseid Kirjandust leksikoloogia kohta SISUJUHT 575 575 577 579 582 582 591 591 591 592 594 594 596 599 600 604 605 607 608 608 610 612 613 613 615 620 621 622 624 624 625 627 627 630 631 633
SISUJUHT a֊ (verbiliide) SM 9,13,19 aastaarvu kirjutamine О 54 aasta-tüüp Μ 126 abessiiv vt ilmaütlev kääne abimäärsõna e afiksaaladverb Μ 2,10, SÜ 15 abinõukaassõna vt vahendi- või abinõukaassõna abisõna Μ 1 abiverb Μ 2, 3b ablatiiv vt alaltütlev kääne absoluuttarind vt verbita lauselühend abstraktne kääne e grammatiline kääne Μ 48, 49 abstraktne nimisõna Μ 4 adessiiv vt alalütlev kääne adjektiiv vt omadussõna adpositsioon vt kaassõna adverb vt määrsõna adverbiaal vt määrus adverbiaalatribuut vt määrustäiend aeg e tempus Μ 72, 85-90 aeg SÜ 17, 26-31 adversatiivne rinnastus vt vastandav rinnastus afiksaaladverb vt abimäärsõna afirmatiiv vt jaatav kõneliik agent vt tegija agentadverbiaal vt tegijamäärus aglutinatsioon Μ 16 ahelverb SÜ 12 -ahta- (verbiliide) SM 9,13 ainsus e singular Μ 66-67 ainsussõna e singulare tantum -sõna Μ 4, 66 ajakaassõna Mli ajakirjanduse sõnavara e publitsistlik sõnavara L 30 ajalause SÜ 137 ajalooline leksikoloogia vt diakrooni line leksikoloogia ajalooline olevik e praesens historicum SÜ 27 ajaloosündmuste nimetuste algustäht 0 31 ajama Μ 173 ajamäärsõna e temporaaladverb Μ 7 ajamäärus e temporaaladverbiaal SÜ 60, 68-69 aktiiv SÜ 22 aktiivne sõnavara L 22 aktsent О 9 alaleütlev kääne e allatiiv Μ 48, 58 alaltütlev kääne e ablatiiv Μ 48, 60 alalütlev kääne e adessiiv Μ 48, 59 alamsaksa laenud L 10 alfabeetiline sõnaraamat vt tähestiku line sõnaraamat algtähendus e esmane tähendus L 47 algustäheortograafia О 24֊37b algustähtlühend О 47 algvorm e võtmevorm Μ 18, L 2 algvõrre e positiiv Μ 100-101 alistav sidend SÜ 77,137-139,126 alistav sidesõna Μ
12 alistus e subordinatsioon SÜ 3,137 allatiiv vt alaleütlev kääne allegooria e mõistukuju L 45 allofoon SJ10 allomorf e morfeemivariant SJ 10 allonüüm vt rööpnimi alternatiivküsilause SÜ 81 alus e (grammatiline) subjekt SÜ 8,45-47 aluseta lause SÜ 47 aluskeelendile toetuv tehistüvi L 17 aluslause SÜ 137
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT aluslühend SÜ 147 alustüve astme nõrgenemine SM 5 alustüve lühenemine SM 5 alustüvi SM 2 alveolaar vt hambasombuhäälik amerikanism L 21 ametinimetuste algustäht О 37 a ametliku stiili sõnavara L 30 anakronism L 23 analoogiavorm Μ 20,111-112 analüütiline vorm vt liitvorm anglitsism L 21 antitees L 35 antonüümia L 34 antonüümid e vastandsõnad L 34 antonüümisõnaraamat L 62 antroponüüm vt isikunimi antroponüümia L 55 antroponüümika L 55 apellatiiv vt üldnimi ֊ar (nimisõnaliide) SM 21,23 -ard (nimisõnaliide) SM 21, 23 araabia laenud Lil argikeelne sõnavara L 30 argoo vt släng arhaism L 23 armas-tüüp Μ 156 arv e nuumerus Μ 47, 66-71, SÜ 19-21 arvsõna e numeraal Μ 6 arvsõna + nimisõna kokku- ja lahku kirjutamine О 40 arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine 0 43 asearvsõna e pronumeraal Μ 8 asemäärsõna e proadverb Μ 2,9 asendumine Μ 29, 39 asendus SÜ 86-89 asenimisõna e prosubstantiiv Μ 8 aseomadussõna e proadjektiiv Μ 8 asesõna e pronoomen Μ 2, 8 asesõna + nimisõna kokku- ja lahku kirjutamine О 40 aspektverb SÜ 49 assimilatsioon Μ 29 634 astmemuutus Μ 22,26-29 astmevaheldus Μ 21-34 astmevaheldusmall Μ 22, 30-34 asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja ühenduste nimetamine О 26 -ata- (verbiliide) SM 9,13 atribuut vt täiend au Μ 117 augmentatiiv e suurendussõna L 28 aunimetuste algustäht О 37a autasude nimetamine О 32 avatud muuttüüp Μ 114 balti laenud L 10 baltisaksa laenud L 10 barbarism L 21 - bi- (verbiliide) SM 9,11 - bik (nimisõnaliide) SM 23 bilabiaal vt huulhäälik - bu- (verbiliide) SM 9,11 bürokraatia släng L 25 - da- (verbiliide) SM 9-10 ¿«-lühend
SÜ 147 ¿«-tegevusnimi e ¿«-infinitiiv Μ 73-74 definiitsus vt määratus deminutiiv e vähendussõna L 28 ¿e-mitmus Μ 69 demonstratiivpronoomen vt näitav asesõna denotatsioon vt deskriptiivne tähendus dentaal vt hammashäälik derivaat vt tuletis derivatsioon vt tuletus deskriptiivne sõnaraamat vt kirjeldav sõnaraamat deskriptiivne tähendus e denotatsioon L47 deskriptiivsõna L 8 ¿es-lühend SÜ 147-148,150 ¿es-vorm e konverb Μ 73, 80 determinatiivpronoomen vt määratlev asesõna diakrooniline leksikoloogia e ajalooline leksikoloogia L 1
635 dialektism L 24 diftong О 6 diftongi õigekiri О 15 -dik (nimisõnaliide) SM 20, 22 disjunktiivne rinnastus vt eraldav rinnastus dissimilatsioon Μ 29 -die- (verbiliide) SM 9,14-15 -du- (verbiliide) SM 9,11 duratiiv Μ 3 düsfemism L 33 - e : -e (nimisõnaliide) SM 21-22 - e : -me (nimisõnaliide) SM 21, 23 eba- SM 27, 37, L 35 - eeri- (verbiliide) SM 19 - eeru- (verbiliide) SM 19 eesliide e prefiks SM 2, 27 eesnimede käänamine Μ 161 eesnimi L 55 eessõna e prepositsioon Μ 11 eesti(-liivi-vadja) tüvevara L 7 eesti keele foneemid О 6 eesti tähestik О 1 eestirootsi laenud L 10 eesvokaal О 6 eitav kõne(liik) e negatiiv Μ 97, 99, SÜ 35-36 eitus SÜ 34-44 eksistentsiaallause vt olemasolulause eksonüüm О 18, L 57 eksotism L 21 ekspressiivne sõnavara L 8 ekspressiivne tähendus L 47 - ei (nimisõnaliide) SM 21, 23 elama-tüüp Μ 167 elatiiv vt seestütlev kääne ellips vt väljajätt elliptiline lause vt lünklause emanimi e matronüüm L 55 ema-pesa-tüüp Μ 119 endonüüm L 57 enesekohane asemäärsõna Μ 9 enesekohane asesõna e refleksiivpronoomen Μ 8 SISUJUHT enesekohane e refleksiivne asendus SÜ 86-87 enesekohane tegusõna e refleksiivne verb Μ 3, SM 9,11 enneminevik e plu(skvam)perfekt Μ 85, 89, SÜ 28 eraldav e disjunktiivne rinnastus SÜ 98 eraldav sidesõna Μ 12 erand Μ 19,115 erikeel vt släng eriküsilause SÜ 81 erileksikoloogia L 1 esimene välde О 10 esisuurtäht О 24 esitlema-tüüp Μ 168 esmane tähendus vt algtähendus essiiv vt olev kääne estitsism L 21 etnonüüm vt rahvanimi etümoloogia L 53 etümoloogiasõnaraamat L 53, 62 eufemism e peitesõna L 33 evidentsiaalsus SÜ 33 ƒja š õigekiri О 16
faktitiiviliited SM 9-10 fennism L 21 finaaladverbiaal vt otstarbemäärus finiitne vorm vt pöördeline vorm fleksioon Μ 16 fookus SÜ 7, 34-41,107-110 fookustama SÜ 7, 34-41,107-110 foneem SJ10, О 6 foneemi pikkus О 9 foneemtranskriptsioon vt fonoloogiline transkriptsioon foneetika vt häälikuõpetus foneetiline põhimõte e hääldusläheduse põhimõte О 4 foneetiline transkriptsioon e hääldus kiri SJ 10, О 4 fonoloogia SJ 11 fonoloogiline transkriptsioon e foneemtranskriptsioon О 4 fonotaktika SJ 10 formatiiv Μ 15,108-110
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT fraas SJ10, SÜ 5 fraseem e püsiühend L 51 fraseologism L 51 fraseologismide päritolu L 52 fraseoloogia L 51 fraseoloogiasõnaraamat L 52, 60 frekventatiiviliited SM 9,14-17 frekventatiivne tegusõna Μ 3 frikatiiv vt hõõrdhäälik funktsionaalstiil L 30 fusioon vt fleksioon geenus vt tegumood genitiiv vt omastav kääne genitiivatribuut vt nimisõnaline täiend omastavas käändes genuiinne tüvi vt põlistüvi germaani laenud L 10 germanism L 21 gi (liidepartikkel) vt ֊ki/-gi -gi- (verbiliide) SM 9,14,16 gil (määrsõnaliide) SM 42 - gile (määrsõnaliide) SM 42 grammatika SJ 9,11 grammatiline kääne vt abstraktne kääne grammatiline objekt vt sihitis grammatiline predikaat vt öeldis grammatiline seos SÜ 3 grammatiline subjekt vt alus grammatiline tuletus SM 3 grammatiline tähendus L 2,47 grammatilised sünonüümid L 32 grammatiseeruma Μ Ila, L 2, SÜ 13, 15, 33 -gu- (verbiliide) SM 9,14,16 h sõna algul О 12 h Õigekiri võõrsõnus О 16 habe-tüüp M 129 habitiivadverbiaal vt valdajamäärus hambasombuhäälik e alveolaar О 6 hammashäälik e dentaal О 6 hargtäiend L 54 harva esinev sõna L 27 hea Μ 117 heebrea laenud Lil 636 heliline kaashäälik О 6 helitu kaashäälik О 6 hiina laenud Lil hinnangusõna L 28 hispaania laenud Lil historism L 23 holonüüm L 36b homofoonid L 37 homograafid L 37 homonüümia L 37 homonüümid L 37 homonüümika L 37 homonüümikonflikt L 39 homonüümisõnaraamat L 62 homonüümsed lekseemid L 39 homonüümsed sõnavormid L 38 hulga- ja määralause SÜ 137 hulga- ja määramäärsõna Μ 7 hulga(sõna)fraas SÜ 5,128-132 hulga-, mõõdu- ja määrakaassõna Μ 11 hulgasõna SÜ 5,128-132
huulhäälik e bilabiaal О 6 hõõrdhäälik e frikatiiv О 6 häälduskiri vt foneetiline transkriptsioon hääldusläheduse põhimõte vt foneeti line põhimõte hääldussõnaraamat e ortoeepiasõnaraamat L 62 häälik SJ 10, О 5 häälikkiri О 1 hääliku akustilised omadused О 5 hääliku moodustuskoht О 5-6 hääliku moodustusviis О 5-6 hääliku pikkus О 9 häälikuline muutus (sõnamoodustuses) SM 5 häälikusümboolika L 8 häälikute moodustamine О 5-6 häälikute pikkus О 9 häälikute pikkuse märkimine О 14 häälikuõpetus e foneetika SJ 9,11 hübriidsõna L 12 hüdronüüm vt vetenimi hüperonüüm L 36a
637 hüponüüm L 36a hüponüümia L 36a hüppama-tüüp Μ 188 hüüdlause SÜ 84 hüüdnimi L 55 hüüdsõna e interjektsioon Μ 14 hüüumärk О 63 hüüund SÜ 145 -i (nimisõnaliide) SM 21, 23 -i- (verbiliide) SM 9,14,16 i ja j õigekiri О 13 idee-tüüp vt koi-idee-tüüp ideograafiiised sünonüümid L 32 idiolekt e isikukeel SJ 2 idiomaatika L 51 idiomaatiline L 51 idioom L 51 iga Μ 123 - ik (nimisõnaliide) SM 21, 23 - ík (omadussõnaliide) SM 34, 36 illatiiv vt sisseütlev kääne ilmaütlev kääne e abessiiv Μ 48, 64 ilukirjanduse sõnavara L 30 ¿֊mitmus Μ 70 imperatiiv vt käskiv kõneviis imperfekt vt lihtminevik impersonaal vt umbisikuline tegumood indefiniitpronoomen vt umbmäärane asesõna indefiniitsus vt määramatus indikatiiv vt kindel kõneviis indoeuroopa laenud L 10 indoiraani laenud L 10 inessiiv vt seesütlev kääne infiniitne verbifraas SÜ 5 infiniitne vorm vt käändeline vorm infinitiiv vt tegevusnimi infostruktuur e teatestruktuur SÜ 7, 107 inglise laenud L 10,11 instruktiiv vt viisiütlev kääne instrumentaaladverbiaal vt vahendi määrus interjektsioon vt hüüdsõna SISUJUHT interrogatiiv-relatiivpronoomen vt küsiv-siduv asesõna intransitiivne lause vt sihitu lause intransitiivne verb e intransitiivne tegu sõna vt sihitu verb e sihitu tegusõna irooniline sõna L 28 ֊is (nimisõnaliide) SM 21, 23 isanimi e patronüüm L 55 -ise- (verbiliide) SM 9,14,16 ise Μ 159 iseseisev sõna Μ 1 isik SÜ 5,17-18 isiku- ja asjaliited SM 21, 23 isikukeel vt idiolekt isikuline asesõna e personaalpronoomen Μ 8 isikuline tegumood e personaal Μ 82-83, SÜ 22 isikunimede algustäht О 28 isikunimede lühendamine О 49f isikunimi e
antroponüüm L 55 isikustamine vt personifitseerimine isikuta lause SÜ 47 isikute kujundlikud nimetused О 28 itaalia laenud L 11 ¿-ülivõrre Μ 103 - ja (nimisõnaliide) SM 21,23 jaapani laenud Lil jaatav kõne(liik) e afirmatiiv Μ 97-98 jaatus SÜ 34, 44 jalg vt kõnetakt jaotiste nummerdamine О 55 - jas (omadussõnaliide) SM 34-35 jooksma Μ 179 jooma-tüüp Μ 165 juhusõna e okasionaalsõna L 27 juhutähendus e okasionaaltähendus L 47 julgema Μ 173 jussiiv vt möönev kõneviis jutumärgid О 24,30, 34,64, SÜ 143, L 45 juursõna vt lihtsõna juus-tüüp Μ 137 jõud-tüüp Μ 141a jõuline-tüüp Μ 136
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT jälgima-tüüp Μ 170 järelliide e sufiks SM 2 järgarvsõna e ordinaal Μ 6 järgarvude numbritega kirjutamine О 52 Jätma-tüüp Μ 177 -k (nimisõnaliide) SM 21-22 kaasaütlev kääne e komitatiiv Μ 48, 65 kaashäälik e konsonant О 5-6 kaashäälikute liigitus О 6 kaashäälikuühend e konsonantühend 06 kaashäälikuühendi õigekiri О 15 kaasnemismäärus e komitatiivadver biaal SÜ 60, 67 kaasrõhk О 8 kaasrõhuline silp О 8 kaassõna e adpositsioon Μ 2,11 kaassõnade kokku- ja lahkukirjutamine 0 45 kaassõnafraas SÜ 5,133 kaastekst vt kontekst kaasus vt kääne kadu Μ 29, 39 kahju Μ 124 kaks Μ 150 kaksisülakomad О 65 kakskeelne sõnaraamat L 62-63 kalambuur L 39 kaldkriips О 68 kallis Μ 158 kardinaal vt põhiarvsõna ֊kas (nimisõnaliide) SM 21, 23 -kas (omadussõnaliide) SM 34-35 kategooria vt morfoloogiline kategooria kategooria liikmed Μ 45 kategoriaalne tähendus M 1, L 47 katkendlühend О 47 katkestusjooned О 70 katkestuspunktid О 70 kaubamärgid О 35 kaudkõne e oratio obliqua SÜ 142-143 kaudlaenud Lil kaudne kõneviis e kvotatiiv Μ 91, 95, SÜ 32-33 638 kaudne käsk SÜ 82 kaudne küsimus SÜ142 kaunis Μ 158 kaupade nimetamine О 35 kausaaladverbiaal vt põhjusmäärus kausatiiviliited SM 9-10 kausatiivne tegusõna Μ 3 -ke(ne) (nimisõnaliide) SM 21,25 keegi Μ 159 keeld(kõne) SÜ 36,82 keeldlause SÜ 82 keeldsõna vt tabusõna keelekorraldus SJ 9 keeleloome L 4 keelsus L 57 kellaaja kirjutamine О 54 kerge aktsent О 9 kes Μ 159 -kesi (määrsõnaliide) SM 42 keskkõrge vokaal О 6 kesksõna e partitsiip Μ 73, 77-79 kesksõnalühend SÜ 149-150 keskvõrre e komparatiiv Μ 100,102 -ki- (verbiliide) SM 9,14,16
-kil-gi (liidepartikkel) O 11, Μ 13a kiil (lause) SÜ 145-146 -kii (määrsõnaliide) SM 42 -kile (määrsõnaliide) SM 42 kindel kõneviis e indikatiiv Μ 91-92, SÜ 32 kiri SJ 12, О 1 kirjakeel SJ 2,4 kirjakeele sõnaraamat L 60 kirjanikusõnaraamat L 60 kirjavahemärgid О 56-71, SÜ 105-106, 125-127,136,141,143,146,150 kirjaviis О 2, vt ka korrapäratu kirjaviis, vana kirjaviis, uus kirjaviis kirjeldav sõnaraamat e deskriptiivne sõnaraamat L 62 kirjeldav täiend SÜ 113 klusiil vt sulghäälik Loer-tüüp Μ 146 kogeja SÜ 6
639 kogejalause SÜ 10 kogu või ala väljendavad liited SM 21, 24 kohakaassõna Mli kohakääne Μ 48, 50 kohalause SÜ 137 -kohaline vt -valentne kohamurre e lokaalne murre SJ 2-3, L 24 kohamäärsõna e lokaaladverb Μ 7 kohamäärus e lokaaladverbiaal SÜ 60, 64-67 kohanimede algustäht О 25 kohanimede kokku- ja lahkukirjuta mine О 41 kohanimede käänamine Μ 161 kohanimeraamat L 56, 63 kohanimi e toponüüm L 56 kohtade kujundlikud nimetused О 25 kohus Μ 158 koi-idee-tüüp Μ 117 kokku- ja lahkukirjutamine О 38-45 kokku- ja lahkukirjutuse põhimõtted 0 38 ko/e-tüüp Μ 128 kollokatsioon L 41 kolmainus Μ 158 kolmas välde О 9-10 koloratiivtarind SÜ 12 koma О 57, SÜ 105-106,125-127,136, 141,146,150 komitatiiv vt kaasaütlev kääne komparatiiv vt keskvõrre komparatsioonikategooria vt võrdlus kategooria kompositsioon vt liitmine -kõnd (nimisõnaliide) SM 21, 24 konditsionaal vt tingiv kõneviis konditsionaaladverbiaal vt tingimus määrus kongruents vt ühildumine konjunktsioon vt sidesõna konkreetne kääne e semantiline kääne Μ 48, 50 konkreetne nimisõna Μ 4 SISUJUHT konnotatiivne tähendus e konnotatsioon L 47 konsekutiivadverbiaal vt tagajärjemäärus konsonandi lisandumine SM 5 konsonant vt kaashäälik konsonantühend vt kaashäälikuühend kontekst e kaastekst SÜ 90, 94 kontekstiellips SÜ 90, 94 kontekstipõhimõte О 38 kontekstuaalsed sünonüümid L 32 kontinuatiivne tegusõna Μ 3 kontraarne vastandus L 34 kontradiktoorne vastandus L 34 kontrastiivne leksikoloogia vt kõrvutav leksikoloogia kontsessiivadverbiaal vt mööndusmäärus konverb vt de.s֊vorm koolon О 58, SÜ 105,125,136,143 koondlause SÜ 97
koordinatiivtarind vt rindtarind koordinatsioon vt rinnastus kopulatiivne rinnastus vt ühendav rinnastus kordus SÜ 76 korrapäratu kirjaviis SJ 5, О 2 korrigeeriv vastandus SÜ 98 kosmonüüm L 56 kringel-tüüp vt redel-kringel-tiiüp -ku- (verbiliide) SM 9,14,16 kumbki Μ 159 -kuti (määrsõnaliide) SM 42 kuupäeva kirjutamine О 54 kvantumimäärus SÜ 60, 70 kvotatiiv vt kaudne kõneviis kõik Μ 150 kõne SJ 12 kõneelundid О 5 kõnekäänd L 51 kõnelema-tüüp Μ 169 kõneliik Μ 72, 97-99, SÜ 17, 34-44 kõnetakt e jalg О 8 kõneviis e moodus Μ 72,91-96, SÜ 17,32 kõrge vokaal О 6 kõrgkeelne sõnavara L 30
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT kõrihäälik e larüngaal О 6 kõrvallause SÜ 134,137-144 kõrvallause asesõnaline vaste SÜ 137 kõrvutav e kontrastiivne leksikoloogia LI käima-tüüp Μ 165 käsi-tüüp Μ 149 käskima-tüüp Μ 184 käskiv kõneviis e imperatiiv Μ 91, 94, SÜ 32 käsklause SÜ 82 käändeline vorm e infiniitne vorm Μ 3, 72-80, SÜ 147 käändkonnad Μ 116 käändsõna Μ 46-71 käändsõna + omadussõna kokku- ja lahkukirjutamine О 42 käändsõna astmevaheldusmall Μ 31 käändsõna lõpumuutus Μ 40 käändsõna lõpuvaheldusmall Μ 43 käändsõna nimetavas + verb SM 20 käändumatu omadussõna SÜ 114 kääne e kaasus Μ 47-65 külghäälik e lateraal О 6 küsijätk SÜ 81 küsilause SÜ 81 küsimärk О 62 küsiv-siduv asemäärsõna Μ 9 küsiv-siduv asesõna e interrogatiivrelatiivpronoomen Μ 8 küünal-tüüp Μ 154 küüs-tüüp vt uus-küüs-tüüp -la (nimisõnaliide) SM 21, 24 laadimuutus Μ 29 labiodentaal О 6 ladina kiri О 1 ladina laenud L 12 ladina pooleesliited ja pooljärelliited L12 ladina tähestik О 1 laen vt laenkeelend laenamine L 9 laenfraseologism L 52 laenkeelend e laen L 9 laensõna L 9 640 laentähendus L 13 laentüvevara L 10 laentüvi L 10 lagl-tüüp Μ 145 laiend SÜ 3 -lane (nimisõnaliide) SM 21, 23 -lane (omadussõnaliide) SM 34, 36 larüngaal vt kõrihäälik laskma Μ 186 lastekeelne sõnavara L 26 lateraal vt külghäälik laulma-tüüp Μ 178 lause SJ10, SÜ 1 lause moodustaja SÜ 2 lause põhitüübid SÜ 10 lauseanalüüs SÜ 11 lauseeitus SÜ 34-42 lauseliige SÜ 8 lauselühend SJ 10, SÜ 5,147-150 lausesisene asendus SÜ 86-87 lausetevaheline asendus SÜ 89 lausetüübid suhtluseesmärgi järgi SÜ 79-84 lauseõpetus e süntaks SJ 11, SÜ 1 -Ida- (verbiliide)
SM 9-10 -Idane (omadussõnaliide) SM 34, 36 -Idasa (määrsõnaliide) SM 42 -le- (verbiliide) SM 9,14-15 lekseem L 2 leksika vt sõnavara leksikaalne sõna L 2 leksikaalne tuletus SM 3 leksikaalne tähendus L 2, 42, 47 leksikaalne üksus L 2 leksikaalsed suhted L 31 leksikaalsed sünonüümid L 32 leksikaliseeruma L 2 leksikograafia SJ 9, L 59 leksikoloogia SJ 9,11, L 1 leksikostatistika vt sõnavarastatistika -li (määrsõnaliide) SM 42 lihtlause SÜ 1 lihtminevik e imperfekt e preteeritum Μ 85, 87, SÜ 28
641 lihtsõna e juursõna SM 2 lihttegusõna Μ 3 lihtvorm e sünteetiline vorm Μ 3, 72 lihtülivõrre Μ 103 liide Μ 15, SM 2 liigisõna L 54 liitarvsõnade käänamine Μ 160 liitlause SÜ 1,134-146 liitmine e kompositsioon SM 2 liitmäärsõna SM 43 liitne liitlause SÜ 144 liitnimisõna SM 28-33 liitomadussõna SM 38-41 liitsõna SM 2, 4 liittegusõna e liitverb Μ 3, SM 20 liittegusõnade kokkukirjutamine О 44 liitvorm e analüütiline vorm Μ 3, 72 liitöeldis SÜ 13 liitülivõrre Μ 103 -lik (omadussõnaliide) SM 34-35 -line (nimisõnaliide) SM 21, 23 -Une (omadussõnaliide) SM 34-35 lisand SÜ 120-127 lisandumine Μ 29, 39 lisanimi L 55 loe Μ 158 loendamatu nimisõna Μ 4, 66 loendatav nimisõna Μ 4,66 lokaaladverb vt kohamäärsõna lokaaladverbiaal vt kohamäärus lokaalne murre vt kohamurre loomanimi e zoonüüm L 55 loomatõugude nimetamine О 20, 25 -lt (määrsõnaliide) SM 42 lugema-tüüp Μ 182 -lus (nimisõnaliide) SM 21-22 lõpp Μ 15 lõpumuutus Μ 35, 39-41 lõpuvaheldus Μ 21, 35-44 lõpuvaheldusmall Μ 35, 42-44 läbiv suurtäht О 24, 37b lähtetüvi Μ 35 läti laenud L 10 läänemeresoome keeled SJ 1 SISUJUHT läänemeresoome tüvevara L Ί läänemeresoome-mari tüvevara L 7 läänemeresoome-mordva tüvevara L 7 läänemeresoome-permi tüvevara L 7 läänemeresoome-saami tüvevara L 7 läänemeresoome-volga tüvevara L 7 lühendisõnaraamat L 60 lühendite kasutamine О 46 lühendite kokku- ja lahkukirjutamine О 49a lühendite käänamine О 49c lühendite lugemine О 49b lühendite punkt ja sidekriips О 48 lühenditest tuletamine О 49c lühendusviisid О 47 lühenenud muutetüvi Μ 35 lühike häälik О 9 lühike silp О 7 lühike sisseütlev Μ 55 lünklause e
väljajätteline lause e ellipti line lause SÜ 1, 47, 90-95 -m : ma (nimisõnaliide) SM 21-22 -m : mi (nimisõnaliide) SM 21, 23 madal vokaal О 6 madalkeelne sõnavara L 30 magas-tüüp Μ 131 ma-infinitiiv vt ma-tegevusnimi maits(e)ma-X.wop Μ 185 w«/«֊lühend SÜ 147-148,150 mafa-vorm Μ 76 wa-lühend SÜ 147,150 manner-tüüp Μ 157 markeerima L 29 mas-lühend SÜ 147,150 nzasMühend SÜ 147, 150 mas-tarind e progressiivtarind SÜ 31 wasř-vorm Μ 76 mas-vorm Μ 76 mara-lühend SÜ 147-148,150 mata-Norm Μ 76 ma-tegevusnimi e ma-infinitiiv Μ 73,76 matronüüm vt emanimi ma-vorm Μ 76 mees Μ 150
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT meronüüm L 36b meronüümia L 36b metafoor L 45 metonüümia L 45 ֊mik (nimisõnaliide) SM 21, 24 mikrotoponüüm vt väikekohanimi mina Μ 159 -mine (nimisõnaliide) SM 21-22 -mine (omadussõnaliide) SM 34,36 minema Μ 171 minevik Μ 85, 87-90, SÜ 28 mineviku kesksõna Μ 79 minevikukeele sõnaraamat L 60 minevikutüvi Μ 87 -mini (määrsõnaliide) SM 42 mis Μ 159 -misi (määrsõnaliide) SM 42 miski Μ 159 mitmekeelne sõnaraamat L 62 mitmetähenduslik sõna e polüseemne sõna L 37,46 mitmetähenduslikkus e polüseemia L 46 mitmus e pluural Μ 66, 68-71 mitmusetüve moodustamine Μ 71 mitmussõna e plurale tantum ֊sõna Μ 4, 66 mitte- SM 27, 37, L 35 mittetäistähenduslik sõna Μ 1 modaaladverb vt rõhumäärsõna moesõna L 50 momentaaniliited SM 9,13 momentaanne tegusõna Μ 3 monoseemia vt ühetähenduslikkus monoseemne sõna vt ühetähenduslik sõna moodus vt kõneviis moodustajaanalüüs SÜ 11 moodustajaeitus SÜ 31, 43 moodustaja pragmaatiline funktsioon SÜ 7 moodustaja semantiline funktsioon SÜ 6 morfeem SJ10, Μ 15 morfeemivariant vt allomorf 642 morfeemiline põhimõte vt morfoloogi line põhimõte morfofonoloogia SJ 11 morfoloogia SJ 11 morfoloogiasõnaraamat vt vormisõna raamat morfoloogiline kategooria e vormikategooria Μ 45 morfoloogiline põhimõte e morfeemi line põhimõte О 4,11 morfotaktika SJ 10 -mu (nimisõnaliide) SM 21, 24 mugandama О 18, L 18 mugandnimi О 18, L 18, 57 murdesõna L 24 murdesõnad kirjakeelesõnadeks L 15 murdesõnaraamat L 60, 63 murdesõnavara e murdeleksika L 24 murdma-tüüp Μ 180 murre vt kohamurre, sotsiaalne murre muutemorfoloogia vt vormimoodustus muutetüvi Μ 35 muutkond
Μ 115 muuttüüp Μ 19,113 muutumatu sõna Μ 46 muutumatu sõna + nimisõna SM 32 muutumatu sõna + nimisõna kokku- ja lahkukirjutamine О 40 muutumatu sõna + omadussõna/ kesk sõna SM 40 muutumatute sõnade kokku- ja lahku kirjutamine О 45 mõisteline sõnaraamat L 61 mõistukuju vt allegooria mõni Μ 123 mõskma-tüüp Μ 181 mõte-tüüp Μ 152 mõtlema-tüüp Μ 190 mõttekriips О 61, SÜ 105,125,136,146 mõttepunktid О 69 mõõdukaassõna vt hulga-, mõõdu- ja määrakaassõna märksõna L 59 märksõnastik L 59-61
643 määrakaassõna vt hulga֊, mõõdu- ja määrakaassõna määramatus e indefiniitsus SÜ 7 määramäärsõna vt hulga- ja määra määrsõna määratlev asesõna e determinatiivpronoomen Μ 8 määratlev täiend SÜ 113 määratus e definiitsus SÜ 7 määrsõna e adverb Μ 2, 7 määrsõna + omadussõna kokku- ja lahkukirjutamine О 42 määrsõna + verb SM 20 määrsõnade kokku- ja lahkukirjuta mine О 45 määrsõnafraas SÜ 5,133 määrsõnaliited SM 42 määrus e adverbiaal SÜ 8, 60-73,106, 127 määruslause SÜ 137 määruslühend SÜ 147-148,150 määrustäiend e adverbiaalatribuut SÜ 112,116 mööndlause SÜ 137 mööndusmäärus e kontsessiivadver biaal SÜ 60 möönev kõneviis e jussiiv Μ 91,96, SÜ 32-33 möönev vastandus SÜ 98 naabersõnad L 41 naine Μ 138 nali-sõber-tüüp Μ 143 naljatlev sõna L 28 nasaal vt ninahäälik -nd (nimisõnaliide) SM 21, 23 -nda- (verbiliide) SM 9-10 -ndik (nimisõnaliide) SM 21, 24 -ndus (nimisõnaliide) SM 21-22 -ne (omadussõnaliide) SM 34-35 -ne- (verbiliide) SM 9,12 negatiiv vt eitav kõneliik neologism vt uudiskeelend neutraalne e primaarne teema SÜ 7, 108 SISUJUHT - ng (nimisõnaliide) SM 21-22 - nik (nimisõnaliide) SM 21-22 nimealis L 54 nimede eestistamine L 55 nimede keelsus L 57 nimede käänamine Μ 161 nimelähteste sõnade õigekiri О 20 nimepartikkel L 54 nimesõnaraamat L 60 nimetav kääne e nominatiiv Μ 48, 51 nimetavaline liitumine SM 30 nimetus L 54 nimetuum L 54 nimeõpetus vt onomastika nimi e pärisnimi e prooprium Μ 4, L 54 nimisõna e substantiiv Μ 2, 4 nimisõna + nimisõna SM 30 nimisõna + nimisõna kokku- ja lahku kirjutamine О 39 nimisõna + omadussõna SM 38 nimisõnade eesliited SM 27
nimisõnafraas SÜ 5,112-127,129 nimisõnaliited SM 21-27 nimisõnaline täiend omastavas käändes e genitiivatribuut SÜ 112,115 nimi-tüüp Μ 121 ninahäälik e nasaal О 6 ninnutama L 26 - nna (nimisõnaliide) SM 21, 23 nominaalstiil SÜ 151 nominalisatsioon SÜ 112,151 nominatiiv vt nimetav kääne nominatiivne tähendus L 47 noomen Μ 2 normaallause SÜ 10 normaalne astmevaheldus vt nõrgenev astmevaheldus normatiivne sõnaraamat e preskriptiivne sõnaraamat L 62 - nu (nimisõnaliide) SM 21, 23 ««(¿-kesksõna Μ 79 ««d-lühend SÜ 147-150 null-liide SM 2 nulltuletus vt otsetuletus
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT numbrid koos ne- ja /¿«e-omadussõnaga О 53c numbriga kirjutatud arvsõna käände näitamine О 53a,b numbrite kasutamine О 51a,c numbrite kirjutamine О 51-55 numbrite paigutamine tekstis О 51c numeraal vt arvsõna nurksulud О 67 nuumerus vt arv nõrgaastmeline tüvi Μ 22 nõrgenev astmemuutus Μ 26 nõrgenev astmevaheldus e normaalne astmevaheldus Μ 32 nõu Μ 117 näitav asemäärsõna Μ 9 näitav asesõna e demonstratiivpronoomen Μ 8 nüüdiskeele sõnaraamat L 60 objekt vt sihitis, tegevusobjekt objektiline täiend SÜ 115 okasionaalsõna vt juhusõna okasionaaltähendus vt juhutähendus olema Μ 171 olemasolulause e eksistentsiaallause SÜ 10 olev kääne e essiiv Μ 48, 63 olevik e preesens Μ 85-86, SÜ 27 oleviku kesksõna Μ 78 oluline-tüüp Μ 135 omadussõna e adjektiiv Μ 2, 5 omadussõna + nimisõna SM 29 omadussõna + nimisõna kokku- ja lahkukirjutamine О 40 omadussõna + omadussõna SM 39 omadussõnade eesliited SM 37 omadussõnafraas SÜ 5,133 omadussõnaliited SM 34-37 omadussõnaline täiend SÜ 112-114 omaja SÜ 6 omajalause SÜ 10 omastav asesõna e possessiivpronoomen Μ 8 omastav kääne e genitiiv Μ 48, 52 644 omastavaline liitumine SM 30 omasõna L 18 omasõnavara L 18 onomastika e nimeõpetus L 54 onomatopoeetiline sõna L 8 oratio obliqua vt kaudkõne oratio recta vt otsekõne ordinaal vt järgarvsõna ortoeepiasõnaraamat vt hääldussõna raamat ortograafia e õigekiri e õigekirjutus О 3 ortograafia põhimõtted О 4 ortograafiasõnaraamat vt õigekirjutus sõnaraamat ortograafiline lause SÜ 1 osaalus e partsiaalsubjekt SÜ 36 osahomonüümid L 39 osalause SJ10, SÜ 5,134-146 osasihitis e
partsiaalobjekt SÜ 49-50, 55 osastav kääne e partitiiv Μ 48, 53 osasünonüümid L 32 osaöeldistäide e partsiaalpredikatiiv SÜ 58-59 oskussõna e termin L 22 oskussõnaraamat L 60 oskussõnavara e terminoloogia L 22 otsekõne e oratio recta SÜ 147-148 otselaenud Lil otsene käsk Μ 94, SÜ 82 otsene tähendus L 47 otsetuletus e nulltuletus SM 2 otstarbelause SÜ 137 otstarbemäärus e finaaladverbiaal SÜ 60 pada-sõda-tüüp Μ 144 palataalne konsonant О 6 palatalisatsioon e peenendus О 6 parata (vaegmuuteline verb) Μ 3 pardigma vt vormiparadigma patentees vt kiil(lause) paronomaasia L 40 paronüümia L 40 paronüümid e sarnassõnad L 40 paronüümisõnaraamat L 62 partikkel Μ 1, 2
645 partitiiv vt osastav kääne partitiiwerb SÜ 49 partitsiip vt kesksõna partsiaalalus vt osaalus partsiaalobjekt vt osasihitis partsiaalpredikatiiv vt osaöeldistäide passiiv SÜ 24-25 passiivne sõnavara L 22 patronüüm vt isanimi patsient SÜ 6 pea Μ 117 pealause SÜ 134 pealkirjade õigekiri О 30, 37b pearõhk О 8 pearõhuline silp О 8 peasõna SÜ 5 peavorm Μ 20 peenendus vt palatalisatsioon peitesõna vt eufemism pejoratiiv e pejoratiivne sõna L 28 perekonnanimede käänamine Μ 161 perekonnanimi L 55 perfekt vt täisminevik perfektiivsusmäärsõna SÜ 15 perifraas e ümberütlus L 32-33 perifrastiline verbivorm Μ 3, SÜ 13 perioodikaväljaannete nimede algus täht О 29 personaal vt isikuline tegumood personaalpronoomen vt isikuline asesõna personifitseerimine e isikustamine L 45 /^esd-tüüp vt ema-pesa-tüüp pesema-tilüp Μ 172 pidama Μ 186 pikk häälik О 9 pikk silp О 7 pikkusmuutus Μ 28 pikkuspõhimõte О 38 pleonasm L 49 plurale tantum -sõna vt mitmussõna pluskvamperfekt vt enneminevik pluural vt mitmus pole (vaegmuuteline verb) Μ 3, 99,171 SISUJUHT polüseemia vt mitmetähenduslikkus polüseemne sõna vt mitmetähenduslik sõna pooleesliide e prefiksoid SM 4, 27, 37 poolitamine О 7 pooljärelliide e sufiksoid SM 4 poolvokaal О 6 positiiv vt algvõrre possessiivpronoomen vt omastav asesõna postpositsioon vt tagasõna prantsuse laenud Lil predikaat vt öeldis predikatiiv vt öeldistäide predikatiivadverbiaal vt öeldistäitemäärus preesens vt olevik prefiks vt eesliide prefiksoid vt pooleesliide prepositsioon vt eessõna preskriptiivne sõnaraamat vt norma tiivne sõnaraamat preteeritum vt lihtminevik
primaarne teema vt neutraalne teema proadjektiiv vt aseomadussõna proadverb vt asemäärsõna produktiivsus SM 7 professionalism L 25 progressiivtarind vt mas-tarind pronoomen vt asesõna pronumeraal vt asearvsõna prooprium vt nimi prosubstantiiv vt asenimisõna pseudonüüm vt varjunimi publitsistlik sõnavara vt ajakirjanduse sõnavara punkt О 48, 56 põhi SÜ 3 põhiarvsõna e kardinaal Μ 6 põhiarvude numbritega kirjutamine О 52 põhiparadigma Μ 106 põhisõna SM 4 põhisõnajärg SÜ 107 põhisõnastik L 22 põhisõnavara L 22
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT põhitähendus L 47 põhivorm Μ 20,111-112 põhjuslause SÜ 137 põhjusmäärus e kausaaladverbiaal SÜ 60 põimlause SÜ 134,137-144 põimliitnimisõna SM 28-32 põimliitomadussõna SM 38-40 põimliitsõna SM 4 põimtarind e subordinatiivtarind SÜ 3 põlisfraseologism L 52 põlistüvevara L 7 põlistüvi e genuiinne tüvi L 7 päike(ne) Μ 138 pärisnimi vt nimi päritoluvõõrus L 16 pärsia laenud Lil pääse-tüüp Μ 153 pööratud astmevaheldus vt tugevnev astmevaheldus pöördeline vorm e finiitne vorm Μ 3, 72, SÜ 12 pöördkonnad Μ 162 pöördsõna Μ 46, 72-99 pöördsõna astmevaheldusmall Μ 34 pöördsõna lõpumuutus Μ 41 pöördsõna lõpuvaheldusmall Μ 44 pöördsõnaraamat L 61 pööre Μ 72, 81 püsiepiteet L 48 püsiühend vt fraseem - r (nimisõnaliide) SM 21, 23 - r (omadussõnaliide) SM 34, 36 rahvaetümoloogia L 53 rahvanimi e etnonüüm L 56 rahvuslikult seotud kohanimi L 57 rahvusvaheline sõna L 12 rajav kääne e terminatiiv Μ 48, 62 raske aktsent О 9 ratas-tüüp Μ 155 ratsu-tüüp Μ 124 - rd (nimisõnaliide) SM 21, 23 - rda- (verbiliide) SM 9-10 redel-kringel-tüüp Μ 127 reduplikatiivmäärsõna SM 43 646 reduplikatiivnimisõna SM 33 reema SÜ 7,10,107 referaat SÜ 142-143 referent SÜ 7 refleksiiviliited SM 9,11 refleksiivne asendus vt vastastikune asendus refleksiivne verb vt enesekohane tegu sõna refleksiivpronoomen vt enesekohane asesõna rehi Μ 150 rektsioon vt sõltumine rektsiooniadverbiaal vt sõltuvusmäärus rektsioonisõnaraamat L 62 relatiivlause SÜ 138-140 relatiivproadverb vt siduv asemäärsõna relatiivpronoomen vt siduv asesõna resultatiivlause vt tulemuslause resultatiivne passiiv vt seisundipassiiv
retooriline küsilause SÜ 44, 81 retsiprookne asendus vt vastastikune asendus retsiprookne tegusõna vt vastastikune tegusõna retsiprookpronoomen vt vastastikune asesõna riiginimede algustäht О 27 -rik (nimisõnaliide) SM 23 rindlause SÜ 97,134-136 rindliitnimisõna О 60, SM 33 rindliitomadussõna О 60, SM 41 rindliitsõna SM 4 rindtarind e koordinatiivtarind SÜ 4, 97 rindverb SÜ 12 rinnastav sidend SÜ 77, 97-98,135 rinnastav sidesõna Μ 12, SÜ 77, 97-98, 135 rinnastus e koordinatsioon SÜ 4,97-106, 119,134-136,144 Rooma numbrid О 52 rootsi laenud L 10 rubla Μ 124 ruhi Μ 150
647 russitsism e russism L 21 rõhk О 8 rõhumäärsõna e modaaladverb Μ 13 rõhutu silp О 8 rööpnimi e allonüüm L 57 - s (omadussõnaliide) SM 34, 36 Mdwd-tulevik SÜ 30 saama-tüüp Μ 165 saateväljend SÜ 142-143 saatma-tüüp Μ 176 saav kääne e translatiiv Μ 48, 61 sada Μ 150 sagedaimad eesti perekonnanimed L 55 sagedaimad eesti sõnad L 22 sageduspõhimõte О 38 sagedussõnaraamat L 61 sar-tüüp Μ 142 saksa laenud L 10 sarnassõnad vt paronüümid see Μ 159 seestütlev kääne e elatiiv Μ 48, 57 seesütlev kääne e inessiiv Μ 48, 56 segmentaalfoneem SJ12, О 6, 9 seisundikaassõna vt viisi- ja seisundikaassõna seisundimäärus SÜ 60 seisundimäärsõna vt viisi- ja seisundi määrsõna seisundipassiiv e resultatiivne passiiv SÜ 24 seisundiverb Μ 3 seletav sidesõna Μ 13 seletussõnaraamat L 62-63 semantika vt tähendusõpetus semantiline L 41 semantiline kääne vt konkreetne kääne semantiline põhimõte e tähenduspõhi mõte О 4, 38 semantilised tunnusjooned L 41 semikoolon О 59, SÜ 105,136 seminar-tüüp Μ 120 seotud laiend SÜ 3 seotud tähendus L 47 - si (määrsõnaliide) SM 42 SISUJUHT sidekriips О 48, 60 sidend SÜ 9, 77-78 sidesõna e konjunktsioon Μ 2,12 siduv asemäärsõna e relatiivproadverb SÜ 77,138 siduv asesõna e relatiivpronoomen SÜ 77,139 sihiline lause e transitiivne lause SÜ 10 sihiline verb e transitiivne verb e sihiline tegusõna e transitiivne tegusõna Μ 3, SÜ 48 sihitis e (grammatiline) objekt SÜ 8, 48-56 sihitisekäändeline määrus SÜ 70 sihitislause SÜ 137 sihitislühend SÜ 147 sihitu lause e intransitiivne lause SÜ 10 sihitu verb e intransitiivne verb e sihitu tegusõna e intransitiivne tegusõna M3,
SÜ48 sü/-tüüp Μ 140 siirdkõne SÜ 142 silbitamine О 7 silp О 7 sina Μ 159 singular vt ainsus singulare tantum -sõna vt ainsussõna sisehäälikud О 10 sisekohakääne Μ 48, 50 siselaen L 15 sisseütlev kääne e illatiiv Μ 48, 54-55 sisseütleva tüvi Μ 55 sisuline ühildumine SÜ 3 - sk (nimisõnaliide) SM 21, 23 -skele- (verbiliide) SM 9,14-15 - skle- (verbiliide) SM 9,14-15 Skandinaavia laenud L 10 släng e argoo e žargoon e sotsiolekt e erikeel L 25 slängileksika vt slängisõnavara slängisõna L 25 slängisõnad kirjakeelesõnadeks L 15 slängisõnaraamat L 60 slängisõnavara e slängileksika L 25
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT soolane-tüüp Μ 134 soome laenud L 10 soome-ugri keeled SJ1 soome-ugri tüvevara L 7 soovlause SÜ 83 sotsiaalne murre SJ 2, L 25 sotsiolekt vt släng -sta- (verbiliide) SM 9-10 stampsöna L 48 stampväljend L 48 -sti (määrsõnaliide) SM 42 stiil L 29 stiilikihid L 30 stiilimõra L 29 stiilisünonüümid L 32 stiilivarjund L 29 stiilivärving L 29 stiimul SÜ 6 -stik (nimisõnaliide) SM 21, 24 -stikku (määrsõnaliide) SM 42 struktuurivõõrus L 18-20 -stu (nimisõnaliide) SM 21, 24 subjekt vt alus, tegevussubjekt subjektiline täiend SÜ 115 subordinatiivtarind vt põimtarind subordinatsioon vt alistus substantiiv vt nimisõna sufiks vt järelliide sufiksoid vt pooljärelliide sufikstuletus SM 2 suhtumis֊ ja suhtekaassõna Mli suletud muuttüüp Μ 114 sulghäälik e klusiil О 6 sulghäälikute õigekiri О 11,14 sulud SÜ 125,146, vt ka ümarsulud, nurksulud superlatiiv vt ülivõrre supletiivne tüvi Μ 21 suprasegmentaalfoneem SJ 12, О 9 suur algustäht О 24, 37b suurendussõna vt augmentatiiv suurtähtlühend О 47, 49a,b,c suur-tüüp Μ 147 sõèer-tüüp vt nali-söber-tvMp 648 sõi/a-tüüp vt pada-sõda-tüüp sõidukinimede algustäht О 36 sõimusõna L 30 sõltumine e rektsioon SÜ 3, 74 sõltuvusmäärus e rektsiooniadverbiaal SÜ 60 sõna SJ 10, Ľ 2 sõna valdamine Ľ 3 sõnaartikkel L 59 sõnajärg SÜ 107-110,117-118,125 sõnaklass Μ 46 sõnakeeld vt tabu sõnaliik M 1 sõnamoodustus SJ 11, SM 1 sõnamoodustusviis SM 2 sõnamuutmine vt vormimoodustus sõnana loetavad lühendid O 49b, L 17 sõnaraamat L 59 sõnaraamatu tüüp L 62 sõnaraamatute liigitus hõlmatava sõna vara järgi L 60 sõnaraamatute liigitus sõnakirjelduste
järgi L 62 sõnaraamatute liigitus ülesehituse järgi L61 sõnasemantika L 41 sõnastik L 59 sõnavara e leksika L 4 sõnavara jagunemine hinnangulisuse järgi L 28 sõnavara jagunemine sageduse järgi L 27 sõnavara jagunemine tarvitusaja järgi L23 sõnavara jagunemine tarvitusulatuse järgi L 22 sõnavara muutumine L 4 sõnavara päritolu L 6 sõnavara rikastumise allikad L 5 sõnavara rikastumise viisid L 5 sõnavara sotsiaalne jagunemine L 25 sõnavara stiililine jagunemine L 29-30 sõnavara territoriaalne jagunemine L 24 sõnavarastatistika e leksikostatistika L 58 sõnavorm SJ 10, Μ 15-16, SÜ 2, 5, L 2
649 sõnavormide homonüümia L 38 sõnavälde vt välde sõne L 2 säh (vaegmuuteline verb) Μ 3 süda Μ 132 sümbol e võrdkuju L 45 sündmusverb Μ 3 sünekdohh L 45 sünkrooniline leksikoloogia L 1 sünonüümia L 32 sünonüümid L 32 sünonüümika L 32 sünonüümisõnaraamat L 32, 62 sünonüümkond e sünonüümirida L 32 süntaks vt lauseõpetus süntaktiline funktsioon SÜ 8 süntaktiline tarind SÜ 3-4 süntaktiline üksus SÜ 5 sünteetiline vorm vt lihtvorm zoonüüm vt loomanimi žargoon vt släng - t- (verbiliide) SM 9-10 - ta- (verbiliide) SM 9-10 tabu e sõnakeeld L 33 tabusõna e keeldsõna L 33 tagajärjelause SÜ 137 tagajärjemäärus e konsekutiivadverbiaal SÜ 60 tagasituletus SM 1 tagasõna e postpositsioon Mil tagavokaal О 6 taimesortide nimetamine О 34 - tar (nimisõnaliide) SM 21, 23 tautoloogia L 49 tavatähendus e usuaaltähendus L 47 tav-kesksõna Μ 78 iav-lühend SÜ 147,149-150 teaduskeelne sõnavara L 30 teatelaad SÜ 33 teatestruktuur vt infostruktuur teema SÜ 7,10,107-110 tegema-tüüp Μ 183 tegevusliited SM 21-22 tegevusnimi Μ 73 SISUJUHT tegevusobjekt SÜ 6 tegevussubjekt SÜ 6 tegija e agent SÜ 6 tegijamäärus e agentadverbiaal SÜ 60 tegijanimi SM 23 tegumood e geenus Μ 72, 82-84, SÜ 17, 22-25 tegusõna e verb Μ 2, 3 tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine 0 44 tehissõna L 17 tehistüvevara L 17 tehistüvi L 17 teine Μ 138 teine välde О 9-10 teisene tähendus L 47 tekst SJ11 tekstikorpus SJ 9 tekstilingvistika SJ 12 - tele- (verbiliide) SM 9,14-15 tema Μ 159 temporaaladverb vt ajamäärsõna temporaaladverbiaal vt ajamäärus tempus vt aeg teonimi SM 22 termin vt oskussõna terminatiiv vt rajav kääne terminoloogia vt
oskussõnavara - ti (määrsõnaliide) SM 42 tingimuslause SÜ 137 tingimusmäärus e konditsionaaladver biaal SÜ 49 tingiv kõneviis e konditsionaal Μ 91, 93, SÜ 32 - tie- (verbiliide) SM 9,14-15 too Μ 159 toponüüm vt kohanimi toponüümia L 56 toponüümika L 56 totaalobjekt vt täissihitis totaalpredikatiiv vt täisöeldistäide totaalsubjekt vt täisalus traditsiooni põhimõte О 4, 38 traditsiooniline lauseanalüüs SÜ 11
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT transitiivne lause vt sihiline lause transitiivne verb e transitiivne tegusõna vt sihiline verb e sihiline tegusõna transkriptsioon О 23 translatiiv vt saav kääne translatiiviliited SM 9,12 translatiivne tegusõna Μ 3 transliteratsioon О 22 treima-tüüp Μ 164 tremulant vt värihäälik -ts (nimisõnaliide) SM 21, 23 -tse- (verbiliide) SM 9,14,17 - tsi (määrsõnaliide) SM 42 tsitaatsõna L 19 tsitaatsõnade õigekiri 019 tsitaatväljend L 19 - tu (nimisõnaliide) SM 21, 23 - tu (omadussõnaliide) SM 34-35 էսժ-kesksõna Μ 79 rmMühend SÜ 148-150 tugevaastmeline tüvi Μ 22 tugevnev astmemuutus Μ 26 tugevnev astmevaheldus e pööratud astmevaheldus Μ 33 tulema-tüüp Μ 171 tulemuslause e resultatiivsuse SÜ 12 tuletis e derivaat SM 2 tuletus e derivatsioon SM 2-3 tuletusalus SM 2 tuletusliide SM 2 tuletustüvi SM 2 tulevik SÜ 29-30 tuli-tüüp Μ 122 tunnus Μ 15 tõlkelaen L 14 tõlkesõnaraamat L 62 tõusma-tüüp Μ 179 tähendus L 42 tähenduse halvenemine L 44 tähenduse kitsenemine L 44 tähenduse laienemine L 44 tähenduse muutumine L 43 tähenduse paranemine L 44 tähenduslaen L 13 tähendusnihe L 44 650 tähenduspõhimõte vt semantiline põhimõte tähendusvarjund L 47 tähendusväli L 42 tähendusõpetus e semantika SJ11, L 41 tähendusülekanne L 45 täheortograafia О 11-17 tähestikuline sõnaraamat e alfabeetiline sõnaraamat L 61 tähtpäevade algustäht О 37a tähtsaimad sõnaraamatud L 63 tähtsümbol O 49e täiend e atribuut SÜ 8,112-119,125 täiendlause SÜ 137-140 täiendlühend SÜ 147,149-150 täiendsõna SM 4 täisalus e totaalsubjekt SÜ 46 täishomonüümid L 39 täishäälik e vokaal О 5-6 täishäälikute
liigitus О 6 täislause SÜ 1 täisminevik e perfekt Μ 85, 88, SÜ 28 täisparadigma Μ 106 täissihitis e totaalobjekt SÜ 49-55 täissünonüümid L 32 täistähenduslik sõna Μ 1 täisöeldistäide e totaalpredikatiiv SÜ 58-59 täitesõna L 48 tühiku jätmine numbrikirjutuses О 51b türgi laenud Lil tüveminevik Μ 87 tüvemitmus Μ 70-71 tüvesisseütlev Μ 55 tüvevaheldus Μ 21 tüvevokaali teisenemine SM 5 tüveülivõrre Μ 103 tüvi Μ 15 tüüpsõna Μ 19 -u (nimisõnaliide) SM 21-22, 25 -u- (verbiliide) SM 9,11,14,16 umbisikuline lause SÜ 47 umbisikuline tegumood e impersonaal Μ 82, 84, SÜ 23, 25 umbmäärane asemäärsõna Μ 9
651 umbmäärane asesõna e indefiniitpronoomen Μ 8 - ur (nimisõnaliide) SM 21,23 urbonüüm L 56 - us (nimisõnaliide) SM 21-22 usuaaltähendus vt tavatähendus uudiskeelend e neologism L 23 uudissõna L 23 uudissõnaraamat L 60 uuemad laenud L 10 Uurali tüvevara L 7 uus kirjaviis SJ 6, О 2 uus-küüs-tüüp Μ 148 ֊V (omadussõnaliide) SM 34, 36 vaba laiend SÜ 3 vaba tähendus L 47 vabalt kombineeritud tehistüvi L 17 vaeg- Μ 2a vaeglause SÜ 1,47, 90 vaegomadussõna Μ 5 vaegpöördeline tegusõna Μ 3 vaegvõrdeline omadussõna Μ 5 vahend SÜ 6 vahendi֊ ja abinõukaassõna Μ 11 vahendimäärus e instrumentaaladverbiaal SÜ 60 valdajamäärus e habitiivadverbiaal SÜ 10, 60,62 -valentne e -kohaline SÜ 3 valents SÜ 3 valiktähtlühend О 47 vana kirjaviis SJ 5, О 2 vanakreeka laenud L 12 vanakreeka pooleesliited ja pooljärelliited L 12 vanamoeline sõna L 23 vanarootsi laenud L 10 vanavene laenud Ľ 10 vanemad laenud L 10 varjunimi e pseudonüüm L 55 vastandav e adversatiivne rinnastus SÜ 98 vastandav sidesõna Μ 12 vastandsõnad vt antonüümid vastanduse väljendamine L 35 SISUJUHT vastastikune e retsiprookne asendus SÜ 86, 88 vastastikune asemäärsõna Μ 9 vastastikune asesõna e retsiprookpronoomen Μ 8 vastastikune tegusõna e retsiprookne tegusõna Μ 3 v«r֊lühend SÜ 147 vet-tegevusnimi e vat-infinitiiv Μ 73,75 vedru Μ 124 - vel (määrsõnaliide) SM 42 - vele (määrsõnaliide) SM 42 vene laenud L 10 vene-eesti transkriptsioon О 23 vene-ladina transliteratsioon О 22 verb vt tegusõna verb + nimisõna SM 31 verbi otsetuletus SM 18 verbifraas SÜ 5 verbiliited SM 9-17 verbita lauselühend SÜ 147,150 vestlema-tüüp Μ 189 vestlus SJ
12 vestlusanalüüs SJ 12 vetenimi e hüdronüüm L 56 viisi- ja seisundikaassõna Mil viisi- ja seisundimäärsõna Μ 7, SÜ 15 viisilause SÜ 137 viisimäärus SÜ 60 viisiütlev kääne e instruktiiv Μ 48 - vik (nimisõnaliide) SM 23 - vii (määrsõnaliide) SM 42 - vile (määrsõnaliide) SM 42 virvasõna L 12 v-kesksõna Μ 78 v-lühend SÜ 147,149 vokaal vt täishäälik vokaaliteisendus Μ 29 vokaalmitmus Μ 70-71 vormianalüüs Μ 15 vormikategooria vt morfoloogiline kategooria vormimoodustus e sõnamuutmine e muutemorfoloogia Μ 15
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT vormimoodustuse seisukohalt oluline liide Μ 18 vormiparadigma Μ 104 vormipõhimõte О 38 vormisõnaraamat e morfoloogiasõnaraamat L 62 vormitüvi Μ 17, 21a vormisüntees Μ 15 vormiõpetus SJ11, Μ 15 vulgaarkeelend vt vulgarism vulgaarsõnavara L 30 vulgarism e vulgaarkeelend L 30 võima-tüüp Μ 165 võrdkuju vt sümbol võrdlus L 51 võrdlusaste e võrre Μ 100 võrdluskategooria e komparatsiooni kategooria Μ100֊103 võrdlussõna Μ 46,100-103 võrre vt võrdlusaste võtmevorm vt algvorm võõrapärasused (ismid) L 21 võõrkeelsed lühendid O 49d võõrliited SM 44 võõrnimede hääldus L 18 võõrnimede käänamine Μ 161a võõrnimede õigekiri 018 võõrnimetuletiste õigekiri О 21 võõrsõna О 16, L 19 võõrsõna struktuurivõõrus О 16, L 19 võõrsõnade lõppsilbi täishääliku õige kiri О 17 võõrsõnade lõppsulghääliku õigekiri 017 võõrsõnade õigekiri О 16-17 võõrsõnaraamat L 60 võõrsõnavara L 19 võõrtäht О 1 võõrtüveliste verbide tuletus SM 19 vähendusliited SM 21, 25, 34 vähendussõna vt deminutiiv väike(ne) Μ 138 väikekohanimi e mikrotoponüüm L 56 väiketähtlühend О 47 väitlause SÜ 80 652 välde e sõnavälde О 9-10 väliskohakääne Μ 48, 50 väljajätt e ellips SÜ 1, 90-95 väljajätteline lause vt lünklause väljendtegusõna e väljendverb Μ 3, SÜ 14,16 väljendtegusõnade kokku- ja lahku kirjutamine О 44 väljendverb vt väljendtegusõna välte määramine О 10 vältekriitilisi sõnu О 10 vältemuutus Μ 27 värihäälik e tremulant О 6 õeZ-tüüp Μ 130 õigekeelsussõnaraamat L 60, 62 õigekiri vt ortograafia õigekirjutus vt ortograafia õigekirjutussõnaraamat e ortograafiasõnaraamat L 62 õlu Μ 123 õnnelik-tüüp Μ 141
õppesõnaraamat L 62 õppima-tüüp Μ 175 äike(ne) Μ 138 ära (vaegmuuteline verb) Μ 3, 99 öeldis e (grammatiline) predikaat SÜ 8, 12-44 öeldisrühm SÜ 5 öeldistäide e predikatiiv SÜ 8, 57-59 öeldistäitega lause SÜ 10 öeldistäitelause SÜ 137 öeldistäitelühend SÜ 147 öeldistäitemäärus e predikatiivadverbiaal SÜ 60, 72-73 ühekeelne sõnaraamat L 62 ühendav e kopulatiivne rinnastus SÜ 98 ühendav sidesõna Μ 12 ühendtegusõna e ühendverb Μ 3, SÜ 15-16 ühendtegusõnade kokku- ja lahku kirjutamine О 44 ühendverb vt ühendtegusõna ühetähenduslik sõna e monoseemne sõna L 46
653 ühetähenduslikkus e monoseemia L 46 ühildumine e kongruents SÜ 3,18-21, 59, 73,114,120-125 üks Μ 150 ülakoma О 21, 65 üldisikuline lause SÜ 47 üldkasutatavaid lühendeid О 50 üldkasutatavaid märke О 71 üldlaiend SÜ 9, 75-76 üldleksikoloogia L 1 üldminevik e preteeritum Μ 85,90, SÜ 28 SISUJUHT üldnimi e apellatiiv Μ 4, L 54 üldsläng L 25 üldsõnavara L 22 üldvastandus SÜ 98 ülekantud tähendus L 47 ülimussuurtäht О 37a ülivõrre e superlatiiv Μ 100,103 ümarsulud О 66 ümberütlus vt perifraas ürituste nimetamine О 33 üte SÜ 145-146 |
| any_adam_object | 1 |
| any_adam_object_boolean | 1 |
| author | Erelt, Mati 1941- Erelt, Tiiu 1942- Ross, Kristiina 1955- |
| author_GND | (DE-588)1036439771 (DE-588)1023737299 (DE-588)133712931 |
| author_facet | Erelt, Mati 1941- Erelt, Tiiu 1942- Ross, Kristiina 1955- |
| author_role | aut aut aut |
| author_sort | Erelt, Mati 1941- |
| author_variant | m e me t e te k r kr |
| building | Verbundindex |
| bvnumber | BV046795351 |
| ctrlnum | (OCoLC)1226704312 (DE-599)BVBBV046795351 |
| edition | uuendatud väljaanne |
| format | Book |
| fullrecord | <?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><collection xmlns="http://www.loc.gov/MARC21/slim"><record><leader>02122nam a2200481 c 4500</leader><controlfield tag="001">BV046795351</controlfield><controlfield tag="003">DE-604</controlfield><controlfield tag="005">20210211 </controlfield><controlfield tag="007">t</controlfield><controlfield tag="008">200706s2020 |||| 00||| est d</controlfield><datafield tag="020" ind1=" " ind2=" "><subfield code="a">9789949684335</subfield><subfield code="9">978-9949-684-33-5</subfield></datafield><datafield tag="035" ind1=" " ind2=" "><subfield code="a">(OCoLC)1226704312</subfield></datafield><datafield tag="035" ind1=" " ind2=" "><subfield code="a">(DE-599)BVBBV046795351</subfield></datafield><datafield tag="040" ind1=" " ind2=" "><subfield code="a">DE-604</subfield><subfield code="b">ger</subfield><subfield code="e">rda</subfield></datafield><datafield tag="041" ind1="0" ind2=" "><subfield code="a">est</subfield></datafield><datafield tag="049" ind1=" " ind2=" "><subfield code="a">DE-12</subfield><subfield code="a">DE-19</subfield></datafield><datafield tag="100" ind1="1" ind2=" "><subfield code="a">Erelt, Mati</subfield><subfield code="d">1941-</subfield><subfield code="0">(DE-588)1036439771</subfield><subfield code="4">aut</subfield></datafield><datafield tag="245" ind1="1" ind2="0"><subfield code="a">Eesti keele käsiraamat</subfield><subfield code="c">Mati Erelt ; Tiiu Erelt ; Kristiina Ross</subfield></datafield><datafield tag="250" ind1=" " ind2=" "><subfield code="a">uuendatud väljaanne</subfield></datafield><datafield tag="264" ind1=" " ind2="1"><subfield code="a">Tallinn</subfield><subfield code="b">Eesti Keele Instituut</subfield><subfield code="c">2020</subfield></datafield><datafield tag="300" ind1=" " ind2=" "><subfield code="a">653 Seiten</subfield></datafield><datafield tag="336" ind1=" " ind2=" "><subfield code="b">txt</subfield><subfield code="2">rdacontent</subfield></datafield><datafield tag="337" ind1=" " ind2=" "><subfield code="b">n</subfield><subfield code="2">rdamedia</subfield></datafield><datafield tag="338" ind1=" " ind2=" "><subfield code="b">nc</subfield><subfield code="2">rdacarrier</subfield></datafield><datafield tag="650" ind1="0" ind2="7"><subfield code="a">Estnisch</subfield><subfield code="0">(DE-588)4120175-9</subfield><subfield code="2">gnd</subfield><subfield code="9">rswk-swf</subfield></datafield><datafield tag="650" ind1="0" ind2="7"><subfield code="a">Syntax</subfield><subfield code="0">(DE-588)4058779-4</subfield><subfield code="2">gnd</subfield><subfield code="9">rswk-swf</subfield></datafield><datafield tag="650" ind1="0" ind2="7"><subfield code="a">Rechtschreibung</subfield><subfield code="0">(DE-588)4048780-5</subfield><subfield code="2">gnd</subfield><subfield code="9">rswk-swf</subfield></datafield><datafield tag="650" ind1="0" ind2="7"><subfield code="a">Grammatik</subfield><subfield code="0">(DE-588)4021806-5</subfield><subfield code="2">gnd</subfield><subfield code="9">rswk-swf</subfield></datafield><datafield tag="655" ind1=" " ind2="7"><subfield code="0">(DE-588)4066724-8</subfield><subfield code="a">Wörterbuch</subfield><subfield code="2">gnd-content</subfield></datafield><datafield tag="689" ind1="0" ind2="0"><subfield code="a">Estnisch</subfield><subfield code="0">(DE-588)4120175-9</subfield><subfield code="D">s</subfield></datafield><datafield tag="689" ind1="0" ind2="1"><subfield code="a">Grammatik</subfield><subfield code="0">(DE-588)4021806-5</subfield><subfield code="D">s</subfield></datafield><datafield tag="689" ind1="0" ind2="2"><subfield code="a">Syntax</subfield><subfield code="0">(DE-588)4058779-4</subfield><subfield code="D">s</subfield></datafield><datafield tag="689" ind1="0" ind2="3"><subfield code="a">Rechtschreibung</subfield><subfield code="0">(DE-588)4048780-5</subfield><subfield code="D">s</subfield></datafield><datafield tag="689" ind1="0" ind2=" "><subfield code="5">DE-604</subfield></datafield><datafield tag="700" ind1="1" ind2=" "><subfield code="a">Erelt, Tiiu</subfield><subfield code="d">1942-</subfield><subfield code="0">(DE-588)1023737299</subfield><subfield code="4">aut</subfield></datafield><datafield tag="700" ind1="1" ind2=" "><subfield code="a">Ross, Kristiina</subfield><subfield code="d">1955-</subfield><subfield code="0">(DE-588)133712931</subfield><subfield code="4">aut</subfield></datafield><datafield tag="856" ind1="4" ind2="2"><subfield code="m">Digitalisierung BSB München 19 - ADAM Catalogue Enrichment</subfield><subfield code="q">application/pdf</subfield><subfield code="u">http://bvbr.bib-bvb.de:8991/F?func=service&doc_library=BVB01&local_base=BVB01&doc_number=032204227&sequence=000001&line_number=0001&func_code=DB_RECORDS&service_type=MEDIA</subfield><subfield code="3">Inhaltsverzeichnis</subfield></datafield><datafield tag="856" ind1="4" ind2="2"><subfield code="m">Digitalisierung BSB München 19 - ADAM Catalogue Enrichment</subfield><subfield code="q">application/pdf</subfield><subfield code="u">http://bvbr.bib-bvb.de:8991/F?func=service&doc_library=BVB01&local_base=BVB01&doc_number=032204227&sequence=000003&line_number=0002&func_code=DB_RECORDS&service_type=MEDIA</subfield><subfield code="3">Register // Sachregister</subfield></datafield><datafield tag="940" ind1="1" ind2=" "><subfield code="n">oe</subfield></datafield><datafield tag="940" ind1="1" ind2=" "><subfield code="q">BSB_NED_20210211</subfield></datafield><datafield tag="999" ind1=" " ind2=" "><subfield code="a">oai:aleph.bib-bvb.de:BVB01-032204227</subfield></datafield><datafield tag="942" ind1="1" ind2="1"><subfield code="c">417.7</subfield><subfield code="e">22/bsb</subfield><subfield code="g">4798</subfield></datafield><datafield tag="942" ind1="1" ind2="1"><subfield code="c">400</subfield><subfield code="e">22/bsb</subfield><subfield code="f">090513</subfield><subfield code="g">4798</subfield></datafield></record></collection> |
| genre | (DE-588)4066724-8 Wörterbuch gnd-content |
| genre_facet | Wörterbuch |
| id | DE-604.BV046795351 |
| illustrated | Not Illustrated |
| index_date | 2024-07-03T14:54:21Z |
| indexdate | 2024-07-10T08:54:03Z |
| institution | BVB |
| isbn | 9789949684335 |
| language | Estonian |
| oai_aleph_id | oai:aleph.bib-bvb.de:BVB01-032204227 |
| oclc_num | 1226704312 |
| open_access_boolean | |
| owner | DE-12 DE-19 DE-BY-UBM |
| owner_facet | DE-12 DE-19 DE-BY-UBM |
| physical | 653 Seiten |
| psigel | BSB_NED_20210211 |
| publishDate | 2020 |
| publishDateSearch | 2020 |
| publishDateSort | 2020 |
| publisher | Eesti Keele Instituut |
| record_format | marc |
| spelling | Erelt, Mati 1941- (DE-588)1036439771 aut Eesti keele käsiraamat Mati Erelt ; Tiiu Erelt ; Kristiina Ross uuendatud väljaanne Tallinn Eesti Keele Instituut 2020 653 Seiten txt rdacontent n rdamedia nc rdacarrier Estnisch (DE-588)4120175-9 gnd rswk-swf Syntax (DE-588)4058779-4 gnd rswk-swf Rechtschreibung (DE-588)4048780-5 gnd rswk-swf Grammatik (DE-588)4021806-5 gnd rswk-swf (DE-588)4066724-8 Wörterbuch gnd-content Estnisch (DE-588)4120175-9 s Grammatik (DE-588)4021806-5 s Syntax (DE-588)4058779-4 s Rechtschreibung (DE-588)4048780-5 s DE-604 Erelt, Tiiu 1942- (DE-588)1023737299 aut Ross, Kristiina 1955- (DE-588)133712931 aut Digitalisierung BSB München 19 - ADAM Catalogue Enrichment application/pdf http://bvbr.bib-bvb.de:8991/F?func=service&doc_library=BVB01&local_base=BVB01&doc_number=032204227&sequence=000001&line_number=0001&func_code=DB_RECORDS&service_type=MEDIA Inhaltsverzeichnis Digitalisierung BSB München 19 - ADAM Catalogue Enrichment application/pdf http://bvbr.bib-bvb.de:8991/F?func=service&doc_library=BVB01&local_base=BVB01&doc_number=032204227&sequence=000003&line_number=0002&func_code=DB_RECORDS&service_type=MEDIA Register // Sachregister |
| spellingShingle | Erelt, Mati 1941- Erelt, Tiiu 1942- Ross, Kristiina 1955- Eesti keele käsiraamat Estnisch (DE-588)4120175-9 gnd Syntax (DE-588)4058779-4 gnd Rechtschreibung (DE-588)4048780-5 gnd Grammatik (DE-588)4021806-5 gnd |
| subject_GND | (DE-588)4120175-9 (DE-588)4058779-4 (DE-588)4048780-5 (DE-588)4021806-5 (DE-588)4066724-8 |
| title | Eesti keele käsiraamat |
| title_auth | Eesti keele käsiraamat |
| title_exact_search | Eesti keele käsiraamat |
| title_exact_search_txtP | Eesti keele käsiraamat |
| title_full | Eesti keele käsiraamat Mati Erelt ; Tiiu Erelt ; Kristiina Ross |
| title_fullStr | Eesti keele käsiraamat Mati Erelt ; Tiiu Erelt ; Kristiina Ross |
| title_full_unstemmed | Eesti keele käsiraamat Mati Erelt ; Tiiu Erelt ; Kristiina Ross |
| title_short | Eesti keele käsiraamat |
| title_sort | eesti keele kasiraamat |
| topic | Estnisch (DE-588)4120175-9 gnd Syntax (DE-588)4058779-4 gnd Rechtschreibung (DE-588)4048780-5 gnd Grammatik (DE-588)4021806-5 gnd |
| topic_facet | Estnisch Syntax Rechtschreibung Grammatik Wörterbuch |
| url | http://bvbr.bib-bvb.de:8991/F?func=service&doc_library=BVB01&local_base=BVB01&doc_number=032204227&sequence=000001&line_number=0001&func_code=DB_RECORDS&service_type=MEDIA http://bvbr.bib-bvb.de:8991/F?func=service&doc_library=BVB01&local_base=BVB01&doc_number=032204227&sequence=000003&line_number=0002&func_code=DB_RECORDS&service_type=MEDIA |
| work_keys_str_mv | AT ereltmati eestikeelekasiraamat AT erelttiiu eestikeelekasiraamat AT rosskristiina eestikeelekasiraamat |