Johannes Aavik - aatemees ja keeleuuendaja:
Gespeichert in:
| 1. Verfasser: | |
|---|---|
| Format: | Buch |
| Sprache: | Estonian |
| Veröffentlicht: |
Tallinn
EKSA
2021
|
| Schlagworte: | |
| Online-Zugang: | Inhaltsverzeichnis Inhaltsverzeichnis Abstract Literaturverzeichnis Register // Personenregister |
| Beschreibung: | Literaturverzeichnis Seite 99-103 |
| Beschreibung: | 111 Seiten Illustrationen |
| ISBN: | 9789916401590 |
Internformat
MARC
| LEADER | 00000nam a2200000 c 4500 | ||
|---|---|---|---|
| 001 | BV047266185 | ||
| 003 | DE-604 | ||
| 005 | 20210805 | ||
| 007 | t | ||
| 008 | 210503s2021 a||| |||| 00||| est d | ||
| 020 | |a 9789916401590 |9 978-9916-4015-9-0 | ||
| 035 | |a (OCoLC)1263256025 | ||
| 035 | |a (DE-599)HEB476657083 | ||
| 040 | |a DE-604 |b ger |e rda | ||
| 041 | 0 | |a est | |
| 049 | |a DE-12 | ||
| 100 | 1 | |a Vihma, Helgi |d 1931- |e Verfasser |0 (DE-588)1055765646 |4 aut | |
| 245 | 1 | 0 | |a Johannes Aavik - aatemees ja keeleuuendaja |c Helgi Vihma |
| 264 | 1 | |a Tallinn |b EKSA |c 2021 | |
| 300 | |a 111 Seiten |b Illustrationen | ||
| 336 | |b txt |2 rdacontent | ||
| 337 | |b n |2 rdamedia | ||
| 338 | |b nc |2 rdacarrier | ||
| 500 | |a Literaturverzeichnis Seite 99-103 | ||
| 546 | |a Englische Zusammenfassung | ||
| 600 | 1 | 7 | |a Aavik, Johannes |d 1880-1973 |0 (DE-588)124317332 |2 gnd |9 rswk-swf |
| 650 | 0 | 7 | |a Linguist |0 (DE-588)4224183-2 |2 gnd |9 rswk-swf |
| 650 | 0 | 7 | |a Sprachreform |0 (DE-588)4231160-3 |2 gnd |9 rswk-swf |
| 650 | 0 | 7 | |a Exil |0 (DE-588)4015959-0 |2 gnd |9 rswk-swf |
| 651 | 7 | |a Schweden |0 (DE-588)4077258-5 |2 gnd |9 rswk-swf | |
| 651 | 7 | |a Estland |0 (DE-588)4015587-0 |2 gnd |9 rswk-swf | |
| 655 | 7 | |0 (DE-588)4006804-3 |a Biografie |2 gnd-content | |
| 689 | 0 | 0 | |a Aavik, Johannes |d 1880-1973 |0 (DE-588)124317332 |D p |
| 689 | 0 | 1 | |a Linguist |0 (DE-588)4224183-2 |D s |
| 689 | 0 | 2 | |a Sprachreform |0 (DE-588)4231160-3 |D s |
| 689 | 0 | 3 | |a Exil |0 (DE-588)4015959-0 |D s |
| 689 | 0 | 4 | |a Estland |0 (DE-588)4015587-0 |D g |
| 689 | 0 | 5 | |a Schweden |0 (DE-588)4077258-5 |D g |
| 689 | 0 | |5 DE-604 | |
| 856 | 4 | 2 | |m HEBIS Datenaustausch |q application/pdf |u http://bvbr.bib-bvb.de:8991/F?func=service&doc_library=BVB01&local_base=BVB01&doc_number=032669947&sequence=000001&line_number=0001&func_code=DB_RECORDS&service_type=MEDIA |3 Inhaltsverzeichnis |
| 856 | 4 | 2 | |m Digitalisierung BSB München 19 - ADAM Catalogue Enrichment |q application/pdf |u http://bvbr.bib-bvb.de:8991/F?func=service&doc_library=BVB01&local_base=BVB01&doc_number=032669947&sequence=000003&line_number=0002&func_code=DB_RECORDS&service_type=MEDIA |3 Inhaltsverzeichnis |
| 856 | 4 | 2 | |m Digitalisierung BSB München 19 - ADAM Catalogue Enrichment |q application/pdf |u http://bvbr.bib-bvb.de:8991/F?func=service&doc_library=BVB01&local_base=BVB01&doc_number=032669947&sequence=000005&line_number=0003&func_code=DB_RECORDS&service_type=MEDIA |3 Abstract |
| 856 | 4 | 2 | |m Digitalisierung BSB München 19 - ADAM Catalogue Enrichment |q application/pdf |u http://bvbr.bib-bvb.de:8991/F?func=service&doc_library=BVB01&local_base=BVB01&doc_number=032669947&sequence=000007&line_number=0004&func_code=DB_RECORDS&service_type=MEDIA |3 Literaturverzeichnis |
| 856 | 4 | 2 | |m Digitalisierung BSB München 19 - ADAM Catalogue Enrichment |q application/pdf |u http://bvbr.bib-bvb.de:8991/F?func=service&doc_library=BVB01&local_base=BVB01&doc_number=032669947&sequence=000009&line_number=0005&func_code=DB_RECORDS&service_type=MEDIA |3 Register // Personenregister |
| 940 | 1 | |n oe | |
| 940 | 1 | |n oe | |
| 940 | 1 | |q BSB_NED_20210805 | |
| 942 | 1 | 1 | |c 417.7 |e 22/bsb |f 0904 |g 4798 |
| 942 | 1 | 1 | |c 417.7 |e 22/bsb |f 09034 |g 4798 |
| 943 | 1 | |a oai:aleph.bib-bvb.de:BVB01-032669947 | |
Datensatz im Suchindex
| _version_ | 1814344284652961792 |
|---|---|
| adam_text |
Helgi Vihma
JOHANNES AAVIK -
AATEMEES JA KEELEUUENDAJA
EKSA 2021
SISUKORD
ALEKSIS RANNIT Keel Johannes Aavikule 9
Saateks 11
I SAAREMAA 17
Koolitee, kultuurihuvi, sõpruskond 17
Kuressaare nooreestlus 20
II ÜLIKOOLIAASTAD 29
Tartu (1902-1903):
õpingud, kirjandus- ja keeleringkonnad 29
Nižõn (1903-1905):
tegevus keeleteoreetiku ja -praktikuna 30
Helsingi (1906-1910):
tõlketegevus, keeleuuenduslik mõte, hõimuaade 34
Keeleõpikute koostamine, kirjakeele reformimise alused 44
III PÄRAST ÜLIKOOLI LÕPETAMIST 51
Kooliõpetajana Krimmis ja Kuressaares (1910-1911) 51
Vabakutselise keele- ja kirjamehena Saaremaal
(1911-1912) 53
IV TAGASI ÜLIKOOLILINNAS 55
Kirjakeele sihipärane korrastaja 55
Õppejõuna aima materis (1919-1922) 60
Õppejõuna aima materis, (1926-1940) 63
Eesti kirjakeele sõnastiku ettevalmistamine (1933 ) 67
V ROOTSI, ROOTSIS 71
Põgenemine 71
Keelemehena paguluses 73
VI EESTI KEELE SUURMEHELE MÕELDES 79
Mälestades ja meenutades - Eestis ja mujal maailmas 79
JOHANNES AAVIKU KOLM KIRJA 82
ENDA NAABER Johannes Aaviku elutööle mõeldes 92
Summary 95
Viidatud kirjandus ja allikad 99
Soovituslikku kirjandust 105
Isikunimede loend 109
SISUKORD ALEKSIS RÄNNIT. Keel. Johannes Aavikule 9 Saateks 11 I SAAREMAA 17 Koolitee, kultuurihuvi, sõpruskond 17 Kuressaare nooreestlus 20 ÜLIKOOLIAASTAD 29 II Tartu (1902-1903): õpingud, kirjandus- ja keeleringkonnad 29 Nižõn (1903-1905): tegevus keeleteoreetiku ja -praktikuna 30 Helsingi (1906-1910): tõlketegevus, keeleuuenduslik mõte, hõimuaade 34 Keeleõpikute koostamine, kirjakeele reformimise alused 44 III PÄRAST ÜLIKOOLI LÕPETAMIST Kooliõpetaj ana Krimmis j a Kuressaares (1910-1911) 51 51 Vabakutselise keele- ja kirjamehena Saaremaal (1911-1912) 53 IV TAGASI ÜLIKOOLILINNAS 55 Kirjakeele sihipärane korrastaja 55 Õppejõuna alma mater ís (1919—1922) 60 Õppejõuna alma mater ís (1926—1940) 63 Eesti kirjakeele sõnastiku ettevalmistamine (1933.) 67 7
V ROOTSI, ROOTSIS 71 Põgenemine 71 Keelemehena paguluses 73 VI EESTI KEELE SUURMEHELE MÕELDES Mälestades ja meenutades - Eestis ja mujal maailmas 79 79 JOHANNES AAVIKU KOLM KIRJA 82 ENDA NAABER. Johannes Aaviku elutööle mõeldes 92 Summary 95 Viidatud kirjandus ja allikad 99 Soovituslikku kirjandust 105 Isikunimede loend 109 8
SUMMARY This book is about Johannes Aavik (1880-1973) — an Estonian language reformer and man of letters, reviewer, linguist, critic, translator, writer, publisher, prominent member of various socie ties, teacher and author of a number of dictionaries and textbooks. Special attention is paid to his education and his development into a devoted creator and defender of Estonian culture. Before J. Aavik began his studies, Russification had started in Estonia and Latvia. The Estonian and Latvian languages were offi cially declared to be local dialects, although the oldest publication in Estonian dates from 1525, and a grammar of the Estonian lan guage and a German-Estonian dictionary from 1637. To assimilate the Estonian nation, who by that time had fully acquired literacy, with Russia, schools with Russian as the language of instruction and the Russian Orthodox Church were found to be the best means. Orthodox people were given free land, and only Russianspeaking officials and teachers were sent to Estonia. The building of Orthodox churches, the Toompea Orthodox Cathedral in Tallinn and the Kuremäe Convent in Eastern Estonia was started. Johannes Aavik, studying at that time (1894-1902) at Kuressaare Secondary School, was allowed to speak only Russian or German but not Estonian with his schoolmates. These years laid the foun dation to his deep interest in history, literature and languages - at school he learned Latin, Greek, German, French and Russian, and, in addition, English and Finnish by himself. In this atmosphere of extreme foreign influence, the feeling of
nationalism arose, and ties of kinship developed in and out of school. Being the best pupil in his class, Aavik read Estonian and Finnish literature at home, and 95
together with his schoolmate, Viliem Grünthal, translated Lastuja (,Splinters) by the Finnish author Juhani Aho into Estonian. The diary of the Kuressaare schoolboy, written in Latin, Greek, German, Russian, French and Estonian demonstrates his extremely wide reading due to the command of so many languages, and his reflections on the history, culture and languages of different nations. He considered the denationalization of Estonians a crime and was keen on spreading the ideas of nationalism among young people in Kuressaare. He initiated the Estonian-language manuscript magazine Nooreestlane {Young Estonian) and made the proposal of teaching Estonian at Kuressaare Secondary School. Aavik noticed that the Estonian language lagged behind the civilized languages of Europe, and that young people studying only in a foreign language would acquire the spirit of a foreign nation. He fully realized the importance of Estonian as a language of instruction at schools and the university, and of independent statehood. This requirement was the leading principle of the speeches and reports delivered by Aavik among the students of Kuressaare. Although Aavik never became a politician, understanding of the necessity of national independence became the basis of his future work. His belief that the Estonian nation and language had the right to live made him the leader of the Young Estonians’ movement in Kuressaare and the editor of their magazine Nooreestlane {Young Estonian). His diary as a high school student and the Young Estonian magazine include his first literary experiments,
translations, drawings and the first articles on language as well as information about his interest and studies of music (piano, violin, singing in a choir). Student life in Tartu and Nizhyn (1902-1905) is primarily the time of translating from French and Finnish and writing arti cles about language and literature. It is the time of preparing the first album of Noor Eesti {Young Estonia) in Tartu in close coop96
eration with Gustav Suits and Friedebert Mihkelson (Tuglas). A noteworthy programmatic article „About the Means of Improving the Estonian Written Language” (1903), a review of Estonian lit erature for Georg Brandes in French (1904), the idea of compil ing a Finnish-Estonian dictionary (1904) and the first 30 sheets of its manuscript (1905) show us Aavik’s development during that period. The years in Helsinki (1906-1910) are the years of serious stud ies at the Faculty of Philosophy at the University of Helsinki under the supervision of the best Finnish professors. He graduated with the degree of candphil. being an accomplished linguist and scholar of literature. Besides the language and literature of several IndoEuropean nations, he also studied Baltic-Finnic languages and literature and followed the research on Finnish dialects as well as the changes in written Finnish. Lack of money (he did not receive financial help from home), too much work and multitude of interests caused temporary breaks in his studies. Complaisance of Finnish scholars, especially of those of the Finnish Literary Society, is worth mentioning. They helped the fine young Estonian who spoke Finnish and French to find work for funding his studies at the University of Helsinki. His articles published until that time as well as translations from French, Finnish and English provided excellent recommendation. He had to earn his living but could do it with the work he was really interested in. Manuscripts of longer works, books like Praktilik Soome keele õpetus (Practical Studies of the Finnish Language),
Ruth, Vironkielen opas ynnä luke misto ja sanasto (A Guide to the Estonian Language with Texts and Dictionary), translations of Laastud (.Splinters) by J. Aho and Ants Raudjalg by A. Kallas, the Finnish-Estonian Dictionary, etc., and shorter articles „Abstraktlikud substantiwid Eesti keeles” („Abstract Nouns in Estonian”), „Vaatlused Soome uuema kirjanduse üle” 97
(„An Overview of Modem Finnish Literature”), „Muutamia piir teitä Ranskan kirjallisuudesta” („Some Characteristics of French Literature”), „Noor-Eesti ja arvustus” („Young Estonia and Criticism”), etc., emerged from the subjects he was really inter ested in and were closely connected with the development of the Estonian language and literature. Translating, compiling textbooks of the Finnish and Estonian languages and especially compiling the Finnish-Estonian Dictionary made him more observant in notic ing the gaps and weak points in literary Estonian. Innovative words and word forms can be found in all his works of that period. He found the strengthening of relations between Finland and Estonia and mutual knowledge of languages culturally and politi cally useful for both nations. The bibliography of the publications of Johannes Aavik shows his prevailing interest in literature. At the same time, the unpub lished translation of Le Disciple by Paul Bourget, at the end of which he introduced a project for developing the modern Estonian standard language, gives proof of Aavik as a language reformer. In addition, all his prose writings and scholarly articles in Noor-Eesti {Young Estonia) carry the ideas of innovation. Aavik proceeded with bold ingenuity and remarkable success to suggest innovations to enrich the Estonian language to make it more flexible and cultivated. His imprint on present-day Estonian is indelible. 98
VIIDATUD KIRJANDUS JA ALLIKAD Aawik, Johannes 1900a. Päevik 1897-1901. - KM KO, f275, m 25: 9. Aawik, Johannes 1900b. Päeviku fragment 1900 või 1901. - KM KO, f 275, m 26: 1. Aawik, Johannes 1901a. Eesti keel tulewikus. - Nooreestlane. Eestluse ajakiri nr 6. [Käsikirjaline] - KM MO reg 1966/55. Aawik, Johannes 1901b. Päevik 1901-1907. - KM KO, f275, m 26: 2. Aawik, Johannes 1903. Kiri Willem Grünthalile 14.02. - KM KO, f 275, ml: 11. Aawik, Johannes 1905. Eesti kirjakeele täiendamise abinõuudest. -Noor Eesti I: 114-131. Aawik, Johannes 1907a. Abstraktlikud substantiwid Eesti keeles. - Noor-Eesti II: 220-232. Aawik, Johannes 1907b. Prantsuse kirjanduse iseärasused. Virulase Lisa 36: 232-235; Säde Lisa 1: 2j; 2: 8-11; 3: 17jj; Laine Lisa 1: 2j. Aawik, Johannes 1908a. Waatlused Soome uuema kirjanduse üle. - Kirjandus ja Teadus: Õiguse Lisaleht 7: 53-55; 8: 60jj; 9: 68-71; 10: 77); 11: 85-87: 12: 93-95. Aawik, Johannes 1908b. Eräs virolainen runokokoelma. - Aika. [Helsinki] (814—818). Aawik, Johannes 1908c. Praktilik Soome keele opetus. Helsinki: Y. Weilin. Aawik, Johannes 1909a. Muutamia piirteitä Ranskan kirjallisuu desta 1. - Aika. [Helsinki] (160-175). 99
Aawik, Johannes 1909b. Muutamia piirteitä Ranskan kirjallisuu desta 2. ֊ Aika. [Helsinki] (251-257). Aawik, Johannes 1909c. Kari Friedebert Tuglasele 11.12 (vkj 28.11). Rmt: Vihma, Helgi 1990. Kultuurilugu kirjapeeglis. Tallinn: Valgus, Eesti Muinsuskaitse Selts. Aawik, Johannes 1909d. Kiri Friedebert Tuglasele 29.07 (vkj 16.07). Rmt: Vihma, Helgi 1990. Kultuurilugu kirjapeeglis. Tallinn: Valgus, Eesti Muinsuskaitse Selts. Aawik, Johannes 1909e. Kiri Friedebert Tuglasele 16.06 (vkj 03.06). Rmt: Vihma, Helgi 1990. Kultuurilugu kirjapeeglis. Tallinn: Valgus, Eesti Muinsuskaitse Selts. Aavik, Johannes 1910a. Noor-Eesti ja arvustus. - Noor-Eesti II: 113-119. Aavik, Johannes 1910b. Harhama. - Aika. [Helsinki] (86-95). Aavik, Johannes 1912. Enam keele kultuuri. - Tallinna Teataja nr 59, 12.03. Aavik, Johannes 1924. Keeleuuenduse äärmised võimalused. Tartu: Istandik. Aavik, Johanes 1943. Kiri Friedebert Tuglasele 5.05. Rmt: Vihma, Helgi 1990. Kultuurilugu kirjapeeglis. Tallinn: Valgus, Eesti Muinsuskaitse Selts. Aho, Juhani 1905. Unustuse saar. Tlk. J. Aavik. - Noor Eesti I: 100-105. Ahrens, Eduard 1843. Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes. Reval: H. Laakmann. Ahrens, Eduard 1853. Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalchen Dialektes. Reval: Kluge und Ströhm. Auty, Robert 1975. The importance of the aesthetic factor in East European language revivals. - Melbourne Slavonic Studies. The Organ of the Australia and New Zealand Slavists Association, 9/10. 100
Baudelaire, Charles 1905a. Spleen. Himu. Sa Ingel. Tlk J. Aawik. - Noor Eesti I: 197j. Baudalaire, Charles 1905b. Wäikesed luuletused proosas: Wõõras. Jooge endid joobnuks. Sadam. Tlk J. Aawik. Noor Eesti I: 199j. Baudelaire, Charles 1909. La Charonge - Raibe. Tlk J. Aavik Noor-Eesti III: 76j. Bourget, Paul 1930. Õpilane. Tlk. J. Aavik. Tartu: Loodus. Chalvin, Antoine 2010. Johannes Aavik et la rénovation de la langue estonienne. L’Harmattan. Chalvin, Antoine 1993. Johannes Aavik et la rénovation de la renovation de l’estonien. — Etudes Finno Ougriennes 24. Daudet, Alphonse 1903. Muinasjutt kuldajuga mehest. Tlk J. Aawik. - Linda, 13: 226-228. Ettelugemiste kawa 1919. Eesti Wabariigi Tartu Ülikooli ettelugemiste kawa 1919 II poolaastal. — Tartu. Filosofian. 1907-1912. Filosofian kandidaatin Tutkinto todistukset 1907-1912. - HYKA Н-к os arkisto. Dc. 3. Jõgi, Olev 1969. Gustav Suitsu kirjad Johannes Aavikule. Keel ja Kirjandus nr 9. Kettunen, Lauri 1919. Arvustavad märkused keeleuuendusnõuete puhul. - Tallinn: Rahvaülikool. Kettunen, Lauri 1945. Tieteen matkamiehenä. Kaksitoista ensimmäistä retkeä 1907—1918. Porvoo, Helsinki: W. Söderström. 101
Laan, Paul 1981. Eesti Keele ja Kirjanduse Instituut Stockholmis. Mana nr 49. Laan, Paul 1984. Johannes Aaviku Rootsi-ajast. - Saare rahvas vabas maailmas 1944-1984. Kirjastaja: Saarlaste Ühing Torontos. Maupassant, Guy de 1902a. Horla. - Eesti Üliõpilaste Seltsi album 7: 167-190. Maupassant, Guyde 1902b. Hull. - Postimees 31.08; 02.09. Maupassant, Guyde 1902c. Üksinda. - Postimees 26.09. Nahir, Moshe 1977. The five aspects of language planning - A classification. — Lingvaj Problemoj kaj Lingvo-Planado 12: 107-123. Rimbaud, Arthur 1909. Sensation — Meeleolu. Tlk. J. Aavik. Noor-Eesti III: 77j. Ross, Alan S. C. 1938. Artificial Words in Present-Day Estonian. - Transactions of the Philological Society. Samain, Albert 1909. Dilection - Meeldivus. Tlk J. Aavik. Noor-Eesti III: 78. Suits, Gustav 1904. Kiri Johannes Aawikule 10.03. Vt: Jógi, Olev 1969. Gustav Suitsu kirjad Johannes Aavikule. Keel ja Kirjandus nr 9. Teenistuskiri TÜ 1919, 1920, 1921, 1926. Teenistuskiri. Peetud Tartu ülikoolis 1. veebr. 1926 kuni 1. juulini 1933. — EAA f 2100, n 2, s5. [Tegelikult algavad sissekanded 20. X 1919.] - Rmt: Artikleid ja arhivaale I. Koost. H. Vihma. Keeleuuenduse Kirjastik. Language Reform Library. 1994, B2: 42-81. 102
Teenistuskiri Tartu koolivalitsuses; Teenistuskiri 1934. Teenistuskiri. Peetud Tartu linna koolivalitsuses 1. aug. 1926 kuni 1. sept. 1934. Hariduse ja Sotsiaalministeeriumis 1. sept. 1934 kuni 16. aug. 1940. - Tallinna Linnaarhiiv f 52, n2, sl3. Rmt: Artikleid ja arhivaale II. Koost. H. Vihma. - Keeleuuenduse Kirjastik. Language Reform Library. 1999, B3: 191-195. Vihma, Helgi 1971. Tõlkeromaan keeleuuendusprogrammiga. - Üheksa aastakümmet: Pühendusteos Johannes Aavikule. Tallinn: Valgus (157-165). Vihma, Helgi 2000. Johannes Aavik ja eesti keeleuuendus: biblio graafia 1901-1996. Tallinn. Vihma, Helgi 1990. Kultuurilugu kirjapeeglis. 1990. Tallinn: Valgus, Eesti Muinsuskaitse Selts. Sisaldab: Aavik, J. 1943. Kiri Friedebert Tuglasele 5.05; Aawik, J. 1909c. Kiri Friedebert Tuglasele 11.12. (vkj 28.11). Aawik, J. 1909d. Kiri Friedebert Tuglasele 29.07 (vkj 16.07); Aawik, J. 1909e. Kiri Friedebert Tuglasele 16.06 (vkj 03.06). Vihma, Helgi (koost) 1994. Artikleid ja arhivaale I. Keeleuuenduse Kirjastik. Language Reform Library. B2: 42-81. Vihma, Helgi (koost) 1999. Artikleid ja arhivaale II. Keeleuuenduse Kirjastik. Language Reform Library. B3: 191-195. Yrjö-Koskinen, Yrjö Sakari 1900. Suomalais-ranskalainen sana kirja. Helsinki. Suomalaisen Kirjallissuden Seura. 103
SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Aawik, Johannes 1905. Eesti kirjakeele täiendamise abinõuudest. - Noor Eesti I. Aawik, Johannes 1908. Praktilik Soome keele õpetus. Helsinki: Y. Weilin. Aavik, Johannes 1912. Soome sõnad eesti kirjakeeles. Uks keele rikastamise abinõu. - Eesti Kirjandus nr 1. Aavik, Johannes 1913. Üleskutse ja juhatus Eesti murdesõnade korjamiseks. - Eesti Kirjandus nr 4/5. Aavik, Johannes 1913. Üleskutse ja juhatus Eesti rahvakeele sõnade korjamiseks. Tartu. Aavik, Johannes 1919. Uute sõnade sõnastik: sisaldab üle 2000 uue ja haruldasema sõna ühes tuletuslõppude tabeliga. Tartu: Istandik. Aavik, Johannes 1919. Valik rahvalaule. Tartu: Istandik. Aavik, Johannes 1920. Keelelised vastuväited prof. dr. L. Kettuse ,Arvustavate märkuste” puhul. Tartu: Istandik. Aavik, Johannes 1920. Rahvamurded ja kirjakeel. Õigekeelsuse kysimus rahvamurdes ja kirjakeeles. Tartu: Istandik. Aavik, Johannes 1921. Uute sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastik. Sisaldab üle 4000 uuema ja vähem tuntud ning haruldasema sõna. Tallinn: A. Keisermann. Aavik, Johannes 1922. Arvustavad märkused mag. A. Saareste „Tegelikkude õigekeelsuse määruste” puhul. Tartu: Istandik. Aavik, Johannes 1922. Puudused uuemas eesti luules. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts. Aavik, Johannes 1923. Kirjavahemärkide õpetus ühes lühikese lauseõpetusega, harjutusülesannetega ja nende võtmega. Tartu: Istandik. 105
Aavik, Johannes 1924. Keeleuuenduse äärmised võimalused. Tartu: Istandik. Aavik, Johannes 1924. Õigekeelsuse ja keeleuuenduse põhi mõtted. Yhes keeleuuenduste astmelise liigitusega. Tartu: Istandik. Aavik, Johannes 1935. Mälestusi V. Ridala koolieast. — Looming nr 5. Aavik, Johannes 1982. Sissejuhatus. Grammatiline ülevaade eesti keelest. Eesti-inglise sõnaraamat. Yale Linguistic Series: New Haven and London. Yale University Press. Aavik, Johannes 2010. Ideepe. Koostanud Helgi Vihma, registri koostanud Aili Norberg. Tallinn: TEA. Aavik. Johannes 2014. Päevaraamat. Koostanud Olavi Pesti. Saaremaa Muuseumi toimetised 8. Tartu: Ilmamaa. Aavik, Joosep 1971. Mälestusi lellepoeg Johannes Aavikust. Üheksa aastakümmet. Pühendusteos Johannes Aavikule. Tallinn: Valgus. Aho, Juhani 1912 . Yksi. Tõlkinud J. Aavik. Tallinn. Ariste, Paul 1980. Johannes Aaviku koolipõlve mõtetest rahvus vahelise teooriani. - Keel ja Kirjandus nr 12. Fazekas, J. 1935. Észt nyelvművelő és nyelvújító törekvések (Eesti keelearenduslikud ja keeleuuenduslikud püüded). Református Kollégium Tanárképző Intézetének Dolgozatai 13. Debrecen: Bertók Lajos. Jógi, Olev 1971. Esimene katse eesti kirjanduse välistutvustuseks. - Keel ja Kirjandus որ 9. Kettunen, Lauri 1909. Móni sõna hää, pää - hea, pea küsimu sest. — Noor-Eesti IIL Kettunen, Lauri 1992. Tartust ja sealsest ülikoolist. Tõlkinud 106
H. Heinsoo. ֊ Mälestusi Tartu Ülikoolist 1900-1944. Koostanud S. Issakov, H. Palamets. Tallinn: Olion. Kettunen, Lauri 1999. Laadogast Balatonini. Mälestusi 1918-1924. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Kotšiš, M. 1965; 1978. Problemi našei sutšasnei bešedi. Lingvistitšni rabotó. Novi-Sad. Liivaku, Uno 1991. Eestlased kui raamaturahvas. - Keel ja Kirjandus nr 9. Linde, Bernhard 1918. Noor-Eesti kümme aastat. Tartu: Noor-Eesti Kirjastus. Linde, Bernhard 1930. Mõtteid Noor-Eesti 25-aastasest minevikust. Looming nr 10. Mihkla, Karl; Vihma, Helgi (koostajad) 1971. Üheksa aasta kümmet. Pühendusteos Johannes Aavikule. Tallinn: Valgus. Palm, August 1983. Kuressaare nooreestlased ja nende ajakiri. Trükisõna ja selle saladuste ümber: Uurimusi ja artikleid. Koostanud M. Kahu. Tallinn. Eesti Raamat. Piirimäe, Helmut 1994. Eesti Ülikooli algus. Tartu Ülikooli uuestisünd rahvusülikoolina 1919. L Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Rintala, Päivi 1993. Soome sõnavara uuenemine 19. sajan dil. - Keelereform ja raamat. Acta Bibliothecae Nationalis Estoniae. Saagpakk, Paul F. 1982. Linguistic Innovation in Estonian. Estonian-English Dictionary. - Yale Linguistic Series: New Haven and London. Yale University Press. 107
Suits, Gustav 1911. Lõpusõna. - Noor-Eesti: Kirjanduse, Kunsti ja Teaduse Ajakiri nr 5/6. Suits, Gustav 1931. Noor-Eesti nõlvakult. Kahe revolutsiooni vahel. Tartu: Noor-Eesti Kirjastus. Tuglas, Friedebert 1960. Mälestused. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Veski, Johan(nes) Voldemar 1913. Eesti kirjakeele edasiarendamise-teedest. - Woog I. Tallinn: Teadus. Veski, Johan(nes) Voldemar 1919. Paar avalikku küsimust J. Aavikule tema „Uute sõnade sõnastiku” ilmumise puhul. Postimees, 4. juuni. Veski, Johan(nes) Voldemar 1974. Mälestuste raamat. Tallinn: Eesti Raamat. Vihma, Helgi 1971. Johannes Aaviku tööde bibliograafia. Vihma, Helgi 1981. Saaremaast Uus-Meremaani. - Sirp ja Vasar. 3. veebr. Vihma, Helgi 1986. Johannes Aaviku üleskutse ja juhend eesti murdesõnade kogumiseks. — Kodumurre nr 18. Vihma, Helgi 1990. Johannes Aavik kirjastajana. Raamatuloolist. Acta Bibliothecae Nationalis Estoniae I. Vihma, Helgi 1993. Kuressaare koolipoisist keeleuuendajaks. - Keelereform ja raamat. Acta Bibliothecae Nationalis Estoniae 3. Vihma, Helgi 1994. Johannes Aaviku publikatsioonid 19011993. Bibliograafia. Keeleuuenduse Kirjastik, В 1. Tallinn: Johannes Aaviku Selts. Vihma, Helgi 1995. Johannes Aaviku kujunemine 1894-1910. — Eesti kultuuriloost 20. sajandi esimesel poolel. Aeta Universitaris Scientiarum Socialium et Artis Educandi Tallinnensis. A, Humaniora. 108
ISIKUNIMEDE LOEND Aavik, Aadu 71, 73, 85 Bergroth, perek 34 Aavik, Ann 53 Beriot, Charles Auguste de 27 Aavik (Kleemann), Aleksandra Björkman, Gunnar 73 Bourget, Paul Charles Joseph 19, Emilie 69, 74, 82 Aavik, Jakob 19, 27 Aavik, Joosep 82, 87 35-37, 39, 98 Brandes, Georg 11, 33, 49, 93 Aavik, Juuli 51, 53j Aavik, Liisi 51, 53j Bõstrov, Aleksei 24 Castrén, Matias Aleksanter (Matthias Alexanderi) 45 Aavik, Mihkel 15, 37, 50 Aavik (Aavik-Ziegler), Silvia 77 Chalvin, Antoine 13 Adson, Artur (Karl Arthur) 71, 73j Collinder, Björn (Erik Alfred Ahlqvist, Karl August Engelbrekt Torbjörn „Björn”) 11, 73 45 Aho, Juhani (a-ni 1907 Johannes Brofeldt) 19, 24, 32, 34, 36, D’Annunzio, Gabriele 37 Daudet, Alphonse 40 Eisen, Matthias Johann 15j, 55, 68 39j, 43j, 46, 49, 54, 92j Ahrens, Eduard 15 Aleksander III 15 Emits, Viliem 55 Andresen, Nigol (a-ni 1940 Fazekas, Jenő 1 lj Nikolai) 89 Anto, Hindrik (Heino) 22, 24 Gautier, Pierre Jules Théophile 43 Apuleius 17 Gorki, Maksim 38 Ariste, Paul (a-ni 1927 Berg) 82, Grabbi, Heilar 79j Faehlmann (Fählmann), Friedrich Robert 49 Gellius (Aulus Gellius) 17 Auty, Robert 11 Grenzstein, Ado (pseud A. Piirikivi) 22 Baudelaire, Charles (Charles- Grünthal, Aleksander 19 89 Pierre) 31, 40, 42 Grünthal, perek 19 109
Grünthal-Ridala, Villem 19, 21-24, 29,31,34, 37, 42j, 49, 55j, 62, 92 Gustafsson, Fridolf (Fridolf Vladimir) 35, 39 Haava, Anna (snd Anna Rosalie Haavakivi, ka Hawwakiwwi) 70 Herakleitos 24 Horatius (Quintus Horatius Flaccus) 27 Hornung, Johann 66 Hurt, Jakob 15j, 40, 66 Huysmans, Joris-Karl (kodanikunimi Charles-MarieGeorges) 19 Härma (а-ni 1935 Hermann), Miina 70 Ilvest, Andrei 19j Jakson, Aleksander 21-24 Jakson, David 27 Jakson, Helmi 23j Jakson, perek 21 Jannsen, Johann Voldemar (snd Jaan Jensen) 49, 66 Jógever, Jaan 12, 55, 57, 60, 62, 68 Jänes, Harald Henno 75 Jürgenstein, Anton 55 Kallas (a-ni 1900 Krohn), Aino Julia Maria 49, 97 Kallas, Oskar Philipp 15, 19j, 33, 41,93 Kaplinski, Jaan 86 Kettunen, Lauri Einari 35, 36, 40, 41, 44, 49, 61-63 Kider, Karl (pseud Redik Soar) 21-24, 51 Kijanen, Pekka 46 Kitzberg, August (a-ni 1863 August Kits) 55 Klauren, Linda 22-24, 29 Koidula, Lydia (Lydia Emilie Florentine Jannsen) 49 Koskenniemi, Veikko Antero 43 Kotšalov, perek 51 Kotšalov, V. 51 Kotšiš, M. 12j Kress, R(ichard) 55 Kreutzwald, Friedrich Reinhold (a-ni 1817 Reinholdsohn) 48j, 66, 80 Krohn, Kaarle Leopold 34j, 41, 48 Kurrik, Juhan 55 Laaban, Ilmar 80 Laan, Paul 73, 75j Laarman, Märt (Martin) 55 Laikmaa, Ants (a-ni 1935 Hans Laipmann) 70 Leetberg, Karl 55 Liiv, Jakob 49 Linde, Bernhard 29, 43 Loorits, Oskar 55j, 73 Luts, Oskar 70 Lõugas, Vello 82 110
Peterson-Särgava, Ernst (kodanikunimi Karl Ernst Mandelstam, Joseph 39 Mark, Julius 55 Matiesen (Mathiesen), Aleksander Särgava) 49, 66 Petronius (Gaius Petronius Arbiter) 17 Poe, Edgar Allan 58, 76, 84 Pühvel, Jaan 80 Põld, Harald Wilhelm 55 Põld, Peeter Siegfried Nikolaus 55 23j Maupassant, (Henry-René-Albert) Guy de 29, 40 Mihkla, Karl 79, 83, 88 Mikkola, Jooseppi Julius (J. J.) 34, 38 Mothander, Carl Axel 71 Muuk, Elmar 70 Mägiste (a-ni 1922 Maison), Julius 41,55,61,65, 67, 80 Müller, Georg (Jurgen) 66 Naaber, Enda 93 Nahir, Moshe 12j Neggo, perek 21 Neus, Heinrich (Alexander Heinrich) 66 Nurmekund, Pent (a-ni 1936 Arthur Roosmann) 86 Ojansuu, Heikki August 35, 39 Oks, Jaan 22 Oras, Ants (enne eestistamist Hans Gottfried) 78, 80 Ovidius (Publius Ovidius Naso) 26j Paas, Reinhold (Georg Reinhold) 21-24 Paasonen, Heikki 35, 45 Paulmeister, perek 19 Põhi, Hjalmar-Fritjof 71 Rännit, Aleksis (snd Aleksei Dolgušev) 9, 11 Rantamala, Irmari (kodanikunimi Algot Untola, Algoth Tietäväinen) 42 Reichardt, Edith 23j Reichardt, perek 21 Reitav, Karl 55 Remes, Hannu 92 Renan, Joseph Ernest 32 Ridala, Viliem (vt GrünthalRidala, Viliem) Rimbaud, Arthur 42 Ringwall (Ringvall), August Ferdinand 46 Roos, Eduard 84 Ross, Alan Strode Campbell 11, 63 Saagpakk, Paul Friedrich 76, 80 Saareste (a-ni 1921 Saaberk, Saaberg), Andrus Kustas (а-ni 1935 Albert Helmut Gustav) Pesti, Olavi 80 55, 57, 59, 62֊66 111
Salo, Vello (a-ni 1945 Endel Vaher) 80 Samain, Albert Victor 42 Semper, Johannes 55j, 65 37-39, 43, 49,51,55, 66, 90, 91,97 Tunkelo (a-ni 1901 Ekman), Setälä, Eemil Nestor 34j, 45 Eemil Aukusti 59, 60 Tõnisson, Jaan 22 Sillaots, Marta (snd Reichenbach, Under (Adson), Marie abielludes Gerland, eestistatult Marta Rannat) 55 Sjögren, Anders (Andreas) Johan 45 Stahl, Heinrich 14, 66 Suits, Gustav 29-31, 33-35, 43, (kodanikunimi Hacker, Marie) 65, 71, 73, 74, 76, 92 Valma, Hugo 53 Vasenius, Gustaf Valfrid 46 Veske, Mihkel 45, 66 Veski, Johann (es) Voldemar 55, 59-62, 64j, 76 49, 93 Sõgel, Endel 82, 89 Söderström, Werner 48 Vilde, Eduard 49, 66 Virányi, Elemér 63 Sahhovskoi, Sergei 15 Virginius, Adrian (ka Adrian Ziegler (Aavik-Ziegler), Martin Endel 89 Taidema, Jüri 21 Talvio, Maila (kodanikunimi Mikkola (Winter), Maila) 34 Verginius, Adrian Vergin, Adrian Virgin) 66 Visnapuu, Henrik 55, 65, 73 Wallensköld, Axel Gabriel 39 Waltari, Mika Toimi 76 Tammemägi, Jaan 59 Weilin, Yrjö (Georg Hugo Karl) 47 Tammsaare, A. H. (kodanikunimi Weitzenberg, Juhan 49 Hansen, Anton) 43 Wellewill, M. 19, 45 Tauli (a-ni 1935 Poissman), Valter Wiedemann, Ferdinand Johann Evald 13, 75, 80 Topelius, Zacharias (Sakari, 37, 59 Yrjö-Koskinen, Yrjö Sakari (snd Zachris) 46 Triik, Nikolai 52 Tuglas (a-ni 1923 Mihkelson, Michelson), Friedebert 30j, 34, Georg Zakarias Forsman) 35, 40, 46 |
| adam_txt |
Helgi Vihma
JOHANNES AAVIK -
AATEMEES JA KEELEUUENDAJA
EKSA 2021
SISUKORD
ALEKSIS RANNIT Keel Johannes Aavikule 9
Saateks 11
I SAAREMAA 17
Koolitee, kultuurihuvi, sõpruskond 17
Kuressaare nooreestlus 20
II ÜLIKOOLIAASTAD 29
Tartu (1902-1903):
õpingud, kirjandus- ja keeleringkonnad 29
Nižõn (1903-1905):
tegevus keeleteoreetiku ja -praktikuna 30
Helsingi (1906-1910):
tõlketegevus, keeleuuenduslik mõte, hõimuaade 34
Keeleõpikute koostamine, kirjakeele reformimise alused 44
III PÄRAST ÜLIKOOLI LÕPETAMIST 51
Kooliõpetajana Krimmis ja Kuressaares (1910-1911) 51
Vabakutselise keele- ja kirjamehena Saaremaal
(1911-1912) 53
IV TAGASI ÜLIKOOLILINNAS 55
Kirjakeele sihipärane korrastaja 55
Õppejõuna aima materis (1919-1922) 60
Õppejõuna aima materis, (1926-1940) 63
Eesti kirjakeele sõnastiku ettevalmistamine (1933 ) 67
V ROOTSI, ROOTSIS 71
Põgenemine 71
Keelemehena paguluses 73
VI EESTI KEELE SUURMEHELE MÕELDES 79
Mälestades ja meenutades - Eestis ja mujal maailmas 79
JOHANNES AAVIKU KOLM KIRJA 82
ENDA NAABER Johannes Aaviku elutööle mõeldes 92
Summary 95
Viidatud kirjandus ja allikad 99
Soovituslikku kirjandust 105
Isikunimede loend 109
SISUKORD ALEKSIS RÄNNIT. Keel. Johannes Aavikule 9 Saateks 11 I SAAREMAA 17 Koolitee, kultuurihuvi, sõpruskond 17 Kuressaare nooreestlus 20 ÜLIKOOLIAASTAD 29 II Tartu (1902-1903): õpingud, kirjandus- ja keeleringkonnad 29 Nižõn (1903-1905): tegevus keeleteoreetiku ja -praktikuna 30 Helsingi (1906-1910): tõlketegevus, keeleuuenduslik mõte, hõimuaade 34 Keeleõpikute koostamine, kirjakeele reformimise alused 44 III PÄRAST ÜLIKOOLI LÕPETAMIST Kooliõpetaj ana Krimmis j a Kuressaares (1910-1911) 51 51 Vabakutselise keele- ja kirjamehena Saaremaal (1911-1912) 53 IV TAGASI ÜLIKOOLILINNAS 55 Kirjakeele sihipärane korrastaja 55 Õppejõuna alma mater ís (1919—1922) 60 Õppejõuna alma mater ís (1926—1940) 63 Eesti kirjakeele sõnastiku ettevalmistamine (1933.) 67 7
V ROOTSI, ROOTSIS 71 Põgenemine 71 Keelemehena paguluses 73 VI EESTI KEELE SUURMEHELE MÕELDES Mälestades ja meenutades - Eestis ja mujal maailmas 79 79 JOHANNES AAVIKU KOLM KIRJA 82 ENDA NAABER. Johannes Aaviku elutööle mõeldes 92 Summary 95 Viidatud kirjandus ja allikad 99 Soovituslikku kirjandust 105 Isikunimede loend 109 8
SUMMARY This book is about Johannes Aavik (1880-1973) — an Estonian language reformer and man of letters, reviewer, linguist, critic, translator, writer, publisher, prominent member of various socie ties, teacher and author of a number of dictionaries and textbooks. Special attention is paid to his education and his development into a devoted creator and defender of Estonian culture. Before J. Aavik began his studies, Russification had started in Estonia and Latvia. The Estonian and Latvian languages were offi cially declared to be local dialects, although the oldest publication in Estonian dates from 1525, and a grammar of the Estonian lan guage and a German-Estonian dictionary from 1637. To assimilate the Estonian nation, who by that time had fully acquired literacy, with Russia, schools with Russian as the language of instruction and the Russian Orthodox Church were found to be the best means. Orthodox people were given free land, and only Russianspeaking officials and teachers were sent to Estonia. The building of Orthodox churches, the Toompea Orthodox Cathedral in Tallinn and the Kuremäe Convent in Eastern Estonia was started. Johannes Aavik, studying at that time (1894-1902) at Kuressaare Secondary School, was allowed to speak only Russian or German but not Estonian with his schoolmates. These years laid the foun dation to his deep interest in history, literature and languages - at school he learned Latin, Greek, German, French and Russian, and, in addition, English and Finnish by himself. In this atmosphere of extreme foreign influence, the feeling of
nationalism arose, and ties of kinship developed in and out of school. Being the best pupil in his class, Aavik read Estonian and Finnish literature at home, and 95
together with his schoolmate, Viliem Grünthal, translated Lastuja (,Splinters) by the Finnish author Juhani Aho into Estonian. The diary of the Kuressaare schoolboy, written in Latin, Greek, German, Russian, French and Estonian demonstrates his extremely wide reading due to the command of so many languages, and his reflections on the history, culture and languages of different nations. He considered the denationalization of Estonians a crime and was keen on spreading the ideas of nationalism among young people in Kuressaare. He initiated the Estonian-language manuscript magazine Nooreestlane {Young Estonian) and made the proposal of teaching Estonian at Kuressaare Secondary School. Aavik noticed that the Estonian language lagged behind the civilized languages of Europe, and that young people studying only in a foreign language would acquire the spirit of a foreign nation. He fully realized the importance of Estonian as a language of instruction at schools and the university, and of independent statehood. This requirement was the leading principle of the speeches and reports delivered by Aavik among the students of Kuressaare. Although Aavik never became a politician, understanding of the necessity of national independence became the basis of his future work. His belief that the Estonian nation and language had the right to live made him the leader of the Young Estonians’ movement in Kuressaare and the editor of their magazine Nooreestlane {Young Estonian). His diary as a high school student and the Young Estonian magazine include his first literary experiments,
translations, drawings and the first articles on language as well as information about his interest and studies of music (piano, violin, singing in a choir). Student life in Tartu and Nizhyn (1902-1905) is primarily the time of translating from French and Finnish and writing arti cles about language and literature. It is the time of preparing the first album of Noor Eesti {Young Estonia) in Tartu in close coop96
eration with Gustav Suits and Friedebert Mihkelson (Tuglas). A noteworthy programmatic article „About the Means of Improving the Estonian Written Language” (1903), a review of Estonian lit erature for Georg Brandes in French (1904), the idea of compil ing a Finnish-Estonian dictionary (1904) and the first 30 sheets of its manuscript (1905) show us Aavik’s development during that period. The years in Helsinki (1906-1910) are the years of serious stud ies at the Faculty of Philosophy at the University of Helsinki under the supervision of the best Finnish professors. He graduated with the degree of candphil. being an accomplished linguist and scholar of literature. Besides the language and literature of several IndoEuropean nations, he also studied Baltic-Finnic languages and literature and followed the research on Finnish dialects as well as the changes in written Finnish. Lack of money (he did not receive financial help from home), too much work and multitude of interests caused temporary breaks in his studies. Complaisance of Finnish scholars, especially of those of the Finnish Literary Society, is worth mentioning. They helped the fine young Estonian who spoke Finnish and French to find work for funding his studies at the University of Helsinki. His articles published until that time as well as translations from French, Finnish and English provided excellent recommendation. He had to earn his living but could do it with the work he was really interested in. Manuscripts of longer works, books like Praktilik Soome keele õpetus (Practical Studies of the Finnish Language),
Ruth, Vironkielen opas ynnä luke misto ja sanasto (A Guide to the Estonian Language with Texts and Dictionary), translations of Laastud (.Splinters) by J. Aho and Ants Raudjalg by A. Kallas, the Finnish-Estonian Dictionary, etc., and shorter articles „Abstraktlikud substantiwid Eesti keeles” („Abstract Nouns in Estonian”), „Vaatlused Soome uuema kirjanduse üle” 97
(„An Overview of Modem Finnish Literature”), „Muutamia piir teitä Ranskan kirjallisuudesta” („Some Characteristics of French Literature”), „Noor-Eesti ja arvustus” („Young Estonia and Criticism”), etc., emerged from the subjects he was really inter ested in and were closely connected with the development of the Estonian language and literature. Translating, compiling textbooks of the Finnish and Estonian languages and especially compiling the Finnish-Estonian Dictionary made him more observant in notic ing the gaps and weak points in literary Estonian. Innovative words and word forms can be found in all his works of that period. He found the strengthening of relations between Finland and Estonia and mutual knowledge of languages culturally and politi cally useful for both nations. The bibliography of the publications of Johannes Aavik shows his prevailing interest in literature. At the same time, the unpub lished translation of Le Disciple by Paul Bourget, at the end of which he introduced a project for developing the modern Estonian standard language, gives proof of Aavik as a language reformer. In addition, all his prose writings and scholarly articles in Noor-Eesti {Young Estonia) carry the ideas of innovation. Aavik proceeded with bold ingenuity and remarkable success to suggest innovations to enrich the Estonian language to make it more flexible and cultivated. His imprint on present-day Estonian is indelible. 98
VIIDATUD KIRJANDUS JA ALLIKAD Aawik, Johannes 1900a. Päevik 1897-1901. - KM KO, f275, m 25: 9. Aawik, Johannes 1900b. Päeviku fragment 1900 või 1901. - KM KO, f 275, m 26: 1. Aawik, Johannes 1901a. Eesti keel tulewikus. - Nooreestlane. Eestluse ajakiri nr 6. [Käsikirjaline] - KM MO reg 1966/55. Aawik, Johannes 1901b. Päevik 1901-1907. - KM KO, f275, m 26: 2. Aawik, Johannes 1903. Kiri Willem Grünthalile 14.02. - KM KO, f 275, ml: 11. Aawik, Johannes 1905. Eesti kirjakeele täiendamise abinõuudest. -Noor Eesti I: 114-131. Aawik, Johannes 1907a. Abstraktlikud substantiwid Eesti keeles. - Noor-Eesti II: 220-232. Aawik, Johannes 1907b. Prantsuse kirjanduse iseärasused. Virulase Lisa 36: 232-235; Säde Lisa 1: 2j; 2: 8-11; 3: 17jj; Laine Lisa 1: 2j. Aawik, Johannes 1908a. Waatlused Soome uuema kirjanduse üle. - Kirjandus ja Teadus: Õiguse Lisaleht 7: 53-55; 8: 60jj; 9: 68-71; 10: 77); 11: 85-87: 12: 93-95. Aawik, Johannes 1908b. Eräs virolainen runokokoelma. - Aika. [Helsinki] (814—818). Aawik, Johannes 1908c. Praktilik Soome keele opetus. Helsinki: Y. Weilin. Aawik, Johannes 1909a. Muutamia piirteitä Ranskan kirjallisuu desta 1. - Aika. [Helsinki] (160-175). 99
Aawik, Johannes 1909b. Muutamia piirteitä Ranskan kirjallisuu desta 2. ֊ Aika. [Helsinki] (251-257). Aawik, Johannes 1909c. Kari Friedebert Tuglasele 11.12 (vkj 28.11). Rmt: Vihma, Helgi 1990. Kultuurilugu kirjapeeglis. Tallinn: Valgus, Eesti Muinsuskaitse Selts. Aawik, Johannes 1909d. Kiri Friedebert Tuglasele 29.07 (vkj 16.07). Rmt: Vihma, Helgi 1990. Kultuurilugu kirjapeeglis. Tallinn: Valgus, Eesti Muinsuskaitse Selts. Aawik, Johannes 1909e. Kiri Friedebert Tuglasele 16.06 (vkj 03.06). Rmt: Vihma, Helgi 1990. Kultuurilugu kirjapeeglis. Tallinn: Valgus, Eesti Muinsuskaitse Selts. Aavik, Johannes 1910a. Noor-Eesti ja arvustus. - Noor-Eesti II: 113-119. Aavik, Johannes 1910b. Harhama. - Aika. [Helsinki] (86-95). Aavik, Johannes 1912. Enam keele kultuuri. - Tallinna Teataja nr 59, 12.03. Aavik, Johannes 1924. Keeleuuenduse äärmised võimalused. Tartu: Istandik. Aavik, Johanes 1943. Kiri Friedebert Tuglasele 5.05. Rmt: Vihma, Helgi 1990. Kultuurilugu kirjapeeglis. Tallinn: Valgus, Eesti Muinsuskaitse Selts. Aho, Juhani 1905. Unustuse saar. Tlk. J. Aavik. - Noor Eesti I: 100-105. Ahrens, Eduard 1843. Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes. Reval: H. Laakmann. Ahrens, Eduard 1853. Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalchen Dialektes. Reval: Kluge und Ströhm. Auty, Robert 1975. The importance of the aesthetic factor in East European language revivals. - Melbourne Slavonic Studies. The Organ of the Australia and New Zealand Slavists Association, 9/10. 100
Baudelaire, Charles 1905a. Spleen. Himu. Sa Ingel. Tlk J. Aawik. - Noor Eesti I: 197j. Baudalaire, Charles 1905b. Wäikesed luuletused proosas: Wõõras. Jooge endid joobnuks. Sadam. Tlk J. Aawik. Noor Eesti I: 199j. Baudelaire, Charles 1909. La Charonge - Raibe. Tlk J. Aavik Noor-Eesti III: 76j. Bourget, Paul 1930. Õpilane. Tlk. J. Aavik. Tartu: Loodus. Chalvin, Antoine 2010. Johannes Aavik et la rénovation de la langue estonienne. L’Harmattan. Chalvin, Antoine 1993. Johannes Aavik et la rénovation de la renovation de l’estonien. — Etudes Finno Ougriennes 24. Daudet, Alphonse 1903. Muinasjutt kuldajuga mehest. Tlk J. Aawik. - Linda, 13: 226-228. Ettelugemiste kawa 1919. Eesti Wabariigi Tartu Ülikooli ettelugemiste kawa 1919 II poolaastal. — Tartu. Filosofian. 1907-1912. Filosofian kandidaatin Tutkinto todistukset 1907-1912. - HYKA Н-к os arkisto. Dc. 3. Jõgi, Olev 1969. Gustav Suitsu kirjad Johannes Aavikule. Keel ja Kirjandus nr 9. Kettunen, Lauri 1919. Arvustavad märkused keeleuuendusnõuete puhul. - Tallinn: Rahvaülikool. Kettunen, Lauri 1945. Tieteen matkamiehenä. Kaksitoista ensimmäistä retkeä 1907—1918. Porvoo, Helsinki: W. Söderström. 101
Laan, Paul 1981. Eesti Keele ja Kirjanduse Instituut Stockholmis. Mana nr 49. Laan, Paul 1984. Johannes Aaviku Rootsi-ajast. - Saare rahvas vabas maailmas 1944-1984. Kirjastaja: Saarlaste Ühing Torontos. Maupassant, Guy de 1902a. Horla. - Eesti Üliõpilaste Seltsi album 7: 167-190. Maupassant, Guyde 1902b. Hull. - Postimees 31.08; 02.09. Maupassant, Guyde 1902c. Üksinda. - Postimees 26.09. Nahir, Moshe 1977. The five aspects of language planning - A classification. — Lingvaj Problemoj kaj Lingvo-Planado 12: 107-123. Rimbaud, Arthur 1909. Sensation — Meeleolu. Tlk. J. Aavik. Noor-Eesti III: 77j. Ross, Alan S. C. 1938. Artificial Words in Present-Day Estonian. - Transactions of the Philological Society. Samain, Albert 1909. Dilection - Meeldivus. Tlk J. Aavik. Noor-Eesti III: 78. Suits, Gustav 1904. Kiri Johannes Aawikule 10.03. Vt: Jógi, Olev 1969. Gustav Suitsu kirjad Johannes Aavikule. Keel ja Kirjandus nr 9. Teenistuskiri TÜ 1919, 1920, 1921, 1926. Teenistuskiri. Peetud Tartu ülikoolis 1. veebr. 1926 kuni 1. juulini 1933. — EAA f 2100, n 2, s5. [Tegelikult algavad sissekanded 20. X 1919.] - Rmt: Artikleid ja arhivaale I. Koost. H. Vihma. Keeleuuenduse Kirjastik. Language Reform Library. 1994, B2: 42-81. 102
Teenistuskiri Tartu koolivalitsuses; Teenistuskiri 1934. Teenistuskiri. Peetud Tartu linna koolivalitsuses 1. aug. 1926 kuni 1. sept. 1934. Hariduse ja Sotsiaalministeeriumis 1. sept. 1934 kuni 16. aug. 1940. - Tallinna Linnaarhiiv f 52, n2, sl3. Rmt: Artikleid ja arhivaale II. Koost. H. Vihma. - Keeleuuenduse Kirjastik. Language Reform Library. 1999, B3: 191-195. Vihma, Helgi 1971. Tõlkeromaan keeleuuendusprogrammiga. - Üheksa aastakümmet: Pühendusteos Johannes Aavikule. Tallinn: Valgus (157-165). Vihma, Helgi 2000. Johannes Aavik ja eesti keeleuuendus: biblio graafia 1901-1996. Tallinn. Vihma, Helgi 1990. Kultuurilugu kirjapeeglis. 1990. Tallinn: Valgus, Eesti Muinsuskaitse Selts. Sisaldab: Aavik, J. 1943. Kiri Friedebert Tuglasele 5.05; Aawik, J. 1909c. Kiri Friedebert Tuglasele 11.12. (vkj 28.11). Aawik, J. 1909d. Kiri Friedebert Tuglasele 29.07 (vkj 16.07); Aawik, J. 1909e. Kiri Friedebert Tuglasele 16.06 (vkj 03.06). Vihma, Helgi (koost) 1994. Artikleid ja arhivaale I. Keeleuuenduse Kirjastik. Language Reform Library. B2: 42-81. Vihma, Helgi (koost) 1999. Artikleid ja arhivaale II. Keeleuuenduse Kirjastik. Language Reform Library. B3: 191-195. Yrjö-Koskinen, Yrjö Sakari 1900. Suomalais-ranskalainen sana kirja. Helsinki. Suomalaisen Kirjallissuden Seura. 103
SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Aawik, Johannes 1905. Eesti kirjakeele täiendamise abinõuudest. - Noor Eesti I. Aawik, Johannes 1908. Praktilik Soome keele õpetus. Helsinki: Y. Weilin. Aavik, Johannes 1912. Soome sõnad eesti kirjakeeles. Uks keele rikastamise abinõu. - Eesti Kirjandus nr 1. Aavik, Johannes 1913. Üleskutse ja juhatus Eesti murdesõnade korjamiseks. - Eesti Kirjandus nr 4/5. Aavik, Johannes 1913. Üleskutse ja juhatus Eesti rahvakeele sõnade korjamiseks. Tartu. Aavik, Johannes 1919. Uute sõnade sõnastik: sisaldab üle 2000 uue ja haruldasema sõna ühes tuletuslõppude tabeliga. Tartu: Istandik. Aavik, Johannes 1919. Valik rahvalaule. Tartu: Istandik. Aavik, Johannes 1920. Keelelised vastuväited prof. dr. L. Kettuse ,Arvustavate märkuste” puhul. Tartu: Istandik. Aavik, Johannes 1920. Rahvamurded ja kirjakeel. Õigekeelsuse kysimus rahvamurdes ja kirjakeeles. Tartu: Istandik. Aavik, Johannes 1921. Uute sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastik. Sisaldab üle 4000 uuema ja vähem tuntud ning haruldasema sõna. Tallinn: A. Keisermann. Aavik, Johannes 1922. Arvustavad märkused mag. A. Saareste „Tegelikkude õigekeelsuse määruste” puhul. Tartu: Istandik. Aavik, Johannes 1922. Puudused uuemas eesti luules. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts. Aavik, Johannes 1923. Kirjavahemärkide õpetus ühes lühikese lauseõpetusega, harjutusülesannetega ja nende võtmega. Tartu: Istandik. 105
Aavik, Johannes 1924. Keeleuuenduse äärmised võimalused. Tartu: Istandik. Aavik, Johannes 1924. Õigekeelsuse ja keeleuuenduse põhi mõtted. Yhes keeleuuenduste astmelise liigitusega. Tartu: Istandik. Aavik, Johannes 1935. Mälestusi V. Ridala koolieast. — Looming nr 5. Aavik, Johannes 1982. Sissejuhatus. Grammatiline ülevaade eesti keelest. Eesti-inglise sõnaraamat. Yale Linguistic Series: New Haven and London. Yale University Press. Aavik, Johannes 2010. Ideepe. Koostanud Helgi Vihma, registri koostanud Aili Norberg. Tallinn: TEA. Aavik. Johannes 2014. Päevaraamat. Koostanud Olavi Pesti. Saaremaa Muuseumi toimetised 8. Tartu: Ilmamaa. Aavik, Joosep 1971. Mälestusi lellepoeg Johannes Aavikust. Üheksa aastakümmet. Pühendusteos Johannes Aavikule. Tallinn: Valgus. Aho, Juhani 1912 . Yksi. Tõlkinud J. Aavik. Tallinn. Ariste, Paul 1980. Johannes Aaviku koolipõlve mõtetest rahvus vahelise teooriani. - Keel ja Kirjandus nr 12. Fazekas, J. 1935. Észt nyelvművelő és nyelvújító törekvések (Eesti keelearenduslikud ja keeleuuenduslikud püüded). Református Kollégium Tanárképző Intézetének Dolgozatai 13. Debrecen: Bertók Lajos. Jógi, Olev 1971. Esimene katse eesti kirjanduse välistutvustuseks. - Keel ja Kirjandus որ 9. Kettunen, Lauri 1909. Móni sõna hää, pää - hea, pea küsimu sest. — Noor-Eesti IIL Kettunen, Lauri 1992. Tartust ja sealsest ülikoolist. Tõlkinud 106
H. Heinsoo. ֊ Mälestusi Tartu Ülikoolist 1900-1944. Koostanud S. Issakov, H. Palamets. Tallinn: Olion. Kettunen, Lauri 1999. Laadogast Balatonini. Mälestusi 1918-1924. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Kotšiš, M. 1965; 1978. Problemi našei sutšasnei bešedi. Lingvistitšni rabotó. Novi-Sad. Liivaku, Uno 1991. Eestlased kui raamaturahvas. - Keel ja Kirjandus nr 9. Linde, Bernhard 1918. Noor-Eesti kümme aastat. Tartu: Noor-Eesti Kirjastus. Linde, Bernhard 1930. Mõtteid Noor-Eesti 25-aastasest minevikust. Looming nr 10. Mihkla, Karl; Vihma, Helgi (koostajad) 1971. Üheksa aasta kümmet. Pühendusteos Johannes Aavikule. Tallinn: Valgus. Palm, August 1983. Kuressaare nooreestlased ja nende ajakiri. Trükisõna ja selle saladuste ümber: Uurimusi ja artikleid. Koostanud M. Kahu. Tallinn. Eesti Raamat. Piirimäe, Helmut 1994. Eesti Ülikooli algus. Tartu Ülikooli uuestisünd rahvusülikoolina 1919. L Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Rintala, Päivi 1993. Soome sõnavara uuenemine 19. sajan dil. - Keelereform ja raamat. Acta Bibliothecae Nationalis Estoniae. Saagpakk, Paul F. 1982. Linguistic Innovation in Estonian. Estonian-English Dictionary. - Yale Linguistic Series: New Haven and London. Yale University Press. 107
Suits, Gustav 1911. Lõpusõna. - Noor-Eesti: Kirjanduse, Kunsti ja Teaduse Ajakiri nr 5/6. Suits, Gustav 1931. Noor-Eesti nõlvakult. Kahe revolutsiooni vahel. Tartu: Noor-Eesti Kirjastus. Tuglas, Friedebert 1960. Mälestused. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Veski, Johan(nes) Voldemar 1913. Eesti kirjakeele edasiarendamise-teedest. - Woog I. Tallinn: Teadus. Veski, Johan(nes) Voldemar 1919. Paar avalikku küsimust J. Aavikule tema „Uute sõnade sõnastiku” ilmumise puhul. Postimees, 4. juuni. Veski, Johan(nes) Voldemar 1974. Mälestuste raamat. Tallinn: Eesti Raamat. Vihma, Helgi 1971. Johannes Aaviku tööde bibliograafia. Vihma, Helgi 1981. Saaremaast Uus-Meremaani. - Sirp ja Vasar. 3. veebr. Vihma, Helgi 1986. Johannes Aaviku üleskutse ja juhend eesti murdesõnade kogumiseks. — Kodumurre nr 18. Vihma, Helgi 1990. Johannes Aavik kirjastajana. Raamatuloolist. Acta Bibliothecae Nationalis Estoniae I. Vihma, Helgi 1993. Kuressaare koolipoisist keeleuuendajaks. - Keelereform ja raamat. Acta Bibliothecae Nationalis Estoniae 3. Vihma, Helgi 1994. Johannes Aaviku publikatsioonid 19011993. Bibliograafia. Keeleuuenduse Kirjastik, В 1. Tallinn: Johannes Aaviku Selts. Vihma, Helgi 1995. Johannes Aaviku kujunemine 1894-1910. — Eesti kultuuriloost 20. sajandi esimesel poolel. Aeta Universitaris Scientiarum Socialium et Artis Educandi Tallinnensis. A, Humaniora. 108
ISIKUNIMEDE LOEND Aavik, Aadu 71, 73, 85 Bergroth, perek 34 Aavik, Ann 53 Beriot, Charles Auguste de 27 Aavik (Kleemann), Aleksandra Björkman, Gunnar 73 Bourget, Paul Charles Joseph 19, Emilie 69, 74, 82 Aavik, Jakob 19, 27 Aavik, Joosep 82, 87 35-37, 39, 98 Brandes, Georg 11, 33, 49, 93 Aavik, Juuli 51, 53j Aavik, Liisi 51, 53j Bõstrov, Aleksei 24 Castrén, Matias Aleksanter (Matthias Alexanderi) 45 Aavik, Mihkel 15, 37, 50 Aavik (Aavik-Ziegler), Silvia 77 Chalvin, Antoine 13 Adson, Artur (Karl Arthur) 71, 73j Collinder, Björn (Erik Alfred Ahlqvist, Karl August Engelbrekt Torbjörn „Björn”) 11, 73 45 Aho, Juhani (a-ni 1907 Johannes Brofeldt) 19, 24, 32, 34, 36, D’Annunzio, Gabriele 37 Daudet, Alphonse 40 Eisen, Matthias Johann 15j, 55, 68 39j, 43j, 46, 49, 54, 92j Ahrens, Eduard 15 Aleksander III 15 Emits, Viliem 55 Andresen, Nigol (a-ni 1940 Fazekas, Jenő 1 lj Nikolai) 89 Anto, Hindrik (Heino) 22, 24 Gautier, Pierre Jules Théophile 43 Apuleius 17 Gorki, Maksim 38 Ariste, Paul (a-ni 1927 Berg) 82, Grabbi, Heilar 79j Faehlmann (Fählmann), Friedrich Robert 49 Gellius (Aulus Gellius) 17 Auty, Robert 11 Grenzstein, Ado (pseud A. Piirikivi) 22 Baudelaire, Charles (Charles- Grünthal, Aleksander 19 89 Pierre) 31, 40, 42 Grünthal, perek 19 109
Grünthal-Ridala, Villem 19, 21-24, 29,31,34, 37, 42j, 49, 55j, 62, 92 Gustafsson, Fridolf (Fridolf Vladimir) 35, 39 Haava, Anna (snd Anna Rosalie Haavakivi, ka Hawwakiwwi) 70 Herakleitos 24 Horatius (Quintus Horatius Flaccus) 27 Hornung, Johann 66 Hurt, Jakob 15j, 40, 66 Huysmans, Joris-Karl (kodanikunimi Charles-MarieGeorges) 19 Härma (а-ni 1935 Hermann), Miina 70 Ilvest, Andrei 19j Jakson, Aleksander 21-24 Jakson, David 27 Jakson, Helmi 23j Jakson, perek 21 Jannsen, Johann Voldemar (snd Jaan Jensen) 49, 66 Jógever, Jaan 12, 55, 57, 60, 62, 68 Jänes, Harald Henno 75 Jürgenstein, Anton 55 Kallas (a-ni 1900 Krohn), Aino Julia Maria 49, 97 Kallas, Oskar Philipp 15, 19j, 33, 41,93 Kaplinski, Jaan 86 Kettunen, Lauri Einari 35, 36, 40, 41, 44, 49, 61-63 Kider, Karl (pseud Redik Soar) 21-24, 51 Kijanen, Pekka 46 Kitzberg, August (a-ni 1863 August Kits) 55 Klauren, Linda 22-24, 29 Koidula, Lydia (Lydia Emilie Florentine Jannsen) 49 Koskenniemi, Veikko Antero 43 Kotšalov, perek 51 Kotšalov, V. 51 Kotšiš, M. 12j Kress, R(ichard) 55 Kreutzwald, Friedrich Reinhold (a-ni 1817 Reinholdsohn) 48j, 66, 80 Krohn, Kaarle Leopold 34j, 41, 48 Kurrik, Juhan 55 Laaban, Ilmar 80 Laan, Paul 73, 75j Laarman, Märt (Martin) 55 Laikmaa, Ants (a-ni 1935 Hans Laipmann) 70 Leetberg, Karl 55 Liiv, Jakob 49 Linde, Bernhard 29, 43 Loorits, Oskar 55j, 73 Luts, Oskar 70 Lõugas, Vello 82 110
Peterson-Särgava, Ernst (kodanikunimi Karl Ernst Mandelstam, Joseph 39 Mark, Julius 55 Matiesen (Mathiesen), Aleksander Särgava) 49, 66 Petronius (Gaius Petronius Arbiter) 17 Poe, Edgar Allan 58, 76, 84 Pühvel, Jaan 80 Põld, Harald Wilhelm 55 Põld, Peeter Siegfried Nikolaus 55 23j Maupassant, (Henry-René-Albert) Guy de 29, 40 Mihkla, Karl 79, 83, 88 Mikkola, Jooseppi Julius (J. J.) 34, 38 Mothander, Carl Axel 71 Muuk, Elmar 70 Mägiste (a-ni 1922 Maison), Julius 41,55,61,65, 67, 80 Müller, Georg (Jurgen) 66 Naaber, Enda 93 Nahir, Moshe 12j Neggo, perek 21 Neus, Heinrich (Alexander Heinrich) 66 Nurmekund, Pent (a-ni 1936 Arthur Roosmann) 86 Ojansuu, Heikki August 35, 39 Oks, Jaan 22 Oras, Ants (enne eestistamist Hans Gottfried) 78, 80 Ovidius (Publius Ovidius Naso) 26j Paas, Reinhold (Georg Reinhold) 21-24 Paasonen, Heikki 35, 45 Paulmeister, perek 19 Põhi, Hjalmar-Fritjof 71 Rännit, Aleksis (snd Aleksei Dolgušev) 9, 11 Rantamala, Irmari (kodanikunimi Algot Untola, Algoth Tietäväinen) 42 Reichardt, Edith 23j Reichardt, perek 21 Reitav, Karl 55 Remes, Hannu 92 Renan, Joseph Ernest 32 Ridala, Viliem (vt GrünthalRidala, Viliem) Rimbaud, Arthur 42 Ringwall (Ringvall), August Ferdinand 46 Roos, Eduard 84 Ross, Alan Strode Campbell 11, 63 Saagpakk, Paul Friedrich 76, 80 Saareste (a-ni 1921 Saaberk, Saaberg), Andrus Kustas (а-ni 1935 Albert Helmut Gustav) Pesti, Olavi 80 55, 57, 59, 62֊66 111
Salo, Vello (a-ni 1945 Endel Vaher) 80 Samain, Albert Victor 42 Semper, Johannes 55j, 65 37-39, 43, 49,51,55, 66, 90, 91,97 Tunkelo (a-ni 1901 Ekman), Setälä, Eemil Nestor 34j, 45 Eemil Aukusti 59, 60 Tõnisson, Jaan 22 Sillaots, Marta (snd Reichenbach, Under (Adson), Marie abielludes Gerland, eestistatult Marta Rannat) 55 Sjögren, Anders (Andreas) Johan 45 Stahl, Heinrich 14, 66 Suits, Gustav 29-31, 33-35, 43, (kodanikunimi Hacker, Marie) 65, 71, 73, 74, 76, 92 Valma, Hugo 53 Vasenius, Gustaf Valfrid 46 Veske, Mihkel 45, 66 Veski, Johann (es) Voldemar 55, 59-62, 64j, 76 49, 93 Sõgel, Endel 82, 89 Söderström, Werner 48 Vilde, Eduard 49, 66 Virányi, Elemér 63 Sahhovskoi, Sergei 15 Virginius, Adrian (ka Adrian Ziegler (Aavik-Ziegler), Martin Endel 89 Taidema, Jüri 21 Talvio, Maila (kodanikunimi Mikkola (Winter), Maila) 34 Verginius, Adrian Vergin, Adrian Virgin) 66 Visnapuu, Henrik 55, 65, 73 Wallensköld, Axel Gabriel 39 Waltari, Mika Toimi 76 Tammemägi, Jaan 59 Weilin, Yrjö (Georg Hugo Karl) 47 Tammsaare, A. H. (kodanikunimi Weitzenberg, Juhan 49 Hansen, Anton) 43 Wellewill, M. 19, 45 Tauli (a-ni 1935 Poissman), Valter Wiedemann, Ferdinand Johann Evald 13, 75, 80 Topelius, Zacharias (Sakari, 37, 59 Yrjö-Koskinen, Yrjö Sakari (snd Zachris) 46 Triik, Nikolai 52 Tuglas (a-ni 1923 Mihkelson, Michelson), Friedebert 30j, 34, Georg Zakarias Forsman) 35, 40, 46 |
| any_adam_object | 1 |
| any_adam_object_boolean | 1 |
| author | Vihma, Helgi 1931- |
| author_GND | (DE-588)1055765646 |
| author_facet | Vihma, Helgi 1931- |
| author_role | aut |
| author_sort | Vihma, Helgi 1931- |
| author_variant | h v hv |
| building | Verbundindex |
| bvnumber | BV047266185 |
| ctrlnum | (OCoLC)1263256025 (DE-599)HEB476657083 |
| format | Book |
| fullrecord | <?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><collection xmlns="http://www.loc.gov/MARC21/slim"><record><leader>00000nam a2200000 c 4500</leader><controlfield tag="001">BV047266185</controlfield><controlfield tag="003">DE-604</controlfield><controlfield tag="005">20210805</controlfield><controlfield tag="007">t</controlfield><controlfield tag="008">210503s2021 a||| |||| 00||| est d</controlfield><datafield tag="020" ind1=" " ind2=" "><subfield code="a">9789916401590</subfield><subfield code="9">978-9916-4015-9-0</subfield></datafield><datafield tag="035" ind1=" " ind2=" "><subfield code="a">(OCoLC)1263256025</subfield></datafield><datafield tag="035" ind1=" " ind2=" "><subfield code="a">(DE-599)HEB476657083</subfield></datafield><datafield tag="040" ind1=" " ind2=" "><subfield code="a">DE-604</subfield><subfield code="b">ger</subfield><subfield code="e">rda</subfield></datafield><datafield tag="041" ind1="0" ind2=" "><subfield code="a">est</subfield></datafield><datafield tag="049" ind1=" " ind2=" "><subfield code="a">DE-12</subfield></datafield><datafield tag="100" ind1="1" ind2=" "><subfield code="a">Vihma, Helgi</subfield><subfield code="d">1931-</subfield><subfield code="e">Verfasser</subfield><subfield code="0">(DE-588)1055765646</subfield><subfield code="4">aut</subfield></datafield><datafield tag="245" ind1="1" ind2="0"><subfield code="a">Johannes Aavik - aatemees ja keeleuuendaja</subfield><subfield code="c">Helgi Vihma</subfield></datafield><datafield tag="264" ind1=" " ind2="1"><subfield code="a">Tallinn</subfield><subfield code="b">EKSA</subfield><subfield code="c">2021</subfield></datafield><datafield tag="300" ind1=" " ind2=" "><subfield code="a">111 Seiten</subfield><subfield code="b">Illustrationen</subfield></datafield><datafield tag="336" ind1=" " ind2=" "><subfield code="b">txt</subfield><subfield code="2">rdacontent</subfield></datafield><datafield tag="337" ind1=" " ind2=" "><subfield code="b">n</subfield><subfield code="2">rdamedia</subfield></datafield><datafield tag="338" ind1=" " ind2=" "><subfield code="b">nc</subfield><subfield code="2">rdacarrier</subfield></datafield><datafield tag="500" ind1=" " ind2=" "><subfield code="a">Literaturverzeichnis Seite 99-103</subfield></datafield><datafield tag="546" ind1=" " ind2=" "><subfield code="a">Englische Zusammenfassung</subfield></datafield><datafield tag="600" ind1="1" ind2="7"><subfield code="a">Aavik, Johannes</subfield><subfield code="d">1880-1973</subfield><subfield code="0">(DE-588)124317332</subfield><subfield code="2">gnd</subfield><subfield code="9">rswk-swf</subfield></datafield><datafield tag="650" ind1="0" ind2="7"><subfield code="a">Linguist</subfield><subfield code="0">(DE-588)4224183-2</subfield><subfield code="2">gnd</subfield><subfield code="9">rswk-swf</subfield></datafield><datafield tag="650" ind1="0" ind2="7"><subfield code="a">Sprachreform</subfield><subfield code="0">(DE-588)4231160-3</subfield><subfield code="2">gnd</subfield><subfield code="9">rswk-swf</subfield></datafield><datafield tag="650" ind1="0" ind2="7"><subfield code="a">Exil</subfield><subfield code="0">(DE-588)4015959-0</subfield><subfield code="2">gnd</subfield><subfield code="9">rswk-swf</subfield></datafield><datafield tag="651" ind1=" " ind2="7"><subfield code="a">Schweden</subfield><subfield code="0">(DE-588)4077258-5</subfield><subfield code="2">gnd</subfield><subfield code="9">rswk-swf</subfield></datafield><datafield tag="651" ind1=" " ind2="7"><subfield code="a">Estland</subfield><subfield code="0">(DE-588)4015587-0</subfield><subfield code="2">gnd</subfield><subfield code="9">rswk-swf</subfield></datafield><datafield tag="655" ind1=" " ind2="7"><subfield code="0">(DE-588)4006804-3</subfield><subfield code="a">Biografie</subfield><subfield code="2">gnd-content</subfield></datafield><datafield tag="689" ind1="0" ind2="0"><subfield code="a">Aavik, Johannes</subfield><subfield code="d">1880-1973</subfield><subfield code="0">(DE-588)124317332</subfield><subfield code="D">p</subfield></datafield><datafield tag="689" ind1="0" ind2="1"><subfield code="a">Linguist</subfield><subfield code="0">(DE-588)4224183-2</subfield><subfield code="D">s</subfield></datafield><datafield tag="689" ind1="0" ind2="2"><subfield code="a">Sprachreform</subfield><subfield code="0">(DE-588)4231160-3</subfield><subfield code="D">s</subfield></datafield><datafield tag="689" ind1="0" ind2="3"><subfield code="a">Exil</subfield><subfield code="0">(DE-588)4015959-0</subfield><subfield code="D">s</subfield></datafield><datafield tag="689" ind1="0" ind2="4"><subfield code="a">Estland</subfield><subfield code="0">(DE-588)4015587-0</subfield><subfield code="D">g</subfield></datafield><datafield tag="689" ind1="0" ind2="5"><subfield code="a">Schweden</subfield><subfield code="0">(DE-588)4077258-5</subfield><subfield code="D">g</subfield></datafield><datafield tag="689" ind1="0" ind2=" "><subfield code="5">DE-604</subfield></datafield><datafield tag="856" ind1="4" ind2="2"><subfield code="m">HEBIS Datenaustausch</subfield><subfield code="q">application/pdf</subfield><subfield code="u">http://bvbr.bib-bvb.de:8991/F?func=service&doc_library=BVB01&local_base=BVB01&doc_number=032669947&sequence=000001&line_number=0001&func_code=DB_RECORDS&service_type=MEDIA</subfield><subfield code="3">Inhaltsverzeichnis</subfield></datafield><datafield tag="856" ind1="4" ind2="2"><subfield code="m">Digitalisierung BSB München 19 - ADAM Catalogue Enrichment</subfield><subfield code="q">application/pdf</subfield><subfield code="u">http://bvbr.bib-bvb.de:8991/F?func=service&doc_library=BVB01&local_base=BVB01&doc_number=032669947&sequence=000003&line_number=0002&func_code=DB_RECORDS&service_type=MEDIA</subfield><subfield code="3">Inhaltsverzeichnis</subfield></datafield><datafield tag="856" ind1="4" ind2="2"><subfield code="m">Digitalisierung BSB München 19 - ADAM Catalogue Enrichment</subfield><subfield code="q">application/pdf</subfield><subfield code="u">http://bvbr.bib-bvb.de:8991/F?func=service&doc_library=BVB01&local_base=BVB01&doc_number=032669947&sequence=000005&line_number=0003&func_code=DB_RECORDS&service_type=MEDIA</subfield><subfield code="3">Abstract</subfield></datafield><datafield tag="856" ind1="4" ind2="2"><subfield code="m">Digitalisierung BSB München 19 - ADAM Catalogue Enrichment</subfield><subfield code="q">application/pdf</subfield><subfield code="u">http://bvbr.bib-bvb.de:8991/F?func=service&doc_library=BVB01&local_base=BVB01&doc_number=032669947&sequence=000007&line_number=0004&func_code=DB_RECORDS&service_type=MEDIA</subfield><subfield code="3">Literaturverzeichnis</subfield></datafield><datafield tag="856" ind1="4" ind2="2"><subfield code="m">Digitalisierung BSB München 19 - ADAM Catalogue Enrichment</subfield><subfield code="q">application/pdf</subfield><subfield code="u">http://bvbr.bib-bvb.de:8991/F?func=service&doc_library=BVB01&local_base=BVB01&doc_number=032669947&sequence=000009&line_number=0005&func_code=DB_RECORDS&service_type=MEDIA</subfield><subfield code="3">Register // Personenregister</subfield></datafield><datafield tag="940" ind1="1" ind2=" "><subfield code="n">oe</subfield></datafield><datafield tag="940" ind1="1" ind2=" "><subfield code="n">oe</subfield></datafield><datafield tag="940" ind1="1" ind2=" "><subfield code="q">BSB_NED_20210805</subfield></datafield><datafield tag="942" ind1="1" ind2="1"><subfield code="c">417.7</subfield><subfield code="e">22/bsb</subfield><subfield code="f">0904</subfield><subfield code="g">4798</subfield></datafield><datafield tag="942" ind1="1" ind2="1"><subfield code="c">417.7</subfield><subfield code="e">22/bsb</subfield><subfield code="f">09034</subfield><subfield code="g">4798</subfield></datafield><datafield tag="943" ind1="1" ind2=" "><subfield code="a">oai:aleph.bib-bvb.de:BVB01-032669947</subfield></datafield></record></collection> |
| genre | (DE-588)4006804-3 Biografie gnd-content |
| genre_facet | Biografie |
| geographic | Schweden (DE-588)4077258-5 gnd Estland (DE-588)4015587-0 gnd |
| geographic_facet | Schweden Estland |
| id | DE-604.BV047266185 |
| illustrated | Illustrated |
| index_date | 2024-07-03T17:12:42Z |
| indexdate | 2024-10-30T13:05:44Z |
| institution | BVB |
| isbn | 9789916401590 |
| language | Estonian |
| oai_aleph_id | oai:aleph.bib-bvb.de:BVB01-032669947 |
| oclc_num | 1263256025 |
| open_access_boolean | |
| owner | DE-12 |
| owner_facet | DE-12 |
| physical | 111 Seiten Illustrationen |
| psigel | BSB_NED_20210805 |
| publishDate | 2021 |
| publishDateSearch | 2021 |
| publishDateSort | 2021 |
| publisher | EKSA |
| record_format | marc |
| spelling | Vihma, Helgi 1931- Verfasser (DE-588)1055765646 aut Johannes Aavik - aatemees ja keeleuuendaja Helgi Vihma Tallinn EKSA 2021 111 Seiten Illustrationen txt rdacontent n rdamedia nc rdacarrier Literaturverzeichnis Seite 99-103 Englische Zusammenfassung Aavik, Johannes 1880-1973 (DE-588)124317332 gnd rswk-swf Linguist (DE-588)4224183-2 gnd rswk-swf Sprachreform (DE-588)4231160-3 gnd rswk-swf Exil (DE-588)4015959-0 gnd rswk-swf Schweden (DE-588)4077258-5 gnd rswk-swf Estland (DE-588)4015587-0 gnd rswk-swf (DE-588)4006804-3 Biografie gnd-content Aavik, Johannes 1880-1973 (DE-588)124317332 p Linguist (DE-588)4224183-2 s Sprachreform (DE-588)4231160-3 s Exil (DE-588)4015959-0 s Estland (DE-588)4015587-0 g Schweden (DE-588)4077258-5 g DE-604 HEBIS Datenaustausch application/pdf http://bvbr.bib-bvb.de:8991/F?func=service&doc_library=BVB01&local_base=BVB01&doc_number=032669947&sequence=000001&line_number=0001&func_code=DB_RECORDS&service_type=MEDIA Inhaltsverzeichnis Digitalisierung BSB München 19 - ADAM Catalogue Enrichment application/pdf http://bvbr.bib-bvb.de:8991/F?func=service&doc_library=BVB01&local_base=BVB01&doc_number=032669947&sequence=000003&line_number=0002&func_code=DB_RECORDS&service_type=MEDIA Inhaltsverzeichnis Digitalisierung BSB München 19 - ADAM Catalogue Enrichment application/pdf http://bvbr.bib-bvb.de:8991/F?func=service&doc_library=BVB01&local_base=BVB01&doc_number=032669947&sequence=000005&line_number=0003&func_code=DB_RECORDS&service_type=MEDIA Abstract Digitalisierung BSB München 19 - ADAM Catalogue Enrichment application/pdf http://bvbr.bib-bvb.de:8991/F?func=service&doc_library=BVB01&local_base=BVB01&doc_number=032669947&sequence=000007&line_number=0004&func_code=DB_RECORDS&service_type=MEDIA Literaturverzeichnis Digitalisierung BSB München 19 - ADAM Catalogue Enrichment application/pdf http://bvbr.bib-bvb.de:8991/F?func=service&doc_library=BVB01&local_base=BVB01&doc_number=032669947&sequence=000009&line_number=0005&func_code=DB_RECORDS&service_type=MEDIA Register // Personenregister |
| spellingShingle | Vihma, Helgi 1931- Johannes Aavik - aatemees ja keeleuuendaja Aavik, Johannes 1880-1973 (DE-588)124317332 gnd Linguist (DE-588)4224183-2 gnd Sprachreform (DE-588)4231160-3 gnd Exil (DE-588)4015959-0 gnd |
| subject_GND | (DE-588)124317332 (DE-588)4224183-2 (DE-588)4231160-3 (DE-588)4015959-0 (DE-588)4077258-5 (DE-588)4015587-0 (DE-588)4006804-3 |
| title | Johannes Aavik - aatemees ja keeleuuendaja |
| title_auth | Johannes Aavik - aatemees ja keeleuuendaja |
| title_exact_search | Johannes Aavik - aatemees ja keeleuuendaja |
| title_exact_search_txtP | Johannes Aavik - aatemees ja keeleuuendaja |
| title_full | Johannes Aavik - aatemees ja keeleuuendaja Helgi Vihma |
| title_fullStr | Johannes Aavik - aatemees ja keeleuuendaja Helgi Vihma |
| title_full_unstemmed | Johannes Aavik - aatemees ja keeleuuendaja Helgi Vihma |
| title_short | Johannes Aavik - aatemees ja keeleuuendaja |
| title_sort | johannes aavik aatemees ja keeleuuendaja |
| topic | Aavik, Johannes 1880-1973 (DE-588)124317332 gnd Linguist (DE-588)4224183-2 gnd Sprachreform (DE-588)4231160-3 gnd Exil (DE-588)4015959-0 gnd |
| topic_facet | Aavik, Johannes 1880-1973 Linguist Sprachreform Exil Schweden Estland Biografie |
| url | http://bvbr.bib-bvb.de:8991/F?func=service&doc_library=BVB01&local_base=BVB01&doc_number=032669947&sequence=000001&line_number=0001&func_code=DB_RECORDS&service_type=MEDIA http://bvbr.bib-bvb.de:8991/F?func=service&doc_library=BVB01&local_base=BVB01&doc_number=032669947&sequence=000003&line_number=0002&func_code=DB_RECORDS&service_type=MEDIA http://bvbr.bib-bvb.de:8991/F?func=service&doc_library=BVB01&local_base=BVB01&doc_number=032669947&sequence=000005&line_number=0003&func_code=DB_RECORDS&service_type=MEDIA http://bvbr.bib-bvb.de:8991/F?func=service&doc_library=BVB01&local_base=BVB01&doc_number=032669947&sequence=000007&line_number=0004&func_code=DB_RECORDS&service_type=MEDIA http://bvbr.bib-bvb.de:8991/F?func=service&doc_library=BVB01&local_base=BVB01&doc_number=032669947&sequence=000009&line_number=0005&func_code=DB_RECORDS&service_type=MEDIA |
| work_keys_str_mv | AT vihmahelgi johannesaavikaatemeesjakeeleuuendaja |
Es ist kein Print-Exemplar vorhanden.
Inhaltsverzeichnis